Avalikuteabe seadus (2)

1.Avalik teenistus on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.
2. Riigi ametiasutused on:
1) Riigikogu Kantselei ;
2) Vabariigi Presidendi Kantselei;
3) Õiguskantsleri Kantselei;
4) kohtud (sealhulgas kinnistusametid ja nende osakonnad);
5) valitsusasutused Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 mõttes;
6) Kaitseliit
7) Riigikontroll
8) Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei.
3. Kohaliku omavalitsuse ametiasutused on:
1) valla- ja linnavolikogu kantselei;
2) valla- ja linnavalitsused (asutustena) koos struktuuriüksusteg ;
3) osavalla ja linnaosavalitsused (asutustena);
4) linnavalitsuse ametid;
5) kohalike omavalitsuste liitude bürood.
4. Teenistuse liigid on riigiteenistus ja kohaliku omavalitsuse teenistus.
5. Avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd riigi v6i kohaliku
omavaIitsuse ametiasutuses.
6. Avalike teenistujate liigid :
1) ametnikud;
2) abiteenistujad;
3) koosseisuvälised teenistujad .
7. Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikud jagunevad riigiametnikeks ja kohaliku omavalitsuse ametnikeks.
8. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja
9. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu.
10. Palgaks nimetatakse ametipalka koos seaduses sätestatud lisatasudega ja seaduse alusel makstavate lisatasudega.
Ametipalgaks nimetatakse palgaastmele vastavat palgamäära.
Palgamäär on ametniku palgaastmele Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud või selle alusel diferentseeritud rahasumma .
11. Kohaliku omavalitsuse ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu .
12. Riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikule esitatavad nõuded
Riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel sätestatud ulatuses.
Kõrgema või vanemametniku ametikohale võib riigiteenistuses nimetada 21-aastaseks
Ametisse võib nimetada ka Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku, kes vastab seadusega ja seaduse alusel kehtestatud nõuetele. Ametisse võib nimetada ainult Eesti kodaniku, kui ametikohal teostatakse avalikku võimu ja kaitstakse avalikku huvi. Sellised ametikohad on näiteks käesoleva seaduse § 2 lõigetes 2 ja 3 nimetatud ametiasutuste juhtimisega, riikliku järelevalve, riigikaitse või kohtuvõimu teostamisega, riigisaladuse või salastatud välisteabe töötlemisega, riikliku süüdistuse esindamisega või riigi diplomaatilise esindamisega seotud ametikohad ning ametikohad, kus ametnikul on õigus avaliku korra ja julgeoleku tagamisel piirata isiku põhiõigusi ja vabadusi.
13. Teenistusse ei või võtta isikut:
1) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
2) kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest seadus näeb ette vabadusekaotuse;
3) kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õigus - niisugusele ametikohale või tegevusalale;
4) kes on lähisuguluses (vanavanemad, vanemad, vennad, õed, lapsed, lapselapsed) või hõimluses (abikaasa, abikaasa vanemad, vennad, õed, lapsed) vastavat ametikohta vahetult kontrolliva ametniku või vahetu ülemusega.;
5) keda on karistatud haldus- või kriminaalkorras korruptiivse teo eest.
14. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega.
15. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud ametnikul.
Ametnikud, kelle nimetamise õigus on ametiasutusel või kõrgemalseisval ülemusel, sätestatakse seadusega.
16. Ametniku katseaeg
Teenistusse võtmise õigust omav isik võib, kohaldada ametniku ametisse nimetamisel katseaega kestusega mitte üle kuue kuu.
Katseajal hinnatakse ametniku töötulemusi ja vastavust ametikohal esitatavatele nõuetele. Enne katseaja lõppu viib vahetu ülemus ametnikuga läbi vestluse, mille tulemused kantakse ametniku atesteerimislehele. Ebarahuldavate tulemuste korral võib ametniku katseaja kestel vabastada
Katseaega ei kohaldata:
1) ametnikule, kelle nimetab ametisse Vabariigi Valitsus või peaminister ;
2) ametikoha täitmisel edutamise korras;
4) ajutiselt äraoleva ametniku asendajale või kohusetäitjale vabale ametikohale nimetamisel;
5) soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule.
17. Teenistusse astumiseks esitatavad dokumendid
1) kirjaliku avalduse;
2) elulookirjelduse;
3) omakäelise kinnituse, et ta vastab teenistusse astumiseks seaduses sätestatud nõuetele;
4) tunnistuse (diplomi) vajaliku kvalifikatsiooni või hariduse kohta;
5) isikut tõendava dokumendi;
6) talle väljaantud tööraamatu;
7) muud seadusega või seaduse alusel nõutavad dokumendid.
18. Ametisse nimetamine vormistatakse käskkirja või korraldusega.
Käskkiri või korraldus peab vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele ja sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) ametisse nimetatava isiku ees- ja perekonnanime ;
2) ametiasutuse nimetust , kuhu isik teenistusse võetakse;
3) ametikoha nimetust ning palgaastet, palgamäära ja lisatasusid;
4) ametisse astumiseks määratud kuupäeva;
5) määratud ajaks ametisse nimetamisel - teenistustähtaega;
6) katseaja kohaldamisel - katseaja kestust;
7) avaliku teenistuse staaži pikkust või puudumist ametisse nimetamise kuupäeva seisuga.
Ärakiri ametisse nimetamise käskkirjast või korraldusest antakse ametisse nimetatud isikule.
19. Teenistuse algus
Ametnik on teenistuses ametisse astumise päevast
20. Ametivanne
Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande:
«Tõotan olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale ning kohusetundlikult ja täpselt täita ülesandeid, milleks usaldatud amet mind kohustab. Tean, et avaliku teenistuse eetikakoodeksi ja teenistuskohustuste rikkumise eest on seadus kehtestanud vastutuse.»
Vande andja kirjutab vandetekstile alla, märkides ära ka vande andmise kuupäeva.
21. Konkursita teenistusse võtmine
Avaliku konkursita võib ametisse nimetada:
1) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohtu ja Riigikontrolli ametnikke;
2) Vabariigi Valitsuse poolt ametisse nimetatavaid ametnikke;
3) peaministri ja ministrite nõunikke ja abisid ning peaministri poolt ametisse nimetatavaid isikuid;
4) ajutisi asendajaid;
5) kohusetäitjaid konkursi korras täidetavale vabale ametikohale;
6) ametialase edutamise korras;
22. Konkursi väljakuulutamine
Avaliku konkursi ametniku vabale ametikohale kuulutab ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded välja riigisekretär vastava ametniku ametisse nimetamise õigust omava isiku ettepanekul, andes kandidaatidele avalduse esitamiseks aega vähemalt kaks nädalat teadaande avaldamise päevast arvates.
Konkursiteadaanne peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) ametiasutuse ja konkursi korras täidetava ametikoha nimetust;
2) kandidaadile esitatavaid nõudeid;
3) ametipalga suurust;
4) avalduse ja muude vajalike dokumentide esitamise tähtaega;
5) konkursi- ja atesteerimiskomisjoni aadressi;
6) konkursi- ja atesteerimiskomisjoni koosoleku aega.
23. Konkursi tulemuste teatavakstegemine
Konkursi- ja atesteerimiskomisjon esitab ametikohale nimetamiseks ühe või mitu kandidaati või loobub kandidaadi esitamisest.
Konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees või selleks volitatud liige teatab hiljemalt otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval kirjalikult igale kandidaadile tema kohta tehtud otsuse ning ametisse nimetamise õigust omavale isikule andmed esitatud kandidaadi kohta või kandidaatide esitamisest loobumisest.
24. Palga maksmine ja lisatasu teenistusaastate eest
Teenistujal on õigus saada palka alates teenistusse astumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani.
Riigiametnikule makstakse lisatasu teenistusaastate eest järgmiselt:
1) alates 5-aastasest teenistusstaažist - 5% ametipalgast;
2) 10-15-aastase teenistusstaaži korral - 10% ametipalgast;
3) alates 15-aastasest teenistusstaažist - 15% ametipalgast.
25. Lisatasu akadeemilise kraadi eest
Akadeemilise kraadiga riigiametnikule makstakse lisatasu:
1) magistrikraadi eest - 10% ametipalgast;
2) doktorikraadi või sellega võrdsustatud kraadi eest - 20% ametipalgast.
26. lähetuskulude hüvitamine
(1) Teenistujal on õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamisele seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras .
(2) Teenistuslähetuse ajaks säilitatakse teenistujale ameti- või abiteenistuskoht ja palk.
27. Töö- ja puhkeaeg
(1) Teenistujal on kahe puhkepäevaga viiepäevane töönädal.
(2) Teenistuja tööaeg ei või ületada 40 tundi nädalas.
(3) Teenistuja töö- ja puhkeaeg määratakse töö- ja puhkeaja seaduse alusel, arvestades käesoleva seaduse ja avalikku teenistust reguleerivate eriseadustega sätestatud erisusi.
28. . Puhkus ja puhkusetasu
(1) Ametnikul on õigus 35-kalendripäevasele põhipuhkusele
(2) Vähemalt kolmeaastase teenistusstaaži korral antakse ametnikule kolmanda ja iga järgmise aasta eest üks päev lisapuhkust, kuid kokku mitte rohkem kui 10 kalendripäeva. Distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal võib lisapuhkust vähendada või jätta andmata.
(3) Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust täies ulatuses.
(4) Ametnik, kellele ei makstud puhkusetasu käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud ajal, võib nõuda puhkuse pikendamist puhkusetasu maksmisega viivitatud aja võrra.
29. Puhkusetoetus
(1) Teenistujale võib maksta põhipuhkusega seoses puhkusetoetust kuni ühe kuu ametipalga ulatuses. Puhkusetoetuse maksmise korral tuleb puhkusetoetust maksta kõikidele teenistujatele võrdsetel alustel.
(2) Kui puhkus antakse osadena, siis makstakse kogu puhkusetoetus välja puhkuse esimese osa kasutamisel .
(3) Distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal puhkusetoetust ei maksta.
(4) Puhkusetoetus makstakse välja teenistuja valikul kas koos puhkusetasuga või esimesel palgapäeval pärast puhkuselt naasmist.
30. õppelaenu kustutamine
Riigi tagatud õppelaen kustutatakse riigieelarveliste vahendite arvelt Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel ja korras.
31. Ametniku vanaduspension
Ametnikule kindlustatakse riiklik vanaduspension käesolevas seaduses sätestatud eranditega.
Riiklikke vanaduspensione suurendatakse järgmiselt:
1) 10 - 15-aastase teenistusstaaži korral - 10 % võrra;
2) 16 - 20-aastase teenistusstaaži korral - 20 % võrra;
3) 21 - 25-aastase teenistusstaaži korral - 25 % võrra;
4) 26 - 30-aastase teenistusstaaži korral - 40 % võrra;
5) üle 30-aastase teenistusstaaži korral - 50 % võrra.
32. Asjaajamise ja vara üleandmine
Teenistuja on kohustatud enne puhkusele minekut, samuti enne ameti- või abiteenistuskohalt vabastamist pöörduma selleks määratud isiku poole asjaajamise ja teenistuse tõttu tema kätte usaldatud vara üleandmiseks. Selleks määratud isik on kohustatud asjaajamise ja vara vastu võtma.
33. Osalemine ettevõtluses
Riigiametnik võib tegelda ettevõtlusega ainult teda ametisse nimetanud isiku või ametiasutuse loal, kui ettevõtlus ei takista teenistuskohustuste täitmist ega kahjusta teenistuskoha mainet. Ametnik ei või teenistuskohustuste täitmise korras teostada järelevalvet oma ettevõtluse üle.
34. Majanduslike huvide deklareerimise kohustus
Ametnik on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras ja tingimustel.
35. Piirangud tehingute tegemisel
Teenistujal on keelatud:
1) omandada tehingu tegemiseks tema kätte usaldatud selle isiku vara, kellega ta on töö- või teenistussuhtes;
2) teha riigiasutust tehingus esindama õigustatud isikuna asjaomase ametiasutuse kaudu tehinguid riigiga või kohaliku omavalitsuse asutust tehingus esindama õigustatud isikuna asjaomase ametiasutuse kaudu tehinguid kohaliku omavalitsusüksusega;
3) teha riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindajana varalisi tehinguid korruptsioonivastase seaduse § 19 lõikes 2 nimetatud juriidiliste isikutega;
4) teha riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindajana varalisi tehinguid mittetulundusühingu või erakonnaga, mille liige ta on;
5) teha riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindajana varalisi tehinguid selle tööandja, äriühingu, mittetulundusühingu või erakonnaga, kelle tegevust ta kontrollib;
6) teha riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindajana varalisi tehinguid oma lähisugulaste, -hõimlaste või iseendaga .
36. Ergutuste liigid
Kauaaegse teenistuse, samuti teenistuskohustuste või kodanikukohuse silmapaistvalt hea täitmise eest võib kohaldada järgmisi ergutusi:
1) tänu avaldamine;
2) rahalise preemia andmine;
3) hinnalise kingituse andmine;
4) kõrgemale palgaastmele viimine mitte kauemaks kui üheks aastaks.
Üheaegselt võib kohaldada mitut ergutust.
37. Ametniku edutamise kord
(1) Edutada võib ametnikku , kes on senisel ametikohal olnud teenistuses vähemalt kuus kuud. Motiveeritud ettepaneku ametniku edutamiseks võib teha tema ülemus, isik või ametiasutus , kes on ametniku ametisse nimetanud või kellel on õigus nimetada ametnik ametisse ametikohale, millele ametnik edutamiseks esitatakse, ja vastav konkursi- ja atesteerimiskomisjon.
(2) Edutamiseks on vajalik edutatava kirjalik nõusolek. Ametniku edutamisel teise ametiasutusse on vajalik ametiasutuse, kus isik on teenistuses, juhi kirjalik nõusolek.
(3) Mitme ametniku ühele ametikohale edutamiseks esitamise korral otsustab edutamise isik või ametiasutus, kellel on õigus nimetada ametnik ametisse ametikohale, millele ametnik edutatakse. Ametikohale mitteedutatuks osutunud ametnikele teatab edutamise õigust omav isik või ametiasutus sellest kirjalikult ja motiveeritult hiljemalt edutatuks osutunud ametniku edutamise päeval. Ametniku edutamisel teise ametiasutusse vabastatakse ta seniselt ametikohalt
(4) Ametnikku ei saa edutada distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal.
38. Distsiplinaarsüütegudeks on:
1) teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas teenistuses joobnuna viibimine ;
2) ametiasutusele süüline varalise kahju tekitamine või niisuguse kahju tekkimise ohu süüline loomine;
3) vääritu tegu, s.o. süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime teenistuses või väljaspool teenistust.
39. Ametnikele määratavateks distsiplinaarkaristusteks on:
1) noomitus ;
2) rahatrahv mitte üle ametniku 10-kordse päevapalga;
3) palga maksmise peatamisega teenistusest kõrvaldamine mitte kauemaks kui 10 järjestikuseks graafikujärgseks tööpäevaks;
4) üleviimine madalamale palgaastmele kuni kolme astme võrra mitte kauemaks kui üheks aastaks;
5) teenistusest vabastamine
Iga süüteo eest võib määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse.
40. Distsiplinaarkaristus kantakse teenistuslehele.
41. . Atesteerimise mõiste
Isiku atesteerimine käesoleva seaduse tähenduses on tema töötulemuste ja ametikohal esitatavatele nõuetele vastavuse hindamine.
Atesteeritavad isikud
1) ametnikke üks kord kolme aasta (atesteerimisperiood) jooksul;
2) ametnikke, kelle suhtes on tehtud edutamisettepanek
3) ametnikukandidaate, kui ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras;
4) ametnikuna teenistuses mitteolevaid isikuid, kes taotlevad ametnike reservi arvamist.
Konkursi- ja atesteerimiskomisjon ei atesteeri:
1) Riigikogu, Riigikogu juhatuse, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, peaministri ja kohaliku omavalitsuse volikogu poolt ametisse nimetatavaid ametnikke;
2) määratud ajaks teenistusse võetavaid ametnikke;
3) ametnikku tema raseduse ajal, samuti alla kolmeaastast last kasvatavat naisametnikku, välja arvatud juhul, kui ta ise selleks soovi avaldab.
Atesteerimise aeg
Atesteerimise aja määrab riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse juht kooskõlastatult vastava konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimehega.
Atesteerimisperiood algab ametisse nimetamise päevast, perioodilise atesteerimise läbiviimise päevale järgnevast päevast või avaliku konkursi korras täidetavale ametikohale nimetamise päevast ja lõpeb perioodilise atesteerimise päeval või avaliku konkursi korras täidetavale ametikohale edutamise päeval.
Atesteerimisperiood pikeneb:
1) alusel atesteerimise edasilükkamise aja võrra;
2) teenistussuhte peatumise aja võrra, kui teenistussuhe oli atesteerimisperioodi viimasel aastal peatatud kokku üle kuue kuu;
3) teisele sama põhigrupi ametikohale nimetamise või edutamise korral - vähemalt kuue kuu täitumiseni nimetatud ametikohal ametisse astumise päevast;
4) kui atesteerimisperioodi viimase iga-aastase vestluse toimumise ajaks ei ole ametniku vahetu ülemus oma ametikohal töötanud vähemalt kuus kuud, - kuue kuu täitumiseni.
42. Atesteerimistulemuste vormistamine
Atesteerimistulemused vormistatakse konkursi- ja atesteerimiskomisjoni otsusena koosoleku protokollis.
Ametniku edutamisel toimuva atesteerimise ja perioodilise atesteerimise tulemused kantakse ametniku atesteerimisperioodi alguses avatud atesteerimislehele.
43. Atesteerimisleht on riigi- või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses ametniku kohta peetav dokument, millele kantakse ametniku ja tema vahetu ülemuse vahel katseaja lõpus toimuva ja iga-aastase vestluse tulemused, selle alusel antud vahetu ülemuse hinnang ametniku töötulemuste ja ametikohal esitatavatele nõuetele vastavuse kohta, atesteerimisperioodi viimasel vestlusel ka ametniku vahetu ülemuse poolt konkursi- ja atesteerimiskomisjonile tehtavad ettepanekud, isiku atesteerimistulemused ning teised Vabariigi Valitsuse määratud andmed. Atesteerimislehe vormi ja täitmise juhendi kehtestab Vabariigi Valitsus.
44. Atesteerimistulemustest teatamine
Atesteerimistulemustest teatab konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimees atesteeritule kirjalikult hiljemalt otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval.
45. Teenistussuhte peatumise mõiste
Ametniku teenistussuhte peatumine tähendab ametniku ajutist vabanemist teenistusülesannete täitmisest ja ametiasutuse ajutist vabanemist kohustusest kindlustada ametnikule töö.
Teenistussuhte peatumise ajaks säilitatakse ametnikule seaduses sätestatud juhtudel ja korras ametipalk koos lisatasudega või makstakse muud hüvitust.
Teenistussuhte peatumise alused
1) ametniku kirjaliku avalduse alusel, kui teenistusse võtmise õigust omav isik või ametiasutus nõustub teenistussuhte peatumisega;
2) puhkuse ajaks;
3) ajutise töövõimetuse ajaks;
4) ajaks, mil ametnik seaduses sätestatud juhtudel täidab muid talle pandud riiklikke või kohaliku omavalitsuse ülesandeid;
41) ajateenistuskohustuse täitmise või asendusteenistuses teenimise ajaks;
42 ) ajaks, mil ametnik täidab riikliku eksperdi ülesandeid Euroopa Liidu institutsioonide juures. Käesoleva punkti alusel teenistussuhte peatumise ajaks säilitatakse ametnikule ametipalk ning õigus asuda pärast peatumise lõppemist teenistusse endisele või sama laadi ametikohale;
5) õppekogunemise ajaks, samuti ajaks, mil reservväelane mobilisatsiooni tõttu ei saa täita oma ametiülesandeid;
6) ajaks, mil ametnikult ebaseaduslikult nõutakse ülesannete täitmist teisel teenistuskohal ning ta keeldub niisuguste ülesannete täitmisest;
7) ajaks, mil ametnik on ametist kõrvaldatud samuti ajaks, mil ta on ametist kõrvaldatud mõnel muul seaduses sätestatud alusel;
9) ajaks, mil ametnik on arestis või vahi all;
10) muudel juhtudel, mil ametnik on seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse alusel ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest.
46. Teenistusest vabastamine
Teenistusest vabastamise õigus
Ametniku võib teenistusest vabastada isik või ametiasutus, kellel on tema teenistusse võtmise õigus.
Ametniku teenistusest vabastamine teenistustähtaja möödumise tõttu
Teenistusest vabastamine ametniku algatusel
ametiasutuse likvideerimise tõttu, koondamise tõttu, ametikohale mittevastavuse tõttu, distsiplinaarsüüteo eest, pikaajalise töövõimetuse tõttu, süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tõttu, Lähedase sugulase või hõimlase teenistusest vabastamine, Riigikogu ja Euroopa Parlamendi liikmeks asumise ning Vabariigi Presidendi ametisse astumise korral, teisele ametikohale asumisel muus ametiasutuses, kodakondsuse muutumise, surma korral.
47. Hüvitus teenistusest vabastamisel
Teenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise või ametniku koondamise tõttu makstakse ametnikule hüvitusena, kui ametnikul on avaliku teenistuse staaži
1) alla kolme aasta - kahe kuu ametipalk;
2) 3 - 5 aastat - kolme kuu ametipalk;
3) 5 - 10 aastat - kuue kuu ametipalk;
4) üle kümne aasta - 12 kuu ametipalk.
48. Teenistusest vabastamise vormistamine
Teenistusest vabastamine vormistatakse käskkirja või korraldusega. Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu vormistab vabastamise otsusega.
Vabastamise käskkiri, korraldus või otsus peab vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele ja sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) ametiasutuse nimetust;
2) ametniku ees- ja perekonnanime;
3) ametikoha nimetust, millelt ametnik vabastatakse;
4) vabastamise aluse formuleeringut viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile;
5) ametnikule makstava hüvituse suurust, kui vabastamisega kaasneb hüvituse maksmine.
Teenistusest vabastamise kohta tehakse ametniku tööraamatusse kanne, milles märgitakse vabastamise kuupäev. Teenistusest vabastamise aluse formuleeringu viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile kannab ametiasutus ametniku tööraamatusse ainult ametniku nõudel.
49. Ametnike reservi eesmärgid
Ametnike reservi eesmärkideks on kindlustada:
1) riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustel ametnikukandidaatide leidmine;
2) teenistuses mitteolevale konkursi- ja atesteerimiskomisjoni otsuse alusel reservi arvatud isikule teenistuse leidmine riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikuna;
3) ametikohalt vabastatud isikule uuesti teenistuse leidmine riigi või kohaliku omavalitsuse ametnikuna.
50. Teenistusstaaži arvutamine
1) Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste aeg, samuti teenistuse aeg Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes ametniku, abiteenistuja või koosseisuvälise teenistujana;
2) teenistuses mitteolevatel isikutel reservis viibimise aeg, kuid mitte rohkem kui kuus kuud;
3) teenistuse aeg Eesti kaitseväes ja piirivalves, samuti asendusteenistuse aeg;
4) õpingute aeg, kui isiku suunas õppima Eesti riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutus;
5) [käesolevast tekstist välja jäetud];
6) sisekaitselise rakenduskõrgkooli juhi või õppejõuna töötamise aeg ning õpingute aeg sisekaitselises rakenduskõrgkoolis.
51. Ametniku teenistusleht
1) ees- ja perekonnanimi , isikukood;
2) sünniaeg ja -koht;
3) perekonnaseis ;
4) haridus ja eriala;
5) ametivande andmise kuupäev ja koht;
6) teenistuskäik, sealhulgas teenistusest vabastamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile;
7) puhkused ;
8) ergutused, sealhulgas andmed riiklike teenetemärkide andmise kohta
9) distsiplinaarkaristused ja nende kustutamine;
10) atesteerimistulemused.
Ametniku tööraamat
Tööraamatusse kantakse:
1) ametniku ees- ja perekonnanimi;
2) ametniku sünniaeg;
3) teenistuses oldud aeg, sealhulgas erikandega teenistuse aeg, mis annab õiguse sooduspensionile või pensioniõigusliku staaži soodustatud korras arvutamisele;
4) teenistussuhte peatumine kauemaks kui kolmeks kuuks.
Ametniku nõudel kantakse tööraamatusse:
1) teenistusest vabastamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile;
2) andmed täidetud ametikohtade kohta;
52.