Lähetamine (0)

Lähetamine
Eesti Vabariigi poolt välja antud otsuse alusel tähendab mõiste „lähetus“ üldsõnaliselt, et tööandja saadab töötaja kokkulepitud perioodiks tööülesandeid täitma väljapoole töölepingus kindlaks määratud asukohta . Kuna avalikus sektoris ja erasektoris ei toimu töölepingu sõlmimine tervikliku sarnasusega, siis seadustiku alusel eristatakse üksteisest kolme liiki lähetamist: töölähetus, teenistuslähetus ja ametiähetus. Töölähetusest tuleb juttu eraettevõtete puhul ning teenistuslähetusest riigiametnike puhul. Erinevatest lähetusliikidest sisukama ja detailsema ülevaate andmiseks kasutan järgnevalt väljamõeldud näiteid.
Mõiste „töölähetus“ definitsiooni saab hästi selgitada järgnevate näitede abil. Ärimees Peeter on Tallinnas asuva ehitusfirma Haamer OÜ omanik. Ta on tööandjaks kümnele ehitustöölisele, sealhulgas ka Taavile. Vastavalt töötaja ja tööandja vahel kokkulepitud töölepingu alusel teostab Taavi ehitustöid Harjumaakonna piires. Töölepingu seaduse alusel on Peetril õigus Taavit saata tööülesandeid täitma harjumaakonnast väljapoole riigisisese või välislähetuse kaudu maksimaalselt kolmekümneks järjestikuliseks kalendripäevaks, kui mõlemad osapooled pole omavahel kokku leppinud pikemas tähtajas.
Kui Peeter saadab Taavi riigisisese lähetuse korras kaheks nädalaks Tartu linna tööle, siis alates 2009. aasta 1. juulist ei saa enam tööandja töötajale maksta maksuvaba päevaraha. Riigisisese lähetuse ajal töölisele makstud päevaraha on Eesti maksuameti silmis kui töötasu juurde kuuluv lisatulu, mis seega kuulub ka maksustamisele. Juhul, kui tööandja soovib kuludokumentide alusel kinni maksta töötaja lähetuse ajal tekkinud toidlustuskulud, siis sellises olukorras on tegu erisoodustusega, millelt tööandjal tuleb maksta tulu- ja sotsiaalmaksu. Lähetamise perioodil töölise majutuskulude maksuvaba alammäär ühe
ööpäeva kohta on 77 eurot, mille tasub tööandja.
Välislähetuse korral teise riiki kehtivad teistsugused reeglid. Kui ehitustööline Taavi saadetakse 25-ks kalendripäevaks tööülesandeid täitma Soome, kus töö tegemise asukoht on vähemalt 50km väljaspool asula piire siis on tööandja Peeter kohustatud Taavile maksma päevaraha alammääraga 22,37 eurot. Maksuvaba päevaraha piirmäär on 32 eurot.
Kui Taavi jaoks on lähetuse ajal söögikorrad tasuta, siis võib Peeter maksuvabat päevaraha 70% ulatuses vähendada. Välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt kell 21.00 ning välislähetusest saabumise päeva eest makstakse päevaraha, kui sõiduk saabub pärast kella 3.00. Lähetamise perioodil töölise majutuskulude maksuvaba alammäär ühe ööpäeva kohta on 128 eurot, mille tasub tööandja.
Töölähetusse ei või saata rasedat naisterahvast, kui ta ei ole andnud sellele nõusolekut. Lisaks sama kehtib ka töötaja kohta, kes kasvatab kuni kolme aastast või puudega last. Alaealist võib töölähetusse saata ainult alaealise ja tema seadusliku esindaja nõusolekul.
Mõiste „teenistuslähetus“ all mõistetakse ametniku lähetamist teatud ajaks teise töötegemise piirkonda. Näiteks Tallinna Reaalkooli õpetaja Tiiu suunatakse koolidirektori Tõnu poolt kolmeks kuuks Tartu Kivilinna Gümnaasiumi. Selle ajaperioodi jooksul on kool tõendavate dokumentide alusel kohustatud kinni maksma kõik Tiiu sõidu-, toidu- ja majutuskulud. Riigisisese lähetuse korral on majutuskulude ühe ööpäeva alammääraks 13 eurot ja ülemmääraks 77 eurot. Kui majutuskulude kompentseerimine jääks alla 13-ne euro, siis võib õpetaja Tiiu lähetamisest keelduda. Riigisisese lähetuse korral päevaraha ei maksta.
Kui aga direktor Tõnu saadab õpetaja Tiiu neljaks kuuks Rootsi kooli õpetama, mis asub vähemalt 50km kaugusel lähimast asulast, siis peale majutus - ja sõidukulude on kool kohustatud Tiiule maksma ka päevaraha, mis on 32 eurot. Päevaraha aga ei maksta isikule, kellele makstakse välislähetustasu. Kui välismaal on tagatud tasuta toidlustamine, siis võib päevaraha summat kuni 70% vähendada. Välislähetuse korral on majutuskulude ühe ööpäeva alammääraks 52 eurot ja ülemmääraks 128 eurot. Ka välislähetuse korral võib teenistuja minemisest keelduda, kui kehtestatud summa jääb alla alammäära.
Kui mõni eelpool mainitud summadest ületab seaduses kehtestatud määra, siis see ülejääv summa kuulub vastavalt tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksu seaduse alusel maksustamisele. Kui lähetusaeg välismaal ületab ühe aasta piiri, siis hakatakse teenistujale maksma välislähetustasu ja vajadusel teisi hüvitisi.
Ametilähetus eristub teistest lähetuseliikidest selle poolest, et selle puhul ei ole üheski seaduses kindlaks määratud tööandja ja töötaja omavahelisi suhteid. Seaduses on reguleeritud vaid kulude hüvitamise maksuvabastuse tingimusi ning selleks vajalikku tõendamist ja aruandlust. Kõik muu lähetustega seonduv lahendatakse poolte kokkuleppel
Viljam Viljasoo / Loodusvarade kasutamine ja kaitse