Lähetuse õiguslik korraldus (3)

EESTI MAAÜLIKOOL
Metsandus- ja maaehitusinstituut
xxx osakond
Xxx Xxx
Lähetuse õiguslik korraldus
Referaat
õppeaines „Õigusõpetus“
Juhendaja : lektor Reet Nurmla
Tartu 2010
Lähetuste liigid: Töölähetus, teenistuslähetus, ametilähetus. Lähetus ehk teisisõnu komandeering.
Lähetusse tohib saata: Töötajat, juhtimis- ja kontrollorgani liiget, avalik teenistujat, loovisikut, spordilähetuse puhul: sportlast, treenerit ja kohtunikku.
Lähetusse ei tohi saata: Füüsilisest isikust ettevõtjat, teise isiku töötajat (nt. Emaettevõtja töötaja), isikut kes ei ole valitud juhtimis- ega kontrollorgani liikmeks (nt. Aktsionär, osanik, MTÜ liige)
Töölähetus töölepingu seaduse alusel
Töötajat võib lähetada tööülesannete täitmiseks väljaspoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta kui tööandja leiab selle vajalikuna olevat. Kuid seal kehtivad omad piirangud: töötajat kes kasvatab alla kolmeaastast, puudega last või on rase , võib töölähetusse saata ainult töötaja nõusolekul. Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja nõusolekul. Töölähetuse kestvus on maksimum 30 järjestikust kalendripäeva kui tööandja ja töötaja pole teisiti kokku leppinud.
Kulude ja kahju hüvitamine:
Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Kulu peab olema seotud tööandja tegevusega , mitte töötaja isiklike toimetustega. Töölähetuse kulud hüvitatakse ja päevaraha makstakse tööandja kirjaliku otsuse alusel, milles näidatakse töölähetuse sihtkoht , kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja päevaraha määrad. Vabariigi Valitsus kehtestatab määrusega välislähetuse päevaraha alammäära ja tingimused, millega piiratakse päevaraha maksmist tulenevalt lähetuskoha kaugusest, lähetuse algus- ja lõpuajast ning lähetuse ajal toimuvast toitlustamisest. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Töötajal on õigus keelduda lähetusest, kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud. Tööandja peab hüvitama sõidukulud (sh isikliku sõiduauto kasutamisega seotud kulud lähetuses), majutuskulud ja muid mõistlikuse piires lähetuseks vajalikke kulutusi. Välislähetuse puhul päevaraha. Kulud peavad olema tõendatud ( dokumentaalselt ). Maksuvabastuse rakendamisel on olulised piirmäärad. Välislähetuse puhul hüvitatakse ka reisikindlustuse ja viisa vormistamise kulud.
Töölähetusega seotud majutuskulude alammäärad on: riigisisesel lähetusel 200 krooni ööpäevas, välislähetusel 800 krooni ööpäevas.
Töötajale makstakse töölähetuse päevaraha tingimusel, et lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töökoht. Töölähetuse päevaraha alammäär on riigisisesel lähetusel 50 krooni päevas ja välislähetusel 350 krooni päevas.
Lähetus avaliku teenistuse seadus alusel
Teenistujal on õigus saada hüvitist teenistuslähetuse kulude katteks vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras. Teenistuslähetuse perioodil säilitatakse teenistujale palk ja tema ameti- või abiteenituskoht. Teenistuslähetusse on keelatud saata isikut kes on rase, kasvatab lapsinvaliidi või alla kolme aastast last, ilma isiku enda loata.
Teenistuaja lähetamist välisriiki nimetatakse välislähetuseks. Kantsler annab minstri teadmisel loa ministeeriumi valitsemisala asutuse juhi välislähetuseks. Vabariigi Valitsus kehtestab oma määrustega teenistuja välislähetusse saatmise korra, välislähetustasu ning hüvitiste suuruse ja nende maksmise korra. Samuti kehtestab ka muud sotsiaalsed tagatised.
Kasutatud materjal: „Töölepingu seadus”, „Avalik teenistuse seadus”, „Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord.” – Riigiteataja .ee ja Olga Lavrova Äripäeva seminar „Lähetused”.
3