Maksud, maksed, toetused (0)

. Ühiskonnaõpetuse loeng. Maksud , maksed . Riigi kulutused heaolule
Maksud
Maks on õiguaktiga (seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega) riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus (Maksukorralduse seadus (MKS) §2).
Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste
vahendite olemasolu.
Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks (näiteks soodustada maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist jms).
Maksud laekuvad kas riigieelarvesse või sihtotstarbelisse fondi. Nt. sotsiaalmaksust makstakse 13% riiklikuks ravikindlustuseks ja 20% pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil.
Peamised tulumaksusüsteemid on:
1. Astmeline e. progresseeruv – keskmine maksumäär kasvab sissetuleku suurenemisega. Eestis toetab seda SDE, KE. Soomes max. 53%, Rootsis 59%,
2. Proportsionaalne e. võrdeline määr (%)- kõigile on tulumaks ühesugune. Tulumaksuks makstav summa on ikka erinev. Eestis toetab RE, IRL. Eestis 21%, VM 13%, Lätis 25%,
Kui tulumaksu määr langeb, kust tuleb raha riigieelarvesse?........................................
...............................................................................................................................................
Kust saab raha, et tõsta pensione?.....................................................................................
...............................................................................................................................................
Eesti maksusüsteem koosneb a. riiklikest maksudest ning b. kohalikest maksudest ).
a. Riiklikud maksud : tulumaks, sotsiaalmaks , maamaks , hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks , aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri- ning pakendiaktsiis), raskeveokimaks .
NB! Siia hulka võib tinglikult lugeda ka kohustuslikud kindlustusmaksed.
Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet . Neid makse kehtestab riik.
b. Kohalikud maksud: lemmikloomad , paat, parkimine , teede ja tänavate sulgemine, lõbustus, reklaami, müügi, mootorsõidukid. Riiklikest maksudest käsutab KOV maamaksu ja osa üksikisiku tulumaksust.Need maksud on kehtestanud riik.
Makse saab jaotada ka
a. Otsesed maksud. Otsesed maksud nõutakse otse maksumaksja käest teenitud tuludelt, nt. palgalt.. Peamine otsene maks on üksikisiku tulumaks. Eestis praegu 21%. Otsene maks on sotsiaalmaks ja oleks ka ettevõtte tulumaks, mida Eestis ei ole.
b. Kaudsed maksud on arvatud kaupade ja teenuste hinna sisse
käibemaks- tarbimismaks , mida riik võtab jaemüügi kaupadelt ja teenustelt. Eestis 20 %
aktsiisimaks – tarbimismaks teatud kaupadele, nt. tubakas , alkohol , mootorikütus, pakend, elekter . Raha läheb üldjuhul kultuuri arendamiseks . Tulevikus võiks maksustada suhkru ja rämpstoidu.
Hasartmängumaks -tarbimismaks, maksab korraldaja
tollimaks
maamaks ? (on ka otseste maksude loetelus )– maksab maa omanik, kasutaja, hoonestus- õiguse omanik. Laekub KOV-le.
Kehtestatud on ka saastetasud, maavara kaevandamisõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu, transpordimaksud
Perspektiivis võib tulla ummikutasu, teekasutustasu, sõiduautode maks, lennureisimaks.
Ummikutasu on Stokholmis. Kella 6.30-18.29 kesklinna sisenevad autod maksavad teatud summa. Numbrimärk pildistatakse. Maksu ei maksa välismaa numbrimärgiga autod, taksod , bussid, invaliidiautod, alarmsõidukid, sõjaväemasinad, hübriidmootoriga autod.
Veel on järgmised maksed:
Töötuskindlustusmakse - töötuskindlustusseadusega kehtestatud sundkindlustusmakse, mille eesmärgiks on hüvitiste maksmine töötajale ja teenistujale töötuks jäämise, töölepingute ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemise ning tööandja maksujõuetuse korral.
Töötuse probleemidega tegeleb Eesti Töötukassa.
Töötuskindlustusmakset maksavad:
1. kindlustatu (maksemäär 2,8%)
2. tööandja (maksemäär 1,4%)
Kogumispensioni maksed:
Kogumispensioni liigid on:
1. II sammas e. kohustuslik kogumispension : ise 2%+riik 4%
2. III sammas e. täiendav kogumispension.
Makse tasumise kohustus on neil, kes on sündinud alates 1983. aastast.
NB! Kõik töötanud saavad I samba pensioni e. riiklikku pensioni.
NB! Maksumäärad võivad aasta jooksul muutuda.
A/Ü liige maksab vastavat maksu
Juba üle aasta korraldab Maksu- ja Tolliamet ümbrikupalga-vastast kampaaniat.
Maksupettused (ümbrikupalk, arvevabrikud jms) halvendavad nii riigi haldamist kui mõjutavad ka palgasaaja heaolu (maksudest sõltub inimese tulevane pension, haigusraha, puhkusetasu, emapalk , töötuskindlustuse hüvitis, töölepingu lõpetamise hüvitis, laenu saamine pankadelt jne).
Väljateenitud palk on brutopalk , palk, millest maksud on maha arvestatud, on netopalk .
Tulumaksuvaba miinimum 2010. a. 2250. kuus
Mida me tagasi saame? Õpik lk. 14
Teenused

Tervishoiuteenused

Haridus .

Munitsipaaleluase

Sotsiaalhoolekanne vt. lk. 167. Nimeta sotsiaalhoolekandeteenuseid. Võru?
Ühishüved, riigikaitse
Väljamaksed
1. Kindlustusväljamaksed ( vanaduspension , haigushüvitis, töötushüvitis). Inimene on ise kaasatud rahaliste ressursside kogumisse
2. Toetused eelarvest. Ei eeldata abivajaja isiklikku rahalist panust. Mõne sotsiaaltoetuse vajadust peab tõestama
peretoetused Eestis.
Puuetega inimeste toetused
toimetulekutoetus pere esimesele liikmele 1000.-, järgmistele 800.-
töötutoetus u. 1000, makstakse 270 päeva
töötuskindlustushüvitis - maksimum üle 13000.-
Väljateenitud palk on brutopalk. palk, millest maksud on maha arvestatud, on netopalk.
Nimeta makse
otsene ja riiklik-
otsene ja sihtotstarbeline -
kaudne ja riiklik-
kaudne ja kohalik-
Kuivõrd saab maksupoliitika abil mõjutada indiviidi toimetulekut ühiskonnas?
madalad maksud –
kõrged maksud-
maksusoodustused –
toetused ja hüvitised-
Kuivõrd saab maksupoliitika abil mõjutada allpool loetletud majanduse valdkondi? Vali 3. * on kohustuslik
Investeeringud-
sisetarbimine-
väliskaubandus-
*salakaubandus-
ühishüvede loomine –