Lähetus referaat (0)

Lähetused
Tööandjal on õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole ettenähtud töö tegemise kohta, kuigi seda pole töölepingus välja toodud. Töötaja ei tohi töölähetuses kauem viibida kui 30 järjestikku kalendripäeva, erandiks on mõlemate osapoolte kokkuleppel.
Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. Raseidaid ja töötajaid, kes kasvatavad alla kolme aastast last, saab töölähetusse saata ainult nende nõusolekul. Alaealise puhul on vajalik lisaks veel hooldaja nõusolekut.
Töötaja on õigus nõuda töölähetuse kulude hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse § 628 lõigetele 2–4.
Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist ja välislähetuse päevaraha alammäära ulatuses, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. Alammäära kehtestab Vabariigi Valitsus. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Kui tööandja ei ole teinud piisava aja jooksul ettemaksu, siis on töötajal õigus lähetusest keelduda.
 Teenistujal on õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamisele seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras. Teenistuslähetuse ajaks säilitatakse teenistujale ameti- või abiteenistuskoht ja palk.
Välislähetuseks loetakse teenistuja lähetamist välisriiki. Loa ministeeriumi valitsemisala asutuse juhi välislähetuseks annab kantsler ministri teadmisel. Komisjoni liikmete lähetus ja lähetuskulud vormistatakse liikmete töökohal. Lähetuskulud lähevad maha komisjoni töökoha eelarvest.
Pikaajalist välislähetust loetakse üle kuue kuu kestvat teenistuslähetust välisriigis ning selle jooksul makstakse lisaks teenistuja palgale ika kuu ka välislähetustasu.
Ametniku välislähetustasu arvutatakse, korrutades lähetustasu lähtesumma selle linna koefitsiendiga, kuhu ametnik lähetati. Lähetustasu suuruse arvutamisel võetakse aluseks välisteenistuse seaduse alusel kehtestatud linnade koefitsiendid või käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud linnade koefitsiendid, kui välisteenistuse seaduse alusel vastava linna koefitsienti ei ole kehtestatud.
Pikaajalise lähetuse korral hüvitatakse temaga kaasas oleva pereliikmete :
 1) kolimiskulu;
 2) majutuskulu;
 3) kindlustus- ja ravikulu;
 4) koolieelse lasteasutuse tasu või lapsehoidja töötasu maksmiseks tehtud kulu;
 5) alates viieaastase, või kui asukohariigis on ette nähtud varasem koolikohustus , siis noorema kaasasoleva lapse põhi- ja keskhariduse omandamise kulu;
 6) Eestisse puhkusele ja sealt tagasi sõidu kulu üks kord lähetusaastas.
Linnade koefitsientide määramisel lähtutakse elukallidusest, valuutakursside muutusest, turvariskidest ja muudest olulistest asjaoludest.
Ravikulud kaetakse ainult Vabariigi Valitsuse poolt koostatud loetelus olevate ravikulutuste puhul.
Kui ametnikul on kaasas mitte töötav abikaasa, siis suurendatakse välislähetustasu 25%, iga kaasasoleva lapse eest suurendatakse ametniku välislähetustasu Vabariigi Valitsuse määratud summa ulatuses. Kaasasolev laps on pikaajalises lähetuses oleva ametnikuga alaliselt vähemalt 183 päeva lähetusaasta jooksul kaasas olev alaealine laps või põhi- või keskharidust omandav või abi vajav töövõimetu täisealine laps.
Kaasasoleva abikaasa eest ettenähtud välislähetustasu suurenduse maksmine ametnikule lõpetatakse, kui abikaasa ajutise töötamise või teenuse osutamise eest saadud tulu kvartalis ületab ette nähtud tasumäära kaks korda. Suurenduse maksmine lõpetatakse kõnealusele kvartalile järgneval kuul. Kaasasoleva perekonnaliikme eest ettenähtud välislähetustasu suurenduse maksmine lõpetatakse, kui perekonnaliige viibib lähetusaasta jooksul asukohariigis vähem kui 183 päeva. Juhul, kui pereliige asub elama teise riiki võik lahkub ametniku leibkonnast, siis välislähetustasu suurendus kaob ära.
Kui ei ole võimalik tagada perekonnaliikmete julgeolekut või majutust, siis eeltoodud kulutusi ei kaeta.