Killustiku puistetihedus arvutati valemiga (1). Katse sooritati kaks korda. 0pK=m/V (1) 0pK puistetihedus [kg/m3] m killustiku mass [kg] V anuma ruumala [m3] 4.2 Killustiku terade tiheduse määramine Kuiva killustikku kaaluti kindel kogus ning see pandi silindrilisse anumasse. Seejärel täideti anum veega kuni kindlaksmääratud nivooni. Järgnevalt võeti katseproov veest välja ning lasti veidi aega nõrguda. Nõrutatud katseproov asetati kuivale rätikule ühekordse kihina ja eemaldati üleliigne vesi. Veega küllastunud pindkuiv katseproov kaaluti. Killustiku terade tihedus arvutati valemiga (2) 0K=m1/(m1-m2)*1000(2) 0K terade tihedus [kg/m3] m1 kuiva killustiku mass õhus [g] m2 küllastunud killustiku mass [g] 4.3 Killustiku tühiklikkuse arvutamine
Suuremate erinevuste korral viiakse läbi veel kolmas määramine ja arvutatakse aritmeetiline keskmine kahest lähimast tulemusest. 3.2 Killustiku terade tiheduse ja veeimavuse määramine Katsetatava proovi suurus sõltub killustiku tera ülemisest mõõtmest. Täitematerjali katseproovi mass ei tohi olla väiksem kui tabelis 1 toodud minimaalsest massist. Peenosiste eraldamiseks pestakse katseproovi sõeltel 31,5 mm ja 4 mm ning hoitakse temperatuuril 22+-3 C 24+-5 tundi. Immutatud katseproov kallatakse katsenõus temperatuuril 22+-3C olevasse vette ja eemaldatakse kaasatud õhk pöörates ja raputades katsenõud ettevaatlikult. Katsenõu täidetakse veega kuni kindlaksmääratud nivooni ja määratakse katsenõu mass koos vee ja katseprooviga (m2). Järgnevalt võetakse katseproov veest välja ja lastakse nõrguda. Katsenõu täidetakse veega kindla nivooni ja määratakse katsenõu mass koos veega (m3). Nõrutatud katseproov asetatakse kuivale rätikule ühekordse kihina ja
Killustiku puistetihedus arvutati valemiga (1). Katse sooritati kaks korda. 0pK=m/V (1) 0pK puistetihedus [kg/m3] m killustiku mass [kg] V anuma ruumala [m3] 4.2 Killustiku terade tiheduse määramine Kuiva killustikku kaaluti kindel kogus ning see pandi silindrilisse anumasse. Seejärel täideti anum veega kuni kindlaksmääratud nivooni. Järgnevalt võeti katseproov veest välja ning lasti veidi aega nõrguda. Nõrutatud katseproov asetati kuivale rätikule ühekordse kihina ja eemaldati üleliigne vesi. Veega küllastunud pindkuiv katseproov kaaluti. Killustiku terade tihedus arvutati valemiga (2) 0K=m1/(m1-m2)*1000(2) 0K terade tihedus [kg/m3] m1 kuiva killustiku mass õhus [g] m2 küllastunud killustiku mass [g] 4.3 Killustiku tühiklikkuse arvutamine
tühikute ruumala. Näivtihedus ei arvesta kivimi terade sees olevate tühikute mahtu. Killustiku näiva tiheduse leidmiseks kaalusime killustiku proove vees ja õhus. Killustiku näivtihedus leitakse valemiga 2. Tulemused on kantud tabelisse 2. Valem 2: 0K killustiku näivtihedus [kg/m3] m killustiku mass õhus [g] mv killustiku mass vees [g] v vedeliku tihedus [kg/m3] 4.3 Killustiku veeimavuse määramine Võetakse killustiku katseproov 1000g. Jäetakse killustik 7 päevaks vette. Seejärel võetakse killustik veest välja ning kaalutakse uuesti. Veeimavus määratakse valemiga 3. Tulemused on kantud tabelisse 3. Valem 3: Wk killustiku veeimavus massi järgi [%] m1 immutatud killustiku mass [g] m killustiku mass õhus [g] 4.4 Killustiku tühiklikkuse määramine Killustiku tühiklikkus leitakse killustiku puistetiheduse ja näivtiheduse kaudu kasutades valemit 4. Tulemused on kantud tabelisse 4. Valem 4:
1 291 250 360 2645 2 265 250 350 2649 2647 5.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine pL = [1 (0L / L)] * 100% pL = [1 (1562,5 / 2647)] * 100% = 41% Liiva tühiklikkus = 41% 5.4 Liiva terastilikulise koostise määramine ai = (mi / m) * 100 [%] Tabel nr 3 kruusaterade hulk Katse nr. Katseproov Sõela Jääk sõelal Osajääk [%] Kogujääk [g] ava[mm] [g] [%] 1 2000 8 16,4 0,82 0,82 2 4 32,2 1,61 2,43 ai = (mi / m) * 100 [%] Ai = a4 +.......+ai [%] Li = 100 - Ai [%] FM = (A4,0 + A2,0 + A1,0 + A0,5 + A0,25 + A0,125)100
Tabel 4.2. Läbind sõelal 22,4 100,0 16 92,3 11,2 46,8 8 21,3 5,6 9,1 4 3,2 2 1,3 1 1,2 põhi 0,0 Saadud peenusmoodul FM= 5,25 Plaatjate ja nõelate terade määramise tulemused on esitatud Tabelis 5. Katse nr Katseproov (g) Plaatjate ja nõeljate terade hulk (g) (%) 1 1000 186 18,6 Tabel 5. Plaatjad ja nõelad terad Tugevusmarki määramise tulemused on esitatud Tablis 6.
m1 -m 0pK = V (Valem 1) m-anuma mass [kg] m1- killustiku ja anuma mass [kg] V- anuma maht [ m3 ] 4.2 Killustiku terade tiheduse ja veeimavuse määramine Killustiku terade tiheduse määramiseks tuleb katsenõu täita veega mingi kindla nivooni. Esmalt kaalutakse katsenõu mass koos katseproovi ja veega, seejärel katsenõu mass koos veega ning lõpuks kaalutakse pindkuiv katseproov. Seejärel arvutatakse valemi 2 järgi killustiku terade tihedus. m OK = m - (m4 -m ) (Valem 2) 4 2 3 m2 küllastatud täitematerjali ja veega täidetud katsenõu mass [g] m3 veega täidetud katsenõu mass [g] m4 kuiva täitematerjali mass õhus [g] Terade tihedus väljakuivanud olekus: m
oL 3 [%] [kg/m ] [kg/m3] 1567 2608,7 40 Tabel 3. Liiva tühiklikkuse arvutamine 4.4.4 Terastikulise koostise määramine 4.4.4.1 Kruusaterade hulk Katse nr Katseproov Sõela ava Jääk Osajääk Kogujääk [g] [mm] sõelal [g] [%] [%] 1 2000 8 4,9 0,245 0,245 2 2000 4 36,4 1,82 2,065 Tabel 4. Kruusaterade hulk 4.4.4.2 Terastikuline koostis
Katsetulemustest selgus, et liiva huumusesisaldus oli liiga kõrge, ning liiv ei ole sobiv kasutamiseks betoonis, kuna mensuuris oleva vedeliku värvus muutus ligi mustaks. Ette antud soovituslik värvus oli konjaki pruun. 6 5.5. Plaatjate ja nõeljate terade hulk killustikus Plaatjate ja nõeljate Katse nr Katseproov [g] terade hulk [g] [%] 1 1000 180 18 Tabel 5.4 5.6. Tugevusmärgi määramine Silindrisse Kontrollsõela Kats puistatud läbinud Muljumiskindlus e nr killustiku killustiku [%] mass [g] mass [g]
Vee ja liiva ruumala V2=325 ml = 325 cm3 Liiva terade tihedus L=201,3/(325-250)*1000=2684 kg/m3 Keskmiselt on liiva terade tihedus 0L=(2697+2684)/2= 2690,5 kg/m3 8.3 Liiva tühiklikkus Liiva tühiklikkus PL=(1-(1560/2690,5))*100=41,9% 8.4 Liiva terastikuline koostis 8.4.1 Liiva sõelumine sõeltega, mille avad olid 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm Tabel 8.4.1.1. Terastikuline koostis Katse Katseproov Sõela Jääk Osajääk Kogujääk Sõela Peensusmoodul nr [g] ava sõelal sõelal ai sõelal Ai läbind Li FM [mm] [g] [%] [%] [%] 1 4,0 4 2 2 98 2 2,0 12 6 8 92 3 1,0 44 22 30 70
CLEVELANDI lahtise tiigli meetod sobib leektäpi määramiseks kõikidele naftaproduktidele, mille samal meetodil määratud leektäpp on üle 79 C. Tiigel täidetakse bituumeniga ja tõstetakse proovi ettenähtud kiirusega. Alates 28 C leekpuntkist madalamal temperatuuril viiakse üle nõu proovileek ja leektäpp ongi madalaim termomeetri näit, kus tekib lenduvate osiste tõttu välgatus. PENSKY-MARTENSI kinnise tiigli meetod sobib leektäpi määramiseks vedelkütustele. Katseproov valatakse katsenõusse, kus on segaja, temperatuuri tõstetakse vastava kiirusega. 28 C madalamal temperatuuril avatakse kaanes olev siiber ja viiakse proovi pinnale väike leek ja leektäpiks loetakse temperatuuri, mille juures tekib leegisähvatus. 4. Kuidas tähistatakse polümeerbituumeneid ? Polümeerbituumenid tähistatakse näiteks PMB 45/80-60 PMB on see, et polümeeribituumen 45/80 on penetratsioon 60 on pehemenemistäpp 5
seadistatud pinnase kaeveks lahtisel viisil)või avakaevandusi (kaevandatakse kihtide või astmetena). Puhtus ja sõelanalüüs: Puhtus ehk peeosiste sisaldus. Sõelanalüüs määratakse lõimist ehk terastikulist koostist. Kulumiskindlus: Ühtlase terasuurusega täitematerjali proovi pööritatakse koos teraskuulidega ja veega terasest trumlis 5400 pööret, määratakse kulumisel toimunud massikadu. Külmakindlus: katsetatakse destilleeritud vees või 1% NaCl lahuses. Katseproov allutatakse 10 külmutus-sulatustsüklile. Plaatsustegur: Katse koosneb kahest sõelumisest. Kasutades katsesõelu jagatakse esmalt fraktsioonideks ja sõelutakse iga fraktsioon eraldi. Arvutatakse kui kõiki varbsõelu läbinud terade mass protsentides katsetatud materjalikoguse üldisest kuivast massist. Proctor katse liivadele: Tihedusvorm valitakse D suuruse järgi. Valmistatakse erineva veesisaldusega seguportsjonid iga portsjoni tihendatakse ÜKS kord kolme kihina. Iga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
