Pärand on pärandaja vara koos kõigi õiguste ja kohustustega, mis avaneb pärandaja surma või surnuks tunnistamise korral. Pärimiseks peab pärija pärandi vastu võtma. Pärija on isik, kes saab päranduse, kelle omandusse vara läheb. Pärandaja on isik, kes sureb ehk kelle vara läheb üle teisele isikule. Pärimisvõime on isiku võime pärida. Pärimiskõlbmatu on isik, kes on toime pannud pärandaja vastu surmaga lõppenud isikuvastase kuriteo, isik, kes teadvalt ja seadusevastaselt takistas pärandajat testamenti tegemast või muutmast või isik, kes hävitas või muutis omavoliliselt testamenti või pärimislepingut. Esimese järjekorra sugulased on lapsed, teise vanemad ja kolmanda vanavanemad. Abikaasa on alati võrdne, pärides esimeses järjekorras vähemalt veerandi, teises poole pärandusest. Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi
muu organisatsiooni arvele või taotleja isiklikule pangaarvele. Matusekorraldajal on õigus matusetoetusele, kui ta esitab toetuse saamise taotluse kuue kuu jooksul surnud isiku surmapäevast arvates. Kui matusekorraldaja saab isiku surmast teada rohkem kui 15 päeva pärast surmapäeva, määratakse talle matusetoetus, kui ta on sellekohase avalduse esitanud kuue kuu jooksul isiku surmast teadasaamise päevast arvates. Toetuse saaja kuritarvituse tõttu (teadvalt valeandmete esitamine) alusetult makstud matusetoetuse nõuab pensioniamet tagasi. Isik, kes leiab, et matusetoetuse määramisel või määramata jätmisel on rikutud tema õigusi või piiratud tema vajadusi, võib esitada matusetoetuse määramisega tegelenud pensioniameti direktorile vaide.
vahelt ei välju ja ei kavatsegi teha tööd, et kas või osaliselt tasuda oma võlg ühiskonna ees? Kas tõesti on vaja hoida elus maksumaksja raha eest paadunud mõrvareid ja kriminaale? Arvan seda ka, et sõltuvalt persoonist ei pruugi surmanuhtlus tõesti olla just kõige hullem karistus, kuid kindlasti ei ole see kerge. Maailmas on kõik muutumises. Surm on selline asi, mis võtab võimaluse (vähemalt teadvalt) selles muutumises osaline olla. Surmanuhtluse pooldajate põhiajendiks pole siiski kättemaks, vaid soov, et parandamatud tapjad ei saaks enam uuesti tappa. Jutud tapjate eluaegsest isoleerimisest pole usaldusväärsed. Kui palju me oleme näinud teleprogrammidest, kuidas julmad mõrtsukad pääsevad vanglast uuesti tapma! Meil Eestiski vabastati mõned aastad tagasi ennetähtaegselt üks tapja, kes mõni nädal hiljem surmas Rakveres kaks inimest ja külvas laibad üle soolaga.
Ehitise kasutusluba ·Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. ·Ehitise kasutamiseks peab olema kasutusluba, välja arvatud riigisaladusega või salastatud välisteabega seotud ehitise, riigikaitselise ehitise ja elamiseks mittekasutatava väikeehitise kasutamiseks. ·Kasutusloale kantavad andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel. ·Kasutusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus. ·Kasutusloa taotluse esitab ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse otsuse alusel. ·Võõrale maale ehitatud tehnovõrgu või -rajatise kasutusloa taotlemisel peab tehnovõrgu või -rajatise omanik esitama kinnituse oma omandiõiguse kohta tehnovõrgu või -rajati...
keeldunuks. · (3) Iseseisva nõudeta kolmanda isiku keeldumise korral seletuse või vande andmisest kohaldatakse tunnistaja ütluste andmisest keeldumise ja selle eest ettenähtud vastutuse kohta sätestatut. Valevande tagajärjed karistusseadustikus · § 320. Valeütlus ja valevanne · (1) Kannatanu või tunnistaja poolt kriminaal- või väärteomenetluses või tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses teadvalt vale ütluse andmise eest või tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale seletuse või vande all teadvalt vale vara nimekirja või sissetulekute või kulude arvestuse andmise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Südametunnistus On mõistuse otsus, mis käsib inimesel õigel hetkel teha head ja hoiduda kurjast. Tänu südametunnistusele tajub inimene tehtava
emotsionaalse läheduse vältimine ( vanem ei paita lapse pead ega võta teda sülle). 4.3 Tervise hooletussejätmine vanemapoolne tegevusetus lapse tervisliku seisundi hoidmisel või parandamisel. NT: lapsega ei käida vajalikul tervisekontrollil, keeldutakse lapsele vajalikest meditsiinilistest protseduuridest või neid välditakse, lapsele antakse teadvalt valesid või valedes annustes rohtusid, lapsele ei kutsuta arsti, kuigi selleks vajadus on olemas. 4.4 Hariduslik tegevusetus ja lapse toetusest ilmajätmine hariduse omandamisel, mille tagajärjel lapse võimed ei leia täit väljaarenemist ega rakendust. Laps hilineb kooli, puudub sageli, vanemad väldivad õpetajaga kontakti, vanemad ei ilmuta huvi lapse kooliprobleemide ja õppeedukuse vastu. 4
19. Mart Meos pöördus kohtusse ja palus tuvastada fakti, et tööraamat, mis on välja antud Mart Meusi nimele, kuulub tegelikult temale. Tunnistaja palus ta kaasata oma abikaasa. Pensioniameti esindaja vaidles taotlusele vastu, väites, et tunnistaja on asjast huvitatud ja seepärast ei saa teda üle kuulata. Kuidas peab kohus toimima? TsMS § 251 kohaselt võib iga asjas tähtsust omavat isikut üle kuulata, seal juures on isikul kohustus anda tõeseid ütlusi ( TsMS § 254- hoiatus teadvalt valeütluse andmise eest). Kohtu õigus on otsustada, milliseid tõendeid vastu võtab, kontrollides tõendi asjakohasust ja lubatavust TsMs § 238 järgi, ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ettenähtud jõudu- TSMs § 232 lg.2. Menetlusosalistel õigus esitada küsimusi tunnistajale läbi kohtu. Seega kui kohus leiab, et asjakohane tõend on, siis jätab pensioniameti vastuväite rahuldamata ja rahuldab avaldaja taotluse. 20. Kohtusse oli kutsutud tunnistajatena Kaalep, Arusoo ja 10.a. Varb
alkohoolse joogi jaemüügil kohapeal tarbimiseks. § 44. Kassaaparaadi olemasolu ja kasutamise nõue Alkohoolse joogi jaemüük kaupluses ja toitlustusettevõttes on lubatud, kui tegevuskohas asub kassaaparaat, mille kaudu tuleb fikseerida kõik alkohoolse joogi jaemüügil sooritatavad tehingud. § 45. Meetmed korra ja turvalisuse tagamiseks (1) Keelatud on müüa alkohoolset jooki joobnud olekus isikule. (2) Müüja ei tohi teadvalt teenindada isikut, kes ostab alkohoolset jooki selle joobnud olekus isikule pakkumise või üleandmise eesmärgil. (3) Müüjal on õigus jätta teenindamata isik, kes tarbib müügikohas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, väljaspool antud müügikohta omandatud alkohoolset jooki, ja nõuda selle isiku lahkumist. 3. peatükk PIIRANGUD ALKOHOOLSE JOOGI TARBIMISELE § 46. Alaealisel alkohoolse joogi tarbimise keeld
(9) Piraatluse legaaldefinitsioon - Teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti reprodutseerimise eest levitamise eesmärgil ilma teose looja, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loata karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. (10) 10 Pettuse legaaldefinitsioon - Varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. (11) Vihkamisele õhutavad sõnumid - Tegevuse eest, millega avalikult on kutsutud üles vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, etnilise päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundiga,
8) uurimis- või muu menetlustoimingu rakendus vastavalt käesoleva seadustiku §-le 8; 9) uurimis- või muu menetlustoimingu menetlusõiguslikud alused. Kui uurimistoimingus annab ütlusi vähemalt neljateistaastane või vanem tunnistaja, märgitakse protokolli sissejuhatuses, et teda on hoiatatud kriminaalkaristuse eest, mille võib karistusseadustiku järgi kaasa tuua ütluse andmisest seadusliku aluseta keeldumine või teadvalt vale ütluse andmine Menetlusosalisele tema õiguste ja kohustuste selgitamise kohta võetakse protokolli sissejuhatusse menetlusosalise allkiri. Protokolli põhiosas talletatakse: 1) uurimis- või muu menetlustoimingu käik ja tulemused tõendamiseks vajaliku üksikasjalikkusega, järgides käesolevas seadustikus menetlustoimingute sisu kohta esitatud lisanõudeid; 2) tehnikavahendite kasutamine. Protokolli lõpposas märgitakse:
teabenõudjal on juurdepääsuõigus · pidama arvestust oma valduses olevate dokumentide üle (dokumendiregister) · avalikustama avalikustamisele kuuluva teabe seaduses sätestatud korras · andma avalikkusele korrapäraselt teavet avalike ülesannete täitmisest · vajadusel abistama teabenõudjat· teavitama teabenõudjat dokumentide suhtes kehtivatest juurdepääsupiirangutest · tagama juurdepääsupiirangutest kinnipidamise · mitte andma teadvalt eksitavat, tegelikkusele mittevastavat või ebaõiget teavet ning kontrollima kahtluse korral väljastatava teabe õigsust ja vastavust tegelikkusele Teabenõude esitamise viis- Igaüks võib, kes soovib saada riigi- ja omavalitsusasutustelt teavet, esitada asutusele kas kirjaliku või suulise (näiteks telefoni teel) teabenõude. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus- Vastamise tähtaeg Märgukirjale või selgitustaotlusele vastatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30
jaemüügil kohapeal tarbimiseks. §44. Kassaaparaadi olemasolu ja kasutamise nõue Alkohoolse joogi jaemüük kaupluses ja toitlustusettevõttes on lubatud, kui tegevuskohas asub kassaaparaat, mille kaudu tuleb fikseerida kõik alkohoolse joogi jaemüügil sooritatavad tehingud. [RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15. 04. 2004] §45. Meetmed korra ja turvalisuse tagamiseks (1) Keelatud on müüa alkohoolset jooki joobnud olekus isikule. (2) Müüja ei tohi teadvalt teenindada isikut, kes ostab alkohoolset jooki selle joobnud olekus isikule pakkumise või üleandmise eesmärgil. 21 (3) Müüjal on õigus jätta teenindamata isik, kes tarbib müügikohas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, väljaspool antud müügikohta omandatud alkohoolset jooki, ja nõuda selle isiku lahkumist. §46. Alaealisel alkohoolse joogi tarbimise keeld
sõltuva retsessiivse tunnusena. Kuna haiguse avaldumiseks on vaja saada retsessiivne geen mõlemalt vanemalt, on PRA pärilik haigus, mida on raske tõust välja juurida. Paljude sugupõlvede väiltel võib PRA geen jääda varjatuks ning haigus ei ilmne, ent kui aretuspaari satuvad kaks koera, kel mõlemal on olemas retsessiivne PRA geen, selgub julm tõde. Paljude tõugude jaoks ainsaks viisiks välistada kindlalt PRA geeni kandvus on kontrollpaaritus teadvalt PRAd kandva paarilisega ning uurida järglasi. See on kallis ja ajamahukas ja kahtlemata julm meetod ega pruugi anda tõest tulemust, eriti hilise PRA puhul.Õnneks on hiljuti suudetud lokaliseerida geen kromosoomis, mis võimaldab tulevikus välja arendada veretestid PRA kandvuse diagnoosimiseks, mis oleks paljude aretajate jaoks tõeliseks õnnistuseks. Võrkkesta düsplaasia ehk RD MRD, GRD, TRD Reetina e
teostamise takistamine. · Kodaniku isikliku vara vastased kuriteod on võõra isikliku vara isiklikuks pööramine, hävitamine või rikkumine. · Majanduskuriteod on näiteks kange alkohoolse joogi kodune valmistamine ja turustamine. · Õigusmõistmisvastased kuriteod on näiteks need, mille paneb toime prokurör, uurija või uurimist teostav isik, kui ta teadvalt võtab süütu kodaniku kriminaalvastutusele. · Avaliku korra ja kodanike julgeoleku vastased kuriteod on näiteks huligaansus, alaealise kaasamine kuritegevusele ja joomisele. Nagu ei ole olemas loomulikku kuritegu, nii ei ole olemas ka loomulikku ehk naturaalset kurjategijat. Kurjategija on kuriteo toimepannud isik. Kurjategijaid on erinevatest rahvustest, nii mehi kui naisi ja väga erinevas vanuses. [1]
- Karistuseks võib olla rahatrahv (max 6400), noomitus, ametist tagandamine või ametiteenuste osutamise õiguse äravõtmine kuni 3 aastaks. 3) Kriminaalvastutust Kohtutäituri kriminaalvastutuse saavad kaasa tuua ametialased kuriteod. Kõne alla võivad tulla: - ametiseisundi kuritervitamine - ametialane lohakus - pistis - altkäemaks - vara teadvalt ebaseaduslik arestimine ja müük 4) Kohtutäituri tasu, täitekulud Kohtutäituri ametitoiming on tasuline. Kohtutäituri tasumäärad kehtestatakse seadusega. Tasu on õigus saada ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult seaduses sätestatud juhtudel. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. Kohtutäituri tasu koosneb: · menetluse alustamise tasust ( KTS § 34)
(5) Sihtasutus, mis luuakse testamendi või pärimislepingu alusel, loetakse pärandi avanemise ajal olemas olevaks, kui ta hiljem omandab juriidilise isiku õigused. § 6. Pärimiskõlbmatus (1) Pärimiskõlbmatu on isik, kes: 1) on toime pannud pärandaja või eelpärija vastu suunatud nende surmaga lõppenud isikuvastase kuriteo, välja arvatud hädakaitses või hädakaitsepiire ületades toimepandu; 2) teadvalt ja seadusevastaselt asetas pärandaja olukorda, milles ta kuni oma surmani oli võimetu tegema või muutma viimse tahte avaldust; 3) sunni või pettusega takistas pärandajat tegemast või muutmast viimse tahte avaldust või samal viisil sundis teda viimse tahte avaldust tegema või muutma, kui pärandajal ei olnud võimalik oma tegelikku viimset tahet väljendada; 4) teadvalt ja seadusevastaselt kõrvaldas või hävitas testamendi või pärimislepingu, kui
pärimisvõimeliseks, kui ta oli eostatud enne pärandi avanemist. (5) Sihtasutus, mis luuakse testamendi või pärimislepingu alusel, loetakse pärandi avanemise ajal olemas olevaks, kui ta hiljem omandab juriidilise isiku õigused. Pärimiskõlbmatus (1) Pärimiskõlbmatu on isik, kes: 1) on toime pannud pärandaja või eelpärija vastu suunatud nende surmaga lõppenud isikuvastase kuriteo, välja arvatud hädakaitses või hädakaitsepiire ületades toimepandu; 2) teadvalt ja seadusevastaselt asetas pärandaja olukorda, milles ta kuni oma surmani oli võimetu tegema või muutma viimse tahte avaldust; 3) sunni või pettusega takistas pärandajat tegemast või muutmast viimse tahte avaldust või samal viisil sundis teda viimse tahte avaldust tegema või muutma, kui pärandajal ei olnud võimalik oma tegelikku viimset tahet väljendada; 4) teadvalt ja seadusevastaselt kõrvaldas või hävitas testamendi või pärimislepingu, kui pärandajal
· Kriminaalmenetluse seadustik (vastu võetud 2003, jõustus 01.07.2004) · Kohtuekspertiisi seadus (vastu võetud 2001, jõustus 01.01.2002) Mõlemad aktid rõhutavad, et ekspert on isik, kes kohtuekspertiisi tehes kasutab mitteõiguslikke eriteadmisi. Spetsialisti arvamust ja ekspertarvamust eristab vormilisest küljest see, et ekspert annab kohtuekspertiisiakti juurde alati allkirja, et teda on hoiatatud KarS §321 alusel teadvalt valearvamuse andmise eest. (KarS §321 Vale eksperdiarvamus ja valetõlge: 1) Eksperdi poolt teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest või tõlgi poolt teadvalt valesti tõlkimise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega; 2) Sama teo eest, kui sellega on kaasnenud tõendite kunstlik loomine, - karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega). III Teadusliku kriminalistika algus
Kord aastas: koolitoetus (enne kooli 3x150.-)PÄRIMINE:Pärimine - isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule Pärandaja - isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb Pärija Kui on pärand vastu võetud (on tekkinud õigused) Pärimiskõlbmatus Pärimiskõlbmatu on isik, kes:on toime pannud pärandaja või eelpärija vastu suunatud nende surmaga lõppenud isikuvastase kuriteo, välja arvatud hädakaitses või hädakaitsepiire ületades toimepandu;teadvalt ja seadusevastaselt asetas pärandaja olukorda, milles ta kuni oma surmani oli võimetu tegema või muutma viimse tahte avaldust;sunni või pettusega takistas pärandajat tegemast või muutmast viimse tahte avaldust või samal viisil sundis teda viimse tahte avaldust tegema või muutma, kui pärandajal ei olnud võimalik oma tegelikku viimset tahet väljendada; Pärimiskõlbmatuse tagajärjed: Kui
(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud: 1) vähemalt teist korda või 2) olulise kahju tekitamisega, - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. 2. jagu Süüteod vara vastu tervikuna 1. jaotis Kelmus § 209. Kelmus (1) Varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui see on toime pandud: 1) isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, varguse või omastamise; 2) suures ulatuses; 3) grupi või kuritegeliku ühenduse poolt või 4) avalikkuse poole pöördudes, - karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, -
Kohus võib arvestada ka muid asjaolusid, mida peab antud asjas kergendavateks. Seadus näeb ette ka süüteo koosseisuvälised karistust raskendavad asjaolud, mida arvestades kohus on õigustatud valima karistuse sanktsiooni keskmisest raskema. Nendeks asjaoludeks on (KarS § 58): 1)kuriteo toimepanemisel omakasu või muu madal motiiv; 2) süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades; 3) süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku või raske psüühikahäirega isiku suhtes; 4) süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses; 5) süüteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal; 6) süüteo toimepanemine ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades; 7) süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil; 8) süüteoga raske tagajärje põhjustamine;
ja millele teabenõudjal on juurdepääsuõigus; 2)pidama arvestust tema valduses olevate dokumentide üle; 3) avalikustama avalikustamisele kuuluva teabe seaduses sätestatud korras; 4) andma avalikkusele korrapäraselt teavet avalike ülesannete täitmisest; 5) abistama teabenõudjat; 6) teavitama teabenõudjat dokumentide suhtes kehtivatest juurdepääsupiirangutest; 7) tagama teabe juurdepääsupiirangutest kinnipidamise; 8) mitte andma teadvalt eksitavat, tegelikkusele mittevastavat või ebaõiget teavet ning kontrollima kahtluse korral väljastatava teabe õigsust ja vastavust tegelikkusele. 8. Teabenõude kohta kehtivad nõuded- (1) teabenõudes tuleb suuliselt või kirjalikult esitada järgmised nõuded: 1) teabenõudja ees- ja perekonnanimi; 2) asutuse või juriidililse isiku nimel esitatava teabenõude puhul juriidilise isiku või asutuse nimetus;
12.08. Kognitiivne psühholoogia juriidilises kontekstis Lugemiseks: 1. William G. Iacono Effective Policing: Understanding How Polygraph Tests Work and Are Used Criminal Justice and Behavior 2008, 35 kirjandus_7_1 2. Psychology and Law: Bridging the Gap. Edited by D.Canter and R.Zukauskiene 2008, Ashgate: 3.ptk.: Lie detectors and the law: the use of the polygraph in Europe, Ewout H. Meijer and Peter J. van Koppen kirjandus_7_2 Selle kohta, kas menetlusosaline räägib õigust või annab teadvalt valeütlusi, ei saa anda eksperdiarvamust kohtuekspertiisi mõttes. Normaalselt toimiv psüühika võimaldab inimesel teha sihipärase valiku oma mälestuste, teadmiste ja kujutluste hulgast, sh ka anda teadvalt valeütlusi. Menetlusasjas antud ütluste puhul on alati võimalus, et -nii oligi, nagu ta räägib; -ta valetab teadlikult; -ta ütleb, et ei mäleta; -tal on mingi kognitiivne defitsiit, mis ei võimalda /ei võimaldanud tajuda, aru saada või
7) uurimis- või muu menetlustoimingu algus- ja lõpuaeg ning muud andmed; 8) uurimis- või muu menetlustoimingu rakendus menetlusosaliste õiguste tagamisel; 9) uurimis- või muu menetlustoimingu menetlusõiguslikud alused. Kui uurimistoimingus annab ütlusi vähemalt neljateistaastane või vanem tunnistaja, märgitakse protokolli sissejuhatuses, et teda on hoiatatud kriminaalkaristuse eest, mille võib karistusseadustiku järgi kaasa tuua ütluse andmisest seadusliku aluseta keeldumine või teadvalt vale ütluse andmine. Menetlusosalisele tema õiguste ja kohustuste selgitamise kohta võetakse protokolli sissejuhatusse menetlusosalise allkiri. Protokolli põhiosas talletatakse: 1) uurimis- või muu menetlustoimingu käik ja tulemused tõendamiseks vajaliku üksikasjalikkusega, järgides kriminaalmenetluse seadustikus menetlustoimingute sisu kohta esitatud lisanõudeid; 2) tehnikavahendite kasutamine. Protokolli lõpposas märgitakse:
Kolleegium leidis ringkonnakohtu lahendis vea, et nad olid teinud samas lahendis nii õigeksmõistva kui ka süüdimõistva kohtuotsuse. Kohus saab teha kas õigeksmõistva või süüdimõistva otsuse vastavalt KrMS § 309 lg 1. 4. 3-1-1-72-10 --> kelmuse kaasus ja p 12 on eriti oluline. • KarS § 209 (kelmus) näeb ette vastutuse varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Kelmuse näol on tegemist tagajärjedeliktiga, mille puhul koosseisutegu on petmine. Seega tuleb kelmuse toimepanemise ajaks lugeda aeg, mil leidis aset pettuslik tegu. Tagajärg on alati teost erinev asjaolu. Varalise kasu saamine (ehk süüdlase varalise seisu paranemine) ei ole kelmuse koosseisutegu, vaid selle tunnusega kirjeldab
represseerimises nende poliitiliste veendumuste, Eesti Vabariigile lojaalsuse, klassikuuluvuse või Eesti Vabariigi riigi- või kaitseteenistuses olemise eest; 6) kes on distsiplinaarsüüteo eest kaitseväeteenistusest, politseiteenistusest, piirivalveteenistusest või avalikust teenistusest vabastatud ja teenistusest vabastamisest on möödunud vähem kui kaks aastat; 7) kes teadvalt esitas Kaitseliidu liikmeks astumisel valeandmeid. Kaitseliidu üldjuhtimine Kaitseliit allub rahuajal kaitseväe juhatajale, sõjaajal - kaitseväe ülemjuhatajale. Kaitseliidu ülemaks, Kaitseliidu Peastaabi ülemaks ja maleva pealikuks saab olla ainult lepingulises tegevteenistuses olev kaitseväelane. Kaitseministri määrused ja käskkirjad Kaitseliidule avaldatakse täitmiseks kaitseväe juhataja poolt. Kaitseväe juhataja või kaitseväe ülemjuhataja annab Kaitseliidule käskkirju
Vastavalt ÄS § 187 lg-le 1 juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Seega, kui osaühing kinnitab, et juhatuse liige A kuritarvitas juhatuse liikme õigusi ja tegutses teadvalt pahauskselt, sõlmides lepingut, siis osaühing võiks esitada nõuded tekitatud kahju hüvitamiseks A vastu. Üldjuhul nõude esitamise aegumistähtaeg on viis aastat (ÄS § 187 lg 3). 5. Aktsiaseltsi asutajad andsid asutamisel aktsiaseltsile üle mitterahalise sissemaksena tootmisseadmed. Enne aktsiaseltsi registrisse kandmist ostsid nad selle vara ise aktsiaseltsilt tagasi. Lepingu tingimuste kohaselt läks omand neile üle lepingu sõlmimisest ja müügihinna
Mida lähemale tegelikkusele õnnestub katsesituatsioon kujundada, seda lähemale liigub valedetektori tulemus 50%-le. 17 14. Üldine ülevaade peamistest meetoditest, mida on soovitatud ütluste kvaliteedi hindamiseks; hinnang teadusliku psühholoogia aspektist Selle kohta, kas menetlusosaline räägib õigust või annab teadvalt valeütlusi, ei saa anda eksperdiarvamust kohtuekspertiisi mõttes. Normaalselt toimiv psüühika võimaldab inimesel teha sihipärase valiku oma mälestuste, teadmiste ja kujutluste hulgast, sh ka anda teadvalt valeütlusi. Tulenevalt individuaalsetest psüühilistest iseärasustest on erinevate isikute poolt antud ütlused sama sündmuse kohta alati mingil määral erinevad ka siis, kui subjektiivselt antakse täielikke ja õigeid ütlusi.
arvates. (3) Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimest ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päeva. § 28. Ehitusloa kehtetuks tunnistamine (1) Ehitusloa väljastajal on õigus ehitusluba kehtetuks tunnistada, kui: 1) ehitatav ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale; 2) ehitise omanik või ehitist ehitav isik ei täida käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 või § 64 lõikes 3 nimetatud ettekirjutust; 3) ehitusloa taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid; 4) ehitise omanik taotleb ehitusloa kehtetuks tunnistamist; 5) korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanik taotleb teisele korteriomanikule väljastatud ehitusloa kehtetuks tunnistamist, kui taotleja leiab, et ehitusloaga on rikutud tema õigusi; 6) muutuvad ehitise olulised tehnilised andmed, mis on kantud ehitusloale; 7) ehitamise käigus muudetakse või soovitakse muuta ehitise kasutamise otstarvet;
2) milline kuritegu toime pandud, mis paragrahvi alusel fikseerida 3) isiku süü 4) kurjategijat iseloomustav materjal Tõenditeks on: 1) ütlused, mis saadakse ülekuulamisel 2) ekspertiisid 3) asitõendid 4) uurimistoimingute protokollid Üle tuleb kuulata kõik asjasse puutuvad isikud. Kõik kuulatakse ühekaupa üle ja fikseeritakse. Enne hoiatatakse valetunnistuse eest (teadvalt valetamine) ning seejärel peale allkirja võtmist asutakse üle kuulama. Kõigepealt räägib kõik ise ära. Suunavaid küsimusi ei tohi teha. Ütluste andmisest võib keelduda lähedaste vastu. Isikud, keda ei tohi üle kuulata 1) advokaadid 2) vaimulikud pihisaladuste kohta Ei või saada ütlusi järgmiste võtetega: 1) vägivald 2) ähvardus 3) petmine
4) saadetakse välja kutsed 5) kui vaja, siis kohtukorraldatav istung Kohtuistungi osad: 1) kohtuistungi ettevalmistav osa ehk rakendamine kohtunik kuulutab kohtuistungi avatuks ja teatab milline asi arutlusele tuleb, kes menetluse osalised 2) sekretär kannab ette, kes menetlusosalistest ja tunnistajatest on saabunud 3) kohtunik selgitab tõlgile tema õigused ja kohustused ja teda hoiatatakse teadvalt vale tõlke eest 4) kohtunik selgitab kohtualuse isiku ja kas ta on kätte saanud süüdistuskokkuvõtte 5) tunnistajate hoiatamine teadvalt valetunnistuste andmise eest (võetakse allkiri) ja tunnistaja eemaldatakse kohtusaalist 6) kohtunik selgitab kohtualusele õigused ning kohtualusel endal õigus avaldada taotlusi ja taandusi kohtunik otsustab kas rahuldab neid 7) kohtunik teatab, et algab kohtulik uurimine
(1) Alaealisel on keelatud omandada alkohoolset jooki. (2) Keelatud on võõrandada alkohoolset jooki alaealisele. Nimetatud keelu järgimiseks võib müüja nõuda ostjalt tema isikut tõendava dokumendi esitamist ja keelduda alkohoolse joogi müümisest eelnimetatud dokumendi esitamata jätmise korral. (3) Alaealist ei tohi rakendada töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega. (4) Täisealisel on keelatud osta, pakkuda või üle anda alaealisele alkohoolset jooki. (5) Müüja ei tohi teadvalt teenindada isikut, kes ostab alkohoolset jooki selle alaealisele pakkumise või üleandmise eesmärgil. (6) Alkohoolse joogi kohaleveoteenuse osutajal on keelatud see üle anda alaealisele. Nimetatud keelu järgimiseks võib teenindaja nõuda tellijalt tema isikut tõendava dokumendi esitamist ja keelduda alkohoolse joogi üleandmisest eelnimetatud dokumendi esitamata jätmise korral. (7) Alaealine ei oma õigust saata või saada alkohoolset jooki postisaadetisena. (9)
· Kodaniku poliitiliste ja tööalaste õiguste vastased kuriteod on näiteks valimisõiguse teostamise takistamine. · Kodaniku isikliku vara vastased kuriteod on võõra isikliku vara isiklikuks pööramine, hävitamine või rikkumine. · Majanduskuriteod on näiteks kange alkohoolse joogi kodune valmistamine ja turustamine. · Õigusmõistmisvastased kuriteod on näiteks need, mille paneb toime prokurör, uurija või uurimist teostav isik, kui ta teadvalt võtab süütu kodaniku kriminaalvastutusele. · Avaliku korra ja kodanike julgeoleku vastased kuriteod on näiteks huligaansus, alaealise kaasamine kuritegevusele ja joomisele. Nagu ei ole olemas loomulikku kuritegu, nii ei ole olemas ka loomulikku ehk naturaalset kurjategijat. Kurjategija on kuriteo toimepannud isik. Kurjategijaid on erinevatest rahvustest, nii mehi kui naisi ja väga erinevas vanuses. 4 3
represseerimises nende poliitiliste veendumuste, Eesti Vabariigile lojaalsuse, klassikuuluvuse või Eesti Vabariigi riigi- või kaitseteenistuses olemise eest; 6) kes on distsiplinaarsüüteo eest kaitseväeteenistusest, politseiteenistusest, piirivalveteenistusest või avalikust teenistusest vabastatud ja teenistusest vabastamisest on möödunud vähem kui kaks aastat; 7) kes teadvalt esitas Kaitseliidu liikmeks astumisel valeandmeid. Auliikmeks saab olla Eesti või välisriigi kodanik, kellel on Kaitseliidu ees silmapaistvaid teeneid. Toetajaliikmeks saab olla Eesti või välisriigi kodanik, kes tunnistab Kaitseliidu eesmärke ja oma tegevusega aitab kaasa nende saavutamisele. Noorliikmeks saab olla vähemalt 15-aastane Eesti kodanik, kes tunnistab Kaitseliidu eesmärke. Kaitseliidu üldjuhtimine
tekitatud oluline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. § 1572. Teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine Teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta edastamise, nendele juurdepääsu võimaldamise või nende kasutamise eest eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, või varjata kuritegu – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. § 206. Arvutiandmetesse sekkumine (1) Arvutisüsteemis olevate andmete või programmi ebaseadusliku muutmise, kustutamise, rikkumise või sulustamise, samuti arvutisüsteemi andmete või programmi ebaseadusliku sisestamise eest –
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ning lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud jälitustoimingu tegemisel on lubatud varjatult siseneda hoonesse, ruumi, sõidukisse, piirdega alale või arvutisüsteemi juhul, kui see on vältimatult vajalik jälitustoimingu eesmärgi saavutamiseks. (6) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse teise isiku valdusesse sisenemine varjatuks, kui sisenemise fakt jääb valdaja eest varjatuks või kui sisenemisel on pettuse teel loodud teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutus ning valdaja ei oleks tegelikke asjaolusid teades nõusolekut sisenemiseks andnud. Muud erandmeetmed võib leida KrMS §126-2 lg 10 alt (10) Käesolevas seadustikus sätestamata alusel võib jälitustoiminguid teha üksnes kaitseväe korralduse seaduses, maksukorralduse seaduses, politsei ja piirivalve seaduses, relvaseaduses, strateegilise kauba seaduses, tolliseaduses, tunnistajakaitse
Õiglus tähendab väärtuste ja huvide kaalumist ning tasakaalustamist, kuldse keskteeleidmist, olulisema huvi ülekaalumist või kompromissi. Õiguse üle otsustamisel tuleb arvestada kelle või mille suhtes otsustatakse, Näiteks kas karistus peaks olema vastavuses tagajärje või eksimuse raskusega? o Võrdsustav õiglus kõik inimesed on võrdsed ja neisse suhtutakse võrdsetesse. Otsustamise eiratakse teadvalt inimeste erinevusi või ei omistada neile tähendust. o Jaotav õiglus igaühte tuleb kohelda vastavalt sellele, millised on isiku konkreetsed võimed või võimalused Koheldakse lapsi, vanuri, vaeseid ja haigeid erinevalt töövõimelistest inimestest, sest nende võimalused elus hakkama saada ja läbi lüüa on väiksemad. Õigus on kogum kindlas ajas ja ruumis valitsevaid kokkuleppelisi arusaamu sellest, mis peab olema
5)süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni, samuti teenistusliku, majandusliku või perekondliku sõltuvuse mõjul; 6)süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul; 7)süüteo toimepanemine raseda või kõrges eas isiku poolt; 8)süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel RASKENDAVAD: 1)omakasu või muu madal motiiv; 2)süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades; 3)süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteist-aastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku, samuti raske psüühikahäirega isiku suhtes; 4)süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses 5)süüteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal; 6)süüteo toimepanemine ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades; 7)süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil; 8)raske tagajärje põhjustamine;
(1) Asja õiget ja kiiret läbivaatamist pahatahtlikult takistavat omavalitsuse asutuse protsessi asja kohta arvamuse andmiseks. Kui protsessiosalist võib kohus trahvida. kohus ei ole seda teinud, võib see asutus astuda protsessi omal (2) Hagejat või iseseisva nõudega kolmandat isikut, kes esitas teadvalt algatusel. põhjendamata hagi vastaspoolele kahju tekitamise eesmärgil, võib (2) Kui kohus peab seda vajalikuks, võib ta arvamuse andmiseks kohus trahvida. protsessi kaasata ka riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, kelle
Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutus (1) Asja õiget ja kiiret läbivaatamist pahatahtlikult takistavat (1) Seaduses sätestatud juhtudel kaasab kohus riigi- või kohaliku protsessiosalist võib kohus trahvida. omavalitsuse asutuse protsessi asja kohta arvamuse andmiseks. Kui (2) Hagejat või iseseisva nõudega kolmandat isikut, kes esitas teadvalt kohus ei ole seda teinud, võib see asutus astuda protsessi omal põhjendamata hagi vastaspoolele kahju tekitamise eesmärgil, võib algatusel. kohus trahvida. (2) Kui kohus peab seda vajalikuks, võib ta arvamuse andmiseks
3) Kui jah, siis kust see tähendus tuleneb(vanematelt, raamatutest või mujalt)? Kuna elemendid ei ole minu töödes tähenduslikkusega seotud, siis põimin kõiki leitud ja minule inspireerivaid etnoelemente muljega mingitest pärimustest, müütidest jms. Inspiratsiooni leidmiseks olen töötanud ja töötan jätkuvalt läbi väga palju etnograafilist trükimaterjali. 4) Kas olete oma teostes kunagi kasutanud kaheksakanda? Kas sellel motiivil on Teie jaoks mingi tähendus? Teadvalt ei. On küll Jämaja tanul (vaip Kodutee) ratasristi ja keskel kaheksakanda meenutava elemendiga kompositsioon, aga see on ka kõik.
sõltuvuse mõjul; 6) süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul; 7) süüteo toimepanemine raseda või kõrges eas isiku poolt; 8) süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel Karistuse kohaldamisel võib arvestada ka .... loetlemata asjaolusid Karistust raskendavad asjaolud: 1) omakasu või muu madal motiiv; 2) süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades; 3) süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku, samuti raske psüühikahäirega isiku suhtes; 4) süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses; 5) süüteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal; karistamise alused: Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on
1) Tööandjal on õigus nõuda süüdlaselt kirjalikku seletust süüteo kohta. Seletuse andmisest keeldumine, samuti seletuses valeandmete esitamine ei ole distsiplinaarkaristuse määramise iseseisvaks aluseks. 15 (2) Tööandjal on õigus nõuda oma töötajalt, kes oli süüteo tunnistajaks, kirjalikku seletust süüteo kohta ja tunnistaja on kohustatud andma niisuguse seletuse. Seletuse andmisest keeldumise, samuti seletuses teadvalt valeandmete esitamise eest võib tunnistajale määrata distsiplinaarkaristuse. Seletuse andmisest keeldumise eest ei saa distsiplinaarkaristust määrata töötajale, kes oli selle töötaja, kelle teo kohta talt seletust nõuti, lähedane sugulane (vanem, vend, õde, laps) või hõimlane (abikaasa, abikaasa vanem, vend, õde, laps). (3) Distsiplinaarkaristuse võib määrata seletust nõudmata, kui süütegu on tõendatud muude tõenditega. 25
tunnustusest ilmajätmine, ükskõike suhtumine lapse vajadustesse, lapse ignoreerimine, emotsionaalse läheduse vältimine ( vanem ei paita lapse pead ega võta teda sülle). 4.3 Tervise hooletussejätmine vanemapoolne tegevusetus lapse tervisliku seisundi hoidmisel või parandamisel. NT: lapsega ei käida vajalikul tervisekontrollil, keeldutakse lapsele vajalikest meditsiinilistest protseduuridest või neid välditakse, lapsele antakse teadvalt valesid või valedes annustes rohtusid, lapsele ei kutsuta arsti, kuigi selleks vajadus on olemas. 4.4 Hariduslik tegevusetus ja lapse toetusest ilmajätmine hariduse omandamisel, mille tagajärjel lapse võimed ei leia täit väljaarenemist ega rakendust. Laps hilineb kooli, puudub sageli, vanemad väldivad õpetajaga kontakti, vanemad ei ilmuta huvi lapse kooliprobleemide ja õppeedukuse vastu. 4
6) süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul; 7) süüteo toimepanemine raseda või kõrges eas isiku poolt; 8) süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel; 9) leppimine kannatanuga. Väljavõte seadusest § 58. Karistust raskendavad asjaolud Karistust raskendavad asjaolud on: 1) omakasu või muu madal motiiv; 2) süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades; 3) süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku, samuti raske psüühikahäirega isiku suhtes; 4) süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses; 5) süüteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal; 6) süüteo toimepanemine ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades; 7) süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil; 8) raske tagajärje põhjustamine;
kätte toimetatud või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes; 3) menetlusosalist ei esindanud menetluses selleks õigust omav isik, kuigi otsus tehti tema suhtes, välja arvatud juhul, kui menetlusosaline on enda esindamise menetluses heaks kiitnud; 4) kohtulahendi ebaseaduslikkus või põhjendamatus, mis tuleneb kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud tunnistaja valeütlusest, teadvalt valest eksperdiarvamusest, teadvalt valest tõlkest, dokumendi võltsimisest või tõendi kunstlikust loomisest; 5) kohtuniku või menetlusosalise või tema esindaja kuritegu, mille ta on toime pannud teistetavat kohtuasja arutades või läbi vaadates ja mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega kriminaalasjas; 6) kohtulahend põhineb varem tehtud kohtulahendil, vahekohtu otsusel või haldusaktil, mis on tühistatud või muudetud;
omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise; *Röövimine- võõra vallasasja vägivaldne äravõtmine ebaseaduslikult omastamise eesmärgil *Asja rikkumine- asi ei ole enam sama, kuid seda on võimalik kasutada *Asja hävitamine- asja ei ole võimalik enam sihtotstarbepäraselt kasutada *Kelmus- varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel *Väljapressimine- varalise kasu nõudmine ähvardusega kasutada vägivalda, piirata isiku vabadust vms 2.See on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata; Vargus on toime pandud avalikult siis, kui varas teab, et teda on nähtud. Salaja on toime pandud, kui varas arvab, et teda ei nähta, isegi siis kui nähakse. Kuni ta ei tea on see salamisi vargus. 3.See on toime pandud sissetungimisega; *Sissetung- tungimine võõrale alale 4
või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi; 3) laenusaaja rikub kohustust kasutada laenu üksnes teatud kindlal eesmärgil. Laenuandja võib öelda laenulepingu üles enne laenu üleandmist ja keelduda laenu üleandmisest, kui laenusaaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et laenu tagastamine on ohustatud või kui laenusaaja on esitanud teadvalt valesid andmeid eesmärgiga saada laenu. See õigus kuulub laenuandjale ka juhul, kui laenusaaja on muutunud maksejõuetuks enne lepingu sõlmimist, kuid laenuandjale sai see teatavaks alles pärast lepingu sõlmimist. Kinkeleping Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama.
tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi; 3) laenusaaja rikub kohustust kasutada laenu üksnes teatud kindlal eesmärgil. Laenuandja võib öelda laenulepingu üles enne laenu üleandmist ja keelduda laenu üleandmisest, kui laenusaaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et laenu tagastamine on ohustatud või kui laenusaaja on esitanud teadvalt valesid andmeid eesmärgiga saada laenu. See õigus kuulub laenuandjale ka juhul, kui laenusaaja on muutunud maksejõuetuks enne lepingu sõlmimist, kuid laenuandjale sai see teatavaks alles pärast lepingu sõlmimist. Kinkeleping Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama.
perekondliku sõltuvuse mõjul; 6. süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud hingelise erutuse mõjul; 7. süüteo toimepanek raseda või kõrges eas isiku poolt; 8. süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel; 9. leppimine kannatanuga. Raskendavad asjaolud: 1. kuriteo toimepanemisel omakasu või muu madal motiiv 2. süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades 3. süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteist-aastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku, samuti raske psüühikahäirega isiku suhtes; 4. süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses 5. süüteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal; 6. süüteo toimepanemine ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades; 7. süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil; 8
annaabi.ee 
