Kuritegevus Eestis (1)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Kuritegevus tänapäeva ühiskonnas. Referaat.

..........................................................................................3 1.KURITEGEVUS.................................................................................................................3 2.KURITEGUDE TÜÜBID................................................................................................... 4 2.1.Tapmine........................................................................................................................4 2.3.Organiseeritud kuritegevus...........................................................................................4 2.4.Ohvriteta kuriteod.........................................................................................................5 2.5.Noorsookuritegevus......................................................................................................5 2.6.Valgekraeline ja organisatsiooniline kuritegevus.........................................................5 2.7.Narkokuriteod.............

Eesti keel

11

doc

Kuritegevus Eestis

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST Annika Kukke KURITEGEVUS Referaat Õppejõud: Reino Veielainen Mõdriku  2010 SISUKORD LÄÄNE-ViRU RAKENDUSKÕRGKOOL.......................................................................1 sisukord............................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................

Sotsioloogia

66

doc

Kriminoloogia konspekt

Lähenetakse läbi ühiskonna, väliste asjaolude. Selle teene: püüab arendada faktoloogiale rajatud teooriat, laiendab kriminoloogia tunnetuslikke võimalusi. On saanud selgeks, et kuritegevuse olemuslikke momente pole võimalik mõista lahus ühiskonna elutegevuse teiste külgede tundmaõppimisest. Kriminaal- ja karistuspoliitiliste programmide asemel pakutakse rohkem sotsiaalmajanduslikke ja kultuurilisi preventsioonimeetmeid. Need paradigmad täiustavad teineteist. Kriminoloogiateadus Eestis 1920-1940 ­ episoodiliselt, ülikoolis polnud. Prof. Kadari arvas selle abiteaduse hulka. Ta peab kriminoloogia osadeks kriminaalpsühholoogiat, kriminaalantropoloogiat, kriminaalsotsioloogiat, kriminaalbioloogiat. Politseileht kajastas tuntumaid teooriaid, statistikat. 1920-1930 ­ uuriti alaealisi kurjategijaid ja nende sugulasi. 1960 ­ sündis teadus ja õppedistsipliin TÜ-s (see oli normativistliku põhikoeta empiiriline teadus lähtuvalt NL-st)

Sissejuhatus õigusteadusesse

33

doc

Kriminaalpoliitika kordamine

teataval territooriumil mitmeil erinevail, kuid omavahel võrreldavail ajavahemikel. Dünaamika näitab tõusu või langust, samuti selle suhtelist püsivust teatavail ajavahemikel teatavates paikkondades. 2. kuritegevuse etioloogia ­ on kriminoloogia üks haru, mis uurib kuritegevuse põhjusi. Põhjuste uurimine ja liigitamine sõltub sellest, millisest kontseptuaalsest alusest lähtutakse. Tänapäeval ollakse kindel ühes asjas ­ kuritegevus on paratamatu ja selle täielik likvideerimine ei ole võimalik. Kriminaalpoliitika võimuses on kuritegevust üksnes tõkestada või piirata, seda kontrolli all hoida, mitte aga täielikult likvideerida. On koguni teooria (Emile Durkheim), mille kohaselt kuritegevus on mitte ainult paratamatu, vaid ka normaalne ja vajalik. Kuritegevuse põhjuste käsitlus sõltub aga sellest, kas lähtuda kriminoloogia sotsiaalsest või antropoloogilisest suunast

Õigusteadus

17

doc

Hälbiva käitumise sotsioloogia (TLÜ) konspekt 2012

3. Elust põgenejate subkultuur: Taandumine ­ puudub juurdepääs legaalsetele ja illegaalsetele vahenditele ning vägivaldne vastuhakk pole võimalik alkoholi ja narkootikumide tarbimine jne. Vt ka: Steven Pinker: The surprising decline in violence. http://www.ted.com/talks/steven_pinker_on_the_myth_of_violence.html III. 3. loeng - kuritegevus Süütegu ­ seaduses sätestatud karistatav tegu. Süüteod on kuriteod ja väärteod. Kuritegu on Karistusseadustikus sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus, vangistus või sundlõpetamine. Väärtegu on Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Süütegude liigid: inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod; isikuvastased süüteod; poliitiliste ja

Hälbiva käitumise sotsioloogia

10

doc

Naiste kuritegevus

SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. NAISED JA KURITEGEVUS.....................................................................................................4 2. NAISTE KURITEGEVUSE ÜLDOMADUSED........................................................................5 3. SELETUSMUDELID NAISTE KURITEGEVUSELE..............................................................6 4. ISEÄRASUSED KARISTUSE TÄIDEVIIMISEL SAKSAMAA JA EESTI NÄITEL...........8 KOKKUVÕTE.................................................................................................

Kriminoloogia

22

doc

Kuritegevus Eesti Vabariigis ARVESTUS

Kuritegevus EVs ARVESTUS Kuritegevus EVs arvestuse küsimused 1. Kuriegevuse parameetrid – seisund, dünaamika, struktuur. Kuritegevuse parameetrite all mõistetakse neid arvulisi näitajaid, mis iseloomustavad kuritegevust kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt. Nende abil määratakse kindlaks selle seisund, struktuur ja dünaamika. Kuritegevust iseloomustavad parameetrid on: Seisund- kuriegevuse arv mingil teatud ajahetkel (kuritegevuse sagedus), kas siis näiteks

Õigus

73

doc

Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis

.......................................................................................................73 Resume.........................................................................................................................................74  3 SISSEJUHATUS Kuriteoennetuse viktimoloogiline suund on erakordselt perspektiivne kuritegevuse vastu võitlemise alaliik, võttes arvesse, et kuritegevus kujutab endast peamisi ühiskonda, selle demokraatlikku ja majanduslikku arengut ohustavaid tegureid XXI sajandil. Käesoleval ajal, kui kriminoloogia käsutuses on olemas vajalikud materjalid kurjategija isiku ja tema käitumise kohta, säilib endiselt vajadus andmetes nende kohta, kes on langenud vägivalla või varguse ohvriks. Andmed nende isikute kohta, nende isikuomaduste analüüs, taoliste andmete üldistamine koos kurjategija isikuomaduste uurimisega saab aidata paremini määrata

Kriminoloogia

Meedia

Kommentaarid (1)