Vastus leiad õppematerjalist: Kuritegevus Eestis

Kuritegevus Eestis (1)

Keskkool - Kategooriata - Uurimistöö

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kesknadaleeindexphp?

Kuritegevus Eestis 20. saj lõpul ja 21.saj algul
Uurimistöö
Nimi:
Kool:
Sisukord

Sissejuhatus..............................................................................................3

Kuritegevus..............................................................................................4

Võrdlus teiste riikidega............................................................................5

Kuritegevus Eestis..................................................................................6

Kuritegude avastamine..................................................................6
Erinevat liiki kuritegude ohvriks langemine ..................................7

Röövimised ja isiklike esemete vargused .................................................9

Tapmiste statistika Eestis........................................................................11

Tahtlike tapmiste tase...................................................................12

Kokkuvõte...............................................................................................14

Kasutatud kirjandus.................................................................................15
1.Sissejuhatus
Valisin oma uurimustöö teemaks kuritegevuse 1990.aastatel ja 20.sajandi alguses. Valisin selle teema, sest ma leian, et tänapäeval on see üsna aktuaalne . Esialgu uurisin välja, mis asi on üldse kuritegevus, mis on kuritegu ja kes on kurjategija . Üldiselt uurisin kuritegevust kogu maailmas ja võrdlesin Eesti kuritegevust ka teiste riikidega. Erinevate internetist leitud materjalide ja raamatute põhjal uurisin erinevaid kuriteo liike, kurjategijate rahvust ja vanust ning kuritegude arvu erinevatel aastatel. Statistikaameti poolt väljaantud „Eesti piirkondliku statistika“ raamatute põhjal sain täpsemalt teada, kui palju, mis liiki, kes ja millistes maakondades on kuritegusid toime pannud . Statistikaamet saab registreeritud kuritegude ja avastatud kuritegude andmed Politseiametilt väljavõttena keskandmebaasist. Neid kogumikke on, aga vaid aastate 2000 – 2002 kohta. Kogu oma uurimustöö sain teha vaid aastate 1991 – 2002 kohta seetõttu, et lihtsalt ei leidnud andmeid varasemate ega hilisemate aastate kohta. Uurisin ka röövimiste ja isiklike esemete varguste kohta. Täpsemalt uurisin tahtlike tapmisi ja tapmiskatseid erinevates Eesti maakondades.
2.Kuritegevus
Kuritegevus on mingis paikkonnas kindlal ajavahemikul toimepandud kuritegude kogum kui sotsiaalne massnähtus. Kuritegevust iseloomustavad struktuur, dünaamika, seisund ja teised seaduspärasused. Tegelik kuritegevus jaguneb teatavaks saanud ja teadmata jäänud kuriteod, registreeritud ja registreerimata kuriteod, lahendatud ja lahendamata jäänud kuriteod. Kuritegu on ühiskonnaohtlik, kriminaalseaduses määratletud ja kriminaalkorras karistatav tegu. Võim öelda, millised teod on kuriteod ja millised mitte, kuulub riigile. Kuriteokoosseisu tuvastamine kuulub kohtu, prokuratuuri ja uurimisorganite pädevusse.

Riigi või ühiskonna vara vastased kuriteod on näiteks riigi või ühiskonna vara salajane või avalik vargus.
Isikuvastased kuriteod on näiteks tapmine ja kehavigastuste tekitamine.
Kodaniku poliitiliste ja tööalaste õiguste vastased kuriteod on näiteks valimisõiguse teostamise takistamine.
Kodaniku isikliku vara vastased kuriteod on võõra isikliku vara isiklikuks pööramine, hävitamine või rikkumine .
Majanduskuriteod on näiteks kange alkohoolse joogi kodune valmistamine ja turustamine.
Õigusmõistmisvastased kuriteod on näiteks need, mille paneb toime prokurör, uurija või uurimist teostav isik, kui ta teadvalt võtab süütu kodaniku kriminaalvastutusele.
Avaliku korra ja kodanike julgeoleku vastased kuriteod on näiteks huligaansus, alaealise kaasamine kuritegevusele ja joomisele.

Nagu ei ole olemas loomulikku kuritegu, nii ei ole olemas ka loomulikku ehk naturaalset kurjategijat. Kurjategija on kuriteo toimepannud isik. Kurjategijaid on erinevatest rahvustest, nii mehi kui naisi ja väga erinevas vanuses.
3.Eesti võrdlus teiste riikidega
Asjatundjate arvates kasvab maailmas kuritegevus aasta jooksul viis protsenti. Eestis 10 protsenti, elanikkond aga väheneb ühe protsendi võrra. Maailmas registreeriti 2001. aastal umbes 450 miljonit kuritegu. Kui sinna hulka arvata ka latentsed ehk õiguskaitsetalitustes mitteregistreeritud kuriteod, siis peaks nende hulk olema viis korda rohkem, mis teeb umbes 2,25 miljardit kuritegu aastas.
Võrreldes Lääne-Euroopa riikidega, on Eesti kuritegevuse tase küllalt kõrge mõnede varavastaste kuritegude osas (röövimine, korterivargus, vargus autost ); vahe on veelgi suurem võrreldes Soomega . Vägivallaähvarduste ja kallaletungide puhul ületab Eesti tase samuti Lääne-Euroopa keskmist, kuid vahed on väiksemad. Võrdluses Soomega ei ole kallaletungide osas olulisi erinevusi, kuid Soomes on vägivald mõnevõrra kõrgemal tasemel kui enamikus Lääne-Euroopa riikides.
Võrreldes Läti ja Leeduga, on elutingimuste uuringu andmetel kuritegevuse tase Eestis küll kõrgeim, kuid riikidevahelised erinevused ei ole suured. 1999. aasta elutingimuste uuringu kohaselt oli Eestis 18% ning Lätis ja Leedus 15% küsitletuist langenud viimase 12 kuu jooksul vägivalla, vägivallaähvarduse, varguse elamust või autost, tänavaröövi või autovarguse ohvriks. Pealinnadest oli kuritegevuse ohvriks langenute osakaal kõrgeim Tallinnas (24%); järgnesid Vilnius (21%) ja Riia (19%).
Küsitluse andmetel teatati kuritegudest politseile kõige aktiivsemalt Eestis (53%); järgnesid Leedu (43%) ja Läti (38%).
Elutingimuste uuring näitab Balti riikide vahel oluliselt väiksemaid erinevusi kui ilmneb politseistatistikast. Politsei poolt registreeriti 1999. aastal 100 000 elaniku kohta Eestis 357, Leedus 208 ja Lätis 180 kuritegu. Peamisteks suurte riikidevaheliste erinevuste põhjusteks politseistatistika puhul võib pidada erinevusi seadusandluses ja kuritegude registreerimise praktikas; samuti kuritegudest politseile teatamises – mitte sedavõrd suuri erinevusi kuritegevuse tegelikus tasemes. Hoolimata asjaolust, et elutingimuste uuring kajastab vaid osa kuriteoliikidest, võib antud uuringu tulemusi riikidevaheliseks võrdluseks pidada siiski märksa sobivamaks politseistatistikast.
4.Kuritegevus Eestis
Koit Pikaro on kirjutanud artiklis „Hiiliv kuritegevus meie ümber“, et juba aastaid on mõned poliitikud ja politseijuhid püüdnud kuritegevust meile serveerida kui loomulikku nähtust ning avalikkus omakorda on olnud liialt vastuvõtlik neile väidetele ja hakanudki kuritegevust võtma kui igapäevast ja tavapärast.
Kui aastatel 1991- 1995 kuritegevus kasvas ja langes, siis alates 1996. aastast kuni 2001. aastani kuritegevus järjest kasvas. Kuid aastaks 2002 oli kuritegude arv jälle langenud. Kahjuks ei leidnud ma andmeid 2003. ja 2004. aasta kohta.
Tabel registreeritud kuritegude arvu kohta Eestis 1991 - 2002:
Aasta
Kuritegude arv
1991
31 748
1992
41 254
1993
37 136
1994
35 739
1995
39 570
1996
35 411
1997
40 972
1998
45 721
1999
51 539
2000
57 799
2001
58 497
2002
53 293
KURITEGUDE AVASTAMINE:
Avastatud kuritegu on kuritegu, mille toimepannud isik või isikud on välja selgitatud . Kuritegude avastamise protsentuaalsed näitajad, paranesid oluliselt 1992. aastast kuni 1996. aastani; viimastel aastatel on kuritegude avastamine püsinud 28-32 protsendi vahemikus. Avastamise protsenti ei peeta enam esmaseks politsei töö näitajaks ning seoses sellega piirdutakse politseistatistikas reeglina vaid avastatud kuritegude arvu näitamisega. 1999. aastal avastati 14 926 kuritegu; 1998. aastal 14 336.
Avastatud kuritegude arv on järjekindlalt tõusnud, kuigi avastatud kuritegude osakaal on registreeritud kuritegude arvu kiirema kasvu tõttu ajuti ka vähenenud. Kuritegude avastamine on reeglina madalaim salajaste varguste puhul.
Tabel 1991 - 2002 avastatud kuritegude kohta Eestis:
Aasta
Avastatud kuriteod
1991
5157
1992
6951
1993
9956
1994
9650
1995
11 283
1996
11 523
1997
12 996
1998
14 339
1999
14 926
2000
17 952
2001
19 016
2002
18 065
Kuritegude avastamine on kõige madalam Tallinnas, kus 1999. aastal avastati ca 15% registreeritud kuritegudest. Eesti teiste piirkondades on kuritegude avastamise protsent Tallinnast märgatavalt kõrgem (siinjuures on oluline osa kuritegevuse struktuuril – Tallinnas pannakse toime suhteliselt palju salajasi vargusi sõidukitest jm raskesti avastatavaid kuritegusid). Avastatud kuritegude arvu kasv näitab eeskätt asjaolu, et politseiasutuste töömahud on aasta-aastalt kasvanud.
ERINEVAT LIIKI KURITEGUDE OHVRIKS LANGEMINE:
Järgnevalt vaatleme kuritegevuse olukorda ja arengutendentse aastatel 1994-1999, tuginedes esmajoones Eestis aastatel 1993, 1995 ja 2000 läbi viidud rahvusvaheliste ohvriuuringute tulemustele. Olulist lisainformatsiooni pakuvad Sotsiaalministeeriumi, Statistikaameti ja Tartu Ülikooli poolt läbi viidud 1994. ja 1999. aasta elutingimuste uuringud ning Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) küsitlused 1994-1999. Kõik nimetatud uuringud on läbi viidud vähemalt kaks korda ning sisaldavad küsimusi vastaja endaga toimunud sündmuste kohta, mille puhul vastajate poolt antav informatsioon peaks olema kõige tõepärasem. Ettevõtete vastu suunatud kuritegevust siin ei käsitleta.
Joonis erinevat liiki kuritegude ohvriks langemise kohta 1994. ja 1999. aastal rahvusvaheliste ohvriuuringute andmetel (% küsitletuist, kes said aasta jooksul kuritegude läbi kannatada; järjestus 1999. aasta järgi):
Sotsioloogiliste uuringute (rahvusvahelised ohvriuuringud, elutingimuste uuringud ja EKI-testid) andmetel olulisi muutusi kuritegevuse tasemes ja liigilises struktuuris ajavahemikus 1994-1999 ei ole toimunud. Erinevate küsitluste andmetel on kuritegude läbi kannatanud peresid olnud igal aastal ligikaudu 25%.
Mitmete kuriteoliikide puhul on küllalt suur tõenäosus langeda samaliigilise kuriteo ohvriks korduvalt aasta jooksul. 1999. aastal langes suvilast, maakodust või aiamaalt toime pandud varguse ohvriks kaks või enam korda 52% niisuguste kuritegude läbi kannatanutest; sealjuures 13% viis korda või enam. Vägivallaähvarduse või kallaletungi puhul langes korduvalt aasta jooksul ohvriks 32%, garaažist või muust abihoonest toime pandud varguse puhul 29%, röövimise ja autovandalismi puhul 22% niisuguste kuritegude läbi kannatanutest; teiste kuriteoliikide puhul esines korduvat ohvrikslangemist harvemini.
5. Röövimised ja isiklike esemete vargused
Röövimiste ja isiklike esemete varguste piir pole väga selge. Võib eeldada, et röövimiste puhul on reeglina kasutatud vägivalda või sellega ähvardamist; isiklike esemete varguste puhul on kuritegu toimumise hetkel reeglina jäänud varjatuks (1999. aastal oli 60% juhtudest tegu taskuvargusega).
2000. aasta ohvriuuringu järgi langes 1999. aastal röövimise ohvriks 2,9% küsitletuist. Isiklike esemete varguse ohvriks langes 5,5% küsitletuist.
Röövimise ohvriks langes 4% meestest ja 2% naistest. Isiklike esemete varguse puhul oli olukord vastupidine: niisuguse kuriteo ohvriks langes 4% meestest ja 7% naistest.
Röövimiste ohvriks langes ligi 2% eestlastest ja 5% mitteeestlastest. Need erinevused on oluliselt seotud mitteeestlaste elukohaga linnades, kus kuritegevus on kõrgem. Isiklike esemete varguste puhul märgatavaid erinevusi rahvuste vahel polnud.
2000. aasta ohvriuuringul paluti viimase viie aasta jooksul röövimise läbi kannatanutel kirjeldada viimast niisugust juhtumit. Vastustest ilmnesid järgmised asjaolud (147 juhtumit; % nende koguarvust):
60% juhtudest õnnestus kurjategijal vara röövida;
38% juhtumeid toimus kannatanu kodu lähedal;
70% juhtudest oli ründajaid kaks või rohkem;
22% juhtudest oli ründaja või vähemalt üks mitmest ründajast kannatanule tuttav nime või välimuse poolest;
28% juhtudest kasutati röövimisel relva (sh 36% juhtudest oli relvaks nuga, 17% tulirelv ).
Isiklike esemete vargustest 65% pandi toime mitte kannatanu kodu lähedal, vaid mujal samas linnas/asulas.
Joonis röövimise ja isiklike esemete varguse läbi kannatanute osakaalu kohta 1999. aastal:
Röövimise ja isiklike esemete varguse ohvriks langemise tõenäosuses on selgelt suurim Tallinnas, järgnevad teised suured linnad.
6.Tapmiste statistika Eestis
Eesti kuritegevuse statistikas tuuakse eraldi kuritegude grupina välja tahtlikud tapmised. Nende hulka kuuluvaiks loetakse kuriteokoosseisud KrK §100 (nn tapmise lihtkoosseis), §101 (tapmine raskendavatel asjaoludel), §102 (ema poolt oma vastsündinud lapse tapmine), §103 (nn afektitapmine). Tahtlike tapmiste statistika esitamisel jäetakse nende hulgast välja üks tahtliku tapmise koosseis: KrK §104 (tapmine hädakaitse piiride ületamisel). Seda eristamist on raske ratsionaalselt seletada ning võib üksnes oletada mingit varasemat nõukogude perioodist pärinevat ametkondlikku huvi.
Teine oluline moment Eesti tapmiste statistikas on lõpule viidud tapmiste ja tapmiskatsete koos vaatlemine , mis tuleneb seadusandlikust loogikast, mille järgi tapmiskatse ja lõpule viidud tapmise korral kaasneb kriminaalvastutus sama paragrahvi alusel. Katsete osakaal tapmiskuritegude koguarvudes varieerub olulisel määral erinevates tapmiste koosseisudes. Samal ajal võib märkida ka tapmiskatsete ja raskete kehavigastuste tekitamiste objektiivse eristamise komplitseeritust. Nagu näitavad riikidevahelised võrdlused, eelistatakse osades maades niisugused vägivalla kuriteod, kus ohver jääb ellu, kvalifitseerida tapmiskatsetena ja teistes raske kehavigastuse tekitamistena (nt on registratsioonipraktikas erinevusi ka Eesti ja Läti ning Eesti ja Soome vahel). Seetõttu erineb riigiti lõpule viidud tapmiste ja tapmiskatsete osakaal tahtlike tapmiste koguarvudes olulisel määral. Mõnede riikide, näiteks Ameerika Ühendriikide statistikas ei arvestata tapmiskatseid ning peetakse arvet üksnes lõpule viidud tapmiste üle.
Tahtlike tapmiste hulka kuuluvaiks ei arvata Eesti kuritegevuse statistikas surmaga lõppenud üliraskete kehavigastuste tekitamisi, mis on selle kuriteoliigi tapmisega sarnast motivatsiooni ja lõppresultaati arvestades küllaltki problemaatiline. Samas, nagu näitab pikaajaline statistika, on tapmiskatsete ja surmaga lõppenud kehavigastuste tekitamiste arvud peaaegu võrdsed, mis lubab niisugusele praktikale tuua ühe olulise põhjenduse. Kuna tapmiskatsete juurdearvamisega tapmistele koguarv justkui suureneks ja surmaga lõppenud kehavigastuste väljaarvamisega tapmiste koguarv justkui väheneks ligikaudu sama arvu juhtumite võrra, võib summaarset tahtlike tapmiste koguarvu Eesti statistikas lugeda selles suhtes küllaltki tõepäraseks. Tapmisi kajastava politseistatistika suhteliselt suurt usaldusväärsust kinnitab ka surmapõhjuste statistika, mille puhul ei oma tähtsust surma põhjustanud vägivallateo juriidiline kvalifitseerimine.
TAHTLIKE TAPMISTE TASE EESTIS
Alates 1995. aastast on tapmiste arv Eestis oluliselt vähenenud. Siiski jääb tapmiste arv Eestis teiste demokraatlike Euroopa riikidega võrreldes väga kõrgeks.
Tabel tahtlike tapmiste ja tapmiskatsete kohta Eesti aastail 1991 - 2002:
Aasta
Tapmiste ja tapmiskatsete arv
1991
136
1992
139
1993
328
1994
365
1995
304
1996
268
1997
247
1998
248
1999
200
2000
189
2001
164
2002
155
Eestis toime pandud tahtlikud tapmised 1990tel aastatel on mõnikord äratanud laiemat tähelepanu. Näiteks ÜRO poolt koostatud statistilises aastaraamatus, mis käsitleb üldisi trende Euroopas ja Põhja-Ameerikas, tuuakse kuritegevusstatistika põhjal erakordselt kõrgetena välja kahe riigi kriminaalsete surmamiste (tahtlike tapmiste) näitajad - nendeks on Venemaa ja Eesti, mille tahtlike tapmiste arv 100 000 elaniku kohta ületas 20 ja 1990. kuni 1994. aastani rohkem kui kahekordistus. Samas peab märkima, et surmapõhjuste statistika (kui rahvusvaheliste võrdluste jaoks märksa usaldatavama allika) alusel oli samal ajal ka Lätis tapmiste taseme tõus ja absoluuttase suhteliselt lähedane Eestile.
Tabel tahtlike tapmiste territoriaalse jaotuse kohta Eestis 1998 - 2002:
Maakond
1998
1999
2000
2001
Harju
104
59
67
62
Tallinn
72
48
48
42
Hiiu
Ida-Viru
69
64
56
45
Jõgeva
2
5
3
6
Järva
1
8
1
Lääne
3
1
2
Lääne-Viru
7
10
8
6
Põlva
2
1
2
Pärnu
11
5
7
5
Rapla
4
3
1
1
Saare
Tartu
31
13
18
17
Valga
6
8
3
2
Viljandi
7
4
4
5
Võru
1
2
2
2
Vanglaasutused
1
3
3
1
Kuriteo toimepaneku paik määramata
1
13
14
8
Kõige rohkem tapmisi ja tapmiskatseid pandi toime Harjumaal ja Ida- Virumaal. Need kaks piirkonda on kõige kõrgema tasemega. Kõige madalam tapmiste tase on sarnaselt ka üldkuritegevusele Hiiumaal ja Saaremaal, kus nende aastate jooksul ei pandud toime ühtegi sellist kuritegu.
Enamikule (Lääne- ja Kesk-)Euroopa riikidele on iseloomulikud madalad tapmiste näitajad maailma taustal; seetõttu asub Eesti ka Euroopa riikide osas suhteliselt kõrgel kohal. Eestist suurem arv niisuguseid kuritegusid pandi 1996. aastal toime üksnes Venemaal.
7. Kokkuvõte
Inimesed on hakanud kuritegevust võtma kui igapäevast ja tavapärast. Maailmas kasvab kuritegevus aasta jooksul viis protsenti. Eestis 10 protsenti, elanikkond aga väheneb ühe protsendi võrra. Maailmas registreeriti 2001. aastal umbes 450 miljonit kuritegu. Kui sinna hulka arvata ka latentsed ehk õiguskaitsetalitustes mitteregistreeritud kuriteod, siis peaks nende hulk olema viis korda rohkem, mis teeb umbes 2,25 miljardit kuritegu aastas.
Erinevat liiki kuritegudest langevad inimesed kõige rohkem varguste autost, maakodust, suvilast või aiamaalt, vandalismi ja muude isiklike esemete varguste ohvriks. Vähem langevad inimesed kallaletungi, seksuaalse ahistamise ja autovarguste ohvriks. Toimepandud kiritegudest avastatakse vaid osa. Avastatud kuritegude arv on järjekindlalt tõusnud, kuigi avastatud kuritegude osakaal on registreeritud kuritegude arvu kiirema kasvu tõttu ajuti ka vähenenud.
Röövimise ja isiklike esemete varguse ohvriks langemise tõenäosuses on selgelt suurim Tallinnas, järgnevad teised suured linnad.
Tapmiste suur arv Eestis 1990-ndatel aastatel näitab, millise fundamentaalse ühiskondliku muutusega on olnud tegemist. Eesti pole selles suhtes erand ja seesama protsess on toimunud ka teistes üleminekuriikides ja eriti endistes N. Liidu vabariikides, kus tapmiste arvud tegid läbi olulise tõusu. Võib olla on siinsed muutused arvestades Eesti suhtelist väiksust ja geopoliitlist positsiooni olnud kiiremad. Eesti seniste arengute jätkumisel ja stabiilsuse väljakujunemisel peaks vägivallakuritegude arv ka edaspidi oluliselt vähenema ja saavutama esmalt taseme alla 10 tahtliku tapmise 100 000 elaniku kohta. Pikemaajalises perspektiivis on Eestile loodetavasti jõukohane ka tase alla 5 tapmise aastas 100 000 elaniku kohta, nagu see on iseloomulik teistele Euroopa demokraatlikele väikeriikidele.
Kõige kõrgem tahtliku tapmise ja tapmiskatsete tase Eestis on Harjumaal ja Ida- Virumaal. Kõige madalam tase aga Hiiumaal ja Saaremaal, kus 1998-2002 ei pandud toime mitte ühtegi seda liiki kuritegu. Alates 1995. aastast on tapmiste arv Eestis oluliselt vähenenud. Siiski jääb tapmiste arv Eestis teiste demokraatlike Euroopa riikidega võrreldes väga kõrgeks.
8. Kasutatud kirjandus

Eesti Entsüklopeedia V köide lk. 229. Tallinn, 1990
Statistikaamet. Eesti piirkondlik statistika 2000 lk. 92-96. Tallinn, 2001
Statistikaamet. Eesti piirkondlik statistika 2001 lk. 90-95. Tallinn, 2002
Statistikaamet. Eesti piirkondlik statistika 2002 lk. 109-112. Tallinn, 2003
http://www.estpak.ee/~sy004a/Orm/jutud/Kuritegevus.html
http://www.kesknadal.ee/index.php?aid=1379
http://www.kesknadal.ee/index.php?aid=696
http://www.kesknadal.ee/?aid=1857
http://www.just.ee/index.php3?cath=1409

.DOC Laadi alla originaalfail 15 lk · .doc · 94 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

94 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

VndaG Õppematerjali autor

väga põhjalik uurimustöö

kuritegevus ohver tapmine

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Kuritegevus tänapäeva ühiskonnas. Referaat.

..........................................................................................3 1.KURITEGEVUS.................................................................................................................3 2.KURITEGUDE TÜÜBID................................................................................................... 4 2.1.Tapmine........................................................................................................................4 2.3.Organiseeritud kuritegevus...........................................................................................4 2.4.Ohvriteta kuriteod.........................................................................................................5 2.5.Noorsookuritegevus......................................................................................................5 2.6.Valgekraeline ja organisatsiooniline kuritegevus.........................................................5 2.7.Narkokuriteod.............

Eesti keel

doc

Kuritegevus Eestis

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST Annika Kukke KURITEGEVUS Referaat Õppejõud: Reino Veielainen Mõdriku 2010 SISUKORD LÄÄNE-ViRU RAKENDUSKÕRGKOOL.......................................................................1 sisukord............................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................

Sotsioloogia

doc

Kriminoloogia konspekt

Lähenetakse läbi ühiskonna, väliste asjaolude. Selle teene: püüab arendada faktoloogiale rajatud teooriat, laiendab kriminoloogia tunnetuslikke võimalusi. On saanud selgeks, et kuritegevuse olemuslikke momente pole võimalik mõista lahus ühiskonna elutegevuse teiste külgede tundmaõppimisest. Kriminaal- ja karistuspoliitiliste programmide asemel pakutakse rohkem sotsiaalmajanduslikke ja kultuurilisi preventsioonimeetmeid. Need paradigmad täiustavad teineteist. Kriminoloogiateadus Eestis 1920-1940 episoodiliselt, ülikoolis polnud. Prof. Kadari arvas selle abiteaduse hulka. Ta peab kriminoloogia osadeks kriminaalpsühholoogiat, kriminaalantropoloogiat, kriminaalsotsioloogiat, kriminaalbioloogiat. Politseileht kajastas tuntumaid teooriaid, statistikat. 1920-1930 uuriti alaealisi kurjategijaid ja nende sugulasi. 1960 sündis teadus ja õppedistsipliin TÜ-s (see oli normativistliku põhikoeta empiiriline teadus lähtuvalt NL-st)

Sissejuhatus õigusteadusesse

doc

Kriminaalpoliitika kordamine

teataval territooriumil mitmeil erinevail, kuid omavahel võrreldavail ajavahemikel. Dünaamika näitab tõusu või langust, samuti selle suhtelist püsivust teatavail ajavahemikel teatavates paikkondades. 2. kuritegevuse etioloogia on kriminoloogia üks haru, mis uurib kuritegevuse põhjusi. Põhjuste uurimine ja liigitamine sõltub sellest, millisest kontseptuaalsest alusest lähtutakse. Tänapäeval ollakse kindel ühes asjas kuritegevus on paratamatu ja selle täielik likvideerimine ei ole võimalik. Kriminaalpoliitika võimuses on kuritegevust üksnes tõkestada või piirata, seda kontrolli all hoida, mitte aga täielikult likvideerida. On koguni teooria (Emile Durkheim), mille kohaselt kuritegevus on mitte ainult paratamatu, vaid ka normaalne ja vajalik. Kuritegevuse põhjuste käsitlus sõltub aga sellest, kas lähtuda kriminoloogia sotsiaalsest või antropoloogilisest suunast

Õigusteadus

doc

Hälbiva käitumise sotsioloogia (TLÜ) konspekt 2012

3. Elust põgenejate subkultuur: Taandumine puudub juurdepääs legaalsetele ja illegaalsetele vahenditele ning vägivaldne vastuhakk pole võimalik alkoholi ja narkootikumide tarbimine jne. Vt ka: Steven Pinker: The surprising decline in violence. http://www.ted.com/talks/steven_pinker_on_the_myth_of_violence.html III. 3. loeng - kuritegevus Süütegu seaduses sätestatud karistatav tegu. Süüteod on kuriteod ja väärteod. Kuritegu on Karistusseadustikus sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus, vangistus või sundlõpetamine. Väärtegu on Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Süütegude liigid: inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod; isikuvastased süüteod; poliitiliste ja

Hälbiva käitumise sotsioloogia

doc

Naiste kuritegevus

SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. NAISED JA KURITEGEVUS.....................................................................................................4 2. NAISTE KURITEGEVUSE ÜLDOMADUSED........................................................................5 3. SELETUSMUDELID NAISTE KURITEGEVUSELE..............................................................6 4. ISEÄRASUSED KARISTUSE TÄIDEVIIMISEL SAKSAMAA JA EESTI NÄITEL...........8 KOKKUVÕTE.................................................................................................

Kriminoloogia

doc

Kuritegevus Eesti Vabariigis ARVESTUS

Kuritegevus EVs ARVESTUS Kuritegevus EVs arvestuse küsimused 1. Kuriegevuse parameetrid – seisund, dünaamika, struktuur. Kuritegevuse parameetrite all mõistetakse neid arvulisi näitajaid, mis iseloomustavad kuritegevust kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt. Nende abil määratakse kindlaks selle seisund, struktuur ja dünaamika. Kuritegevust iseloomustavad parameetrid on: Seisund- kuriegevuse arv mingil teatud ajahetkel (kuritegevuse sagedus), kas siis näiteks

Õigus

doc

Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis

.......................................................................................................73 Resume.........................................................................................................................................74 3 SISSEJUHATUS Kuriteoennetuse viktimoloogiline suund on erakordselt perspektiivne kuritegevuse vastu võitlemise alaliik, võttes arvesse, et kuritegevus kujutab endast peamisi ühiskonda, selle demokraatlikku ja majanduslikku arengut ohustavaid tegureid XXI sajandil. Käesoleval ajal, kui kriminoloogia käsutuses on olemas vajalikud materjalid kurjategija isiku ja tema käitumise kohta, säilib endiselt vajadus andmetes nende kohta, kes on langenud vägivalla või varguse ohvriks. Andmed nende isikute kohta, nende isikuomaduste analüüs, taoliste andmete üldistamine koos kurjategija isikuomaduste uurimisega saab aidata paremini määrata

Kriminoloogia

Rohkem sarnaseid