4. kaasaegne arusaam teaduslikust tunnetusest lähtub Kanti ideest Teadmine ->eristatakse kolme erinevat tähendust 1. teadmine kui tuttav olek (isiklik kogemus) 2. teadmine, kui oskus midagi teha 3. teadmine, kui teatud informatsiooni omamine ->võivad olla ka uskumuse liik ( kõik teadmised on uskumused, kuid mitte kõik uskumused ei ole teadmised) ->saab olla ainult tõene ->peab olema alati põhejendatud Traditsiooniline definitsioon teadmisele Teadmine, kui põhjendatud tõene uskumus. 1. On teatud uskumuste liik, kõik teadmised on uskumused, kuid kõik uskumused pole teadmised. NB! Ei ole alati seotud religiooniga. 2. Teadmine saab olla ainult tõene, ei ole teadmist, mis on väär. 3. Teadmine peab olema alati põhjendatud. Pime usk ei saa olla teadmine. Kas teadmised saavad eksisteerida väljaspool inimest? Jah. Teaduslik teadmine ja argiteadmine
puunia sõjad : puunia sõjad toimusid , 264201 eKR. 1. sõda sitsiilia saarel võitsid roomlased 2.sõda Itaalias 3. sõda Cannae lahing Cannae linnas võitis Hannibal 5 . Mida tähendab põhimõte ,,Jaga ja valitse '' ? kui rooma oli vallutanud endale suure ala, siis ta teadis et võib tekkida ta vastu suur ülestõus ning siis ta leppis iga linnaga mis ta vallutas kokku et see ei tee ülestõuse teatud reeglitega. Ehk siis rooma reeglid ei olnud karmid tänu teadmisele et võib tekkida ülestõus. Rahvas elas nii nagu elas, aga uut sõda ei võinud ilma loata alustada 6 . Cannae lahing ja Pydna lahing .
Ka hetkel tundides käsitlusel olev teema, kosmoloogia, on mind väiksest saati paelunud. Ma mäletan, et üks esimesi asju, mis ma pähe õppisin, oli päikesesüsteem. Ka mõtlesin ma tihti sellele, et kus siis on Maailma ots...Hiljuti vaatasin seriaali mille nimi on Tähevärav Atlantis, kus inimestel on võimalik reisida Atlantisele, veealusesse linna, mis on teises galaktikas. Selles seriaalis nägin palju huvitavaid katseid ning kogu tegevus tugines füüsikaseaduste väga heale teadmisele. Siiani on mulle jäänud mulje, et füüsika pigem pidurdab kujutlusvõimet. Seda sellepärast, et paljud ideed, mida inimesed tahaksid realiseerida, takerduvad füüsikaseaduste taha. Kuid tänu füüsikas toimunud avastustele on meie kujutlusvõime piir just laienenud, me teame rohkem nii oma maailmast, kui Universumist ning võime ette kujutada, mida kõike on Universumil meile veel pakkuda. Arvan, et füüsikat peaks koolis tähtsustatama rohkemaks kui lihtsalt õppeaineks
Loe lisaks õpik lk. 10-11. Teadmine kui tuttav olek- Tean, mis on kõrvavalu ( st olen kõrvavalu tundnud) Teadmine kuidas- Tean, kuidas pannkooke teha ( oskan neid valmistada) Tean, kuidas teha lipsusõlme ( st oskan teha lipsusõlme). Teadmine- et Tean, et päike tõuseb idast ( olen kuulnud või lugenud) Mõned teadlased väidavad, et kõik oskused (teadmine- kuidas) taanduvad tegelikult teadmisele .et Teised vaidlevad vastu väites, et väike laps , kes õpib kõndima, ei tea midagi kõndimise teooriast. 2. Vaikiv teadmine ja M. Polanyi. Polanyi- filosoof, kes on lahendanud järgmiselt: a) osa oskusi saab tõesti taandada teadmisele- et , kuid on oskusi, mida ei saa ja neid nimetatakse vaikivateks teadmisteks- keele abil väljendamatu teadmine, mis ilmneb oskustes, vilumustes ja mida ei saa omandada vaid raamtutest
Põhjendus ,,sa oled naine", ei tohiks anna kellegile õigust otsustada palga numbri üle, sest naised teevad sama tööd enamasti sama hästi kui mehed või isegi paremini. Nii meestel kui ka naistel peaksid olema võrdsed õigused ja kohustused.Naine ja mees ei erine millegi poolest peale nende keha ehituse, mis ei anna inimestele õigust kohelda naisi teistmoodi kui mehi.Kõik nad on siia maailma tulnud ühtemoodi ning kõigil peaksid olema ühesugused õigused haridusele, palgale, teadmisele ja kõigele muule siin maailmas. Styv Solovjov G2a
Kord väljaspool aeda jalutades nägi ta rauka, haiget, surijat ja askeeti. Nii sai Gautama teada, et elu on kannatus, sest vanadus, haigus ja surm on igaühe, ka tema enda saatus. Gautama oli 29-aastane, kui ta hülgas oma pere ja läks viie lihasuretaja askeedi juurde. Kuigi ta paastus kuus aastat, ei jõudnud ta leida teed otsitava tõeni. Siis taipas ta, et kumbki neist äärmuslikest teedest, ei nauding ega ka askees vii õigele teadmisele. Kui ta lõpetas paasutmise, pöördusid askeedid temast ära. Oma otsinguid jätkas ta üksinda. Kord bodhi- puu all istudes otsustas ta mediteerida niikaua, kuni talle antakse valgustus ja tunnetus kannatuse ja kaduvuse mõistuse kohta. Siis nägi ta oma esimese nägemuse, milles deemon Mara sõjavägi ründas teda tormituule ja leegitsevate relvadega. Seejärel pakkus Vanakuri ise talle kogu maailma rikkusi, kui ta vaid loobub oma eesmärgist saada valgustatud
Ja täna siin Hugo Treffneri ausammast avades ei ole kahtlust, ei saa olla kahtlust, et selle mehe töö on olnud osaks meie iseseisvuse kättevõitmise loos. Tema kooli õpilased on toonud meid Eesti iseseisvusse ja aidanud seda hoida. Iseseisvust aitavad hoida ka tänase Eesti õpetajad. Iseseisev Eesti tahab hoida oma õpetajaid. Kool on tänases Eestis eriti oluline. Kui maailm meie ümber muutub üha kirevamaks, peab olema kusagil kindlale teadmisele põhinev aateline kindlus, mis aitab meid tungida asjade olemuse mõistmiseni. Sellist kindlust ammutame muidugi kodust. Sellist kindlust saame ka koolist. Ilma nende kahe toeta pole võimalik ei uute riigimeeste ega kooliõpetajate kasvamine. Kui kaovad need toed -tugev Eesti kool ja kaunis Eesti kodu -, siis on kadumise ohus ka Eesti riik. Seega on Eesti riigi tuleviku võtmed peidus meie kõigi kodudes ja klassitoas. Võtme tooriku saame kodust, lihvime teda koolis.
või kivile inimeste (eriti naiste, kus rõhutatud sootunnuseid) ja loomade kujutisi või meisterdati nendest materjalidest skulptuur. Sugukonnas arvestati sugulust naisliini mööda. Koopamaalingud on leitud kogu maailmast. Kuulsamad Prantsusmaa ja Hispaania koobaste seinamaalingud, millel kujutatakse piisoneid ja põhjapõtru. Vanusteks 15 000 – 30 000 aastat. Maaliti punase, musta, harvem kollase ja valge värviga. Loomutruud joonised viitavad nende heale teadmisele. Võib-olla loodeti loomingu kaudu anda jahiretkedele edu. Võib-olla usuti, et nad on nende esivanemad. Totemism on usund, kus arvatakse, et sugukond põlvneb mõnest loomast. Nooremal kiviajal (100 000 – 50 000 eKr ) Inimesed läksid üle anastavalt majanduselt (küttimine ja korilus) viljelusmajandusele.e Õpiti valmistama täiuslikumaid kivist ja luust tööriistu. Kasutati lihvitud kiviesemeid, õpiti kivi puurima. Leiutati nt oda- nooleotsad, pihukirved,
Lugu õpetas ka seda, et ei tohi pidudel vastu võtta kahtlase komme, isegi mitte sõpradelt. Teost vaadates tekkisid mõtted, et kuidas ikkagi saab nii enesekontrolli kaotada? Mida võisid tunda ta sõbrad ja vanemad, kui ta enesetappu tegi? Mis oleks saanud siis, kui ta oleks öelnud, et tal HIV on? Aga samas oli selles teoses ka natuke minu olukordi. Ka mina olen selline, kes kaotab kontrolli enda üle, kui ma joonud olen. Aga tänu sellel teadmisele ma pean ka korralikult piiri. Aga see tekitaski järgmise küsimuse, et kas Kati ei teadnud, et ta kontrolli kaotab või kui teadis, siis miks ta ikkagi edasi jõi? Ma arvan, et see teos oli väga õpetlik ja sellest loost võib palju õppida. Ja edasises elus kindlasti mõtlen sellele teosele, kui ma peol olen või kui ma peakski näiteks HIVi saama. Autor Maris Ennusaar
Need teadmised sõnastatakse ning neid saab omandada lugedes või kuulates. Need teadmised on raamatutest saadud, teadlased on kindlaks teinud. Pole ju ise käinud ega näinud osooniauke, kuid tean, et need on olemas. Näiteks: -tean, et päike tõuseb idast -tean, miks ta mind nii imelikult vaatas -tean, et Päike on Maale lähim täht *Micheal Polanyi vaikiv teadmine Mõned teadlased väidavad, et kõik oskused (teadmised-kuidas) taanduvad teadmistele-et. Osa oskusi saab tõesti taandada teadmisele-et, kuid on neid, mida ei saa ning neid nimetatakse vaikivaks teadmiseks. See on teadmine, mida saab väljendada mõistete ja väidete abil, kuid keele abil mitte. See teadmine ilmneb vilumustes, oskustes, meisterlikkuses ning seda ei saa omandada raamatutest, vaid see antakse vahetult edasi õpetajalt õpilasele.Näiteks: -meie oskus rääkida emakeeles (me ju räägime seda, kuid kõik ei oska kõiki emakeele grammatikareegleid sõnastada) -oskus kõndida -oskus hoida tasakaalu
kas progressi järgmine samm on seotud tehnoloogia arenguga või tahame me lihtsalt oma ihadele ja hirmudele väljundit leida? Inimese tehnoloogia tundmisele ja inimkonna tuleviku küsimustele. Inimkonna tulevik. Kas universum ja maailmaruum avaneb meile, või tuleb ikkagi tõde otsida inimese seest? Autori põhiseisukohad, näited: Tume aine on ka inimese sisemuses ehk alateadvus. Kas saja aasta jooksul oleme jõudnud lähemale teadmisele, et on alateadvus. Kumb on primaarsem maailm, Kas sisemaailm või välismaailm? Tehnika on toonud endaga kaasa valekasutamist. Senikaua kuni me loome endale vaenlaseid, senikaua on inimene nagu hiir rattas. Autori pakutud lahendused: Universum on Inimese sees, kui inimest ümbritsev. Kui meil tuleb praegu arengus järjekordne suur hüpe, siis ei tea, mis see kaasa toob. Kõik mis meis on hea, on meil tänu füüsikale. Võõra viha vastu on kõige parem füüsika
????????? Inimese kontseptsioon muutus ka teoloogilises plaanis. Linnades sündis koos kaupmeestega uus aja kontseptsioon, mis levis ka kroonikatesse. Tuuakse sisse Taeva ja Põrgu vaheline ruum, Purgatoorium. Sinnamaani oli inimene lihtsalt ussike, aga 14. sajandi humanistid lõid täiesti uue inimväärikuse kontseptsiooni. Studia humanitatis (ld.k.) = paideia (kr.k.) - see, mis teeb inimesest inimese. Pm. dünaamika, uus lähenemine teadmisele, võrreldes skolastilise teadmisega. Renessanssi süsteemid on tegemise süsteemid – tähtis pole asjade tegemine vaid eksperimentaalsus. Pilgatakse skolastikat ja seatakse fookusesse humanitaarsed ideeed. (Rablé) Ruum? Aeg? Loodus? Naer? Relatiivsus? Itta paigutati maine paradiis, sageli peeti sellega silmas Indiat. Seda kujutati peaaegu alati ka kaartidel. Ida aga paigutati üles. Keskaja ruum on idealiseeritud ruum. Dante ruum on vertikaalne. Maa, Põrgu, Purgatoorium, Taevas.
Sest tulemused on määratud asja (objekti) omadustega. Selline kellamehhanismina toimiv maailm on väljaarvutatav ja ennustatav Descartes'i duaalne maailmapilt: Sellest on sajandeid lähtunud nn läänelik mõtlemine Määras teaduste jagunemise loodus- ja vaimuteadusteks Siit on pärit meie ettekujutus tegelikkuse ja selle tunnetamise vahekorrast Positivism Rajaja Auguste Comte Positivism määratleb end kui tervemõistuslikku lähenemisviisi teadmisele Kõike, mida ma teame, oleme saanud teada meelte kaudu. St kindla teadmiseni võib jõuda ainult meelte abil. Positivsim binaarne: mis ei ole objektiivne, on subjektiivne - Objektiivne= tunnetuse tulemus, mis vastab objektile - Objektiivsus= faktide esitamine - Faktid on need, mida me kogeme vahetult. Keegi teine võib sama kogeda. Kahevalentne loogiga (Aristoteles) Väited ei pruugi olla ainult õiged või valed.
positsioon saavutatakse ka agressiooni abil. Õpilaste kaasamine õpetaja rekleksioon ja konstruktivistlik õpetamine Reflekteerimine võimaldab õpetajal analüüsida oma mõtteid, tundeid, kogemusi, väärtusi ja käitumist õppesituatsioonis. Aitab õpetajal keskenduda õpilase juhendamisele ja toetamisele ning õpitava sisu selgitamisele. Konstruktiivsus viitab sellele, et teadmine konstrueeritakse järjest suurema keerukuse ja detailsusega struktuurideks, lisades varasemale teadmisele uusi osi, et luua tähendus, ületada ebakõlad või rahuldada uudishimu. Õpikeskkonna peamised jooned: aktiivõpe, autentsed juhendid, koostööülesanded ning erinevad õpiformaadid. Ülesanded peavad olema realistlikud, konstrueerimine sõltub alati sisust ja kontekstist ning peab toetama sotsiaalne kokkulepe, mitte konkurents. Õpikogemus peab: 1. Soodustama õppija aktiivsust; 2. Toetama õpilaste kavatsusi ja isiklikke õpieesmärke; 3. Rajanema õppija varasematel teadmistel;
Minu arvates jääb autoril tõestamata see, et kuidas ma võin kindel olla, kas autori tekstis kasutatud näited on õiged ning ei põhine igasugustel muudel allikatel. Arusaamatuks jäigi see, et tõde on tegelikult olemas, aga me ei saa seda uskuda. Siin nagu autor just räägiks endale vastu sellega. Miks me ei või seda olemasolevat tõde siiski uskuda, kui see olemas on. III OSA Popper väitis, et paljudele asjadele siin ilmas ei saa kindel olla. Igale teadmisele, mida inimene omab, peab olema väga hea põhjendus. Isegi, kui põhjendus on leitud, ei või kindel olla, et see on piisavalt usaldatav. Descartes aga leidis, et kõige tähtsam on mõtlemine, alus teadmistele. Ta uskus, et inimesed peavad kindlalt midagi teadma, enne kui saab oma teadmistele toetuda, järelikult kui inimene kindlalt midagi teab, siis on see õige. Popper aga lähtus sellest, et teadmised ja isegi nende põhjused pole tõesed ning seega tegema võimatuks
vastavalt. Nii nagu saadik, tulles Oidipust rõõmustama ja teda hirmust vabastama nende suhtes, keda ta peab oma isaks ja emaks, teatab talle, kes ta on. Et tema isa on surnud loomulikul viisil ja emaga ta ei saa magada kas või seetõttu, et ta ei olnud tegelikult üldse nende laps. Põhjustades nii oma entusiasmis vastupidise tulemuse. * Äratundmine aga, nagu sõnagi tähistab, on muutus teadmatuselt teadmisele. Nagu ka sõprusele või vaenule nende vahel, kes on määratud saama kas õnnelikuks või õnnetuks. Kauneim on äratundmine siis, kui temaga koos ka pöörakud toimuvad, nagu Oidipuses. On muidugi ka teisi äratundmisi, sest see, mida oleme öelnud, võib teatud mõttes juhtuda ka elutute ning isegi juhuslike asjadega. Ja võib ära tunda sedagi, kas keegi on midagi teinud või mitte. Kuid
läänelikku igapäevaellu. Erasektoris ärimaailma kiire areng andis peagi ka vastulööke: ebakindlus tuleviku eest, võimalikud võlakoormad, kohustused mida varasemalt ei vaevanud, olid nüüd iga inimese enda õlgadel. Riigipoolne kindlus töö-ja elukoha poolt oli kadunud. Seega tuli veel rohkem pingutada, olla teistest parem, olla ,,naabrist" ees. Põlvkond, kes end võimalikult kiirelt kõigest vanast lahti rebis ja uue ning läänelikumad kombed kui ka elustiili omaks võtsid, jõudis teadmisele, et elus püsimiseks ning eurooplaseks saamise nimel peab ainult rohkem pingutama, siis tagab meid edu, see toob kaasa majandusliku kindlustatuse. Aega kahjuks koos iseseisvumise ja suure vabadusega keegi juurde meile ei anna. Ükskõik mida sa teed, kus sa seda teed, kes sa oled... meil kõigil on 24h ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Isegi neil, kes veel Aafrika metsades palja tagumikuga jooksevad ja kirvest leiutavad, kui ka
Miski ei edenda psüühilist mõtleismt kiiremini kui erialamõistete sisu selge tundmine ja nende asjatundlik kasutamine. Püüa keerukaist asjust arusaamiseks õpitud teadusterminid lahti seletada argikeele mõistetega ja vastupidi- leida tavapsühholoogia tõdemustele täpsed psühholoogilised vasted. 10. Ole valvas ära tundma juhtumeid,. Kus tavakeele mõitel onm psühholoogiateduses antud spetsiifiline sisu. Need palju konkreetsemad. 11. Leia omandatud teoreetilisele teadmisele võimalikult kiirelt eluline näide.pole kerge.Püüa kõik viia meelelisele tasandile. Nagu see avaldusk mu viiele meelele ja osti vastavaid nähtusi elust.12. aseta tunnused millegi alusel hierarhiasse. Mooduta mõttetööd hõlbustavaid skeeme- lähedaste nähtuste jadasid, kokkukuuluvusi, vastandustasandeid. 13. Püüa kirjalikes töödes valgustada uuritavaid probleeme 2 v enamast aspektist. 14. Niihästi psüühilistel kui sotsiaalsetel nähtustel on tõenäosuslik- stohhastiline- iseloom
jaoks jääb üsna tagasihoidlik kogus aega. Samas oli see vaid minu väljamõeldis, et informaatika teaduskonna tudeng pääseb täielikult humanitaarainetest või sellisest alusainest nagu matemaatiline analüüs, mis vaatamata minu heale matemaatilisele loogikale, tundub raskena. Tegelikult mõistan, et ilma kõigi nende aineteta hakkama ei saa, sest enne maja kokkupanemist tuleb ehitada vundament, muidu saame tulemuseks üsna halva ehitise. Lisaks teadmisele, kuidas asja teha, läheb tarvis ka teoreetilisi oskusi sellest, miks seda just nõnda tehakse. Kõrgharidusega inimene peab oskama ka loogiliselt mõelda ja oma mõtteid kirjalikult või suuliselt väljendada. Seega teenib õppekava täielikult oma eesmärke: koolitab väärtuslikke ning laiade teadmistega spetsialiste. Mis meeldib? Põhimõtteliselt meeldib kõik, ka need ained, mis ei meeldi. Nimelt olen
Tõe saame teada vaid fakte kriitiliselt uurides ehk korrates eksperimenti vms. 7. Sellist küsimust tuleb esitada, kuna ei eksisteeri täiesti puhtaid ja õildais allikaid pole olemas. ,,Kriitiline ratsionalism" seisneb teiste ning enda teooriaid ja oletusi kritiseerimises.Teadmine on aga vaid oletus, sest on peaaegu võimatu olla mingis väites või faktis täielikult kindel ning me lihtsalt oletame, et teatud väide on tõene. 8. Kuna kõige veenvam õigustus teadmisele on autoriteetne allikas, kuidd me ei saa kunagi kindel olla kui autoriteetne see tegelikult on. Kuna muidu ohustaks see tõe objektiivset käsitlust ja kriitikas selle suhtes. Sest kui sügavale me ka ei tükiks ei leia me autoriteeti kelle väljapakutud väidet ei saaks kritiseerida. 9. Kui inimene ei küüni tõeni, siis minu meelest ei saa ta väita et sta seda ei tee, sest selle väitmine tähendab siiski, et ta teab või küünib selleni.
eeliseks mõisteline selgus küll ei ole. Platon ei usalda meelelist taju, kuna see viib tähelepanu üksikutele ja kaduvatele asjadele neid ühendava püsiva olemuse arvel .Ta rõhutab oma seisukoha seda punkti, et teadmine on lihtsalt suunatud teistele asjadele kui arvamus või usk. Kuna "arvamus on midagi muud kui teadmine" ja "kumbki neist on võimeline eri asjaks", "neil kummalgi on erinev objekt". "Vaid teadmine on suunatud olevale, see pürgib oleva olemuse teadmisele" ja selleks ei ole arvamus võimeline. Platoni filosoofilised põhiseisukohti on põhjust nimetada absolutistlikeks. Olevas sisaldub täielikult muutumatu, absoluutne aines nii mõtleb see filosoof, kellele mingi suhteline reaalsus ei kõlba. Platon eelistab alati üldist ja abstraktset üksikule ja konkreetsele. Ta eelistab püsivat ja ajatut muutuvale ja ajalisele. Nende eri tasanditest algab Platoni
ja aeg. Tiitellehe kujundust vaata käesoleva töö tiitellehte. 1.2. Sisukord Näitab töö struktuuri koos lehekülje numbritega, lisade pealkirjad ja alguslehekülje numbrid, kasutatud materjalid. 4 1.3. Sissejuhatus Sissejuhatuses põhjendatakse teema valikut. Selleks kirjutatakse teema aktuaalsusest, tähtsusest, töö kirjutaja eesmärgist, mida uut annab töö juurde olemasolevale teadmisele. Sissejuhatuses kirjutatakse ka vajadusel töö hüpoteesidest, ülesannetest, mida käsitletakse probleemi lahendamiseks. Antakse ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest. 1.4. Töö sisu Töö sisu ja töö jaotamine pea- ja alapeatükkideks ning alapunktideks sõltub teemast ning tööle seatud eesmärkidest ning ülesannetest. Töö sisu võib koosneda ka illustreerivast materjalist. 1.5. Kokkuvõte Töös leitud tulemuste tõlgendamine/põhjendamine, järeldused,
Ma tean, kuidas lipsusõlme teha, st ma oskan lipsusõlme teha. 3) teadmine et teadmised sõnastatakse ning neid saab omandada lugedes või kuulates. Ma tean, et päike tõuseb idast. Ma tean, et vesi keeb 0 kraadi juures. Ma tean, et Päike on Maale lähim täht. Ma tean, miks ta mind nii imelikult vaatab. 2. Vaikiv teadmine ja M. Polanyi. Osa oskusi saab tõesti taandada teadmisele et, kuid on oskusi, mida ei saa ja neid nimetas ta vaikivaks teadmiseks. See on keele abil väljendamatu teadmine, mis ilmneb vilumustes, oskustes ja seda ei saa omandada ainult raamatutest. 3. Selgita mõiste teadmine. K.Popper kas teadmised võivad esineda ka ilma nendeta, kes teavad? Loe lisaks õpik lk. 15-16. Teadmine on põhjendatud, tõene uskumus.
Teadmistel on erinevaid vorme. Näiteks on oluline dokumendis oleva teadmisega kuidagi ümber käia, nt salvestada, hankida, jagada jne. Läbi sajandite on üritatud klassifitseerida teadmisi ning erinevad valdkonnad on keskendunud erinevatele dimensioonidele. Tulemusena on tekkinud arvestataval hulgal klassifikatsioone sõltuvalt filosoofial ja isegi usul. Äriteadmuses on tavapäraselt eristatud kahte liiki teadmisi otseseid ja kaudseid. Esimene keskendub rohkem sellisele teadmisele, mis on kodeeritud ehk kuskilt dokumentidest leitav sellal kui teine keskendub mittekodeeritule ehk sageli isiklikele kogemustele tuginevatele teadmistele (AN Educational KM Site, 2015). Juttudel ning nende vestmisel on teadupärast erinevaid väljundeid, tihtipeale meenuvad esmalt jutuvestmised lastele, kuid tegelikult võib sellel olla veelgi kaugem ja mõjukam sisu ning seda teadmusjuhtimise kontekstis. Jutustus on maailma mõistmise ja teadmiste edasiandmise peamine vahend
Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena tänavatel. Ta oli tähelepanuäratav- ja tähelepanu nautiv- ärritav ekstsentrik. Ta hukati süüdimõistetuna ,,väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumises". Isiksus Sokratese käsitlus armastusest: armastus kõige puhtamal kujul ei ole suunatud teisele inimesele, vaid tarkusele, teadmisele ja hüvele. Sest tarkus on üks kõige kaunimatest hüvedest. Sokratese arvates on tühine see, kas inimene on rikas või on tal mõni muu eelis, mida rahvahulgad õndsuse eeltingimuseks peavad. Sokratese teoreetiline panus filosoofiasse on vähene. Ta ei arendanud mingit süsteemset õptust, ei esitanud terviklikku filosoofiat. Enamasti üritas ta näidata asju nii nagu need pole. Viimse piirini pinguldatud kriitilisus, oma piiride teadmine ja tajumine- see on põhiline eripära
empirismi (näiteks Locke või Bacon) ja ratsionalismiga (näiteks Descartes). Empiirik ,,kogemus", ratsionalist mõistus. Baconi arvates peavad teadmised tuginema kogemustele. Mõistus on vaid vahend, mis aitab avastada tõdesid kogemuste baasil. Sellist seisukohta nimetatakse empirismiks. Siit võin ma tuua võrdluseks Aristotelese üksiku teadmise, mis samuti põhineb kogemustel. Näiteks arsti näide, kus arst suutis inimest ravida täna üksiku teadmisele. Decartes leidis aga, et tõsikindlad ja tõelised teadmised tuginevad ilmselgetele mõistuseideedele (arusaamadele, mõistetele), millest lähtudes on võimalik seletada kõiki maailma nähtusi. Kogemus aitab mõistusel ainult avastada tõdesid iseendas. Ehk teisisõnu oli Decartes ratsionalist. Siin tekib aga minul seos Aristotelese üldise teadmisega. 6. Keda peetakse targaks? tooge välja 4-5 erinevat arvamust selle kohta ja esitage iga juhtumi kohta selgitus, kuidas mõista targa
..................... Kasutatud kirjandus...................................................................................................................... Sissejuhatus Meeltega tajuvaks saanu ei haihtu meie ajus olematusse, tekkinud tajukujunditest jääb ajukoorde lühemaks või pikemaks ajaks püsiv jälg. Nõnda kujuneb psüühikas eluks vajalik tunnuste järjepidevus ning me võime saada juurde üha uusi elus kohanemiseks vajalikke kogemusi. Tänu mälule saame iga hetk oma varasemale teadmisele toetuda, olevukus orienteeruda ja tuleviku tarbeks teadmis-ja kogemusvaru soetada. Mäluprotsesside sisuks on indiviidi kohemuste talletamine, korrastamine, säilitamine ja taastamine. Mälu muudab minevikus tajutu, kujutletu või mõeldu meie teadvuse sisuks psühholoogilises olevikus. Meeldejätmise ja meenutamise võimeta ei tunneks me enam ära oma tajusfääris olevaid objekte ega orienteeruks ümbritsevaid nähtustes. Mäletamisvõime
Kujutlused jaotuvad kaheks : liht-ja liitkujutlustek. Lihtkujutlused jagunevad neljaks. Esimeste allikaks on mingi meel, teise rühma moodustavad kujutlused, mis tekivad kahe või enama meeletaju toimel. Kolmandaks on kujutlused hingelistest protsessidest ja neljandaks on ideed, mis tekivad välis-ja sisetaju koostööna. Lihtkujutlused on meie tunnetusprotsessi algelemendid. Mõistus on nende kujutluste tunnetamisel passiivne. Kogemusest saadud kujutlused on materjaliks teadmisele, kuid mitte teadmine ise. Et kujutlused muutuksid teadmisteks, tuleb saadud materjali läbi töötada mõtlemise abil, mis erineb aistingutest ja reflektsioonist. Mõtlemine on võrdlemine, kombineerimine ja abstraheerimine. Selle tulemusel saadakse liitkujutlused. Locke arvas, et inimene ei pea teadma mitte kõike, vaid seda, mis on tähtis praktilises elus. Liberalism Viini kongressile järgnenud Bourbonide restauratsiooni ja Püha Liidu kui Euroopa sandarmi
Kulminatsioon – haripunkt Konklusioon – lahendus Avatud vorm – klassikalisi reegleid rikkuv draamatekst (Episooddraama, seisundidraama, stationedrama) Mati Unt „Good bye baby“ TRAGÖÖDIA: Kangelane on eriline või eetiline inimene. Traagiline situatsioon, mis tekitab kangelasele kannatusi. Õnnetu lõpp. Värsskõne, kindel struktuur. Klassikalise tragöödia struktuur: pöörak – muutus õnnetuselt õnnele; äratundmine – muutus teadmatuselt teadmisele; kannatus Katharsis ehk puhastumine: kaastunne ja hirm, läbielamine Melodraama – kannatuslugu, hea ja kurja vaheline võitlus, hea saavutab alati moraalse võidu(Titanic) KOMÖÖDIA Tegelasteks lihtsad inimesed, igapäevased sündmused, argine keel, õnnelik lõpp, distants naeru kaudu Koomika liigid: Karakterikoomika – koomika luuakse tegelase iseloomujoonte kaudu, nt midagi võimendades Situatsoonikoomika – luuakse naljakad situatsioonid
lahutamatu saatja ja et just tema haridusele tingimusi lõi. Õppimine peab kandma õppija jaoks mõtet, siis sünnivad ka rõõm ning huvi. Haridus ja kasvatus nende parimal viisil vajaksid tasakaalutust. Kogemus ja õppimine See, milliseks õppimist mõistetakse, väljendub end, millisele kahest järgmisest rakenduspunktist langeb suurem osakaal: · inimest kui õppijat-püüdmisega mõista, mis temas juhtuma hakkab, millised on teadmisele tulemise seaduspärasused ja eksiteed, millal ollakse õppinud · inimvaimu ja inimtegevuse vilju-teadmisi, oskusi, vilumusi, väärtusi, lugusid-ja nende omandamist järgmise põlvkonna. Mõeldes need kaks viisi inimtunnetuse valda, võiks tingimisi rääkida õppiva inimese vaimu kahest põhihoiakust-kogemusest ja kogumisest. Hea õppimise tunnusjooned oleksid: autonoomia, dialoog, asjade nägemine eri vaatenurgast, isiklik
1 Phaedon, 79 d, Teokset, osa 3. 2 Riik 516 d, Teokset, osa 4. 3 Ibid, 507 b. hing on ideede maailmas näinud hobust saab ta näilises maailmas selle meelde tuletada ja seega nimetab hobuse hobuseks. Platon ei usalda meelelist taju vaid teadmist, sest teadmine on suunatud teistele asjadele kui arvamus või usk. "Arvamus on midagi muud kui teadmine","kumbki neist on võimeline eri asjadeks"ja "neil kummagil on erinev objekt". "Vaid teadmine on suunatud olevale, see pürgib oleva olemuse teadmisele"-ja selleks ei ole arvamus võimeline.4 Järgmine Platoni tähtsaim teema on ühiskonnafilosoofia, mis on aluseks tema kõige hinnatumale ja tuntumale dialoogile Riik. Platon soovis esitada üksikasjaliku visiooni ideaalsest riigist. Üksikinimese õigluse teada saamiseks, peab ennem uurima, mida tähendab õiglus riigis. Nimelt kujutab riik suuremalt, mis inimeses väljendub väiksemalt see tähendab, et riik on hiiglaslik inimene. Platon ja Aristoteles mõlemad
Kui ma ütlen millegi kohta, et see on aktuaalne, siis sellega öeldakse, et see on osa sellest maailmast – maailmast, kus mina(rääkija) on. Maailma-analüüs on siis selline, et kui öelda, et miski on aktuaalne, siis sellega öeldakse, et see miski on ruumis-ajaliselt seotud minuga(rääkijaga). Ma tean, et ma olen aktuaaln(triviaalne tähenduse küsimus): ma tean triviaalselt, et ma olen osa sellest maailmast, milles ma olen. Teadmine, et ma olen aktuaalne, on siis analoogne teadmisele, et ma olen siin, mis on samuti triviaalne, analüütiline teadmine. Ma tean, triviaalselt, et ma asun siin, kuhu ma(rääkija) on asendatud – aktuaalne olemine ja siin olemine. Aktuaalne on relatiivne asjaolu. Mitte ükski maailm pole täielikult aktuaalne. Iga maailm on aktuaalselt relatiivne iseendaga ja selle elanikele. Mitteaktuaalne on relatiivne teistele maailmadele ja selle elanikele. Modaal-realisti vaatenurgast – ainult võimalikust maailmast ei
Samas võib anda ka y-le vabalt väärtuse ning võrrandist x-i avaldada, sel juhul saame kohe kätte kaks punkti (tekib ruutvõrrand), mis on parabooli sümmeetriatelje sühtes sümmeetrilised. 6 PARABOOL Näide 3 Skitseerime parabooli, mille haripunkt asub punktis (4; -2) ja fookus asub punktis (3; - 2). Lisaks haripunkti teadmisele tuleb teada, kuhu poole parabool avaneb. Antud juhul paneb selle paika fookus - parabool avaneb alati fookuse poole. Kui joonise täpsus pole kõige tähtsam, siis võib kohe vaba käega parabooli joonistada. Kui aga soovitakse teada, kui lai on parabool, siis tuleb joonele vähemalt üks punkt juurde arvutada. Selleks on vaja koostada parabooli võrrand. Seda käsitleb järgmine näiteülesannete punkt, siinkohal ei hakka me seda tegema.
Varastele dialoogidele iseloomulikult on selleski kõneluse all eetiline temaatika, nimelt küsimus “Mis on voorus?”. Sokrates palub siin oma vestluskaaslasel Menonil anda vooruse olemusmääratlus, seejärel aga kummutab sokraatilise dialektika vaimus partneri poolt väljapakutud määratlusi. Kui nii on läbianalüüsitud paar Menoni katset antud probleemi lahendada ja nagu tavaliselt osutub, et ükski vastus pole mittekritiseeritav, ütleb Menon, et see ettevõtmine – jõuda teadmisele selle kohta, mis on voorus – pole üldse teostatav. Ta võrdleb mõtlemist teadmise otsimisega ja osutab sellele, et otsimine saab sihile viia vaid siis, kui teatakse, mida otsitakse. Kui inimene üldse ei tea, mida ta otsib, siis ei leiaks ta otsitavat asja üles ka sel juhul, kui ta peaks juhuslikult selle asja peale sattuma – asja äratundmine eeldab ju teadmist selle kohta, mida otsitakse. Kui inimene otsib midagi sellist, mis asub ruumis, siis oleks tal muidugi
· Esimene renessansi uurija Sveitsi filosoof ja kunstiteadlane Jacob Burckhardt, raamatu ,,Itaalia renessansikultuur"(1860) autor. renessanss kui vabanemine kristlikust dogmatismist. ! Uus ajastu algas humanismist (renessansi filosoofia). · Esimesena kasutas sõna ,,humanism" Leonardo Bruni (1374-1444) ühendas ettekujutuse õpetatusest inimese harituse ja kõlbelise väärikusega. · Humanistid pühendusid teadmisele maiste asjade ja inimese kohta, mida nimetati studia humanitatis. Selle tarkuse tipuks pidasid humanistid antiikaja kirjandust ja filosoofiat. · Taaselustasid antiikkultuuri. Tõlkijate ja ümberkirjutajate poolt moonutatud tekstide algupärane taastamine. Nende roll oluline Firenzes. Coluccia Salutati (1331-1406) juhtis tähelepanu sõnale humanitatis (,,vooruslikkus ja õpetatus") Kirjutas: ,,Kõige tähtsam on olla suursugune..." Sotsiaalne seisund ei takista
· ,,Romeo ja Julia" - sügav armastus või hetkeline kiindumus? · ,,Othello" - armukadedus, tragöödia kus armastus hukub kasuahnuse ja armukadeduse tõttu. Othello tumedanahaline valitseja, kes sügavalt kiindunud abikaasa Destemonasse. See tekitab kadedust sõbras Jagos, ta veletab Othellole, et Destemona petab teda ning Othello kägistab armukadedusest Destemona. Tõde saabub liiga hilja. Lisaks teadmisele, et ta on mõrtsukas piinab teda kaks asja 1) parim sõber on ta reetnud 2) hoolimata sügavast armastusest ei usaldanud ta naist. Eelkõige lugu, kus armukadeduse kaudu kaotatakse armastus. · ,,Kuningas Lear" - armukadedusteema teistsugusel kujul. Tragöödia, kus perekondlikud suhted on põimitud ühiskondlike probleemidega. Kuningas on võimust nii pimestunud, et ei näe rahva vajadusi ja võimust tekkinud pimestuse tõttu laseb end petta
3) Järgmises astmes suhtub ta tasakaalukalt nii rõõmu kui vastumeelsusesse ja jälle kogu ta olemus täitub naudinguga. 4) Neljandas astmes loobub ta naudingust ja kannatusest, ta teadvus on puhas ja keskendunud. Ta istub ja laseb puhtal teadvusel tungida oma keha igasse kohta. Alles pärast seda puhastustööd algab vaimsete tõdede tegelik nägemine ja mõistmine. Ta teadvus on nüüd keskendatud, puhastatud, plekitu, valmis tegutsema ja ta keskendab tähelepanu teadmisele ja nägemusele. Ta saab aru, et ta kehal on kuju, et see on kokku pandud 4 elemendist, isa ja ema loodud, moodustis piimast ja supist, seda masseeritakse, see valutab, see hävineb ja et sellesse kehasse on ta teadvus aheldatud. Siis ta moodustab mõtte jõuga mõttekuju-keha, millel on täpselt füüsilise keha kuju. Ta keskendab oma tähelepanu psüühilistele võimetele ja jõuab nendeni. Ta liigub läbi seinte, läheb maa sügavusse ja käib vee peal
Et ma võiksin teada, et P. on HIV positiivne, on tarvilik, et minu usk oleks õigustatud (st et 3.Iseloomustage tõe vastavusteooriat ja esitage sellele vähemalt kaks etteheidet. ma usuksin õigel alusel). Hääled unenäost ei saa olla teadmise aluseks. Sellisele alusele Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria (ld co 'koos', respondere 'vastav olema') tuginev usk võib osutuda tõeseks, kuid ei saa anda alust teadmisele. kohaselt on tõene väide, mis on vastavuses tegelikkusega. Kõnekeeles väljendudes: tõtt 9.Kritiseerige traditsioonilist teadmiskäsitlust vähemalt kahel viisil. räägib see, kes räägib, nagu asjad tegelikult on. Vastavusteooria on argimõtlemisele kõige Hääled unenäost võivad olla kogemata tõesed - see ei saa anda alust aga teadmisele. Ka lähedasem ning seetõttu tundub ta ka ehk kõige loomulikum
Kuid jällegi ei saa inimene ju kogemuse põhjal otsustada, mis või kes põhjustab selle kogemuse. David Hume oli järjekindel empirist, kuid selle tulemuseks oli skeptitsism. Ta leidis, et inimene ei saa kogemuse põhjal midagi väita ei materiaalse maailma, hinge ega põhjuslike seoste olemasolu kohta. Ta tõestas ka induktsiooniprobleemi. Empirismi jaoks on probleemi tekitanud matemaatiline teadmine. Viimast on ikka peetud tõsikindlaks. Kogemusele tuginedes ei saa aga jõuda tõsikindlale teadmisele. Ükskõik kui palju inimene ka mingile väitele kogemuse põhjal kinnitust ei leia, kogemus jääb ikka piiratuks ning on ka oht midagi olulist kahe silma vahele jätta. Sellisele ebakindlale vundamendile ei saa tugineda tõsikindel teadmine. Loogilise positivismi raames suudeti ühitada empirismi põhimõte matemaatilise teadmise eripära tunnustamisega. Nimelt väideti, et puhta matemaatika väited ei räägi midagi tegeliku maailma kohta. (ld. k. mõistus) 1
Newtoni II seadusest arvutada kiirenduse ning välja kirjutada keha liikumisvõrrandi. Liikumisvõrrand lubab keha asukoha välja arvutada mis tahes ajahetkel ning sellega ongi põhiülesanne lahendatud. Mõju ja vastumõju ehk Newtoni kolmas seadus: kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega. Keha võime vastastikmõju korral teist keha mõjutada sõltub kehade kiirusest ja massist. Sellele teadmisele tuginedes on liikumise iseloomustamiseks võetud kasutusele suurus, mida nimetatakse keha liikumishulgaks ehk impulsiks. Impulsi tähiseks on (pulsus — ladina k löök, impulss) ning see on defineeritud keha massi ja kiirusvektori korrutisena: Impulsi mõõtühikuks on 1 kg•m/s. Tegemist on vektoriaalse suurusega, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. Osutub, et impulss on jõuga otseselt seotud. Võtame Newtoni II seaduse (2
Budismi rajajaks oli Põhja-India radsha poeg Siddharta Gautama, Virgunu, kes on tuntud Buddha nime all. Tema sünniaastaks arvatakse olevat 557 e.Kr. Temast pidi saama sõjapealik, ent 29-aastaselt, pärast seda, kui ta oli abiellunud ja saanud poja isaks, otsustas ta maailmast lahti ütleda. Ta jättis oma pere ja valdused ning pühendus õppinud meistrite juhatusel asketismile ning mõtlusele koondamisele. Seitsme aasta pärast leidis ta, et see meetod ei too teda lähemale teadmisele, mida ta oli otsinud, et pääseda uuestisünnist ellu, mida ta ei pidanud elamisväärseks - niisiis üritas ta mõnda aega enda enda näljutamise ja enesepiinamisega. Ka sellest polnud kasu. Kuid ükskord Bodhi Gayas püha viigipuu all istudes nägi ta järsku heledat valgust ja tundis ära Suure Tõe, mida oli otsinud. Sellest alates sai temast Buddha. Oma viimased elupäevad veetis ta mööda maad rännates ja oma õpetust kuulutades. Ta suri 477. a paiku e.Kr
Tema tähtsus filosoofilistes arutlustes seisneb erinevuses müüdist. Ei apelleeri ta ju oma arutlustes enam mitte jumalustele vaid looduslikele faktoritele. Samal ajal pole see arutlus niivõrd filosoofiline kui ehk ,,proto-loodusteaduslik". Tema filosoofiliseks komponendiks on küsimuse asetamine maailma kui terviku (ja mitte mõne selle üksiknähtuse) kohta. Egiptuses Egiptuse geomeetria toomine Hellasesse omistatakse Thalesele. Proklos: "Nagu foiniiklastel pandi arvude täpsele teadmisele alus tänu kaubandusele ja tehingutele, nii ka egiptlastel leiutati geomeetria nimetatud põhjusel. Külastanud Egiptust, tõi Thales esimest korda selle teaduse Hellasesse; palju ta avastas ise, paljude teiste teadmiste printsiibid aga osutas ta kätte neile, kes tulid pärast teda; üht uuris ta üldisel kujul, teist meelelisemal." On tõenäoline, et ta tõesti külastas Egiptust, sest tal oli Niiluse üleujutuste teooria.
terve inimese säilimisele kõige enam ja kõige sagedamini. Siiski Jumala hüvelisusest hoolimata, jääb ta arvamusele, et inimloomus petab vahest. Enamasti teatavad meeled küll tõde, kuid vahel siiski eksitavad. Lõpuks täheldas ta ka, et erinevus ärkveloleku ja une vahel on väga suur. Sest kui inimesed ilmuksid ja kaoksid nii äkitselt nagu unenäos, siis peaks ta neid tontideks või vaimudeks. Ja sellele teadmisele jõudis ta, kui oli kokku võtnud oma meeled, mälu ja mõelnud palju. Kuid tõtt tunnistades arvas Descartes, et inimese elu allub sageli eksitustele ja meie loomus on nõrk. Kuuenda meditatsiooni peamiseks küsimuseks kujunes, kas materiaalsed asjad eksisteerivad? Nagu Descartese arutelust selgus, siis on nad olemas, kui on selged ja täpsed ehk me saame tajuda neid. Mina arvan, et ka sellised materiaalsed asjad eksisteerivad, mida me ei suuda tajuda, aga teame, et on olemas
Arkesilaosest üldistas Karneades oma skeptilised rünnakud eetikale ja epistemoloogiale. Karneades oli ka küllaltki andeka kriitik. Seda väljendab kas või tema osalemine debattidel. Oma debattidel lähtub ta küsimusest, kas ning millises ulatuses üldse teadmine kui niisugune võimalik on. Iga teadmine on ebakindel, seda nii oma eelduste kui ka järelduste poolest. Ainus mõeldav järeldus sellest on, et igale teadmisele võib omistada üksnes ettevaatlikult teatud tõenäosusi, milles ta lähema analüüsi varal teeb kindlaks kolm erinevat astet: · ühed kujutlused on iseenesest tõenäosed, ilma tõestuseta; · teised kujutlused osutavad tõenäoseteks vaid seetõttu, et nad sarnanevad teistega ning osutuvad seetõttu vasturääkimatuiks; · kolmandad vajavad oma tõenäosuse kindlakstegemiseks juba üksikasjalisemat uurimist ning läbikatsumist.
Kant sõnastab oma teoreetilise filosoofia põhiküsimuse lihtsalt: mida meil on võimalik teada? Teadmise all mõistab ta sealjuures sellist tunnetust, mis rahuldab juba Platonilt ja Aristoteleselt pärinevat teaduslikkuse ideaali, s.t. on rangelt universaalne ja paratamatu teadmine teadmine, mis fikseerib selle, et teadmise objekt on igalpool, igalajal ja kõikidel juhtudel just nii ja ei saa olla teisiti. Pidades silmas seda, et sellisele teadmisele pretendeerisid erinevad teadused, sai Kant oma lähteküsimust konkretiseerida kolmeks küsimuseks: Kuidas on võimalik matemaatika? Kuidas on võimalik loodusteadus? Kuidas on võimalik metafüüsika (filosoofia) kui teadus? ant väitis, et on olemas objektiivne maailm, "asi iseeneses" (saksa keeles Ding an sich), kuid me ei saa selle kohta midagi väita. See asi iseeneses mõjutab meie meeleorganeid ja tekitab aistinguid, mille tulemusena tekib "asi meie jaoks" (Ding für uns)
Vastuolu, mis valitseb tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel, viibki muutustele ühiskonnas ja formatsioonide vaheldumisele. Ühiskonna arengus eristatakse viis formatsiooni: 1.ürgkogukondlik eraomandit pole 2.orjanduslik Vana-Kreeka, VanaRooma 3.feodaalne keskaegne Lääne Euroopa kuni 19. sajandini 4.kapitalistlik industriaalrevolutsiooni produkt 5.kommunistlik selle esimene aste on sotsialism Aristoteles ideeõpetuse kriitika. Platoni ideed andsid teadmisele igavesed ja muutumatud objektid: teadmine hõlmas üldist ja abstraktset, mitte meelelise maailma üksikjuhtumeid. Ta mõistis ideid ka standarditena, ideaalmudelitena, millele toetudes hinnatakse meelelist maailma. Ideaalmudelitena on Platoni ülemeelelised ideed iseseisvad, teatavad superobjektid. Aristoteles oli veendunud, et ideede teooria raskused on ületamatud. Ta kritiseeris Platoni õpetusi halastamatult ja lõi ideeõpetusele vastukaaluks oma tervikfilosoofia
Ja seega viitan ma konventsioonile, mis valitseb sõnade `kui' ning `kõik' kasutamist meie poolt. Seega näeme, et mõnes mõttes annavad analüütilised proposit- sioonid meile siiski uut teadmist. Nad juhivad tähelepanu keeleka- sutustele, millest me ei tarvitseks muidu teadlikud olla, ja toovad ilmsiks meie väidete ja uskumuste implikatsioone, mille olemas- olu me ei kahtlustagi. Kuid näeme ka, et võib öelda, et mingis mõttes ei lisa nad meie teadmisele midagi. Sest nad ütlevad meile ainult seda, mille kohta võib öelda, et me seda juba teame. See- ga kui ma tean, et maikuningannade olemasolu on jäänuk puude kummardamisest, ning avastan, et Inglismaal on ikka veel mai- kuningannasid, võin kasutada tautoloogiat `Kui p implitseerib q ja p on tõene, on q tõene', et näidata, et Inglismaal ikka veel esi- neb mingi puukummardamise jäänuk. Ent öeldes, et Inglismaal on ikka veel maikuningannasid ja et maikuningannade olemasolu
põhiolemuslikust ühtsusest ja sõltuvustest. See viib arusaamiseni, et teistele kahju tehes kahjustatakse samavõrd ka ennast ning et headus teiste vastu on samaaegselt headus enese vastu. Ümbritsevate nõrkusi ja haavatavust suudetakse seeläbi näha enese nõrkuste ja haavatavatuse võrdkujuna. Suureneb inimsuse tunnetamine, sellest kasvab iseenesest välja vägivallatus ja hoole ning austuse rõhutamine kõige elava vastu. Mediteerides valgusele ja kirkamale, võib jõuda teadmisele vaimust ja saavutada rahu. Pajantali(u. 300 e.m.a.) 12 Kasutatud kirjanduses: 1. ,,Kuidas mediteerida" - David Fontana 2. ,,Meditatsioon" - Christina Rodenbeck 3. ,,Lõõgastumine" 13
ning teisalt kogemuslikult kinnitust leidnud tõed, mille kehtivus pole paratamatu. Täpsemalt võib tuua välja kolm eristuste paari: Aprioorne ja aposterioorne Analüütiline ja sünteetiline Paratamatu ja kontingentne Esimesena kasutas selliseid mõisteid väidetavasti I.Kant, kelle väljapakutud raamistus saab vaadelda ka talle eelnenud filosoofe Klassikaline seisukoht Aprioorne ja aposterioorne epistemoloogiline eristus, mis rakendub teadmisele või õigustusele Analüütiline ja sünteetiline loogiline või semantiline eristus, mis rakendub otsustustele, väidetele või lausetele Paratamatu ja kontingentne metafüüsiline eristus, mis rakendub olukordadele, faktidele või propositsioonidele (= väite sisu ehk see, mida väide väidab). See on eristus selle vahel, kuidas asjad peavad olema, et nad oleksid need, mis nad on (paratamatu) ja kuidas asjad juhtuvad olema, kusjuures nad oleksid võinud olla teisiti (kontingentne).
Ei saa: 1 Praktilisi oskus 1 Väljakutsed: Tulevikus: 3 Füüsiline hakkama saamine(maj surutis) 3 Tehnoloogia arengka tulevikus 3 Sotsiaalsed vajadused ja oskused (läheduse loomine, sõprussuhete hoidmine) AJASTU VÄLJAKUTSED 9.loeng ÕPPIMINE See, milleks õppimine mõistetakse, oleneb, mida peame siin peamiseks ja oluliseks. Kas: 1. Inimest kui õppijat- et mõista, mis temas juhtuma hakkab, - kuidas ta oma teadmist loob, mis on teadmisele tulemise seadusepärasused ja eksiteed nind millal ollaks õppinud Või 2. Inimvaimu ja inimtegevuse tooteid- see on teadmisi, oskusi, vilumisi, tehnoloogiaid, väärtusi, lugusid jne - et need oleksid järgmise põlvkonna poolt omandatud Mõeldes need ümber inimtunnetuse 'valda, võiks rääkida õppiva inimese vaimu kahest põhihoiakust KOGEMISEST JA KOGUMISEST Tähtsaim on sooritus. Mida teeme, kui arvame end õppivat?
annaabi.ee 
