STORYTELLING ehk lugude jutustamine (0)

Tallinna Ü likool
Digiteaduste Instituut
STORYTELLING ehk lugude jutustamine
Kursusetöö
Tallinn 2016
SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1 STORYTELLING 4
1.1Millal lugusid jutustada? 5
1.2Millele pöörata tähelepanu? 6
KOKKUVÕTE 7
KASUTATUD ALLIKAD 8

SISSEJUHATUS

Lugu on võimalik mehhanism teadmiste edasikandmises (Perret, Borges , & Santoro).
Käesolevas referaadis tutvun storytellingu ehk eestipäraselt lugude jutustamisega teadmusjuhtimise kontekstis.
Teadmistel on erinevaid vorme. Näiteks on oluline dokumendis oleva teadmisega kuidagi ümber käia, nt salvestada , hankida, jagada jne. Läbi sajandite on üritatud klassifitseerida teadmisi ning erinevad valdkonnad on keskendunud erinevatele dimensioonidele. Tulemusena on tekkinud arvestataval hulgal klassifikatsioone sõltuvalt filosoofial ja isegi usul .
Äriteadmuses on tavapäraselt eristatud kahte liiki teadmisi – otseseid ja kaudseid. Esimene keskendub rohkem sellisele teadmisele, mis on kodeeritud ehk kuskilt dokumentidest leitav sellal kui teine keskendub mittekodeeritule ehk sageli isiklikele kogemustele tuginevatele teadmistele (AN Educational KM Site, 2015).
Juttudel ning nende vestmisel on teadupärast erinevaid väljundeid, tihtipeale meenuvad esmalt jutuvestmised lastele, kuid tegelikult võib sellel olla veelgi kaugem ja mõjukam sisu ning seda teadmusjuhtimise kontekstis.  Jutustus on maailma mõistmise ja teadmiste edasiandmise peamine vahend. Jutustus teeb võimalikuks inimestevahelise kommunikatsiooni, jutustuste jagamisel põhineb kultuur ja traditsioon. Ühtlasi annab jutustus tähenduse isiklikule kogemusele ja loob indiviidi või rühma identiteedi. Suure jutustuse põhjal hakatakse hindama kõiki tõdesid ja teadmisi, üleüldist õiglust, eetilisi ja esteetilisi otsustusi (Vaino, 2013).

STORYTELLING

Lugude jutustamise puhul on tegemist väga vana tehnikaga, mis ulatub tagasi läbi inimajaloo kaugetesse aegadesse. Jutustamise praktika põimus meie kultuuri ning muutus selle lahutamatuks osaks; tegemist oli (ja ka on) ühe meelispärase meelelahutusvõimalusega perekonnas ning seda juba enne televisiooni laiemat levikut ja kättesaadavust . Jutustamise vormi kasutavad nii poliitikud kui ka ajakirjanikud ning endiselt püsib see ühe kõige efektiivsema meetodiga kellegini jõudmises ning nende puudutamises enda poolt edastatava sõnumiga.
Jutte saab kasutada erinevatel eesmärkidel ning üheks on loodava visuaali ilustamine, teadmiste ja tarkuste edasiandmine ning organisatsiooni identiteedi ja kultuuri vormimine. Jutustamise all mõistetakse üht kõige efektiivsemat ja mõjuavaldavamat tehnikat ning seda on dokumenteeritud loendamatutes valdkondades. Järgnevalt toon välja jutustamise rolli:

Normide ja väärtuste jagamine: Jutud on kui meedium , mille kaudu kantakse edasi väärtuseid ning luuakse visiooni.

Pühendumuse ja usalduse loomine: Isiklikud jutud on viis andmaks edasi märke inimese võimekusest ja pühendumusest, samuti avatusest.

Vaikivate teadmiste jagamine: Võimaldab inimestel väljendada nn vaikivaid teadmisi ning selle tundega samastuda, mis omaorda aitab edasi anda rohkem kui nad arvavad end teadvat.

Hõlbustada õpitu mitteunustamist: Õpitu mitteunustamine vajab tihtipeale enamat kui ratsionaalsed argumendid. See vajab intuitiivset ja emotsionaalset ankrut, mida jutud pakkuda saavad.

Luua emotsionaalset sidet: Me loome juttudega emotsionaalse seose ning jutustus, mis on meile mõju avaldanud, on tulevikus lihtsasti meenutatav (An Educational KM Site, 2015).
Jutustuse puhul on tegemist antiikse praktikaga, mis aitab meil jagada meie teadmisi sisu ja emotsioonidega; me saame jagada oma teadmiste nn vaikivat poolt. Jutustamine avab kuulajad lugudele vastama teiste lugudega, luues uut mõistmist. Jutud võivad hõivata ja hoida meie tähelepanu, kasvatades kuulamise ja õppimise tõenäosust. Jutustustel on väga väärtuslik koht meie teadmiste jagamise töös.
Konkreetseid juhtnööre jutustusele ei ole, sest suuresti määrab sisu näiteks ettevõtte iseloom ning kontekst, kus seda rakendatakse. Jutustustele viidatakse sageli kui organisatsiooni suulisele ajaloole ning need kannavad endas mineviku teadmisi ja rutiine, mida on võimalik kaasata töötajate tänapäeva uutesse tingimustesse.
Jutustused kannavad endas kaasas organisatsiooni ilmet ja lugusid läbi aja, mitmed ettevõtted ning nende eestvedajad on kokku kogunud töötajate lugusid, kus nad räägivad oma saavutustest ning miks on see lugu nende jaoks oluline ning millist väärtust see neile lõi. Lugu iseloom võib olla erinev – kanda ajalugu, kultuuri, tarkusi jne (An Educational KM Site, 2015).
Kõige levinumad on jutustused ilmselt juhtide hulgas, kus jutustatakse erinevaid inspireerivaid ning mõtlemapanevaid lugusid. Ühe näitena võib välja tuua Steve Jobsi , kes läbi lugude andis edasi enda visiooni ning kommunikeeris oma ideid. Paljud on tõdenud lugude jutustamise märkimisväärset kasvu ning olulisust just juhtivatel ametikohtadel olevate inimeste hulgas, tegemist on populaarse kommunikeerimistööriistaga, mis on olnud ka oluline strateegiline kommunikeerimismeetod poliitilistel liidritel nagu George W. Bush , Nicolas Sarkozy ja Barck Obama . Nad on teadvustanud endale loo jutustamise võimekust. Üks väljendusrikkamaid just organisatsioonilises jutustamises on olnud Stephen Denning, Maailmapanga tippjuht, kes on argumenteerinud, et “…jutustamine on oma olemuselt juhtimisse sisse kirjutatud”. Denningi ambitsiooniks oli Maailmapanka, peale selle, et tegemist on finantsasutusega, muuta teadmiste pangaks, teha kättesaadavaks teadmised, mis koosneksid juttudest, kõikidele ülemaailmselt. Need lood mänginuks Denningi hinnangul rolli sotsiaalsetes ja organisatsioonilistes muutustes (Bevir & Rhodes , 2015).

Millal lugusid jutustada?

Võimalikud olukorrad jutustuse kaasamiseks:

Tiimi tugevdamise ja ehitamise ülesanded.

Barjääride lammutamine multidistsiplinaarsetes või multikultuursetes meeskondades.

Töötubade soojendusharjutustes.

Väljasõidud, kokkuvõtted, ülevaated.

Probleemide lahendamine.

Süsteemide monitoorimine (Storytelling, 2016 ).
Lugude jutustamise praktikat saab rakendada õpetaja oma igapäevatöös, külalisesineja, poliitikud jne. Valik on ilmatult lai ning igaüks neist toob jutustusse kaasa oma eripärad . Läbi mõne loo on võimalik õppida kordi rohkem kui omapäi teoreetilistes dokumentides orienteerudes. Lugude jutustamist ei tasu alahinnata, sest nii mõnedki algtõed ning valikute langetamise põhimõtted on tehtud mõne jutustuse najal.

Millele pöörata tähelepanu?

Jutustuse puhul on väga oluline pöörata tähelepanu erinevatele aspektidele. Parimatel jutustustel on algus, keskmine osa ja lõpp. Mida huvitavam ja võimsam, seda tõenäolisem on, et seda mäletatakse. Järgmisena toon välja hea jutustuse karakteristika:

Keskendub positiivsele (õnnelikule lõpule) ning annab edasi edulood.

Omab kangelaskuju ning on edasi antud jutustaja vaatenurgast.

Ebatavaline sisu – miski, mis köidab tähelepanu (An Educational KM Site, 2015)-
Jutud on meeldejäävamad ning seetõttu käitumisele suuremat mõju avaldavad.
Rikkalikud detailid, mis lugudes peituvad, on ideaalsed nn vaikivate teadmiste edasikandjad.
Verbaalselt edastatavad lood on parimad kommunikeerimaks keerukatel või mitmemõttelistel teemadel nagu organisatsiooni muutumine või strateegia.
Kirjutatud lood on paremad keskmise keerukusega teemadel nagu organisatsiooni visioon või brändilubadused (Lam, 2008).

KOKKUVÕTE

Organisatsiooni jutud ja narratiivid on tõmbamas paljude uurijate tähelepanu. Lugude jutustamist on uuritud ning seda tehakse tänase päevani. Nad kannavad endas mingit tugevat jõudu.
Peamine huviorbiit on pööratud seostele jutustuste ja organisatsioonilise identiteedi, avalikkuse, ametlike organisatsiooni narratiivide ja isiklike lugude ja jutustuste väärtustele teadmiste edasikandmiseks ja erinevate narratiivide ja lugude emotsionaalsetele tasemetele. Kindlasti on tegemist ettevõtte ja teadmiste jagamise ja kogumise seisukohast olulise meetodiga, mis niipea, nagu ajalugu on seni näidanud, praktikast ei kao.

KASUTATUD ALLIKAD

An Educational KM Site. (2015, February 9). Retrieved December 12, 2016, from Storytelling : http://www.knowledge-management-tools.net/storytelling.html
AN Educational KM Site. (2015, February 9). Retrieved December 11, 2016, from The Different Types of Knowledge : http://www.knowledge-management-tools.net/different-types-of-knowledge.html
Bevir, M., & Rhodes, R. A. (Eds.). (2015, July). Routledge Handbook of Interpretive Political Science . Routledge.
Lam, K. T. (2008, December 19). KM and Storytelling. Retrieved December 13, 2016, from KM and Storytelling: http://ihome.ust.hk/~lblkt/hkuspace-km/8-storytelling.pdf
Perret, R., Borges, M. R., & Santoro, F. M. (n.d.). Applying Group Storytelling in Knowledge Management. Retrieved December 13, 2016, from https://www.researchgate.net/profile/Flavia_Santoro2/publication/221513542_Applying_Group_Storytelling_in_Knowledge_Management/links/5420517e0cf241a65a1dba85.pdf
Storytelling. (2016). Retrieved December 10, 2016, from Storytelling: http://www.kstoolkit.org/Storytelling
Vaino, M. (2013). Postimees . Retrieved December 10, 2016, from Maarja Vaino: peaministri põige narratoloogiasse: http://m.postimees.ee/section/1200/2797392