Sissejuhatus:
Inimeste
väärtushinnangud erinevad suurel määral ning sõltuvad enamasti kasvatusest . Vanasti õpetasid vanemad lastele, kuidas käituda
teatud olukorras, mis on õige, mis on vale. Tähtsaks peeti eelkõige
perekonda ning austust vanemate vastu. Kahjuks või õnneks me elame
kiiresti arenevas ühiskonnas, kus muutuvad ka inimeste
väärtushinnangud.
Kui varasemalt
oli riigi poolt väga palju paika pandud – lõpetad põhikooli ja
lähed tööle, lõpetad keskkooli ja lähed tööle või lõpetad
ülikooli ja sind suunatakse tööle. Anti töö-ja elukoht ning
palju oligi juba sinu eest otsustatud. Välismaailmast hoiti inimesi
5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-04-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
54 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
maarjatammai
Õppematerjali autor
Vahel on vaja ootamatult ja viivitamatult lapsele lasteaeda järele minna, teda arsti juurde viia, temaga koju jääda, kooli direktori juurde minna või ka lapsele pallivõistlustel kaasa elada. See kõik võib juhtuda töö ajal, mis tähendab järeleandmisi ja kompromisse tööelus või loobumist lapsevanema rolli täitmisest (ibid.). Rolle täites kujunevad inimestel välja suhtumised suhtumine perekonda, töösse, vabasse aega. Suhtumine on sisuliselt aga eluhoiak, väärtushinnang. Inimeste väärtushinnangud on väga individuaalsed: kes asetab pingereas esimesele kohale perekonna, kes töö, kes jällegi vaba aja. Noortes perekondades, kus kaaslastevahelised emotsionaalsed suhted on värsked ja peres kasvavad väikesed lapsed, asub perekond eluväärtuste hierarhias tähtsal kohal. Tööle ja vabale ajale omistavad naised perekonnaga võrreldes hoopis väiksemat kaalu. Meestel on see vastupidi (Kelam 1989: 79).
1. Võtke ette ühiseid jalutuskäike koos lemmikloomaga või toitke pargis linde ja oravaid. 2. Mängige koos palli. 3. Esitage pantomiime, näiteks piinlikkust tundvast inimesest, kellel on jalas erivärvi sokid või unustas ta oma nime vms. 4. Püüdke koos väljendada oma tundeid: lõbusust, pettumust, viha, kurbust, uhkust saavutatu üle või tunnet, et keegi ei mõista sind. 5. Mängige koos arvutimänge. 6. Lugege üksteisele ette silmapaistvate inimeste elulugusid. 21 7. Vaadake koos videofilme. 8. Kuulake koos audioraamatuid. (McKee.J.S. 1999:78-79) Kõikidest neist õpetustest jookseb läbi sõnum koos, tehke kõiki asju koos. Jääb selline mulje, et kui kasvatate kodus indigolast, siis võtke end ka töölt vabaks. Sest tähelepanu on meeletu, mida indigo endale nõuab. Ja kui ta seda tähelpanu ei saa, on teie suhe varsti
vms'ga). - Kuidas mõõta töötaja sooritust? Eriti kui on tegemist nt müüja v õpetaja tööga. Kuidas mõõta näiteks müüja käitumist? - Veel peab oskama personalijuht töötajate karjääri planeerida. Kas temast võiks juht saada? Kas heast spetsialistist saaks ka hea juht? Alati mitte. - Organisatsioonipsühholoogia. Vaatab organisatsiooni, mingit allüksust, pühendumist, kokkukuuluvust rohkem sotsiaalsusele orienteeritud. Kas inimeste vahel on koostöö või konkurents? Kas inimene on organisatsioonile pühendunud? Vaatab ka inimese poole pealt. Kas ma olen stressis? On mul liiga suur koormus? Jne jne - Inimfaktori psühholoogia. Tegemist on inimest ja töövahendit käsitleva suunaga. Milline töövahend on kõige produktiivsema disainiga arvestades seda, kuidas inimene saab seda kasutada. Töövahendid peavad olema disainitud arvestades kasutaja kognitiivseid protsesse
lööb, hävib igasugune haridus. Kaovad kõik õppima-õhutused ning karistused mitteõppimise eest. Neid väheseid, kes tahaksid õppida, takistatakse: kes nad õige on, et kaaslastest üle tahavad olla? Ja õpetajatel (või peaksin hoopis ütlema lapsehoidjatel?) on niikuinii juba ülearu tegemist puupeade poputamisega ja neile seljale patsutamisega, et nad veel õpetamisele aega võiksid raisata. Meie ei pruugi enam üldse ei kavaldada ega pingutada, et inimeste sekka kõigutamatut kehkust ja ravimatut rumalust külvata. /.../ Uue hariduselu põhiprintsiibiks peab saama see, et laiskvorstid ja puupead ei tohi ennast kuidagi tunda tarkadest ja usinatest õppuritest viletsamatena. See poleks "demokraatlik". Erinevusi õpilaste vahel - sest pimegi näeks, et need on individuaalsed erinevused tuleb maskeerida. Seda saab teostada mitmel tasandil. Ülikoolides tuleb eksamid korraldada nii, et peaaegu kõik üliõpilased saaksid head hinded
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
Spordi sellisel defineerimisel on ka teatud ohud. See on seotud sellega, et nii eristame me spordi sellistest kehalistest tegevustest, mis sisaldavad küll kehalisi tegevusi, kuid ei ole institutsionaalsed ning võistluslikud tegevused. Seega võib sport muutuda suhteliselt kitsaste inimgruppide tegevuseks, kellel on resursse ja võimalusi kehalise tegevuse organiseerimiseks võistluslikul moel. Nii aga tehakse "liiga" nendele inimeste gruppidele, kellel sellised resursid puuduvad. Spordi sotsioloogid toovad spordi iseloomustamisel välja 7 põhilist tunnust: 1. Motoorne aktiivsus. Spordi peamine tunnus on motoorne aktiivsus, mis on omane igale spordialale ning nôuab koordinatsiooni ja kehalist võimekust. Kehalise vôimekuse tôstmine nöuab planeeritud tegevust. 2. Sisu ja tähendus Erinevalt liigutusvilumustest, mida me kasutame igapäevases töötegevuses, on
Melanie lõpuks vait jäi. Melanie koges juba esimesel eluaastal, et teda ei armas- tata, ja õppis tundma vägivalda. Lapsel ei tekkinud Melanie õppis väga varakult tundma abitust, meelehei- usaldust teda ümbritsevate inimeste vastu. Kuna det ning viha üksijäämise üle. Samas aga koges ta, et Melanie vanemad ei näidanud kunagi välja, et nad tema meeletu protestikisa viib alati eesmärgini: teda armastavad oma last ega kinnitanud talle, kui tore ja
teha koostööd. Samas puuduvad Eestis õppematerjalid jätkusuutlikkuse teema süvitsi käsitlemiseks lasteaias. Jätkusuutliku eluviisi tähtsust alushariduses on rõhutanud nii loodusõpetuse valdkonna didaktikud kui mitmed riiklikud ning rahvusvahelised arengukavad (vt lähemalt ptk. nr 1). 6 Euroopas ja ka mujal maailmas on viimase 40 aasta jooksul kasvanud ökokülade ja - kogukondade liikumine. Tegemist on inimeste kogukondadega, kes demonstreerivad oma eluviisiga, kuidas elada jätkusuutlikult nii ökoloogilises, majanduslikus, vaimses kui ka sotsiaalses mõttes. Kuna kogukondades toimivad ka lasteaiad ja koolid, antakse jätkusuutlikkust edasi ka oma hariduses. Kuna Euroopa ökokülade liikumise ja nende haridusasutuste näol on olemas praktilisi ja elulisi näiteid selle kohta, kuidas inimgruppidel on ühiselt võimalik ressursi- ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid