Esiajalugu: Inimese kujunemine. (0)

Esiajalugu . Inimese kujunemine

Umbes 5 miljardit arvatakse olevat planeet Maa vanuseks
3 miljardit tagasi ilmusid esimesed elusolendid.
6 miljonit aastat tagasi (siis oli noorem kiviaeg) ilmusid esimesed inimesesarnased olendid – inimlased ehk hominiidid , seal hulgas:
a) australopiteekus ehk lõunaahvlane (4,5 milj. a.)
b) homo habilis ehk osavinimene (2,5 milj. a)
c) homo erectus ehk sirginimene (2,5 milj. a)
2,5 miljonit aastat eKr elanud hominiitidel oli täiuslikum lõualuu, kasutasid tuld , aga ise süüdata ei oskanud, Elasid algselt Aafrikas. Hiljem ka euroopas ja Kagu-Aasias.
2 milj aastat eKr oli I jääaja algus. Hominiidid surid teadmata põhjusel välja. (viimane jääaeg lõppes 13000 a eKr.
200 000 a eKr ilmusid neandertallased, kes olid uuteks inimlasteks ehk hominiitideks. Nende luid leiti Saksamaalt Neandertali orust 1856. aastal. Neandertallased surid välja 30 000 eKr.
U 100 000 aastat tagasi (viimasel jääajal) kujunes välja tänapäeva inimene ehk homo sapiens, kes oskas ka ise tuld süüdata.
5500 aastat tagasi tekkis kirjaoskus ja kirjutatud ajalugu.

Neandertallased

Kasutasid riietuseks loomanahkadest rõivaid. Elupaigaks koopaid või ehitasid ise okstest hütte, kuna oli alanud jääaeg. Tõenäoliselt tundsid ajujahti.
Jahiriistadeks olid puust odad , mille otsad olid teravaks põletatud.
Olid esimesed, kes matsid oma kaaslasi magamisasendis. Kaasa pandi toitu ja tööriistu.
Teadmata põhjustel surid välja 3000 aastat tagasi. Tänapäeva inimene ei ole neist arenenud.

Homo sapiens ehk kromajoon ehk tarkinimene ehk tänapäevainimene

Tekkisid 100 000 aastat tagasi. Euroopasse 40 000 aastat tagasi.
Elasid tuhandeid aastaid koos neandertallastega, kuid nad olid elujõulisemad , teravama mõistusega. Kasutasid tuld, mida oskasid ise süüdata.
Eri maailmajagudes hakkasid kujunema inimrassid: negriidid , europiidid, mongoliidid .
Elati sugukondadena, mis on sugulaste grupp, kus oli tavaliselt mitukümmend liiget. Perekonna alged (1 mees, 1 naine, lapsed) kujunesid välja. Naistel ja meestel olid erinevad tööd.
Põhilised tegevusalad olid küttimine ja korilus .
Levis aninism, mis on usk elusa ja eluta looduse hingestatusesse. Targad ehk nõiad korraldasid rituaale, mis on maagilised kombetalitused, mille abil loodeti mõjutada tuleviku või oma tahet peale suruda.
Hõim on sugukondade grupp, kes elasid lähestiku ja on sugulased.
Hõimul on ühine keel ja samad kombed.
Tegeldi ka kunstiga. U 400 000 aastat tagasi toimus kromajoonide arengus suur hüpe. Tekkisid esimesed kunstiteosed: skulptuurid ja maalingud. Algselt kraabiti luule, sarvele või kivile inimeste (eriti naiste, kus rõhutatud sootunnuseid) ja loomade kujutisi või meisterdati nendest materjalidest skulptuur .
Sugukonnas arvestati sugulust naisliini mööda.
Koopamaalingud on leitud kogu maailmast. Kuulsamad Prantsusmaa ja Hispaania koobaste seinamaalingud, millel kujutatakse piisoneid ja põhjapõtru. Vanusteks 15 000 – 30 000 aastat. Maaliti punase, musta, harvem kollase ja valge värviga.
Loomutruud joonised viitavad nende heale teadmisele.
Võib-olla loodeti loomingu kaudu anda jahiretkedele edu.
Võib-olla usuti , et nad on nende esivanemad .
Totemism on usund, kus arvatakse, et sugukond põlvneb mõnest loomast .

Nooremal kiviajal (100 000 – 50 000 eKr )

Inimesed läksid üle anastavalt majanduselt (küttimine ja korilus) viljelusmajandusele.e
Õpiti valmistama täiuslikumaid kivist ja luust tööriistu.
Kasutati lihvitud kiviesemeid, õpiti kivi puurima. Leiutati nt oda- nooleotsad, pihukirved,. Loomaluudest valmistati nõelu, harpuune kalapüügiks, vibu, silmaauguga kivikirved, kõplad, ketramine, riidekudumine. Esimeseks koduloomaks koer.
Loomade kultuse kõrvale tekkis päikese ja maa kultus saagikuse mõjutamiseks.
Kujutavas kunstis hakkas domineerima geomeetriline ornament – võib-olla taevakehade sümbolid . Kaunistati tööriistu, savinõusid jne.
5000 eKr avastati vask, mis oli pehme.
3000-2500 eKr Vahemeremaades lisati vasele tina ja saadi pronks. Saagirikkamad ja viljelusmajanduseks soodsamad piirkonnad saavutasid kõrge kultuuritaseme.
1300-1200 eKr hetiidid Väike-Aasias hakkasid rauda tootma.