Vastus leiad õppematerjalist: "Psühholoogia klassiruumis"

Millised kujundeid leiate lõikepindadelt?

Vastus leiad õppematerjalist: "Psühholoogia klassiruumis"

"Psühholoogia klassiruumis" (0)

Tallinna Ülikool - Pedagoogika - Koolipedagoogika

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on silinder?
Millised kujundeid leiate lõikepindadelt?
Mida te eelistaksite miks te nii arvate?

„Psühholoogia klassiruumis“
Kaaslaste mõju ja koostöö klassis
Viis staatusrühma

Populaarne kaaslane – suur positiivne eelistatus ja tugev mõju. Klassi liidrid, eeskujulikud õpilased, õpetajatele harilikult meeldivad.

Keskmine/armastusväärne – keskmine positiivne eelistatus, keskmine mõju. Väga head klassikaaslased, koostööaltid, õpetajate jaoks meeldivad.

Hüljatud – vähene eelistatus ja väike mõju. Vähe sõpru, ei pöörata tähelepanu, keskmised õppijad, õpetajad võivad neist mööda vaadata.

Tõrjutud – suur negatiivne eelistatud ja suur mõju. Teiste vastu agressiivne, läviv omasugustega, väldib kaasõpilasi.

Vastuoluline – suur positiivne ja negatiivne eelistus ning tugev mõju; tõrjutud ja populaarne. Paljud teavad neid, ajuti agressiivsed, ettearvamatu käitumine, õpetajale aeg-ajalt meelehärmiks.
Vastuolulistel noorukitel on sotsiaalsed oskused, nad meeldivad teistele, seega on neil võimalus saavutada autoriteetne positsioon. Tõrjutud noorukitel on sotsiaalsete oskuste vajak , mis ei lase neil olla mõjukad. Liidriks olemiseks ei piisa positiivsest käitumisest, vaid positsioon saavutatakse ka agressiooni abil.
Õpilaste kaasamine – õpetaja rekleksioon ja konstruktivistlik õpetamine
Reflekteerimine võimaldab õpetajal analüüsida oma mõtteid, tundeid, kogemusi, väärtusi ja käitumist õppesituatsioonis. Aitab õpetajal keskenduda õpilase juhendamisele ja toetamisele ning õpitava sisu selgitamisele.
Konstruktiivsus viitab sellele, et teadmine konstrueeritakse järjest suurema keerukuse ja detailsusega struktuurideks, lisades varasemale teadmisele uusi osi, et luua tähendus, ületada ebakõlad või rahuldada uudishimu. Õpikeskkonna peamised jooned: aktiivõpe, autentsed juhendid, koostööülesanded ning erinevad õpiformaadid. Ülesanded peavad olema realistlikud , konstrueerimine sõltub alati sisust ja kontekstist ning peab toetama sotsiaalne kokkulepe, mitte konkurents .
Õpikogemus peab:

Soodustama õppija aktiivsust;

Toetama õpilaste kavatsusi ja isiklikke õpieesmärke;

Rajanema õppija varasematel teadmistel;

Soodustama õppurite koostööd;

Soodustama mõtlemist avardavat dialoogi;

Olema kontekstiga seotud;

Ergutama õppijaid reflekteerima oma õppimise ja kasutatud õpistrateegiate üle.
Õppimise lähtepunktikd õppija info töötlemise mõtestamine ning oma õppimise eest vastutamine .
Varasemad teadmised:

Faktiteadmised – aitab meenutada varem omandatud teadmisi, seostada neid uue teemaga , aitab leida puudujääke õpilaste teadmises. Nt. Mis on silinder ? Mis kujuga silindri põhi?
Konseptuaalsed teadmised – annab õpetajale aimu teadmistest põhimõistete kohta ning aitab õpilasel meelde tuletada varem õpitut. Nt. Ellips on ringi erivorm. Kuidas kirjeldate ellipsit?
Seostatud teadmised – näitab õpetajale õpilaste teadmiste struktuuri ja ekslikke arvamusi, õhutab õpilasi kriitiliselt ja võrdlevalt õppima. Nt. Kuidas kirjeldate seost ringi ja ellipsi vahel?
Loovad teadmised – aitab õpetajal hinnata õpilaste võimet rakendada teadmisi probleeme lahendades. Arendab arusaamist, kuidas teadmisi kasutada ja aitab leida puudusi oma mõtlemises käsitletaval teemal. Nt. Vaadelge silindri erinevaid tasapinnalõikeid. Millised kujundeid leiate lõikepindadelt?

Õppimine on koostöö, kus õpilased moodustavad teadmisi loovaid rühmi ning jagavad vastastikku kogemusi, teadmisi ja oskusi.
Õppimine ja grupiprotsessid klassis
Õpistrateegiad on teadlikud otsused rakendada olemasolevaid oskusi oma eesmärkide saavutamiseks.
Holistlik kognitiivne stiil – hästi jäävad meelde ruumilised kujutised, tuginevad juhuvalikumeetodile.
Detailidele suunatud kognitiivne stiil – sõltuvad süstemaatilistest meetoditest, meelde jääb suuline ja kirjalik materjal.
Õpetaja autoriteet tuleneb:

Seaduslikust võimust – õpilased aktseptivad, et õpetaja positsioon annab õiguse öelda õpilasele, mida teha ja mida mitte.

Tasu võimust – õpilased otsivad õpetajatelt või kaaslastelt heakskiitu.

Karistuse võimust – õpilased austavad õpetajat karistuse hirmus .
Õpetajad, kes kujundavad õpilastes tunde, et nende staatus rühmas paraneb , ning tagavad turvalisuse, mitte ei noomi ega alanda neid kaaslaste ees, tulevad klassis positiivse õhkkonna loomisega edukamalt toime. Õpilased, kes tunnevad end õpetajaga turvaliselt ja kindlalt, tunnevad üldiselt ka heameelt õppimise, iseenda ning kooliskäimise üle.
Küsimuste kasutamine õppes
Hea õpetaja:

Aitab, kui õpilane on hädas;
Seletab õppematerjali arusaadavalt;
Suudab klassis korda hoida;
On huumorimeelega;
On sõbralik, tal on õppijatega head suhted;
Õpetab huvitavalt ja nauditavalt;
Kuulab õpilasi.

Koostööreeglid on tarvis kohe kokku leppida, vajaduse korral neid harjutada ja pidevalt järgida, sest klassis esimestel päevadel ja nädalatel toimuv on kriitiline distsipliini saavutamise ja hoidmise seisukohalt.
Hästi esitatud küsimus võib tekitada huvi ja järelikult ka õpimotivatsiooni.
Erinevate mõtlemistasendite kategooriad õppeülesandeid koostades:
1) Teadmine(mäletamine ja meelespidamine ) – rääkige, mida te teate, mida mäletate; kirjeldage, korrake, defineerige, tuvastage; öelge, kes, millal, milline, kus, mis.
2) Mõistmine(tõlgendamine ja mõistmine) – kirjeldage oma sõnadega; rääkige, mida arvate ; öelge, mida see tähendab; selgitage, võrrelge, seostage.
3) Rakendamine(kasutamine) – kuidas kasutada; mida te sellega saavutate; rakendage oma teadmisi; kasutage probleeme lahendades; demonstreerige .
4) Analüüs( osadeks jaotamine) – millised on osad, järjekord, põhjused, ajendid , probleemid, lahendused, tagajärjed?
5) Süntees(kokkupanek) – kuidas miski saaks selles kontekstis olla teisiti; oletage , arendage, täiustage, looge see omal viisil.
6) Hindamine(hinnangu andmine) – kuidas te hindaksite ; kas see õnnestub; kas see toimib; mida te eelistaksite; miks te nii arvate?
Küsimuste abil iseseisva ja loova mõtlemise keskkonna tekitamiseks:

Toetav õhkkond.
Vastamiseks aja andmine.
Ühe küsimuse korraga esitamine.
Suletud küsimuste arvu vähendamine.
Nimeliselt konkreetsele õppijale suunatud küsimus võib olla kahesuguse mõjuga.
Võimalus paarilisega võimaliku vastuse üle arutleda.
Mitme osaleja vastuste kuulamine .
Õpetajale esitatud küsimusete tagasi suunamine klassile vastamiseks.
Vältige „Jah, aga..“ reaktsiooni õpilaste vastustele.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 40 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-08-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

40 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

riiintsu Õppematerjali autor

Lühikokkuvõte raamatust "Psühholoogia klassiruumis"

psühholoogia staatusrühmad konstrutivistlik õpetamine õpikogemus protsessid klassispsühholoogia klassiruumis

Sarnased õppematerjalid

docx

Pedagoogiline psühholoogia eksam

Õppimise konstruktivistlikud mudelid rõhutavad iga õpilase mõttemaailmale ja sellest tulenevalt ka õpiprotsessi ainulaadsust. Seetõttu ei tuleks ka õpilastelt nõuda ühesuguseid teadmisi ning õpetaja kohuseks on luua õpilastele soodsad tingimused, et nad võiksid oma arusaamu konstrueerida. 3. Gesaltpsühholoogia osa kognitiivsete õppimisteooriate kujunemisel. Gesaltpsühholoogide avastatud õppimise seaduspärasused. Kognitiivse psühholoogia ja õppimisteooriate kujunemisele andsid olulise panuse Saksa gestaltpsühholoogid. Nad näitasid veenvalt, et tunnetades ümbritsevat maailma, interpreteerivad inimesed seda varasemate kujutluste põhjal. Tajutu pole vastuvõetud informatsiooni koopia. Ka probleemide lahendamine eeldab situatsiooni nägemist sobivate seoste valguses. See sünnib enamasti ootamatu avastuse ehk ahha-efektina. Gestaltistid näitasid, et luues soodsad välised olud, saab õppimist avastuslikul teel kiirendada

Pedagoogika

docx

Õppe kavandamise kontrolltöö vastused

Õppe kavandamine kontrolltöö 1. Õppimise olemus. Põhilised õppimisteooriate liigid. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. Õppimise kaks liiki: 1. Tahtlik õppimine- õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. 2. Tahtmatu õppimine- teadvustamata protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. Erinevate õppimisteooriate tekke põhjustasid lahknevad arusaamad õpiimise ajenditest. Biheivoristlikud õppimiteooriad käsitlevad õppimist kui märguannetele reageeringute kujunemist. Mõtlemise osa on neil teisejärguline. Kognitiivsed õppimisteoo

Eripedagoogika

docx

Õppe kavandamine kordamisküsimused 2015

Kordamisküsimused kontrolltööks. Õppe kavandamise I moodul 2015 1. Õppimise olemus. Õppimise ajendid ja motiivid? Õppimise mõiste ja olemuse erinevaid selgitusi (laiemalt, spetsiifilisemalt) koos põhiliste esindajatega Põhilised õppimise ajendid (motiivid) erinevate õppimisteooriate puhul Õppimine lihtsamal kujul seletatuna on teadmiste, erinevat oskuste ja osavuste koos kasutamine ning omandamine. Õppimine tähendab ka seda , et me kasutame juba eelnevalt omandatud teadmisi selleks, et juurde õppida uusi.1 (teadmiste, oskuste, vilumuste omandamine koolis, sotsiaalse käitumise ja teiste oskuste omandamist nii koolis kui väljaspool kooli ja õpilase emotsionaalse maailma kujunemine). Õpilastel kujunevad õppematerjaliga seoses hoiakud ja emotsioonid, mis ei pruugigi sotstuda otseselt õppeainega. C. Darwin. Tahtlik (teadlikult) ja tahtmatu (teadvustamata) õppimine.

Pedagoogika

pdf

Pedagoogiline psühholoogia

1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi

Alternatiivpedagoogika

doc

Pedagoogilise psühholoogia kokkuvõte

Üha enam pööratakse tähelepanu individuaalsetele erinevustele motivatsioonis. Kõik see aitab mõista, et inimmotivatsioon on üsna keeruline ilming kus ühe ja sama käitumise aluseks võivad olla täiesti erinevad motiivid. Emotsioonide ja ratsionaalsuse roll käitumise motivatsioonilise alusena. Emotsioonid mängivad suurt rolli inimkäitumise kujunemisel ning mõjutavad inimeste otsuseid ja käitumist. Alguses püüdis kognitiivne psühholoogia piirduda" külma kognitsiooni uurimisega, kus loodeti mõista inimmõtlemist ,,puhtal kujul". Psühholoogid on vaielnud pikalt selle üle, mis on primaarne , kas tunnetus või emotsioonid. Kujunes kaks vastandlikku seisukohta. Näiteks kinnitas Robert Zajonc oma katsetega, et tundeseisundid eelnevad kognitiivsetele hinnangutele. Ta osutas, et seoses afektiivsete reaktsioonide evolutsioonilise päritoluga

Pedagoogiline psuhholoogia

docx

Kordamisküsimused 2013 Õppe kavandamise aines

Õppe kavandamine. Kontrolltöö Kordamisküsimused 2013 Õppe kavandamise aines (küsimuse taga sulgudes märgitud vastav seminari teema number). Küsimused on esitatud tähestikulises järjekorras. 1. A. Maslow baastarvete kontseptsioon. Milline on baastarvete rahuldamatuse mõju eneseaustus- ja eneseteostustarvete arengule? Miks? (10.1) Tema kujutluse järgi arenevad inimvajadused ja motiivid sarnaselt püramiidi ehitamisega. Selle laiaks aluseks, millel kõik muu rajaneb, on füsioloogilised tarbed- (eksistentsiks hädavajalikud). Aste kõrgemal on turvalisusetarbed-(ohutus, sündmuste ettenägemine,kindlustatus) edasi kuuluvus-, armastustarbed ,edasi eneseaustus-, heakskiidu- ja tunnustustarbed ja kõige tipus eneseteostustarbed- e. püüda saada kõigeks, milleks inimene on võimeline saama. Tarvete järjestamine hierarhiana viitab sellele, et inimene üritab rahulduda madalaastme tarveteg

Pedagoogiline psuhholoogia

102

docx

Pedagoogiline psühholoogia

ümbritseva maailmaga. 5) Põhilised õppimisteooriate liigid:  Biheivioristlikud - biheivioristlik lähtealus käitumise ja õppimise uurimiseks;  Kognitiivsed ja konstruktivistlikud - kognitiivsed protsessid käitumise ja õppimise uurimise lähtealusena;  Sotsiaalkonstruktivistlikud - sotsiaalne interaktsioon õppimise lähtealusena; II Õppimise biheivioristlikud käsitused (Biheivioristid=käitumusliku psühholoogia koolkonna esindajad) 1) Klassikaline tingimine ja selle rakendused koolis. Seostub tavaliselt vene füsioloogi Ivan Pavlovi avastusega. Pavlovi avastatud klassikaline tingitus oli üks esimesi teaduslikult dokumenteeritud õppimise ilminguid. Klassikaline tingitus seisneb organismi võimes õppida reageerima orienteerumisreaktsiooni esilekutsuvale ärritajale samal viisil kui tingimatule ärritajale. Kooli oludes on palju võimalusi õppimiseks (pos.ja neg. mõttes) klassikalise tingituse

Psühholoogia

docx

Pedagoogiline psühholoogia põhimõisted II

aktiivse konstrueerimise, kus õpilased seostavad uue teadmise neil olemasoleva varasema ja isikupärase teadmisega. Õppemeetoditena eelistatakse diskussioone, avastuslikku ja uurimuslikku õppetegevust, referaatide kirjutamist jms. 3. Kas mõtteskeemide konstrueerimise tulemuseks õppimisel on üldjuhul mõtteskeemid, milles on nii ühis- kui ainulaadne osa. 4. Milline psühholoogide koolkond mängis olulist rolli kognitiivse psühholoogia ja kognitiivsete õppimisteooriate kujunemisel 20. sajandi alguses? Kognitiivse psühholoogia ja õppimisteooriate kujunemisele andsid olulise panuse Saksa geštaltpsühholoogid. 5. Mis tähenduses vaidlustasid geštaltpsühholoogia esindajad biheivioristlikud õppimise käsitused? Nad väitsid, et õppimist ei saa seletada ilma mõtlemise protsessita. 6. Millised on geštaltpsühholoogia põhiseisukohad taju iseloomu (vormi) ja selle kujunemise kohta

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid