Meediateooriad (0)

Meediateooriad
Kommunikatsioon jaguneb kaheks:

• Individuaalne- osalejad suhtlevad teineteisega vabalt
  
• Meediakommunikatsioon- telekommunikatsiooni erivorm
  

Milleks meile teooria(d)?

• Immanuel Kant - „Puhta mõistuse kriitika“ :
  

„Mõisted ilma kaemusteta (kogemus) on tühjad, kaemus ilma mõisteteta on pime“ St: Kui meil ei ole käsitlusi nähtustest, siis me nähtusi ei mõista.
Kommunikatsiooniteoorias võib eristada nelja lähenemisviisi:

• Mehaaniline : kommunikatsioon on sõnumi transport saatjalt vastuvõtjale.
  
• Sotsiaalkonstruktsionistlik- peab kommunikatsiooni vastastoimete tulemuseks. Suhtlejad loovad ja jagavad interraktsioonide käigus tähendusi.
  
• Süsteemne- Kommunikatsioon on sõnumite loomine throughput’i (uurib kuidas kom toimib sõsteemides) abil. Püüab mõista, mis toimub sõnumitega siis kui need ringlevad inimeste seas
  
• Radikaalkonstruktivislik- Keskne küsimus on meedia ja reaalsuse suhe. Kas meedia peegeldab reaalsust? Põhiidee: mõisteid ja reaalsuse kirjeldusi saab võrrelda ainult teiste kontseptsioonide ja reaalsuskirjeldustega, mitte reaalsuse endaga.
  

NB! Kommunikatsiooniteooria tekkis mehaanilise lähenemisviisi raames ja paljud tema mõisted on pärit sealt.

• Descartes’ilt on pärit duaalne maailmapilt- lahutab materiaalse ja vaimse maailma.
  

Asjade maailm on:

• Staatiline
  
• Jumala loodud
  
• Asjade maailma elemendid on üksikud asjad, mis koosnevad väiksematest asjadest
  

Tunnetus:

• Tunnetav vaim seisab masinast väljaspool ja tunnetus- kui see õnnestub- on reaalsuse kujutis või pilt sellest
  
• Tunnetuse ideaal- objektiivsus : sama asja vaatlevad eri vaatlejad peavad jõudma samadele tulemustele. Sest tulemused on määratud asja (objekti) omadustega.
  
• Selline kellamehhanismina toimiv maailm on väljaarvutatav ja ennustatav
  

Descartes’i duaalne maailmapilt:

• Sellest on sajandeid lähtunud nn läänelik mõtlemine
  
• Määras teaduste jagunemise loodus- ja vaimuteadusteks
  
• Siit on pärit meie ettekujutus tegelikkuse ja selle tunnetamise vahekorrast
  

Positivism

• Rajaja Auguste Comte
  
• Positivism määratleb end kui tervemõistuslikku lähenemisviisi teadmisele
  
• Kõike, mida ma teame, oleme saanud teada meelte kaudu. St kindla teadmiseni võib jõuda ainult meelte abil.
  
• Positivsim binaarne : mis ei ole objektiivne, on subjektiivne
  

• Objektiivne= tunnetuse tulemus, mis vastab objektile
  
• Objektiivsus= faktide esitamine
  
• Faktid on need, mida me kogeme vahetult. Keegi teine võib sama kogeda.
  

Kahevalentne loogiga ( Aristoteles )

• Väited ei pruugi olla ainult õiged või valed.
  
• Kahevalentse loogika paradoksid lahenevad valentsi suurenemisega.
  

• Meediauuringutes on mehaanillisest lähenemisviisist üldiselt loobutud. Seda asendavad konstruktivistlik ja süsteemiteoreetiline lähenemisviis.
  

Olulisemad kommunikatsiooni- ja meediauuringute lähenemisviisid:

• Us mass communications research- püsib tänaseni enam-vähem kindlalt eksperimentaalse sotsiaalteaduse traditsioonides
  
• Kriitilnine meediateooria- sai oma ainese massikultuuri-teemalistest debattidest. Mõjutas meedia kultuuriteooriaid.
  
• Semiootiline analüüs- rakendab semiootika ja semioloogia põhiideed kommunikatsiooni ja kultuuri analüüsiks.
  
• Briti kultuuriuuringud
  
• Poststrukturalistlikud meediateooriad
  

Vahelt puudu!

• Meediasõnumite vastuvõtjad kujutavad endast struktureeritud publikut
  

• Nad kuuluvad erinevatesse rühmadesse ja rühma liikmetel on sarnased huvid
  

• Tänapäeval ei ole meediakommunikatsioon suunatud publikule kui sellisele, vaid kindlatele sihtrühmadele. Seega on meediasuhtluse eesmärgiks jõuda suurema või väiksema avalikkuseni.
  
• Meediakommunikatsioon on eeskätte ühepoolne.
  

Individuaalne ja meediasuhtlus on nii ajalooliselt kui ka sisuliselt seotud:

• Meediakommunikatsioon tekkis ja levis selleks, et laiendada isikutevahelise suhtluse piire
  
• Tihti on meediasõnumid ka isikutevahelise suhtluse lätteks
  
• Samas meediakommunikatsioon individualiseerib, mistõttu inimestel on raske meedia kaudu nendeni jõudnut teistega arutada
  

Individuaalset ja meediakommunikatsiooni seob:

• Mõlema aluseks on intentsioon ( kavatsus +sõnumid on suunatud millelegi)- tahe midagi teatada
  
• Ühine märgisüsteem (et midagi teatada, on vaja ühist märgisüsteemi)
  
• Meediakommunikatsioon ei ole ilma individuaalse kommunikatsioonita mõeldav
  

Erinevus:
Individuaalne suhtlus on düaadiline, meediasuhtlus enamasti mitte.
MÕISTE: Meediakommunikatsioon on protsess, kus avalikud, ühepoolsed ja tehniliselt vahendatud sõnumid on suunatud hajutatud auditooriumile!
Meediumi mõise
PUUDU

• Kommunikatsiooniteaduses on meedium ja meedia kindlalt määratletud.
  

Meediumil on järgmised tunnused:

• Inimestevahelise kommunikatsiooni koostisosa , kommunikatsiooni vahendaja
  
• Kanal ja vahend. Selline vahendus võib olla tehniline, aga ei pruugi. Selles mõttes on meediumid mitte ainult ajaleht, raadio, tv, vaid ka inimene.
  
• Meediumi puhul on tegemist organisatsiooniga.
  

Meedia mõiste

• Kommunikatsiooniinstrumendid- märgid, mida suhtluses kasutatakse: eeskätt loomulik keel, aga ka liigutused ja helid
  
• Meediatehnika- tehnilised vahendid, mida kasutatakse et meediapakkumisi raamatu, filmi või e-kirja vormis luua, levitada ja vastu võtta
  
• Institutsioonid või organisatsioonid mis luuakse , et meediatehnikat kasutada
  
• Meediapakkumised ise, mis luuakse eelmiste tegurite koostöös (nt raamatud, ajalehed).
  

Ajalooliselt võime eristada nelja meediumide rühma:

Esmased meediumid ehk primaarmeedia

Teisene ehk sekundaarmeedia (kirjutus- ja trükimeedia)

Tertsiaarmeedia

Kvaternaarne meedia
Massikommunikatsiooni eripärad

Avalik, st ilma määratud vastuvõtjata, kõigile avatud kommunikatsioon. Sõnumid on avatud kõigile.

Vahendatud kommunikatsioon, st meediakommunikatsioon ei ole enam vahetu nagu näost-näkku suhtlus, vaid meediumide vahendatud.

Ühepoolne, st normaaljuhul on saatja ja vastuvõtja rollivahetus välistatud.

Sõnumite vool on massiline ja selle ülesehitus on suhteliselt keerukas.