ANDMEKANDJAD: CD JA DVD Kristine Vilja ANDMEKANDJA Andmekandja ehk teabekandja ehk infokandja on vahend andmete ehk informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks. CD CD (inglise keeles compact disc) on andmekandja, mida kasutatakse informatsiooni salvestamiseks. Funktsioonilt jagunevad CD-d: CD-ROM ehk ainult loetav CD; CD-R ehk kirjutatav CD ning CD-RW ehk siis ülekirjutatav CD. CD-ROM CD-ROM (lühend inglisekeelsest väljendist "Compact Disc read-only memory") ehk
Egle Kadastik TD21a Dokumentide loetelu Sarj Sarja pealkiri Säilitustähtaeg Struktuuriüksus/Töötaja Juurdepää Teabekandja Märku a Funktsioon/Allfunktsioo supiirang tähis n 1. ASUTUSE TÖÖ KORRALDAMINE 1.1 Juhtimine 1.1-1 Üldtegevuse käskkirjad alatine Personaliosakond DHS 1.1-2 Nõukogu koosolekute alatine Juhiabi DHS protokollid ja otsused 1.1-3 Kirjavahetus 5 aastat Juhiabi DHS
DOKUMENDIHALDUSE ALUSDOKUMENDID · sisekorraeeskirjad · asjaajamiskord (nõuded loomisest hävitamiseni) · dokumentide loetelu (liigitamine, säilitamine, toimikud) · tööprotsess (dokumendilähetus) - kooskõlastamine, redigeerimine, allkirjastamine, kontroll jne ASJAAJAMISKORD · organisatsioonisisene · lähtub riiklikest normdokumentidest · arvestab konkreetse organisatsiooni vajadusi, tingimusi DOKUMENT · vorminõuded, dokumendimallid, teabekandja, vastutaja · allkirjaõiguslikud isikud · registreerimine · menetlemise kord: kuidas dokument ettevõttes liigub · kes kasutavad · arhiivinõuded · säilitamine NORMDOKUMENDID · asjaajamise korra ühtsed alused · avaliku teabe seadus · digitaalallkirja seadus · avaldustele vastamise seadus (5 päeva jooksul) · arhiiviseadus, arhiivieeskiri DOKUMENT - kui tõestamise vahend - teabekandjale jäädvustatud (paber, mälupulk...)
vastust või lahendamist vajavate, dokumentidest tulenevate ülesannete täitmise ja asjade tähtaegse lahendamise kontrolli kord dokumentide hoidmise ja hävitamise kord kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29.dets. 1998 aasta määrusega nr. 308 kinnitatud "Arhiivieeskirjaga" Dokument- mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. teabekandja sisu faktid, millest dokument räägib vorm viis, kuidas sisu on esitatud füüsiline vorm dokumendi välised tunnused intellektuaalne sisu väljendamise viis ( tekst, pilt, diagramm, jms. ) isikud võivad olla nii juriidilised kui füüsilised. Iga dokument nõuab kolme isiku osalust : väljaandja, adressaat, koostaja Dokumendid vormistatakse dokumendiplankidele. Igal asutusel on: Üldplank (nii paber- kui ka digitaalsel kandjal). Üldplangi alusel võib moodustada
Elektroonilised andmekandjad Marianna Golovina 8.c klass Tallinna Reaalkool Andmekandja (teabekandja, infokandja) on vahend, mille abil saame salvestada, säilitada või taaskasutada andmeid ehk informatsiooni. Koos keele arenguga tekkis inimkultuuris võimalus informatsiooni salvestada sõnalisel kujul. Seejärel ujunesid välja isikud, kelle ülesandeks oli andmete, teadmiste, oskuste, mälestuste vms edasiandmine ja säilitamine. Peale seda, kui hakati kasutama kirja, ja muude märgisüsteeme, hakati andmeid salvestama, kandes neid mitmesugustele
seepärast säilitatakse püsivalt arhivaalidena. 5. peatükkDokumentide hävitamine § 13. Dokumentide eraldamine hävitamiseks (1) Asutus võib oma dokumendid eraldada hävitamiseks pärast säilitustähtaja möödumist. Arhivaale ei hävitata. (2) Arhiivimoodustaja taotleb avalikult arhiivilt luba oma dokumentide hävitamiseks eraldamiseks juhul, kui dokumentide arhiiviväärtus või selle puudumine pole varem välja selgitatud. (3) Asutus võib dokumendi teabekandja hävitada juhul, kui dokumendis olev teave on üle viidud teisele teabekandjale. Üleviimise protseduur, teostaja, aeg, kasutatud riist- ja tarkvara peavad olema dokumenteeritud ja kontrollitavad ning teabe autentsus, usaldusväärsus, terviklus ja kasutatavus peavad olema tagatud. § 14. Hävitamise dokumenteerimine (1) Asutus dokumenteerib oma dokumentide hävitamise hävitamisaktiga. 6. peatükkArhivaalide üleandmine avalikku arhiivi § 17
Soovitustele vastavat laiendavat märgistuskeelt nt XML 7. Kuidas ja mille abil toimub isiku autentimine? Isiku autentimine toimub isikutunnistusele kantud digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi alusel või muu isiku digitaalset tuvastamist võimaldava vahendi abil või paroolipõhiselt vastavalt dokumendihaldussüsteemi kasutamise korrale. 8. Dokumendi vormistamisel ja teabekandja valikul tuleb lähtuda: dokumendi liigist; sarjast, kuhu dokument kuulub, ja säilitustähtajast; nõudest tagada dokumendi ja tema tõestusväärtuse säilimine säilitustähtaja jooksul; võimalusest dokumenti nõuetekohaselt arhiveerida. 9. Kes või mis võib omada planki?(3) Valitsuskomisjonid või asutuses tegutsevad komisjonid ja nõukogud kasutavad komisjoni ja nõukogu teenindava asutuse planke, lisades asutuse nimele
· Arhivaalide ettevalmistamine pikaajaliseks säilitamiseks · Toimikute üleandmine organisatsiooni arhiivihoidlasse · Säilitustähtaja ületanud arhivaalide hävitamine · Säilikute üleandmine avalikku või eraarhiivi Dokumentide säilitamise kohustus laieneb igale organisatsiooni tegevuse käigus loodud või saadud dokumendile, olenemata - funktsioonist, mille täitmise käigu ta on tekkinud - dokumendi tõestus- ja infoväärtusest - teabekandja tüübist. Dokumentide säilitamistähtaeg sõltub nende sisust ja loomise eesmärgist ning on määratud seaduste ja muude reguleerivate aktidega (arhiiviseadus, arhiivieeskiri, asjaajamiskord) Menetluse lõpetanud dokumendid liigitatakse dokumentide loetelu alusel sarjadesse. Sarja säilitustähtaeg määrab sarja paigutatud dokumentide säilitamise aja. Säilitustähtaeg kehtestatakse arhiivieeskirjas. Säilitustähtaega arvestatakse kuupäevast, millal dokument · Loodi
Lasteriiete pood asjaajamisjuhend 1. ÜLDALUSED 1. Riidepood edaspidi pood asjaajamisperiood on 1. Jaanuarist 31. Detsembrini. 2. Poe asjaajamiskorralduse eest vastutab ja seda korraldab direktor. 3. Poe asjaajamiskord kuulub täitmisele kõigile töötajatele. 4. Poe asjaajamise korraldus ja dokumendi teabekandja valik peab tagama asutuse tegevuse, õigusaktidest lähtuva dokumenteerimise ning paberkandjal dokumentide ja digitaalsel kandjal dokumentide, kui ka muudel kandjatel olevate dokumentide säilimise ja kasutatavuse neile kehtestatud säilitustähtaegade jooksul. 5. Asjaajamiskord on kõigile kättesaadav veebis. 6. Poe aadress : registrikood 10240235 Telefon: +37255908888 e-post: eesti@ee koduleht: 2. DOKUMENDI RINGLUSE KORD Dokumendiringlus hõlmab: 2.1
loodud süsteem. 5. Digitaalne dokumendihaldus peab tagama, et dokumendi olulised omadused (autentsus, usaldusväärsus, terviklus) oleksid kontrollitud ja kaitstud kõigil dokumendi elukäigu etappidel. 6. Dokumentide registreerimine ja ringluse korraldamine Dokumentide avalikustamine ja neile juurdepääsu tagamine Arhivaalide hoidmine asutuses ja avalikku või eraarhiivi üleandmiseks ettevalmistamine Dokumentide tähtaegse täitmise kontrolli korralda 7. teabekandja sisu faktid, millest dokument räägib vorm viis, kuidas sisu on esitatud füüsiline vorm dokumendi välised tunnused intellektuaalne sisu väljendamise viis ( tekst, pilt, diagramm, jms. ) isikud võivad olla nii juriidilised kui füüsilised. Iga dokument nõuab kolme isiku osalust : väljaandja, adressaat, koostaja 8. Dokumendid pannakse kuupäevase täpsusega järjekorda, et neid oleks pärast arhiivis hea hallata. 9
1990. aastatel taastati arhiivide iseseisev majandamine ning 1998. aastal kinnitatud arhiiviseaduse alusel alustas 1999. aasta 1. jaanuarist tegevust rahvusarhiiv (lähemalt arhiivide ja arhiivinduse ajaloost Eestis: ajalooarhiiv, riigiarhiiv, filmiarhiiv). 1. jaanuarist 2012 kehtib arhiividele uus arhiiviseadus. Rahvusarhiiv kogub ja säilitab Eesti ajalugu, kultuuri, riiklust ja ühiskondlikke olusid dokumenteerivaid arhivaale sõltumata nende loomise ajast, kohast või teabekandja iseloomust. Rahvusarhiivi kogud hõlmavad: 8,8 miljonit arhivaali (vanim 1240. aastast), enam kui 11 miljonit digitaalkujutist veebis (ca 1,5% kogudest, ca 125 000 arhivaali), 9,5 miljonit meetrit filmijäädvustusi (vanimad 1908. aastast), enam kui pool miljonit fotot (vanimad 19. sajandist), ligi 100 000 kaarti (vanim 17. sajandi esimesest poolest), teadaolevalt 2200 pitserit, ca 1500 pärgamentdokumenti. Kaartide infosüsteem.
teabekandjal on põhjendatud. § 10. Juurdepääs arhivaalile ja arhivaali kasutamine (1) Rahvusarhiivis säilitatavale arhivaalile on juurdepääs vaba, kui sellele ei laiene avaliku teabe seaduses, isikuandmete kaitse seaduses, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses või muus seaduses kehtestatud piirangud. (2) Rahvusarhiiv võimaldab arhivaaliga tutvuda. Arhiivis kohapeal arhivaaliga tutvumise eest Rahvusarhiiv tasu ei võta. (3) Rahvusarhiiv võib arhivaali kasutamist piirata teabekandja halva füüsilise seisundi tõttu või kui kasutamine võib arhivaali kahjustada, tagades võimaluse korral juurdepääsu arhivaalis sisalduvale teabele. ( (5) Rahvusarhiivile üleantavale eraõiguslikule dokumendile juurdepääsu tingimused sätestatakse lepingus. Lepingus sätestatud juurdepääsupiirang ei tohi kehtida kauem kui 50 aastat alates dokumendi üleandmisest. § 11. Kohaliku omavalitsuse arhiiv
sidudes tegevused vabas vormis funktsiooniga, mida nad täidavad (vt NÄIDE 4). NÄIDE 3. Tegevuste sidumine sarjadega Funktsioon 5 ÕIGUSALANE TEENINDAMINE Funktsiooni täitmisel: (1) teostatakse õigusaktide, otsuste ja lepingute juriidilist kontrolli; (2) nõustatakse õigusalastes küsimustes; (3) esindatakse asutust kohtuvaidlustes. Tähis Tegevus Sarja pealkiri Säilitustähtaeg Teabekandja Märkused 5-4 ... ... ... ... ... 5-5 (2) Memod arvamuste Alatine P ja ettepanekutega 5-6 (1) ja (3) Kirjad õigusalastes 5 aastat P küsimustes 5-7 jne 17
ra.ee Ohuplaan kinnitatakse käskkirjaga. JUURDEPÄÄS ARHIVAALIDELE Juurdepääs avalikule arhivaalile on vaba alates tema loomisest või saamisest, v.a need arhivaalid, mis sisaldavad · Riigisaladuseks tunnistatud teavet · Eraelulisi ja delikaatseid isikuandmeid · Ärisaladust. Juurdepääsupiirangud kehtestatakse järgmiselt: · Riigisaladust sisaldavad arhivaalid Riigisaladuse tasemed on: -piiratud tasemega riigisaladus (riigisaladuse seadus) - seda teavet sisaldavad teabekandja salastatakse 30 aastat -konfidentsiaalse tasemega riigisaladus - teave salastatakse kuni 50 aastaks -salajase tasemega riigisaladus- teave salastatakse kuni 50 aastaks -täiesti salajase tasemega riigisaladus - teave salastatakse kuni 75 aastaks 3 · Delikaatsed isikuandmed Sisaldavad arhivaalid- käsitelevad isiku tervislikku seisundit, seksuaalelu, toimepandud kuritegusid, kohustuslikku karistust ning kriminaalmenetlust ja lapse põlvnemise saladust.
otsuseid reeglina ei muudeta. HÄVITAMINE: Olenemata sellest, kas asutus on avalik-õiguslik või mitta, tuleb dokumentide hävitamiseks koostada akt. (1) Asutus võib oma dokumendid eraldada hävitamiseks pärast säilitustähtaja möödumist. Arhivaale ei hävitata. (2) Arhiivimoodustaja taotleb avalikult arhiivilt luba oma dokumentide hävitamiseks eraldamiseks juhul, kui dokumentide arhiiviväärtus või selle puudumine pole varem välja selgitatud. (3) Asutus võib dokumendi teabekandja hävitada juhul, kui dokumendis olev teave on üle viidud teisele teabekandjale. Üleviimise protseduur, teostaja, aeg, kasutatud riist- ja tarkvara peavad olema dokumenteeritud ja kontrollitavad ning teabe autentsus, usaldusväärsus, terviklus ja kasutatavus peavad olema tagatud. Protsess: Hävitamiseks eraldatavate do. valimine ja selekteerimine (need, mille säilitustähtajad on möödunud) ; hävitamiakti kavandi koostamine; Hindamise taotlus;
Andmekandjad Aivar Luist Andmekandja · Andmekandja ehk teabekandja ehk infokandja on vahend andmete ehk informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks Andmekandjate liigid · Molekulaarsed andmekandjaid · Füsioloogilised andmekandjaid · Mineraalsed andmekandjaid · Orgaanilised andmekandjaid Infotehnoloogias kasutatakse · Mehhaanilised andmekandjaidPõhiliselt kolme liiki · Keemilised andmekandjaid · Perforatsioonilised andmekandjaid · Magnetilised andmekandjaid
Dokumentide hävitamine § 13. Dokumentide eraldamine hävitamiseks (1) Asutus võib oma dokumendid eraldada hävitamiseks pärast säilitustähtaja möödumist. Arhivaale ei hävitata. (2) Arhiivimoodustaja taotleb avalikult arhiivilt luba oma dokumentide hävitamiseks eraldamiseks juhul, kui dokumentide arhiiviväärtus või selle puudumine pole varem välja selgitatud. (3) Asutus võib dokumendi teabekandja hävitada juhul, kui dokumendis olev teave on üle viidud teisele teabekandjale. Üleviimise protseduur, teostaja, aeg, kasutatud riist- ja tarkvara peavad olema dokumenteeritud ja kontrollitavad ning teabe autentsus, usaldusväärsus, terviklus ja kasutatavus peavad olema tagatud. Dokumente võib hävitada purustamise teel või põletamise teel. Mõisted. Läbi töötada: Arhiivieeskiri- Arhiivieeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib ja täpsustab dokumentide
Avalik arhiiv võib hindamisega välja valida näidiseid. Dokumentide hävitamise põhimõtted nii paberkandjal kui ka andmekandjatel Asutus võib oma dokumendid eraldada hävitamiseks pärast säilitustähtaja möödumist. Arhivaale ei hävitata. arhiivimoodustaja taotleb avalikult arhiivilt luba oma dokumentide hävitamiseks eraldamiseks juhul, kui dokumentide arhiiviväärtus või selle puudumine pole varem välja selgitatud. Asutus võib dokumendi teabekandja hävitada juhul, kui dokumendis olev teave on üle viidud teisele teabekandjale. Üleviimise protseduur, teostaja, aeg, kasutatud riist- ja tarkvara peavad olema dokumenteeritud ja kontrollitavad nind teave autentsus, usaldusväärsus, terviklus ja kasutatavus peavad olema tagatud. Hävitamise dokumenteerimine. Asutus dokumenteerib oma dokumentide hävitamise hävitamisaktiga. Hävitamisaktis esitatakse hävitamiseks eraldatavate dokumentide kohta vähemalt järgmised andmed: 1
dokumentide hõlmamisel ja haldamisel. Liigitusskeem on vajalik dokumentide haldamiseks ehk liigitamiseks, säilitustähtaegade määramiseks, peab sisaldama juurdepääsutingimusi. Liigitusskeem on dokumentide loetelu üks osa ja pole mõeldud eraldiseisva dokumendina. Dokumentide loetelust/liigitusskeemist saab teada organisatsiooni dokumentide liigitusskeemi (funktsiooni/sarja tasand), säilitamise tähtajad, juurdepääsupiirangud, teabekandja, vastutaja jm andmed. Liigitusskeemi koostamist sätestab "Arhiivieeskiri", mis kehtib asutustele ja isikutele, kes täidavad avalikke ülesandeid. Liigitusskeem peab sisaldama vähemalt: organisatsiooni nimetust; funktsiooni nimetust ja selle tähist; sarjade nimetusi ja nende tähiseid. Liigitusskeemi tasandid on: 1) funktsioonitasand (nt juhtimine, personaalitöö, raamatupidamine, põhitegevus), 2)sarja tasand funktsioon.allfunktsioon - sari
juhtnööre. 2 DOKUMENTIDE LOETELUD 2.1 Eesti Maaülikooli dokumentide loetelu Eesti Maaülikooli dokumentide loetelu jõustus 14.08.2012. Dokumentide loetelu on koostatud funktsioonipõhiselt. Dokumendi esimene lehekülg on informatsioon ja sisukord. Tabel ülesehitus on järgmine: esimene rida funktsiooni nimetus, teisel real seitse veergu, milleks on sarja tähis, dokumendiliigi või sarja nimetus, säilitustähtaeg, teabekandja, juurdepääsupiirang, vastutav struktuuriüksus ning märkused. Dokumentide loetelu sisaldab üheksat funktsiooni: juhtimine, personalitöö, finantsarvestus, haldus- ja majandustegevus, info haldamine, õppetöö, täiendõpe, teadus- ja arendustöö, välissuhted. Dokumentide loetelu põhifunktsioonid vastavad EMÜ põhikirjale. Osal funktsioonidel on ka allfunktsioonid. Personalitööl (tähis 2) on allfunktsioonideks personali planeerimine, värbamine ja arvestus (tähis 2
14) muud toimingud tulenevalt asutuse ülesannetest. (2) Asutuse asjaajamisperioodiks võib olla kalendriaasta, õppeaasta, majandusaasta või muu periood lähtuvalt asutusele seadusega pandud ülesannetest. (3) Dokumendiringluse korra või skeemidega määratakse kindlaks dokumentide liikumine asutuses alates nende loomisest või saamisest kuni nende väljasaatmiseni, hävitamiseni või üleandmiseni avalikku arhiivi. (4) Asutuse asjaajamise korraldus ja dokumentide teabekandja valik peab tagama igat tüüpi dokumentide säilimise ja kasutatavuse neile kehtestatud säilitustähtaegade jooksul. § 6. Dokumendihaldussüsteemidele esitatavad nõuded (2) Asutuses peavad olema kindlaks määratud: 1) ametnike ja töötajate dokumendihaldussüsteemile juurdepääsu õigused ning ametikohajärgsed dokumentide sisestamise, loomise ja menetlemise käigus märgete tegemise õigused, kohustused ja vastutus;
Õhuvedude klassifikatsioon Reisijatevedu Postivedu Lennukauba vedu 19. Kaubakäsitluse tehnoloogia 20. AWB Air Waybill (AWB) Airline Air Waybill – lennufirmapõhine, või Neutral Air Waybill –üldkasutatav Master Air Waybill – peasaateleht, ja House Air Waybill – alamsaateleht AWB funktsioonid Vedaja ja kaubasaatja vaheline veoleping Tõend veoks vastuvõtmise kohta Teabekandja Veotasu arvestamise alus Tolli- ja/või pangadokument Omandiõigust tõestav dokument Kindlustuspoliis (kindlustus kas lennufirmalt või kindlustusfirmalt) 21. Lennundustariifid ja Rahvusvaheline Lennundusorganisatsioon (IATA) – kujundab rahvusvahelist tariifipoliitikat lennutranspordi vallas Lennundustariifide klassifitseerimine: Avaldatud IATA baastariifid Lennuettevõtjate avaldatud tariifid
ülesandeid dokumentide haldamisel. Asjaajamiskord peab kirjeldama kõiki toiminguid dokumentidega kogu nende elukäigu jooksul, sh koostajate ja kasutajate ülesandeid, õigusi ja kohustusi. · Dokumentide loetelu kehtestab dokumentide liigitamise skeemi (enamasti funktsioonipõhine, sest struktuuripõhine liigitus on ebapüsiv), säilitamise tähtajad ja juurdepääsutingimused. - Loetelust saab teada dokumendi teabekandja (paberkandja või elektrooniline), arhiiviväärtuse, toimikute asukoha ja haldamise eest vastutaja. - Dokumentide loetelu abil saab kontrollida dokumentide elukäiku. - Dokumentide loetelu on vajalik dokumentide süstematiseerimiseks sarjadesse (toimikutesse), indekseerimiseks, ülesleidmiseks. - Dokumentide loetelu on aluseks DHS kavandamisele ja arendamisele, dokumendi- registrite moodustamisele jne.
teabekandjale, kui teabe hoidmine teisel teabekandjal on põhjendatud. Kasutamine. Rahvusarhiivis säilitatavale arhivaalile on juurdepääs vaba, kui sellele ei laiene avaliku teabe seaduses, isikuandmete kaitse seaduses, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses või muus seaduses kehtestatud piirangud. RA võimaldab arhivaaliga tutvuda. Arhiivis kohapeal arhi-vaaliga tutvumise eest RA tasu ei võta. RA võib arhivaali kasutamist piirata teabekandja halva füüsilise seisundi tõttu või kui kasutamine võib arhivaali kahjustada, tagades võimaluse korral juurdepääsu arhivaalis sisalduvale teabele. RA väljastab isiku õiguste või tehingute tõendamiseks arhiiviteatise. RA-le üleantavale eraõiguslikule dokumendile juurdepääsu tingimused sätestatakse lepingus. Lepingus sätestatud juurdepääsupiirang ei tohi kehtida kauem kui 50 aastat alates dokumendi üleandmisest.
1. adapter- seade või detail, mis teeb võimalikuks muude seadmete või komponentide omavahelise ühendamise. 2. analoogarvuti- arvuti, mis analoogsignaalide manipuleerimise teel modelleerib uuritava süsteemi või võrrandi käitumist. Analoogarvutis toimuvad kõik operatsioonid mingi kindla signaaliga praktiliselt paralleelselt. 3. andmed- informatsiooni esitus kujul, mis võimaldab edastamist, tõlgendamist ja töötlemist. 4. andmekandja- ehk teabekandja ehk infokandja on vahend andmete ehk informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks. 5. arvuti arhitektuur- arvuti struktuuri ja tööviisi kirjeldus, millega on määratud andmete tüübid, käsustik, andmete ja käskude esitus - ja adresserimisviisid ning töötluse juhtimise üldpõhimõtted. 6. arvuti- mehhaaniline või elektrooniline seade, mis suudab hõivata, töödelda ja väljastada andmeid vastavalt etteantud reeglitele. 7
väärtustada D.halduri kutset. RAHVUSARHIIV (RA)- on üksus, mis koordineerib arhiivide tegevust. Struktuuri kuuluvad: ajalooarhiiv, digitaalarhiiv, filmiarhiiv, riigiarhiiv. Osakonnad- Haapsalu, Kuressaare, Rakvere, Valga. RA kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse. RA kogub ja säilitab Eesti ajalugu, kultuuri, riiklust ja ühiskondlikke olusid dokumenteerivaid arhivaale sõltumata nende loomise ajast, kohast või teabekandja iseloomust. · Vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele koordineerib riigi infosüsteemide arengut MKM ning dokumendihalduse arengut Riigikantselei. Vabariigi Valitsuse määrus ,,Asjaajamiskorra ühtsed alused" sätestab dokumendihalduse arengu koordineerimise täpsema korralduse. · Avalike ülesannete täitmise käigus tekkinud arhiiviväärtusega dokumentide säilitamist korraldab Rahvusarhiiv ja riigi infosüsteemide arendamist Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus (alates 01.06
väljatöötamine, nende elluviimise koordineerimine, Euroopa Liidu struktuurifondidega seotud tegevus infoühiskonna arendamise meetme valdkonnas ning infotehnoloogiaalaste õigusaktide eelnõude ettevalmistamine) Riigisaladus Eesti Vabariigi julgeoleku või välissuhtlemise tagamise huvides avalikuks tuleku eest kaitset vajav üksnes käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud tunnustele vastav teave, välja arvatud salastatud välisteave. Salastatud teabekandja mis tahes objekt, millele on jäädvustatud riigisaladus või salastatud välisteave. Salastatud välisteave välisriigi, Euroopa Liidu, NATO või mõne muu rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni poolt salastatud ja Eestile avaldatud teave ning Eesti Vabariigi poolt välislepingu täitmiseks loodud teave, mis tuleb salastada välislepingu kohaselt. Sanktsioon - karistus, mida kohaldatakse normirikkujale
Dok loetelu vt vanast vihikust juurde!!! Vaata funktsioone.. Dok. loetelu kehtestab dokumentide liigitamise skeemi ja säilitamise tähtaja. Kõik dok. paigutatakse toimikusse vastavalt dokumentide loetelule. Dok. loetelust saab teada juurdepääsupiirangud, arhiviväärtuse, toimikute asukoha ja haldamise eest vastutaja. Saab ka kontrollida dok elukäiku. Peab sisaldama: asutuse nimetus, funktsioon, sarja tähis, sarja nimetus, säilitustähtaeg + teabekandja, arhiiviväärtus, asukoht, juurdepääs. Peab kajastama peetavaid andmekogusid. Põhiüksus on dokumendisari. Koostamise põhimõte on 1. Funktsiooni või struktuuripõhine 2. Tähtajatu 3. Dokumentide liigitusüksus on sari Sari on organisatsiooni ülesannete täitmise käigus tekkinud üheliigiliste või üheotstarbeliste arhivaalide kogum, mida on võimalik hallata tervikuna. Toimik on asjaajamisperioodi jooksul sarjas tekkinud dokumentide kogum nende füüsiliseks haldamiseks
tõenäosusega kaitstud kurivara ehk arvutit kahjustavate programmide eest. Seetõttu on püsimälu kasutusel ka turvasüsteemides, kus võtmed salastatud info avamiseks on talletatud püsimälule, mida saab ainult füüsiliselt muuta ja välja vahetada. Kuna püsimälu on aeglasem kui muutmälu, laetakse see BIOS käivitamisel operatiivmälusse (RAM). Selline protsess kannab nime ROM shadowing. 19. Andmekandja - ehk teabekandja ehk infokandja on vahend andmete ehk informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks. 20. Muutmälu - ehk operatiivmälu ehk primaarmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu ehk RAM (lühend ingliskeelsetest sõnadest random access memory) on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda 21. Taktsagedus - (inglise keeles Clock rate) all mõistetakse enamasti arvuti protsessori
seadusega pandud ülesannetest. Töörühmade, komisjonide ja teiste kindla ülesandega üksuste asjaajamisperioodiks võib olla kogu nende tegevusperiood. (3) Dokumendiringluse korra või skeemidega määratakse kindlaks dokumentide liikumine asutuses alates nende loomisest või saamisest kuni nende väljasaatmiseni, hävitamiseni või üleandmiseni avalikku arhiivi. (4) Asutuse asjaajamise korraldus ja dokumentide teabekandja valik peab tagama asutuse tegevuse õigusaktidest lähtuva dokumenteerimise ning nii paberkandjal dokumentide (edaspidi paberdokument), digitaalsel kandjal dokumentide (edaspidi digitaaldokument) kui ka muudel kandjatel olevate dokumentide säilimise ja kasutatavuse neile kehtestatud säilitustähtaegade jooksul. ASJAAJAMISE KORRALDAMINE RIIGIASUTUSES 1. ÜLDMÕISTED 1.1. Asjaajamine Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine
18. Lennukite klassifikatsioon a. Kaubalennukid a. Graafikujärgsed lennud b. Tšarterlennud b. Reisilennukid a. Kitsakerelised (kaubad üksiksaadetistena, nt Boeing 737) b. Laiakerelised (kaubad laaditakse lennualustel, nt Boeing 747) 19. Kaubakäsitluse tehnoloogia 20. AWB Funktsioonid: a. Vedaja ja kaubasaatja vaheline veoleping b. Tõend veoks vastuvõtmise kohta c. Teabekandja d. Veotasu arvestamise alus e. Tolli- ja/või pangadokument f. Omandiõigust tõestav document g. Kindlustuspoliis (kindlustus kas lennufirmalt või kindlustusfirmalt) 21. Lennundustariifid: a. Rahvusvaheline Lennundusorganisatsioon (IATA) – kujundab rahvusvahelist tariifipoliitikat lennutranspordi vallas b. Lennundustariifide klassifitseerimine: a. Avaldatud IATA baastariifid b. Lennuettevõtjate avaldatud tariifid
kättesaamise kuupäeva. Dokumentide esialgne registreerimine lõpeb nende sorteerimisega, registreerimisele kuuluvateks ja mittekuuluvateks. 16. Dokumentide registreerimise üldnõuded- Asutuse registreeritavad dokumendiliigid määäratakse asutuse asjaajamiskorras (juhendis). Dokumendiregistri pidamise eest vastutavad struktuuriüksused määratakse kindlaks asutuse põhimääruses ja asjaajamisekorras. Dokumendi loomise, saamise või saatmise viis ega teabekandja ei saa olla dokumendi registreerimata jätmise põhjuseks. Dokumentide registreerimise põhimõte on ühekordsus. Dokumendi registrit peetakse digitaalselt. Märget "konfidentsiaalne e. usalduslik" kandvad dokumendid ning asutusesiseseks kasutamiseks olevad dokumendid registreeritakse kas ühtses dokumendiregistris või eraldi. Dokumendid registreeritakse samal päeval või sellele järgneval tööpäeval. Kui dokumendil on märge "KIIRE", siis dokument registreeritakse ja
77.Mida kontrollib arhiivijärelvalve organisatsioon? Arhiivijärelvalve käigus kontrollitakse autuse dok-ja arhiivihalduse vastavust nõuetele, et jagada asutuse dokumentide dokumenteerimine ja arhivaalide säilitamine nende ülekandmiseni arhiivi. 78.Mis dokumentidega üldjuhul asutuses (kehtestatakse-kinnitatakse) asjaajamiskord ja dokumentide loetelu? KÄSKKIRJAGA 79.Nimeta arhivaalide hävitamise viise? sõltub teabekandja tüübist. Purustamine, põletamine, kustutamine. 80.Säilitustähtaegu dokumentidel kehtestatakse *alatisena *kuni 10 a *kauem kui 10 aastat 81.Üheks lähtealuseks organisatsiooni asjaajamiskorra koostamisel on asjaajamiskorra ühtsed alused (riiklik õigusakt) 82.Miks on vaja asutusel dokumentide loetelu? et planeerida ning juhtida asutuses loodavaid ning saadavaid dokumente. On vajalik dok. süstemateseerimiseks sarjadesse, ametikirjade indekseerimiseks dok
· on avalik seaduses sätestatud ulatuses, · juurdepääs veebilehe kaudu, · tagab juurdepääsu dokumendile või sisaldab paberkandjal või muul kandjal dokumendi asukohaviida, · sisaldab andmeid juurdepääsupiirangu ja selle tähtaja kohta. Dokumentide registreerimise üldnõuded Asutus on kohustatud registreerima dokumendiregistris üleannete täitmisel loodud ja saadud dokumendid. Dokumendi loomise, saamise või saatmise viis ega teabekandja ei saa olla dokumendi registreerimata jätmise põhjuseks. Dokument on registreeritud, kui talle on antud indeks ja tema kohta on registrisse kantud identifitseerimist võimaldavad andmed vastavalt registreeritava dokumendi liigile. Asutuses registreeritavad dokumendiliigid määratakse asutuse asjaajamiskorras. Üldiselt kuuluvad registreerimisele: · asutuses koostatud ja allkirjastatud õigusaktid; · asutuses koostatud protokollid ja aktid;
tähtaegse lahendamise kontrolli kord dokumentide hoidmise ja hävitamise kord kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29.dets. 1998 aasta määrusega nr. 308 kinnitatud "Arhiivieeskirjaga" ametniku teenistusest või töötaja töölt vabastamise või teenistus või töösuhte peatumise korral asjaajamise üleandmise kord muud toimingud tulenevalt asutuse ülesannetest Dokument asjaajamises Dokumendi komponendid · teabekandja · sisu faktid, millest dokument räägi · vorm viis, kuidas sisu on esitatud · füüsiline vorm dokumendi välised tunnused · intellektuaalne sisu väljendamise viis ( tekst, pilt, diagramm, jms. ) · isikud võivad olla nii juriidilised kui füüsilised. Iga dokument nõuab kolme isiku osalust : väljaandja, adressaat, koostaja Dokument omab tõestusväärtust, kui ta on usaldatav ja autentne · usaldatav dokument tõene, pole võltsitud
enne töölepingu lõpetamist tuleb asjaajamine üle anda Kohustus laieneb igale organisatsioonis tegevuse selleks määratud isikule käigus loodud või saadud dokumendile, olenemata funktsioonist Vormistatakse üleandmis-vastuvõtmisakt, mis peab dokumendi tõestus- ja infoväärtusest sisaldama teabekandja tüübist üleandja käes lahendamisel olevate dokumentide loetelu tähtajaks täitmata dokumentide loetelu Säilitamistähtaeg sõltub nende sisust ja loomise toimikute loetelu eesmärgist; määratud seaduste ja muude reguleerivate eelarvevahendite seis aktidega. pitsatid
Rahvusarhiivi põhiülesanded on asutuse või isiku poolt avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud dokumentide hindamine, arhivaalide kogumine ja säilitamine ning neile juurdepääsu ja nende kasutamise korraldamine arhiiviseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ulatuses. Rahvusarhiiv kogub ja säilitab Eesti ajalugu, kultuuri, riiklust ja ühiskondlikke olusid dokumenteerivaid arhivaale sõltumata nende loomise ajast, kohast või teabekandja iseloomust. Rahvusarhiiv ise ei säilita, vaid koordineerib allasutuste tööd Rahvusarhiivi ülesanne on: järelevalve arhiiviseadusele ja arhiivieeskirjale koguda ühiskonnale olulist dokumenteeritud teavet pakkuda kogude võimalikult laia kasutamist hoida kogusid heades säilitustingimustes juhendada asutusi dokumentide haldamisel ja hoidmisel osaleda riigi elektroonilise dokumendihalduse arendamisel võtta vastu digitaalarhivaale Rahvusarhiivi juhib riigiarhivaar.
salvestamiseni (toimikusse paigutamiseni). Dokumentide loomine Dokumendi koostamine Dokumendi Sisu sõltub juhtimisfunktsioonist, mille kohta dokument on välja antud Vorm peab vastama õigusaktides kehtestatud vorminõuetele Struktuur sõltub dokumendi liigist ja sisust Dokument peab olema vormistatud korrektselt ja vastavuses konkreetse dokumendiliigi vorminguga. Ametlikud dokumendidvormistatakse paber-ja /või digitaalkandjale. Teabekandja valikul tuleb lähtuda dokumendi Liigist Säilitustähtajast Nõudest tagada tõestusväärtuse säilimine ettenähtud säilitustähtaja jooksul Arhiveerimise võimalusest. Paberkandjale vormistatakse dokumendid dokumendiplankidele. Plankidele vormistatakse: Ametikirjad Õigusaktid (käskkkirjad, korraldused) Protokollid Aktid jt dokumendid Plangile ei vormistata õiguakti lisa.
3 Afektiivne toimimine - juhindub emotsioonidest; 4 Traditsionaalne toimimine - juhindub harjumustest. Tegeliku sotsiaalse toimimise uurimisel tuleb seda võrrelda puhaste tüüpidega, igas toimimises võib sisalduda mitmete tüüpide jooni. 3. Hälbiv toimimine, hälbivuse sotsiaalne määratletus, normide määratlus. 4. Anoomia käsitlus Durkheimi ning Mertoni järgi (põhjused ja tagajärjed) Norm kui sotsiaalne tugi ja teabekandja. Anoomia hälbiva toimimise põhjusena. E. Durkheim : "normituse" seisund ühiskonnas väheneb tootmisega seotud normide järgmine, kaovad üldtunnustatud normid. Anoomaia ja enesetapud. Anoomia reeglite puudumine, normitus.Durkheim situatsioon kus normid puuduvad, on ebaselged või segadust tekitavad. Normdid sisaldavad selgeid reelgisteisse selle kohta, mida inimene vastavas situatsioonis teeb. Kui situatsioon hajub v hävineb, kaovad seda reguleerivad normid
uurimissaali eeskiri. Kasutamisel peab olema tagatud arhivaalide turvalisus ja need ei tohi saada kahjustatud: ei tohi muuta lehtede järjekorda ja neid köitest välja võtta; teha arhivaalidesse märkmeid; niisutada sõrmi lehekülgede keeramiseks; teha väljakirjutusi arhivaalide peal; asetada neid avatult üksteise peale; omal algatusel pildistada, skaneerida, filmida. Arhiiviseaduse alusel võib arhivaali valdaja piirata juurdepääsu arhivaalile teabekandja halva füüsilise seisundi tõttu või kui kasutamine võib arhivaali kahjustada, tagades isikule juurdepääsu arhivaalis sisalduvale teabele. Kasutuskoopiad varem mikrofilmide, nüüd digikujul. Arhiiviinfosüsteem AIS (http://ais.ra.ee/). Hõlmab kõiki Rahvusarhiivi erinevates struktuuriüksustes (arhiivides) asuvate fondide nimistuid. Saab kätte arhiiviviite, sisuliseks tutvumiseks peab arhiivi minema. Perekonnalooliste allikate digikogu Saaga (www.eha.ee/saaga). 2005. a. maist.
kirjanduse ja sotsiokultuuriajaloo seoseid. Vanemat eesti kirjanduslugu uurib kirjandusajalugu, kultuuriajalugu, inimtegevuse sotsiaalseid ja sümboolseid tähendusi, suhtlusskeeme, argikultuuri, väärtuseid jms. See üritab tähistada kirjanduse rolli kultuurisüsteemi. Läheneda võib looduse- ja ruumikujutusest, soomudelitest, kultuuride kohtumisest jne. Kirjanduse ja mälukultuuri seosed. Kirjandust võib käsitleda kui kultuurimälu teabekandja. Kirjanduse rolli käsitletakse kui rahvuse looja (mitte peegeldaja). Kaanon. Mis on kirjanduskaanon? Kas tänapäeval on enam vaja kirjanduskaanonit? Miks? Miks mitte? Mille põhjal on kirjanduskaanonit kritiseeritud? Kirjanduses tähendab kaanon kirjandusklassikat kui ka maailmakirjandust. Klassika on jätkuvalt käibel. Piiblikaanon on autoriteetide poolt määratud. Kirjanduskaanon on ähmaste piiridega ja muutuv. Kaanon tugineb kesksetele autoritele ja žanritele
RITUAAL - tava liik - regulaarselt sooritatavate tähenduslike toimingute süsteem, mis väljendab teatavaid ühiskondlikke suhteid ja koondab inimeste tunded ja meeleolud ühtseks grupipsüühika avalduseks. Siirderituaalid: Hälbivuse vajalikkus normide kinnistamiseks. Normidest hälbivus kui innovatsioon. 6. Anoomia, selle seos normide ja hälbivusega, käsitlused (Durkheim, Mertoni anoomiaga kohanemise tüübid) Norm kui sotsiaalne tugi ja teabekandja. Anoomia hälbiva toimimise põhjusena. 1. E. DURKHEIM : "NORMITUSE" SEISUND ÜHISKONNAS - VÄHENEB TOIMIMISEGA SEOTUD NORMIDE JÄRGIMINE, KAOVAD ÜLDTUNNUSTATUD NORMID. ANOOMIA JA ENESETAPUD. /HMS: 54-55/ A: 219/, /AU: 182-183/ 2. R. MERTON : NORMIDE KONFLIKT - OLUKORD, KUS ÜHISKONNA POOLT VÄÄRTUSTATUD EESMÄRGID POLE SAAVUTATAVAD ÜLDTUNNUSTATUD VAHENDITEGA . /HMS: 94-95/ HÄLBIVA KÄITUMISE TÜÜBID KOHANEMISEL ANOOMIAGA (R. MERTON)
RITUAAL - tava liik - regulaarselt sooritatavate tähenduslike toimingute süsteem, mis väljendab teatavaid ühiskondlikke suhteid ja koondab inimeste tunded ja meeleolud ühtseks grupipsüühika avalduseks. Hälbivuse vajalikkus normide kinnistamiseks. Normidest hälbivus kui innovatsioon. 6. Anoomia, selle seos normide ja hälbivusega, käsitlused (Durkheim, Mertoni anoomiaga kohanemise tüübid) norm kui sotsiaalne tugi ja teabekandja. anoomia hälbiva toimimise põhjusena. . e. durkheim : “normituse” seisund ühiskonnas - väheneb toimimisega seotud normide järgimine, kaovad üldtunnustatud normid. anoomia ja enesetapud . r. merton : normide konflikt - olukord, kus ühiskonna poolt väärtustatud eesmärgid pole saavutatavad üldtunnustatud vahenditega . hälbiva käitumise tüübid kohanemisel anoomiaga (r. merton) 7. Sotsiaalne kontroll, sanktsioonide liigid, nende mõju käitumisele
Uus kultuuriajalugu = antropoloogiline ajalugu. Kultuur hõlmab kõiki inimtegevuse tahke, rõhutab ühiskonna sümboolset ja keelelist mõõdet. Rakendatud on totaalne minevikukäsitlus, et anda sellest mitmekesisem pilt. Problematiseerib juurdunud vastandpaare nagu eliidikultuur/rahvakultuur, tegelikkus/fiktsioon jne. Kirjanduse ja mälukultuuri seosed. Kultuurimälu - kollektiivi teadmised oma identiteedi, ühtsuse ja eripära kohta. Kirjandus on selles oluline teabekandja. Kirjandusajalugu on kui eesti kirjanduse ajaloolise identiteedi ja mälu allikas, rahvuse looja kirjanduses. Tüvitekstid loovad ideoloogilise telje, mõttemallid ja tüüpkujud (vabadusvõitlus, Jüriöö) Kaanon. Kaanoni määratlus. Kaanoni kriitika. Kreeka kanon oli reegel või mõõtepulk, kirjanduses tähistab see kirjandusklassikat. Kaanonid on nii maailmakirjandus kui iga rahvuskirjandus eraldi. Ka on näiteks piiblikaanon, mis on kindlaks määratud
(mingi ajaperioodi) tekstid tervikuna Graafikud > zanri publitseerimisajalugu Kaardid > sisu/süzee elementide kaardistamine, toob esile varjatud struktuurid Geneoloogiad > tekstide suhestumismustrid, kirjandustekstide evolutsioon, hargnevused ühest tüvest, mingi zanritüübi lõpp jne. Kirjanduse ja mälukultuuri seosed. Maurice Halbwachs, kultuurimälu >kollektiivi teadmistevaramu oma identiteedi, ühtsuse ja eripära vastu Kirjandus kui kultuurimälu oluline teabekandja Kirjandusajalugu kui eesti kirjanduse ajaloolise identiteedi ja mälu allikas Kirjanduse roll rahvuse loojana, rahvuse `kirjutamine' (mitte peegeldamine) kirjanduses, Jaan Undusk : kirjandus kui rahvust loov tekst (tüvitekstid, ideoloogiline telg, mõttemallid ja tüüpkujud (vabadusvõitlus, Jüriöö mäss), 1994, 147-174 Kirjandusajaloo visuaalsed ja monumentaalsed representatsioonid: Marin Laak > `Kalevipoeg' kui kirjanduslik-ühiskondlik monument (sh
(mingi ajaperioodi) tekstid tervikuna Graafikud > žanri publitseerimisajalugu Kaardid > sisu/süžee elementide kaardistamine, toob esile varjatud struktuurid Geneoloogiad > tekstide suhestumismustrid, kirjandustekstide evolutsioon, hargnevused ühest tüvest, mingi žanritüübi lõpp jne. Kirjanduse ja mälukultuuri seosed. Maurice Halbwachs, kultuurimälu >kollektiivi teadmistevaramu oma identiteedi, ühtsuse ja eripära vastu Kirjandus kui kultuurimälu oluline teabekandja Kirjandusajalugu kui eesti kirjanduse ajaloolise identiteedi ja mälu allikas Kirjanduse roll rahvuse loojana, rahvuse ‘kirjutamine’ (mitte peegeldamine) kirjanduses, Jaan Undusk : kirjandus kui rahvust loov tekst (tüvitekstid, ideoloogiline telg, mõttemallid ja tüüpkujud (vabadusvõitlus, Jüriöö mäss), 1994, 147-174 Kirjandusajaloo visuaalsed ja monumentaalsed representatsioonid: Marin Laak > ‘Kalevipoeg’ kui kirjanduslik-ühiskondlik monument (sh
dokumentide loetelust lähtub asutuse dokumentide haldamiseks vajalike muude loetelude ja skeemide ülesehitus. Loetelu peab sisaldama hallatavate dokumentide kohta vähemalt järgmisi andmeid: asutuse nimi; funktsioonide (ülesande) või struktuurüksuse tähis ja nimetus; sarja tähis ja nimetus; säilitustähtaeg. Lisada võiks ka järgmisi andmeid: sarja kuuluvate dokumentide teabekandja (elektrooniline või paberkandjal); asukoht ja/või vastutaja; juurdepääs; dokumentide elukäik. Loetelu peab kajastama ka asutuses peetavates andmekogustes (= registrid, andmebaasid). Dokumentide loetelu tuleb vähemalt kord aastas läbi vaadata ja sellesse vajalikud parandused sisse viia. 3.3 Asjaajamiskord Asjaajamiskord või dokumendihalduse kord on asutuse sisemine alusdokument, kus
Rõhuasetused on tihti võrdlevad (Kirjandus)traditsiooni mõiste ümbersõnastamine see ongi pidev loominguline kohandumine, mitte vastuvõtt. Üks traditsioon vs ,,mitu kirjandust", tervik sisaldab vastasmõjusid, muutusi, katkestusi. Kirjandus ja mälukultuur Maurice Halbwachs, kultuurimälu kollektiivi teadmistevaramu oma identiteeti, ühtususe ja eripära vastu. Identiteet, see kuidas midagi on mäletatud. Kirjandus kui kultuurimälu oluline teabekandja Kirjandusajalugu kui eesti kirjanduse ajaloolise identiteedi ja mälu allikas Kirjanduse roll rahuvuse ja identiteedi loojana, rahvuse ,,kirjutamine" (mitte peegeldamine) kirjanduses Jaan Undusk: kirjandus kui rahvust loov tekst (tüvitekstid ideoloogiline telg, mõtemallid ja tüüpkujud (vajadusvõitlus, Jüriöö mäss) Kirjandusajaloo visuaalsed ja monumentaalsed representatsioonid: Marin Laak
[ Delete ] – sõrmis vestlusaknal, millel klõpsamisega kustutatakse valitud objekt. ÜLESANNE I Pinnatükk 45 [ Details >> ] või lihtsalt [ >> ] , aga ka [ Λ ] – sõrmis vestlusaknal, millel klõpsa- misega tuuakse kuvarile täiendav, üksikasjalikum teave valitud objektide või tegevuse kohta. Diskett – vahetatav, õhuke, kaitseümbrises teabekandja, tavaliselt mahuga 1.44 MB. Tuntakse ka nimede all flopi või ketas. Kasutati ka tselluloidist diskette Ø 51/4”, mahuga 360 kB ja 1.2 MB. Nende tarvis ongi arvutil Kettad A: ja B: (uuemates arvutites neid enam ei ole, aga tähistused on säilunud) ja umbketaste tähised algavad C: ja D: [ Done ] – sõrmis vestlusaknal, toime üldiselt sama mis [ OK ]. DVD – laserseadmel kasutatav andmekandja, Ø 115 mm; tavaliselt mahuga 4.7 GB
absoluutne ning praeguses asjas nähtub, et tegemist on pigem mahuka kohtuasjaga, seega tuleks tähtaega pikendada. Eeluurimiskohtunik peaks kaebuse rahuldama ja sätestama pikendatud ajavahemiku taotluste tegemiseks. Tähtaja määramisel tuleks lähtuda sellest, et taotluse esitamiseks oleks aega vähemalt üks päev iga toimiku köite kohta pluss viis päeva. Riigisaladuse tutvumiseks kaitsja taotlusel KrMS 224 lg 7 järgi esitatakse kriminaalasjas tõendina kasutatav riigisaladust sisaldav teabekandja, mida ei lisata kriminaaltoimikusse. KrMS 225 lg 1 teine lause prokuratuur võib pikendada tähtaega taotluse esitamiseks. KrMS 231 lg 3 p 3 järgi eelurimiskohtunik tühistab vaidlustatud määruse või peatab vaidlustatud menetlustoimingu täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. 7. Igaks juhuks Veendunud, et kriminaalasjas on vajalikud tõendid kogutud, süstematiseeris uurimisasutuse ametnik A kriminaaltoimiku materjali, nummerdas
annaabi.ee 
