ASJAAJAMISE KORRALDAMINE – KORDAMISKÜSIMUSED 2013 (0)

Q: Mis on asjaajamine definitsioon arhiiviseaduse järgi või vaba sõnastus?

Vastus leiad õppematerjalist: ASJAAJAMISE KORRALDAMINE – KORDAMISKÜSIMUSED 2013

Q: Millised väljad nimetused kujundatakse kirjaplangilüldplangil?

Vastus leiad õppematerjalist: ASJAAJAMISE KORRALDAMINE – KORDAMISKÜSIMUSED 2013

Q: Kes vastutab asutuse asjaajamise õige korraldamise eest?

Vastus leiad õppematerjalist: ASJAAJAMISE KORRALDAMINE – KORDAMISKÜSIMUSED 2013

Q: Mis on digitaalallkiri?

Vastus leiad õppematerjalist: ASJAAJAMISE KORRALDAMINE – KORDAMISKÜSIMUSED 2013

Ühiskond - Ühiskond

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on asjaajamine definitsioon arhiiviseaduse järgi või vaba sõnastus?
Millised väljad nimetused kujundatakse kirjaplangilüldplangil?
Kes vastutab asutuse asjaajamise õige korraldamise eest?
Mis on digitaalallkiri?

ASJAAJAMISE KORRALDAMINE – KORDAMISKÜSIMUSED 2013

Mis on asjaajamine (definitsioon arhiiviseaduse järgi või vaba sõnastus)? Vaata üle ka mõisted: dokument, arhivaal, dokumendihaldus jt.
Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine , süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi ( Arhiiviseadus ).
Asjaajamine – tegevused isiku või organisatsiooni ülesannete täitmiseks ja dokumenteerimiseks (Dokumendihaldurite Ühing).
Asjaajamine on laiem tähendus kui dokumendihaldus, ka telefonikõnede tegemine, kirja posti viimine käivad asjaajamise alla.
Asjaajamise eesmärk on toetada organisatsiooni eesmärkide saavutamist: hoolitseda efektiivse töökorralduse ja informatsiooni kiire kättesaadavuse eest.
Asjaajamise korraldus on juhtimisprotsessi osa. Asjaajamise korralduse tõhustamise kaudu on võimalik parandada juhtimisülesannete täitmise kvaliteeti ja tõsta juhtimistöö efektiivsust .
Hästi korraldatud asjaajamisel on järgmised tunnused:

dokumendid vormistatakse korrektselt, kooskõlas kehtivate õigusaktidega, et kindlustada nende juriidiline jõud;
dokumenditöö on maksimaalselt mehhaniseeritud, automatiseeritud , arvutiseeritud;
on loodud otstarbekas dokumentide arvestuse süsteem;
dokumendiringlus (dokumentide liikumine saamise või koostamise momendist täitmise või väljasaatmiseni) on operatiivne;
dokumendid lahendatakse tähtaegselt, on loodud töökindel tähtaegse lahendamise kontrolli süsteem;
lahendatud dokumendid paigutatakse toimikusse süsteemikindlalt;
dokumente säilitatakse nõuetekohaselt.

2. Millised institutsioonid koordineerivad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja avalik- õiguslike juriidiliste isikute asjaajamise ja arhiivinduse alast tegevust EV-s?
Vastus: Riigikantselei, Rahvusarhiiv , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
3. Kirjeldage diferentseeritud asjaajamist.
Asjaajamise korralduse organisatsioonilise vormi valik sõltub asutuse suurusest , struktuurist, territoriaalsest paiknemisest, dokumendiringluse mahust, juhi juhtimispõhimõtete valikust, tehnilisest varustatusest jm.
Tsentraliseeritud asjaajamine
Kõik asjaajamistoimingud (dokumentide vastuvõtt, registreerimine, lahendamine, lahendamise kontroll, väljasaatmine, toimikusse paigutamine ) toimuvad ühes kohas - struktuuriüksuses või kantseleis. Üldreeglina võimalik ja otstarbekas vaid väga väikestes asutustes.
Detsentraliseeritud asjaajamine
Kõik asjaajamistoimingud toimuvad struktuuriüksustes. Kasutatakse harva.
Diferentseeritud asjaajamine (kõige levinum)
Osa asjaajamisoperatsioone - tavaliselt dokumentide vastuvõtmine, väljasaatmine, sageli ka registreerimine - toimub tsentraliseeritult (ühes struktuuriüksuses); ülejäänud operatsioonid – dokumentide koostamine, tähtajalise lahendamise kontroll, toimikute pidamine jm – sooritatakse osaliselt kantseleis, osaliselt struktuuriüksustes.
4. Millised väljad (nimetused) kujundatakse kirjaplangil/üldplangil?
Dokumendiplank on trükitud või muul viisil valmistatud dokument, kuhu on jäetud tühjad väljad teatud informatsiooni ülesmärkimiseks.
Üldplangile kujundatakse püsielemendina kirjapeaväli: riigivapi kujutis, logo , autor (asutuse või asutuse ja tema struktuuriüksuse või töötaja ametinimetus ehk dokumendi väljaandja).
Planke eristab neile trükitavate elementide koosseis. Dokumendiliigi plank, nt ametikirja , käskkirja jt plangid moodustatakse üldplangi alusel.
Kirjaplangile kujundatakse lisaks kirjapeaväljale (autor, logo/vapp) ka kontaktandmete väli (organisatsiooni aadress, e-posti aadress, telefon, faks , registrikood jm, näiteks veebiaadress, arvelduskonto number, käibemaksukohuslase number jt.
5. Millised dokumendid kuuluvad registreerimisele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute dokumendiregistris ?
Registreerimisele kuuluvad:
1) asutuses koostatud ja allkirjastatud õigusaktid;
2) asutuses koostatud protokollid ja aktid ;
3) lepingud ;
4) saabunud ja väljasaadetavad dokumendid (kirjad, avaldused , märgukirjad, taotlused, teabenõuded jm);
5) suulised teabenõuded, mida ei täideta viivitamata;
6) asutusele tema valitsemisalas või halduses oleva asutuse, asutuse struktuuriüksuse, ametniku või töötaja poolt esitatud aruanded , selgitused, seletused ja muud dokumendid, kui nende esitamise nõue tuleneb õigusaktidest või see on vajalik menetluses oleva asja lahendamiseks;
7) muud õigusaktide ja asutuse asjaajamiskorra kohaselt registreerimisele kuuluvad dokumendid
6. Kirjeldage detsentraliseeritud asjaajamist.
Detsentraliseeritud asjaajamine
Kõik asjaajamistoimingud toimuvad struktuuriüksustes. Kasutatakse harva.
7. Kirjeldage väljuvate dokumentide ringlust (tegevused nende õiges järjekorras).
Dokumendiringluse skeemid peaksid olema lisatud asutuse asjaajamiskorrale. Tüüpskeeme ei ole võimalik kehtestada, dokumentide liikumise kord igas asutuses on individuaalne, sõltudes asutuse suurusest, struktuurist, dokumendihulgast ja olulisel määral ka tippjuhi juhtimisstiilist.

Koostaja koostab ja vormistab ametikirja nõuetekohase kavandi

Koostaja viseerib (kooskõlastab) ametikirja kavandi ja esitab seejärel arvamuse saamiseks asjaomastele spetsialistidele (vahetule ülemusele, teistele spetsialistidele, juristile jne), kui asjaajamiskorras on nii ette nähtud.

Juht allkirjastab paberkandjal kirja kahes eksemplaris ( originaal + ärakiri). Kui alatise säilitustähtajaga ametikiri allkirjastatakse digitaalselt, siis

digitaaldokumendi allakirjutaja allkirjastab omakäeliselt ka paberkandjal kirja või
assistent kinnitab ametlikult dokumendi koopia. See on vajalik ametikirja tõestusväärtuse tagamiseks ettenähtud säilitustähtaja jooksul.

Assistent/ koostaja registreerib dokumendi dokumendiregistris. Digitaalallkirjaga kiri registreeritakse enne allkirjastamist. Seejärel saadetakse kiri adressaadile.

Kirja koostaja/ assistent paigutab paberpõhise kirja ärakirja või salvestab digitaalallkirjaga kirja dokumentide loetelus ettenähtud sarja toimikusse.
8. Kirjeldage sisemiste dokumentide ringlust (tegevused nende õiges järjekorras).

Töötaja koostab ja vormistab dokumendi eelnõu

Koostaja, tema vahetu ülemus jt spetsialistid viseerivad dokumendi (kui nii on ette nähtud asjaajamiskorras)

Juht (sisu eest vastutaja) allkirjastab ja paneb kuupäeva

Dokument kooskõlastatakse teise asutusega (vajadusel)

Tippjuht kinnitab dokumendi (vajadusel)

Koostaja/ assistent registreerib dokumendi vastavas dokumendiregistris või allregistris

Koostaja/ assistent tutvustab dokumenti täitjale vastavalt jaotuskavale (valmistab koopiad ja edastab elektrooniliselt)

Koostaja/ assistent paigutab dokumendi originaali dokumentide loeteluga määratud sarja toimikusse.
9. Millised dokumendid ei kuulu registreerimisele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute dokumendiregistris?
Asutuse asjaajamiskorras on esitatud registreerimisele mittekuuluvate dokumentide loetelu , kuid üldjuhul ei kuulu registreerimisele:

kutsed ;
raamatupidamise arved ;
informatsioonilise sisuga trükised, perioodika ;
tänukirjad, õnnitlused, kaastundeavaldused;
anonüümkirjad, mis ei sisalda kontrollimist vajavat teavet;
allakirjutamata dokumendid;
kirjad märkega ISIKLIK;
reklaamväljaanded ja trükised;
rämpspost.

10. Nimeta olulisemad asutusesised asjaajamise korraldamist reguleerivad normdokumendid. Kirjelda lühidalt iga dokumendi olulisust (teie arvates) ja eesmärki.
Juhtkond kehtestab õigusaktidega kõigile asutuse töötajatele täitmiseks kohustuslikud dokumentide haldamise alusdokumendid :

asjaajamiskord – esitab nõuded asutuse dokumentide haldamisele alates nende loomisest või saamisest kuni eraldamiseni arhiiviasutusse või hävitamiseni, samuti kasutajate ülesandeid dokumentide haldamisel. Asjaajamiskord peab kirjeldama kõiki toiminguid dokumentidega kogu nende elukäigu jooksul, sh koostajate ja kasutajate ülesandeid, õigusi ja kohustusi.
Dokumentide loetelu – kehtestab dokumentide liigitamise skeemi (enamasti funktsioonipõhine, sest struktuuripõhine liigitus on ebapüsiv), säilitamise tähtajad ja juurdepääsutingimused.

Loetelust saab teada dokumendi teabekandja (paberkandja või elektrooniline ), arhiiviväärtuse, toimikute asukoha ja haldamise eest vastutaja.
Dokumentide loetelu abil saab kontrollida dokumentide elukäiku.
Dokumentide loetelu on vajalik dokumentide süstematiseerimiseks sarjadesse (toimikutesse), indekseerimiseks, ülesleidmiseks.
Dokumentide loetelu on aluseks DHS kavandamisele ja arendamisele, dokumendi- registrite moodustamisele jne.
Dokumentide loetelu näitab, milline dokumenteeritud teave asutuses üldse tekib ja milliste ülesannetega on see seotud.

Tööprotsessi kirjeldused – koostatakse vajadusel olulisemate, sagedamini korduvate tegevusprotsesside korraldamise sätestamiseks. Kehtestatakse samm-sammult dokumendiga teostatavad toimingud alates dokumendi loomisest kuni registreerimiseni, töötajate tutvustamiseni ja dokumendi salvestamiseni (toimikusse paigutamiseni).

11. Kes vastutab asutuse asjaajamise õige korraldamise eest?
Asutuse juht kehtestab asjaajamiskorra. Asjaajamise korraldamise tagab asutuse juht või muu seaduses, põhimääruses või põhikirjas sätestatud isik - vastutab selle eest, et kõik dokumentidega kokkupuutuvad asutuse töötajad teavad oma kohustusi, ülesandeid ja õigusi dokumentide haldamisel ning täidavad asjaajamiskorras kehtestatud nõudeid.
12. Mis on digitaalallkiri ?
Digitaalallkiri – on tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga. Elektroonilises keskkonnas dokumentide autentsust tõestav kood (numbrijada). Digitaalallkirjal on samad õiguslikud tagajärjed nagu omakäelisel allkirjal. digitaalallkiri ei ole käsitsikirjutatud allkirja arvutisse skaneeritud variant.
Digitaalallkiri peab võimaldama:
- üheselt tuvastada isiku, kelle nimel allkiri on antud;
- võimaldama kindlaks teha allkirja andmise aja;
- siduma digitaalallkirja dokumendiga sellisel viisil, mis välistab võimaluse tuvastamatult muuta dokumenti või selle tähendust päralt allkirja andmist.
13. Millised erinevused on asjaajamise korraldamisel eraettevõttes ja riigiasutuses (puhtalt isikliku kaemuse kirjeldamine, siin ei ole õiget ega vale vastust, loeb arvamuse põhjendatus)?
Eraettevõttes kehtestatakse vähem regulatsioone kui riigiasutustes . Ettevõtte dokumendihaldus on eelkõige seotud oma õiguste kaitsega , klienditeenindusega ja kvaliteetse teenuse osutamisega. Õigusaktide kehtivuse ala on erinev, st mõned kehtivad nii avaliku sektori asutustele kui ka eraettevõtetele, osa aga ainult riigi- ja omavalitsuse asutustele. Seaduste täitmisel eraõiguslikele isikutele kehtib põhimõte: kõik mis pole keelatud, on lubatud. Avalik sektor peab aga arvestama, et kõik mis pole lubatud, on keelatud. Erasektori dokumendihaldust ei reguleeri eriti miski, v.a dokumentide säilitustähtajad (nt raamatupidamisdokumendid 7 aastat, töölepingu ja isikukaardi 50 aastane säilitamise tähtaeg).
14. Kui asutuse asjaajamine antakse üle lahkuvalt juhilt uuele juhile, siis millised andmeid Teie arvates selle kohta peaks sisaldama asjaajamise üleandmis-vastuvõtmisakt?

täitmisel olevate lepingute loetelu

pooleli olevate lepingute loetelu

lahendamisel olevate ülesannete ja vastavate dokumentide loetelu

üleantavate üksikdokumentide ning toimikute loetelu.
Lisaks järgmisi andmeid:

asutuse koosseisunimestik ja täidetud kohtade arv

asutuse eelarvevahendite seis

asutuse pitsatite arv, liigid ja asukoht ning nende hoidmise eest vastutavate ametnike või töötajate nimed ja ametikohad

lahkuva juhi poolt viimasena allkirjastatud dokumentide indeksid või numbrid vastavalt dokumendiliigile

üldandmed asutuse arhiivi kohta
Asjaajamise üleandmis-vastuvõtmisakt võidakse vormistada koos vara üleandmise aktiga.
Praktiline ülesanne:
Koosta asjaajamiskorra struktuur (sisukord). Mõtle läbi, milliseid tegevusi peab asutuse asjaajamiskord reguleerima. Harjutamiseks kasuta VV määruse Asjaajamiskorra ühtsed alused §-s 4 toodud loogikat.
Standardset struktuuri pole kehtestatud, iga asutus valib enda jaoks kõige sobivama struktuuri.
Soovitatavalt tuleb asjaajamiskorras kajastada alljärgnevad teemad.

Üldsätted

asjaajamiskorra kehtivusvaldkond ja kohuslased
asjaajamisperioodi pikkus (tavaliselt kalendriaasta)
asjaajamise korraldamise eest vastutajad ja nende õigused
asjaajamiskorra tutvustamine uutele töötajatele
ametlik e-posti aadress jne

Dokumentide vormistamine

kasutatavad dokumendiplangid, vastutajad plankide tellimise ja kasutamise eest
plankide turvamine
dokumendielementide vormistamise nõuded
koostatavate dokumentide liigid, dokumendinäidised (soovitatavalt) jne

Dokumendiringluse korraldamine

dokumendiringluse skeem määrab kindlaks nõuded eri dokumendirühmade liikumisele

Dokumentide registreerimine

postiga, faksiga , e-postiga saabunud ja kohale toodud dokumentide registreerimine
registreeritavad dokumendiliigid
dokumendiregistrid (liigid, asukoht, vastutajad, registreerijad)
dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu
registreerimise kord
indeksite süsteem (soovitavalt juhtimisfunktsioonide kaupa) jne

Dokumentide menetlemine

dokumentide läbivaatamise kord
resolutsiooni vormistamine
dokumentide täitmiseks suunamise kord
vastust või lahendamist vajavate dokumentide täitmise kontrollimine
dokumendile juriidilise jõu andmise etapid
kasutatavad pitsatid , vastutajad, asukoht, mida pitsatiga tõestatakse
digitaalse kooskõlastamise võimalus või kohustus
dokumentide teatavaks tegemise kord jne

Dokumentide hoidmine asjaajamises

dokumentide loetelu koostamise protseduur
funktsioonipõhine dokumentide loetelu
asjaajamisest väljunud dokumentide säilitamise kord
arhivaalide loetelu koostamine
säilitamistähtajad
juurdepääs ja arhivaalide kasutamise kord
arhiivi ohuplaan
arhivaalide eraldamine hävitamiseks jne

Asjaajamise üleandmine

asjaajamise üleandmine töösuhte lõppemisel s.h dokumendid elektroonsel kandjal, paroolid jms
töötajad, kelle lahkumisel koostatakse üleandmise akt
üleandmisakti vormistamise näidis jne

Regulatsioonid (võib kehtestada asjaajamiskorra koosseisus või eraldi õigusaktidega)

teabenõude menetlemine
dokumentide avalikustamine
juurdepääsupiirangute kehtestamine
digitaaldokumentide allkirjastamine jne

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 31 allalaadimist

ASJAAJAMISE KORRALDAMINE –-KORDAMISKÜSIMUSED 2013 #1

ASJAAJAMISE KORRALDAMINE –-KORDAMISKÜSIMUSED 2013 #2

ASJAAJAMISE KORRALDAMINE –-KORDAMISKÜSIMUSED 2013 #3

ASJAAJAMISE KORRALDAMINE –-KORDAMISKÜSIMUSED 2013 #4

ASJAAJAMISE KORRALDAMINE –-KORDAMISKÜSIMUSED 2013 #5

ASJAAJAMISE KORRALDAMINE –-KORDAMISKÜSIMUSED 2013 #6

ASJAAJAMISE KORRALDAMINE –-KORDAMISKÜSIMUSED 2013 #7

ASJAAJAMISE KORRALDAMINE –-KORDAMISKÜSIMUSED 2013 #8

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

31 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Jaanavat Õppematerjali autor

asjaajamise korraldamine asjaajamiskorra dokumendid dokumentide loetelu töötaja asjaajamine

Sarnased õppematerjalid

doc

Asjaajamise korraldamine

nende elukäigu jooksul. · Arhivaal - Dokument, millele on kehtestatud säilitustähtaeg või mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teisele isikule. · Arhiiv - Asutuse või isiku tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalide terviklik kogum. 2. Millised institutsioonid koordineerivad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja avalik- õiguslike juriidiliste isikute asjaajamise ja arhiivinduse alast tegevust EV-s? Vastus: Riigikantselei, Rahvusarhiiv, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 3. Kirjeldage diferentseeritud asjaajamist. Diferentseeritud osa asjaajamist toimub tsentraliseeritud ja osa struktuuriüksustes. Diferentseeritud asjaajamine- võetakse dok vastu, saadetakse välja, tulevad tagasi algsesse struktuuriüksusesse edasitoimetamiseks Diferentseeritud asjaajamine

Asjaajamine

docx

Dokumendihalduse eksam

* asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord; * asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord; * dokumentide avalikustamise, neile juurdepääsu tagamise ja juurdepääsupiirangute kehtestamise kord; * vastust või lahendamist vajavate, dokumentidest tulenevate ülesannete täitmise ja asjade tähtaegse lahendamise kontrolli kord; * dokumentide hoidmise ja hävitamise kord; * ametniku teenistusest või töötaja töölt vabastamise või teenistus- või töösuhte peatumise korral asjaajamise üleandmise kord; 9. E- kirja puhul viitame lisadele allkirjastajast allpool 10. E- kirjadega seotud riskid *vajalikku informatsiooni ei ole võimalik leida *süstemaatilisuse puudumisel võidakse postkastis olevat informatsiooni kustutada lähtuvalt ruumi vajadusest, mitte olenevalt sisu väärtusest 11. Prokuura on volitus, mis annab ettevõtte esindajale õiguse esindada ettevõtjat kõigis majandustegevustega seotud õigustoimingutes. 12. Dokumendi omadused: *autentsus *kasutatavus

Majandus

doc

Asjaajamiskorra analüüs

SISSEJUHATUS Asjaajamiskorra analüüsiks valisin XXX asjaajamiskorra. Asjaajamiskorra (edaspidi: kord) eesmärgiks on määratleda XXX (edaspidi: asutus) dokumendihalduse üldised põhimõtted ning vorminõuded. Asjaajamiskorras käsitletakse dokumentide vormistamist, töötlemist, registreerimist, edastamist ja süstematiseerimist ning reguleeritakse: 1. haldusdokumentide koostamise, kooskõlastamise ja allakirjutamise protseduur; 2. dokumendiringluse korraldamine asutuses alates dokumendi asutusse saabumisest või koostamisest kuni väljasaatmiseni või toimikusse paigutamiseni; 3. dokumentide ettevalmistamine säilitamiseks; 4. asjaajamise üleandmine töötajaga töölepingu muutumisel või lõpetamisel. Antud korraga tagatakse ühtne ja korrektne dokumendihaldus asutuses. Kord kehtib kõigis asutuse struktuuriüksustes. Korra täitmise eest vastutavad kõik asutuse töötajad, kes puutuvad kokku dokumentide ringluse ja haldusega.

Arhiivihaldus

docx

ASJAAJAMISKORRA ANALÜÜS

dokumentide loomine ja saamine- jah registreerimine, liigitamine ja säilitustähtaegade määramine- jah säilitamine asutuses- jah arhivaalide kaitse- jah juurdepääsutingimused- jah kasutamise jälgimine- ei hävitamine ja üleandmine- jah Kas lisaks asjaajamiskorrale on kehtestatud teisi dokumentide haldamistoiminguid reguleerivaid akte, milliseid? Ei ole. Kes vastutab järgmiste asjaajamistoimingute eest: asjaajamiskorra ja dokumentide loetelu koostamine ja asjaajamise korraldamine- Ülikooli asjaajamise eest vastutab rektor. Ülikooli asjaajamist korraldab rektoraadi büroo. Struktuuriüksuse asjaajamise eest vastutab struktuuriüksuse juht, kes oma tegevuses juhindub asjaajamiskorrast. Ülikooli struktuuriüksuste asjaajamise eest vastutavad struktuuriüksuste töötajad, kellele töölepinguga on pandud vastav kohustus. Struktuuriüksuse juht tutvustab asjaajamiskorda igale uuele töötajale, kes

Asjaajamiskord

doc

Asjaajamiskorra analüüs

säilitamine asutuses- jah arhivaalide kaitse- jah juurdepääsutingimused- jah kasutamise jälgimine- ei hävitamine ja üleandmine- jah Kas lisaks asjaajamiskorrale on kehtestatud teisi dokumentide haldamistoiminguid reguleerivaid akte, milliseid? Ei ole. Kes vastutab järgmiste asjaajamistoimingute eest: asjaajamiskorra ja dokumentide loetelu koostamine ja asjaajamise korraldamine- Ülikooli asjaajamise eest vastutab rektor. Ülikooli asjaajamist korraldab rektoraadi büroo. Struktuuriüksuse asjaajamise eest vastutab struktuuriüksuse juht, kes oma tegevuses juhindub asjaajamiskorrast. Ülikooli struktuuriüksuste asjaajamise eest vastutavad struktuuriüksuste töötajad, kellele töölepinguga on pandud vastav kohustus. Struktuuriüksuse juht tutvustab asjaajamiskorda igale uuele töötajale, kes

Asjaajamise alused ja dokumendikeel

pdf

Konspekt

Dokumendid (elemendid, plangid, liigid, loomine) 2008/2009 Dokumendiringlus, dokumentide menetlemine Dokumentide hoidmine, säilitamine, hävitamine Asjaajamise üleandmine-vastuvõtmine Nõupidamiste korraldamine, protokollimine Maire Kaldma Elektrooniline dokumendihaldus [email protected] ARVESTUS valikvastustega test

Dokumendihaldus

docx

DOKUMENDIHALDUS - eksami küsimused

DOKUMENDIHALDUS 1) Asjaajamine dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi Asjaajamise eesmärk- on toetada asutuse eesmärkide saavutamist. Asjaajamisse korraldus peab olema mõistlik, põhjendatud, kõigile arusaadav ja efektiivne. Ülesanded juhtimisaparaadis 2) Põhimõisted -Dokument: jäädvustatud teave. Dokumendist jäädvustatud teavet on võimalik taasesitada ja edastada läbi aja ja ruumi. Elukäik: toimingud dokumentidega alates selle loomisest või saamisest kuni hävitamiseni

Ühiskond

doc

Asjaajamiskorra ANALÜÜS

TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond ASJAAJAMISKORRA ANALÜÜS Tallinna Ehituskool Kodutöö Juhendaja: Tallinn 2013 Analüüsimisel lähtun Asjaajamiskorra ühtsete aluste §-st 4. Tallinna Ehituskooli asjaajamiskord (edaspidi "kord") määrab kindlaks asjaajamise korraldamise põhinõuded ja töö dokumentidega Tallinna Ehituskoolis. 1)Asutuse asjaajamisperiood: Tallinna Ehituskooli asjaajamisperioodiks on kalendriaasta (1. jaanuar-31. detsember) 2)Asutuse dokumendiringluse kord või skeemid: Antud asjaajamiskorras puudusid nii dokumendiringluse kord kui ka skeemid. 3)Dokumendiplankide hoidmise ja kasutamise kord : On täiesti eraldi peatükk asjaajamiskorras: Kooli dokumendiplangid nende kasutamine ja vorminõuded. Kuhu on

Ehitus alused

Rohkem sarnaseid