Andmekandjad ja NETIKETT (0)

Andmekandjad
Aivar Luist
Andmekandja
· Andmekandja ehk teabekandja ehk
infokandja on vahend andmete ehk
informatsiooni salvestamiseks,
säilitamiseks ja taaskasutamiseks
Andmekandjate liigid
· Molekulaarsed andmekandjaid
· Füsioloogilised andmekandjaid
· Mineraalsed andmekandjaid
· Orgaanilised andmekandjaid
Infotehnoloogias kasutatakse
· Mehhaanilised andmekandjaidPõhiliselt kolme liiki
· Keemilised andmekandjaid
· Perforatsioonilised andmekandjaid
· Magnetilised andmekandjaid
· Optilised andmekandjaid
· Elektroonilised andmekandjaid
Magnetilised andmekandjaid
· Magnetketas
­ Kõvaketas e. HDD
­ Disk e. FDD
· Magnetlint
Optilised andmekandjaid
· CD plaadid
­ CD-R
­ CD-RW
· DVD plaadid
­ DVD-R
­ DVD-RW
­ DVD+R
­ DVD+RW
· HD DVD
· Blu-ray Disc
· Minidisc
Elektroonilised andmekandjaid
· USB mälupulgad (välkmälu e. flashmemory)
· Mälukaardid
­ SD
­ Mini SD
­ XD
­ MMC
­ RS-MMC
­ MicroStick
Tähtsamad andmekandjad
· Kõvaketas
Arvuti peamiseks andmekandjaks on
kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). See asub
arvuti korpuses. Kõvakettal on andmekandja ja
selle lugeja ühendatud.
Tänapäeval on kõvaketaste maht enamasti
120-1000 GB. Kõvakettal säilitatakse arvuti
süsteemne tarkvara, arvutisse installeeritud
rakendusprogrammid ja andmefailid. Arvuti
normaalseks tööks peaks kõvakettal olema
vähemalt 100 MB vaba ruumi.
Tähtsamad andmekandjad
· Kompaktketas (CD, compact disk)
CD-ketas on 120 mm läbimõõduga plaat, mille lugemiseks
kasutatakse CD-lugejat (CD-ROM Drive). CD-kettale mahub
650-800 MB andmeid. CD-lugejat iseloomustab selle
lugemiskiirus, mida võrreldakse tavalise
laserheliplaadimängija kiirusega. Näiteks 52-kordse kiirusega
CD-lugeja loeb 52 korda kiiremini kui tavaline plaadimängija.
Praegu on enamasti kasutusel kuni 56-kordse kiirusega CD-
lugejad. CD-kettale andmete salvestamiseks on vaja eraldi
seadet CD-kirjutajat. CD-kirjutaja töötab ka tavalise CD-
lugejana, kuid on enamasti aeglasem kui tavaline CD-lugeja.
Enamus CD-ketaste toorikuid on sellised, millele saab
andmeid kirjutada ainult üks kord (sellest ka nimi - CD-ROM -
Read Only Memory). Kuid on olemas ka toorikuid, millele on
võimalik andmeid lisada ning neid muuta - ülekirjutatavad CD-
kettad (CD-RW).
Tähtsamad andmekandjad
· DVD-ketas (Digital Versatile Disk)
Väljanägemiselt on DVD-kettad äravahetamiseni sarnased CD-
ketastega, tegelikult erinevad need aga nii füüsiliste omaduste kui
kandmete lugemise ja salvestamise meetodite poolest. DVD-
ketast nimetatakse ka "universaaldigitaalkettaks ja neid loevad
DVD-seadmed. Esimesed seadmed ilmusid 1996. a. lõpul,
ühepoolne ühekihiline mahutab 4,7 GB, kahepoolne kahe
läbipaistva kihiga 18,8 GB, enamus DVD-ketaste maht jääb 4-8
GB vahele. Algselt kasutati DVD-kettaid vaid filmide hoidmiseks ja
seetõttu oli nende nimi alguses digitaalne videoketas (Digital
Video Disk). DVD-filmide jaoks on olemas eraldi teleriga
ühendatavad seadmed - DVD-mängijad, kuid kõiki DVD-filme
saab vaadata ka arvuti DVD-seadme vahendusel.
Tähtsamad andmekandjad
· Mälupulk (Flash Memory Stick)
Uusim, pisike pulka või pliiatsit meenutav
mäluseade, mis ühendatakse arvutiga
USB-pordi kaudu. Mälupulga maht võib
olla 12MB kuni 16 GB. Mälupulk on väga
mugav ja kiiresti arvutiga ühendatav
mäluseade.
Vähemlevinud kuid tähtsad
andmekandjad
· Magnetoptilised kettad ­ laser- ja
magnetsalvestuse kombinatsiooni kasutav
andmekandja;
· Magnetlintseadmed ­ andmekandjaks on
magnetlint, mahutavad küll palju infot (gigabaitides),
kuid aegluse tõttu sobivad vaid varukoopiate
tegemiseks. Levinuimad on DAT-kassetid (digital
audio tapecassette) ­ digitaal-helilint pangakaardi
suuruses kestas, mahutab kuni 8 GB andmeid;
· Zip-kettad ­ 100 MB ja 200 MB disketid, mida loeb
Zip-seade (Iomega ZIP-drive).
Käitumine võrgus
Aivar Luist
NETIKETT
· Käitumisreeglite kogumik, ehk kuidas käituda võrgus
nii, et kellegagi pahuksisse ei sattuks
· Sõna tuleb väljendist "Net etiquette" e. võrgu etikett ja
käsitleb arvutivõrgus käitumise juhiseid. Aja jooksul
Võrgus välja kujunenud terve hulk reegleid. Iga
Interneti kasutaja peaks nendest reeglitest kinni
pidama - sellega austate Te teisi Interneti kasutajaid.
Üldised reeglid
· Sina ei tohi kasutada arvutit teise inimese
haavamiseks.
· Sa ei tohi ennast vahele segada teise inimese
arvutitöösse.
· Sa ei tohi ringi nuuskida teise inimese failides.
· Sa ei tohi arvutit kasutada varastamiseks.
· Sa ei tohi arvutit kasutada vale
tõendusmaterjali loomiseks.
Üldised reeglid
· Sa ei tohi kopeerida tarkvara, mille eest sa pole
maksnud.
· Sa ei tohi kasutada teiste inimeste
arvutiressursse ilma vastava loata.
· Sa ei tohi omastada teiste inimeste
intellektuaalset vara.
· Sa pead mõtlema omakirjutatud programmi
sotsiaalsetele tagajärgedele.
· Sa pead kasutama arvutit viisil, mis näitab
austust ja lugupidamist teiste inimeste suhtes.
Üldised reeglid
· Kokku kümme lihtsat reeglit, mida peaks
järgima arvutivõrke kasutades.
Näiteks e-posti kasutamisel
· Lisa kirjale alati teema. Peaaegu kõik
postiprogrammid näitavad saabunud
kirjadel ka teemarida (subject: ) ning see
on sageli ainus märk, mille järgi kirja saaja
saab mugava ja kiire ülevaate laekunud
kirjadest. Samuti on teemast palju abi, kui
on vaja üles otsida mõni vanem kiri.
Näiteks e-posti kasutamisel
· Teema peaks märku andma kirja sisust.
Loogiline ju, kas pole? Näiteks saates
Joosepile kirja laupäevase kalapüügi
teemal, pole mõtet teemaks panna
"Joosepile", vaid "Kalapüük"
· Kui sa vastad kirjale, aga muudad
vestlusteemat, siis muuda ka teemarida
Näiteks e-posti kasutamisel
· Kirjuta võimalikult selgelt, lühidalt ja
täpselt
· Ära kirjuta suurtähtedes, võrgus võrdub
see karjumisega ja on raskesti loetav
(ehkki väikses ulatuses võib suurtäheliselt
rõhutada sõnumi tuuma)
· Soovitav on jätta kirja iga lõigu vahele üks
tühi rida
Näiteks e-posti kasutamisel
· Kirjuta korrektses keeles. Veelkord: e-post
on suhtlemine -- halvasti sõnastatut ja
vigaselt kirjutatut on raske lugeda ja
mõista. Et e-post on kiire, ei tähenda veel
seda, et ta peaks olema lohakas. Kui su
sõnad on sedavõrd tähtsad, et kirja
panna, siis on nad ka nii tähtsad, et
kirjutada arusaadavalt.
Näiteks e-posti kasutamisel
· Lisa piisavalt informatsiooni. Kui sa küsid
midagi, millele ootad ka vastust, siis vaata üle,
kas sa oled lisanud piisavalt infot, et vastamine
ikka võimalikuks teha. Kui sa näiteks saadad
matemaatika õpetajale ainult kirja, et sul on
probleem koduse ülesandega, siis sellise info
põhjal pole õpetajal sulle midagi tarka vastata.
Kui küsid kelleltki oma probleemi
lahendamiseks abi, siis anna ka selle
võimalikult täpne kirjeldus.
Näiteks e-posti kasutamisel
· Ära looda oma kirjale momentaalset
vastust. See, kui sa ei saa kelleltki vastust
kümne minutiga, ei tähenda veel, et ta
sind ignoreeriks ega anna põhjust
solvumiseks. Elektrooniline kirjavahetus
pole nii vahetu ja sa saad vastuse kohe,
kui see võimalik on.
Näiteks e-posti kasutamisel
· Vasta alati saadud kirjadele. Sinu vastus
on ju ka märk sellest, et kiri on
adressaadini jõudnud ja teatavaks võetud
· Kaalu põhjalikult, enne kui postitad oma
krediitkaardi numbri, telefoni PIN-koodi,
salasõnu (paroole) jms. Võib juhtuda, et
kiri peetakse mingil põhjusel kinni ning
keegi võib neid kurjasti kasutada.
Näiteks e-posti kasutamisel
· Tundmatuid ja võõrastelt saabunud kirjade
lisandeid (dokumendid, programmid vms)
EI TOHI avada. Need võivad sisaldada
viiruseid, mis hävitavad kogu arvutis
leiduva info. Veel hullem, juhul kui
kasutatakse avalikke ühiseid nn
võrgukettaid, siis ka nendel leiduva
informatsiooni - ka teiste inimeste tööd.
Näiteks e-posti kasutamisel
· Kirjaga lisandeid (dokumente jms) saates
kirjelda kirja sisus lühidalt, millega on tegu,
et saaja teaks lisandit julgemalt avada. Ka
ise taolisi kirju saades on turvalisem
avada lisandeid, millel on eesti keeles
selgitus juures
Näiteks e-posti kasutamisel
· Kellegile suuremahuliste failide (progammid,
pildid, filmid jms) e-postiga saatmisel tuleb enne
küsida, kas ta soovib seda ning on see üldse
tehniliselt võimalik.
· Laiatarbe programmide levitamise puhul tuleb
need laadida algsest allikast, mitte aga saata
elektronpostiga. Suuremahulised saadetised,
kui need ületavad serveris määratud piiri,
võivad blokeerida saaja e-posti aadressi.
Näiteks e-posti kasutamisel
lühidalt
· heida iga päev pilk oma postkasti ja kustuta mittevajalikud kirjad
· kirjuta lühidalt ja selgelt, järgi õigekirja
· kirja saates pane teemareale (subject: ) kirja teema
· ÄRA KIRJUTA SUURTÄHTEDEGA, SEE ON NAGU KARJUMINE!
· tsiteeri kirja, millele vastad, aga ainult nii palju kui vajalik ja nii vähe
kui võimalik
· ära avalda privaatkirju ilma loata
· ära saada faile (dokumente, pilte, programme jms) sinna kus neid ei
oodata
· ära ava tundmatuid kirjade lisandeid, eriti võõrastelt, sest need võivad
sisaldada viiruseid
· ära edasta ahelkirju.