Erialane sõnastik

K, Merxuu

Erialane sõnastik (0)

Kutsekool - Eesti keel - Eesti keel

5 VÄGA HEA

A

adapter - seade või detail, mis teeb võimalikuks muude seadmete või komponentide omavahelise ühendamise.

analoogarvuti- arvuti, mis analoogsignaalide manipuleerimise teel modelleerib uuritava süsteemi või võrrandi käitumist. Analoogarvutis toimuvad kõik operatsioonid mingi kindla signaaliga praktiliselt paralleelselt.

andmed- informatsiooni esitus kujul, mis võimaldab edastamist, tõlgendamist ja töötlemist.

andmekandja - ehk teabekandja ehk infokandja on vahend andmete ehk informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks.

arvuti arhitektuur - arvuti struktuuri ja tööviisi kirjeldus, millega on määratud andmete tüübid, käsustik, andmete ja käskude esitus - ja adresserimisviisid ning töötluse juhtimise üldpõhimõtted.

arvuti- mehhaaniline või elektrooniline seade, mis suudab hõivata, töödelda ja väljastada andmeid vastavalt etteantud reeglitele.

atapi - CD ROM drive ühendatakse arvuti süsteemiga ide liidese kaudu, kasutades atapi protokolli.
B

bait - arvutites kasutatav infoühik, mis sisaldab 8 järjestatud bitti ehk 2 näksi. Bait on kõige levinum infohulga mõõtühik. Tähistatakse B.

BIOS- PC tüüpi kasutatakse seda kõikide vajalike funktsioonide täitmiseks riistvara initsialiseerimisel (tuvastamisel) pärast voolu sisse lülitamist. BIOS kontrollib veel alglaadimise protsessi.
C

C++- üldotstarbeline staatiliste andmetüüpidega multifunktsionaalne programmeerimiskeel, mis toetab abstraheerimist, polümorfismi, protseduraalset, objektorienteeritud ja üldistavat programmeerimist.
D

draiver ( driver )- tarkvara , mille abil saab arvuti riistvara või seadmetega suhelda.

duplekskanal- telekommunikatsiooni suhtlusvõrgus kahe osapoole vahel loodav suhtlussüsteem, milles need kaks osapoolt või seadet saavad omavahel suhelda mõlemas suunas (kui osapooli on rohkem kui kaks, siis kutsutakse suhtlussüsteemi multipleksiks).
E

F

faksmodem- personaalarvuti juurde kuuluv seade (või sisemine kaart), millega saab saata-vastuvõtta elektroonilisi dokumente.

fail- sarnaste andmete kogum, mis on salvestatud tavaliselt arvuti kõvakettale eraldiseisva üksusena, ning mida töödeldakse arvutis tervikuna .
G

GIMP- vabavarana levitatav pilditöötlusprogramm, mis on alternatiiviks Adobe PhotoShop ’ile.

graafikadraiver- kuvaadapteri juhtprogramm.

graafiline kasutajaliides - arvuti kasutamise keskkond, milles kasutatakse lisaks tekstile ka graafilisi elemente, kuvamaks infot ja tegevusi, mis on kasutajale saadaval.
H

helikaart - arvuti laienduskaart, mille ülesandeks on väljastada ja vastu võtta helisignaale, järgides arvutiprogrammide juhiseid.

hiir - arvuti riistvaraline osutusseade. Hiirt kasutades saab paljud käsud arvutile edastada ilma täiendavate tööriistadeta, väheneb sõrmistiku kasutamise vajadus, kuid see ei kao täielikult.

HTML- keel, milles märgendatakse veebilehti. HTML paneb paika üksnes dokumendi struktuuri, kuid võimaldab leheküljele kaasata skripte, eeskätt JavaScript, ning CSS-i millega kirjeldatakse lehe kujundus.

hübriidarvuti- seade, mis võimaldab vastu võtta andmeid, töödelda andmeid nii analoog -kui ka digitaalkujul ning esitada töödeldud andmeid.
I

iMac- kodudele, koolidele ja väikefirmadele mõeldud Apple ’i arvuti.

installeerija - rakendus, mis kopeerib tarkvara kasutaja arvutisse , seab selle üles ja kohandab konkreetse kasutaja vajadustele.

integraallülitus- pisike vooluahel, mida toodetakse õhukesest pooljuhtmaterjalist põhimikule.

IP- ehk internetiaadress on internetiprotokolli kohane arvutite ja muude arvutivõrgus toimivate seadmete omavaheliseks suhtlemiseks avalikus arvutivõrgus vajalik ülemaailmselt või kohtvõrgus unikaalne aadress, sarnaselt maja- või telefoninumbrile või posti sihtnumbrile.

J

jadaliides- arvutite füüsiline liides ühendamiseks jadasiiniga.

juhtplokk- osa protsessorist, mis leiab üles, analüüsib ja täidab kõik programmis sisalduvad käsud.
K

kalkulaator - kalkulaatori abil saate sooritada lihtsaid arvutustehteid (nt liita, lahutada, korrutada ja jagada). Samuti võimaldab kalkulaator kasutada programmeerimise, teaduslike ja statistiliste kalkulaatorite võimalusi.

kasutaja terminal - isik, kes pakub või korraldab haldusteenust.

kiipkaart- väike plastikkaart, mis sisaldab arvutikiipi.

kiip - väike pooljuhtmaterjali (enamasti räni) kristall , millele on tekitatud integraalskeem. Tüüpiline kiip on väiksem kui pool ruutsentimeetrit ja sisaldab miljoneid transistore.

klaviatuur - võimaldab arvuti kasutajal arvutis toimuvat juhtida. Kui hiir ei ole enamuses hädavajalik, siis klaviatuurita personaalarvuti tööle ei hakka.

klaviatuurikontoller- elektroonikaskeem, mis jälgib klahvivajutusi ja genereerib mingile klahvile vajutamisel vajaliku koodi.

kommutaator - seade, mida kasutatakse elektriahelate sisse, välja ja ümberlülitamiseks. Kommutaator võimaldab valida lülitusteks soovitavaid väljundahelaid ning neid ühendada vajalike sisendahelatega.

kompaktketas- mahukamate andmete säilitamiseks kasutatakse kompaktkettaid ehk laserkettaid.

kondensaatorid- kahest või enamast elektroodist ja nendevahelisest dielektrikukihist koosnev elektroonikakomponent. Kondensaatoreid iseloomustav suurus on mahtuvus .

kontroller- riistvaraline seade, mis loob ja vahendab MIDI-andmeid teistele MIDI-võimelistele seadmetele.

korpus- ühendab endas peamiseid arvuti tööks vajalikke riistvarakomponente, nagu protsessor , emaplaat, kõvaketas, mälud jne. Veel peab korpus kaitsma elektroonikakomponente ja hoidma arvuti sisetemperatuuri.

kuvar - arvuti väljundseade, mis muudab analoog- või digitaalinfo pildiks. Kuvar on üks tähtsamaid arvuti komponente kasutajasuunalise väljundseadmena.

kõvaketas- andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga.

käsiskänner- käsiskänner pole mõeldud kvaliteetse kujutise skäneerimiseks ja on lihtne ning odav tänu suhteliselt piiratud vaateväljale ja mitmed komponendid on asendatud käemusklite tööga. Skäneerimise tulemus sõltub inimese käe liikumise ühtlusest.
L

liides- kahe seadme, programmi või seadme ja inimese vaheline vahelüli, mis hõlbustab nende koostööd.

lüüs- kaht erineva arhitektuuriga ja erinevaid protokolle kasutavat arvutivõrku, näiteks ettevõtte kohtvõrku ja Internetti ühendav funktsionaalüksus, mille ülesandeks on protokollide teisendamine andmete liikumisel üht tüüpi võrgust teist tüüpi võrku.

M

marsruuter- nimetatakse võrguseadet, mis edastab pakette ühest võrgust (või alamvõrgust) teise sama tüüpi võrku.

MBR- ketta jaotusele elulise tähtsusega: kui seal olevat infot rikkuda, on keeruline välja selgitada partitsioonide asukohti, mahtusid ja tüüpe.

mikroarvuti- ehk personaalarvuti on mikroprotsessoritel põhinev arvuti, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks.

mikrokontroller- mikrokiip , milles on peale keskprotsessori veel komponente, näiteks mälu.

miniarvuti- keskmise suurusega arvuti. Mõõtmete ja arvutusvõimsuse poolest asuvad miniarvutid tööjaamade ja suurarvutite vahepeal .

modem - seade või programm, mis võimaldab digitaalse informatsiooni edastamiseks kasutada tavalisi vasktraadist telefoniliine.

multitasking- multitegumtöötlus, multitegumtöö on arvuti selline töö, kus kaht või enamat tegumit (programmi) täidetakse samaaegselt või vaheldumisi .

muutmälu- ehk operatiivmälu ehk primaarmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu ehk RAM on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda.

mäluhaldus- mitmesugused meetodid andmete ja programmide salvestamiseks mällu, nende asukoha meelespidamiseks ja mäluruumi tühjendamiseks, kui neid enam vaja pole. Mäluhalduse hulka kuuluvad ka virtuaalmälu, plokikommutatsiooni ja mälukaitse meetodid.

N

nuhkvara- nuhkvaraks nimetatakse faile, mis installeeritakse teie arvutisse ilma teie teadmata ja mis võimaldavad salaja jälgida teie arvutikasutamist.

OS- operatsioonisüsteem, opsüsteem, tähtsaim süsteemitarkvara hulka kuuluv programm, mis laaditakse arvutisse buudiprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme.

P

pakettvõrk- televõrk, mis on rajatud andmepakettide edastamiseks.

personaalarvuti- personaalseks kasutamiseks mõeldud mikroarvuti, mida võib kasutada nii autonoomselt kui ka arvutivõrku ühendatuna.

port- tähistab andmesides transpordikihi protokolle (näiteks kasutajadatagrammi (UDP) või edastusohje protokolli (TCP)) kasutavate andmesideühenduste lõpp-punkti.

priivara- tasuta tarkvara, autoriõigusega kaitstud tarkvara, mida autor lubab tasuta kasutada kas kõigil soovijatel või teatud kasutajate rühmal, näit. haridusasutustel.

printer - arvuti väljundseade, mis prindib paberile teksti ja illustratsioone.

programm- organiseeritud käsujada, mis täitmisel põhjustab arvuti käitumist etteantud viisil. Ilma programmideta on arvutid kasutud.

protsessor- protsessor kujutab endast loogikaskeemi , mis interpreteerib ja täidab käske ning koosneb vähemalt käsuseadmest ja aritmeetika-loogikaseadmest. Enamasti mõeldakse protsessori all arvuti keskprotsessorit.

püsimälu- ehk ROM on mälu liik, mis on tavaliselt ainult loetav või lugemine on oluliselt kiirem kui info talletamine.

Q

R

RAID- on selline andmesalvestuse viis, kus ühtesid ja samu andmeid salvestatakse eri kohtadesse mitmele kõvakettale.

redaktor- redigeerimisprogramm või –moodul

riistvara- arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised.

rott - (juhtkuul), osutusseadis, mis sisuliselt kujutab endast selja peale pööratud hiirt ( hiire all on samasugune kuul).

rööpport- välisseadmete, näit. printeri arvutiga ühendamiseks ette nähtud pistikupesa.
S

saalimine - tähendab programmi üleviimist kiirest mälust (muutmälust) aeglasse mällu (kõvakettale) ja vastupidi.

siin- on Intel Corporationi poolt välja töötatud lokaalsiini standard, mida kasutatakse enamiku kaasaegsete personaalarvutite juures kõrvuti uuema PCI Express ja vanema ISA laiendussiinistandardiga.

sisemodem- lisakaart, mis asetatakse arvuti sisse.

sisendseade- sisendseadmed on kõik seadmed, mille abil on võimalik arvutisse andmeid sisestada. Tuntumad sisendseadmed on: klaviatuur, hiir, skänner, arvutimängude juhtpuldid jne.

skänner- optiline sisendseade, mis loeb paberilt teksti ja pilte ning teisendab kujutise ridahaaval digitaalsele kujule, nii et seda saab arvutiga töödelda, kuvada ja printida.

suurarvuti- ulatuslike võimaluste ja ressurssidega, tavaliselt arvutuskeskuses asuv arvuti, mis suudab üheaegselt teenindada sadu ja isegi tuhandeid kasutajaid.

sülearvuti- ehk rüperaal on mobiilne arvuti, mis töötab erinevalt lauaarvutist lisaks võrgutoitele ka akuga .
Š

ZIF- PGA kiipide jaoks loodud pesa.

zombiarvuti- internetiga ühendatud arvuti, mille üle on kontrolli haaranud kuritahtlik häkker, arvutiviirus või Trooja hobune ning mis enamasti omaniku teadmata tegeleb kuritegevusega Internetis.
Ž

T

tarkvara- hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne.

TCP/IP- TCP ja IP protokollid on Interneti protokollikomplektis kaks kõige tähtsamat ja ühtlasi kõige vanemat protokolli, mida katsetati põhjalikult juba 1980-ndatel aastatel maailma esimeses pakettkommutatsiooniga võrgus ARPANet.

terminal- igasugune võrguga ühendatud arvuti, printer, monitor vms.

termoprinter - arvuti väljundusseade, mis kasutab printimiseks kuumutamist, mille tulemusel kuumutatud kuumutustundliku paberi osa muutub tumedamaks.

trooja hobune- ehk troojalane ehk trooja on liik õelvara, mis tavaliselt tuleb kaasa koos mõne teise programmi või failiga.

tugikiibistik- täiendav integraalskeemide komplekt, mis seob omavahel erinevad arvuti riistvarakomponendid ja sisaldab vajalikud kontrollerid erinevate sisend-väljundseadmete ühendamiseks nii arvuti sees kasutades siine ja porte kui ka arvutist väljaspool kasutades arvutikorpusele väljatoodud porte.

turvaauk- arvutiprogrammi või -süsteemi niisugune omadus, mida selle loomise käigus kas ei mõeldud korralikult läbi, ei osatud ette näha, tehti hooletult või otsustati ignoreerida, ning mille kaudu saab sedasama süsteemi kuritarvitada.

tööjaam- tavalisest võimsam lauaarvuti , mis on sageli mõeldud mingi kindla ülesande, näiteks graafikatöötluse, teostamiseks.
U

UPS- puhvertoiteallikas , elektrivõrgu rikete või häirete korral kasutatav varutoiteallikas.

URL- igale dokumendile või muule ressursile Internetis vastab oma unikaalne internetiaadress.

ussviirus - teatud tüüpi arvutiviirus, mis võrgukeskkonnas teiste programmide abita ennast paljundab ja levib.
V

vabavara- FSF’i poolt levitatav avatud koodiga tarkvara, mida kasutajatel on õigus paremaks muuta ja levitada kas tasuta või tasu eest.

videoterminal- andmesisestusseade, mis kasutab sisendiks klaviatuuri ja väljundiks kuvarit.

viirus- pahatahtliku häkkeri kirjutatud programmijupike, mis on lülitatud mingi normaalse programmi koosseisu ning põhjustab ootamatuid ja sageli kasutajale äärmiselt ebameeldivaid tagajärgi.

virtuaalmälu- see on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Virtuaalmälul on oma mäluaadresside süsteem ning programmid kasutavad reaalsete mäluaadresside asemel neid virtuaalseid aadresse käskude ja andmete salvestamiseks.

võrguadapter- riistvaraliides arvuti või välisseadme (näit. printeri) füüsiliseks ühendamiseks võrguga.

väljundseade- igasugune seade, mis esitab arvutist saabuvat informatsiooni. Väljundseadmed on kuvarid, printerid , plotterid jms.

W

world wide web- veeb, kogumik elektroonilisele kujule viidud tekste, nendega seotud pilte, videolõike ja helisid koos nende vahele paigutatud hüpertekstlinkidega, mis viivad teiste teksti- ja pildisõlmede juurde.

Õ

ämblik- uusi veebidokumente otsiv ja nende andmeid otsinguandmebaasi lisav robotprogramm. Ämblikud otsivad veebis URL’e, mis vastavad etteantud päringustringile.
Ö

ööjärk- automaatselt, ilma programmeerijatepoolse vahelesegamiseta salvestatav järk. Kuna programmeerijad töötavad sageli hiliste öötundideni, siis salvestatakse ööjärk harilikult pärast k. 3 öösel.

Ü

ülekiirendamine- (overclocking), mingi arvutikomponendi töölepanek suurema taktsagedusega kui valmistajatehase poolt ette nähtud.

üksikedastus- andmepakettide saatmine üle võrgu ühelt saatjalt ühele vastuvõtjale.

X

xeon- intel’i võimsate keskprotsessorite üldnimetus.

Xmodem- veakontrolliga tarkvaraprotokoll, mida kasutatakse failide edastamisel modemite vahel. Edastab andmeid 128-baidiste plokkidena.

Y

.DOCX Laadi alla originaalfail 18 lk · .docx · 13 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Merxuu K Õppematerjali autor

IT eriala sõnastik, tähestikulises järjekorras, 100 sõna.

arvutis võrgus tarkvara riistvara liides hiir kiip personaalarvuti programmid

Sarnased õppematerjalid

docx

Arvutiterminid

Arvutiterminid: 1) Andmed- Kõige üldisemas mõttes mõistetakse infotehnoloogias andmete all informatsiooni esitust kujul, mis võimaldab edastamist, tõlgendamist ja töötlemist. 2) E-mail- E-mail on lühend ingliskeelsest sõnast electronic mail, millega tähistatakse: E-kirja ehk elektroonilisel teel arvutivõrkudes ülekantavat kirjalaadset teadet. E-posti ehk e-kirjade koostamise, saatmise, salvestamise ja vastuvõtmise meetodit. 3) Hiir- hiir on arvuti riistvaraline osutusseade. 4) Informatsioon- Teave 5) Monitor- Monitoriks on nimetatud kuvarit, kuna see võimaldab saada tagasisidet arvuti tegevusest, seega kui kuvarit kasutatakse arvuti monitoorimiseks võib selle kohta öelda "monitor" 6) Mälu- Mälu on arvuti komponent, ajutine koht, kuhu arvuti salvestab andmeid. 7) Modem- Modem on seade, mis moduleerib analoogsignaali, et edastada kodeeritud digitaalset sõnumit üle sidekanali ning demoduleerib sellise analoogsignaali, et dekodeerida saadud sõnum. Seadme eesmärk on t

Informaatika

doc

Tarkvara ja riistvara

Selgita.. 1. Tarkvara - Arvutile antavad käsud. Mingi tegumi sooritamiseks vajalikku käsujada nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse - süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid (DBMS), rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid, mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne) 2. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. 3. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Emaplaadil asuvad harilikult keskprotsessor (CPU) , BIOS, mälu, massmäluliidesed, jada- ja paralleelpordid, laienduspesad ja kõik kontrollerid standardsete välisseadmete (kuvar, klaviatuur, hiir j

Informaatika

docx

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

Moodul 1 Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil

Arvutiõpetus

doc

IT mõisted

Tarkvara - Arvutile antavad käsud. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Buudihaldur - Buudilaadur, mis võimaldab vastavalt kasutaja valikule käivitada arvutis erinevaid opsüsteeme (näit. Windows'i või Linux'it) Buutsektor - Opsüsteemi alglaadurit sisaldav kõvaketta sektor Buudilaadur - kõvakettal paiknev programm, mis käivitab operatsioonisüsteemi. Buutima - alglaadima Arvuti kõvakettale installeeritud operatsioonisüsteemi arvuti põhimälusse laadima ja käivitama Kaksikbuutimine - Kaksikbuutimisega arvutiks nimetatakse arvutit, millesse on installeeritud kaks opsüsteemi. Piksel - Tuletis sõnadest "picture" ja "element", seega pildielement. Videokaart - (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on laienduskaart ja seade, mis muundab arvuti

Tehnoloogia

ppt

Arvuti ehitus

Arvuti ehitus Arvuti on elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele. Läbi aastate on sõna arvuti tähendanud erinevaid asju. Arvutiks nimetati näiteks mehhaanilisi või elektrilisi masinaid, mille abil oli võimalik teha arvutusi. Elektroonilisi klkulaatoreid on samuti nimetatud arvutiteks. Seda, mida praegu enamasti arvutiks nimetatakse, tähistatakse ka sõnadega raal ja kompuuter. Tänapäeva arvuti võimaldab laias skaalas informatsiooni töötlemist, muuhulgas ka arvutamist. Arvuti, selle sõna tänapäevases mõistes, koosneb protsessorist, töömälust, vahemälust ning välisseadmetest, mille ülesannete hulka kuuluvad inimese ja arvuti suhtlemise vahendamine, arvutile andmete etteandmine ning tulemuste salvestamine. Välisseadmed võivad asuda arvutiga samas korpuses. Inimese suhtluseks arvutiga kasutatakse sisend- ja väljundseadmed, mille hulka kuuluvad näiteks klaviatuur, hiir, skanner, kuvar ja printer. Arvuti füüsiliste kom

Informaatika

pptx

Arvuti riistvara slaidiesitlus

Arvuti riistvara Arvuti Arvutiks nimetatakse programmijuhtimisega elektronseadet või -seadmestikku andmetöötluse (sealhulgas arvutuste) automatiseerimiseks. Arvuti riistvara Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. Arvuti riistvara jaguneb(4): sisendseadmed, töötlusseadmed, lisaseadmed ja väljundseadmed. Riistvara komponendid Emaplaat, protsessor, mälu, videokaart, kõvaketas, CD-ROM ja DVD ROM, helikaart, võrgukaart, modem, toiteplokk, korpus, kuvar, klaviatuur, hiir, printer, skanner, kõlarid, puhvertoiteallikas ehk UPS Emaplaat Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Protsessor Protsessor on loogikaskeem, mi

Arvutiõpetus

docx

IKT põhimõisted

1. Põhimõisted 1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia Andmed (ingl. data) mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja

Infotehnoloogia

pdf

IT küsimused

1. Mida tähendab termin "riistvara"? Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. 2. Mida tähendab termin "tarkvara"? Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. 3. Millest tuleneb lühend IT? Infotehnoloogia IT tuleneb sõnast infotehnologia, inglise keeles Information technology. 4. Mis on PC? - personal computer Personaalarvuti ehk mikroarvuti on mikroprotsessoritel põhinev arvuti, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. 5. Mis on Mac? Mac on Apple tehtud op süsteemi või arvuti nime lühend. 6. Mis on võrguarvuti? Võrguarvuti spetsiaalselt arvutivõrgus, eriti Internetis töötamiseks projekteeritud arvuti, millel on minimaalselt mälu, kõvaketta mahtu ja protsessorivõimsust.

Infotehnoloogia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 18 lk