Elektroonilised andmekandjad. (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Andmete säilitamine (vahemälu, püsimälu, välismäluseadmed)

Kahe aasta pärast esitleti täiustatud digitaalset audioplaati, millele sai 150 minuti jagu andmeid salvestada. 1979. aastal tutvustas Philips sarnast audioplaati. Samal aastal hakkasid Sony ja Philips tegema koostööd ning arendama välja uut ning paremat digitaalset audioplaati. 1981. aastal esitleti tulemust BBC vahendusel. 1982. aastal hakati CD-d tootma juba suuremates kogustes. 1985. aastal toodeti esimene CD-ROM ja 1990. aastal esimene CD-R. (Vikipedia) 1.2.6 DVD DVD on CD-d meenutav andmekandja, mis mahutab rohkem andmeid kui tavaline CD. DVD on tehtud spiraalsoonest, mis on tehtud spiraal soonest, mida kirjutatakse või loetakse alates ketta keskpunktist. DVD lugemiseks ja kirjutamiseks kasutatakse punast laserit, mille lainepikkus on 650 nm. DVD-d jaotatakse andmestruktuuri järgi nelja alarühma: DVD Video, DVD Audio, DVD Data ja segaandmeid sisaldavaks DVD-ks. DVD-del on üks või kaks poolt ning üks või

Arvutiõpetus

3

doc

Arvuti välised salvestusseadmed

diskettidele. Seoses USB mälupulkade ning CD-ROM-ide ja DVD-ROM-ide laia levikuga on viimasel ajal diskettide kasutamine muutunud harvemaks. 1969 ­ leiutas IBM is töötav Alan Shugart magnetandmekandjal 200 mm flopi. Diskett mahutas 79,75 kB informatsiooni ning oli ainult kettasseadmes lugemiseks. Magnetketas oli paigutatud õhukesest plastikust ümbrikusse. Info lugemisava oli kaitseta. Pildil 1.44MB disket. 4.CD (inglise keeles compact disc) on andmekandja, mida kasutatakse informatsiooni salvestamiseks. Laserketas, millele mahub kuni 74 minutit digitaalset Hi-Fi stereoheli. 1983.a. esmakordselt müügile tulnud CD kujutab endast 120 mm diameetriga 1,2 mm paksust läbipaistvast plastist ketast, mille ühele poolele on pressitud spiraalne soon digitaalse heliga. Kompaktketaste materjalina kasutatakse polükarbonaati ning tehnoloogiana survevalu. Kõik muud laserkettad on hiljem välja kasvanud audio- laserkettast. (url= http://vallaste.ee/index.htm

Informaatika

12

docx

Referaat arvuti seadmetest

küllaltki stabiilsed. Töökihtide täpne koostis on reeglina tootjate poolt salastatud. Lisaks sideainele ja magnetosakestele sisaldab töökiht mitmesuguseid lisandaineid. 3.3 Kasutusala, kasutusmugavus, hinnaklass Lindiajamite puuduseks on see, et need on järjestikpöördusega, st vajaliku andebloki lugemiseks tuleb läbi lugeda ka kõik eelnevad andmeblokid. Seetõttu on magnetsalvestid liiga aeglased kasutamiseks üldotstarbelise mäluseadmena, küll aga on see kõige odavam andmekandja ja sobib suurepäraselt just varukoopiate tegemiseks. Magnetlint seadmete puuduseks on aga tema kõrge hind. 4. DISKETISEADE 4.1 Ajalugu Esimese disketi (floppy disk ehk pehme ketas) leiutas IBM 1967aastal. Esimene dikett oli 8 tolline. 1978 aastal tutuvstas Apple Computer ketast II (disk II) mis mahutas 5- 10MB. 1980 aastal juba tutvustas Sony 3.5 tollist ketast, mis mahutas tollal 875KB andmeid

Arvutiõpetus

8

docx

Tehnoloogia tänapäeval ja tulevikus.

Samuti toimub HDMI liidesel pidev areng ja ta muutub aina paremaks. Lähitulevikus on ka välja tulemas uus HDMI 2.0 spetsifikatsioon. Kuna inimestele meeldib omas kodus, kinos käimise asemel vaadata kõrgkvaliteedilist videot ja kuulata kõrgkvaliteedilist audiot, siis pole HDMI tootjatel vaja klientide pärast muretseda, neid on piisavalt. Printerid Printer on väljundseade ja kõik printerid koosnevad neist kolmest põhiosast: o Paberi või muu andmekandja veo- ja etteandmissüsteem o Trükimehhanism koos trükivärvi pealekandva sõlmega o Juhtseade e. kontroller, mis juhib trükimehhanismi ja mille abiga jäädvustatakse trükimärgid andmekandjale Väljundi kuvamist monitori ekraanil nimetatakse hetkkoopiaks ja väljundit paberil püsikoopiaks. Printerid saab väga laias laastus jaotata löökprinteriteks ja löögita printeriteks. Täpsemalt saab neid jagada järgmiselt: Löökprinterid o Maatriksprinter e. nõelprinte

Arvutite lisaseadmed

2

docx

Andmekandjad2

Andmekandjad ja nende lugejad Kõvaketas (hard disk, HDD) Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). See asub arvuti korpuses. Kõvakettal on andmekandja ja selle lugeja ühendatud. Tänapäeval on kõvaketaste maht enamasti 10-180 GB. Kõvakettal säilitatakse arvuti süsteemne tarkvara, arvutisse installeeritud rakendusprogrammid ja andmefailid. Arvuti normaalseks tööks peaks kõvakettal olema vähemalt 100 MB vaba ruumi. Pehmeketas ehk diskett (floppy disk) Diskett on õhuke plastmasskestas asuv elastne magnetketas, mida loeb disketiseade (Floppy Disk Drive, FDD). Kasutusel on olnud 8, 5,25 ja 3,5 tollise läbimõõduga diskette,

Arvutiõpetus

27

ppt

Andmekandjad ja NETIKETT

Andmekandjad Aivar Luist  Andmekandja · Andmekandja ehk teabekandja ehk infokandja on vahend andmete ehk informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks  Andmekandjate liigid · Molekulaarsed andmekandjaid · Füsioloogilised andmekandjaid · Mineraalsed andmekandjaid · Orgaanilised andmekandjaid Infotehnoloogias kasutatakse · Mehhaanilised andmekandjaidPõhiliselt kolme liiki · Keemilised andmekandjaid · Perforatsioonilised andmekandjaid

Informaatika

1

doc

Arvuti ajalugu

2) välisseadmed - asuvad arvutist väljaspool. 6) Süsteemitarkvara on arvutisüsteemi käitamist toetav tarkvara, mille põhiülesannete hulka kuulub riistvarakomponentide juhtimine, haldamine ja integreerimine. NT. laadurid, operatsioonisüsteemid, seadmedraiverid, 7) Väljundseadmed on kõik välisseadmed, mille abil on võimalik arvutist andmeid väljastada. Peamisteks väljundseadmeteks on: monitorid, printerid, meediaprojektorid jne. 8) CD plaat on andmekandja, mida kasutatakse informatsiooni salvestamiseks. 9) Välkmälu e. Mälupulk on põhinev andmekandja, mis ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. Alates leiutamisest on mälupulga mälumaht tohutult suurenenud ja ulatub juba 256 GB-ni. 10) Tekstifailide- DOSi batch failide nimelaiendiks on .bat. Presentatsioonifailidel on ppt Muusikafailil on .aif, .aifc, .aiff .asf, .au, .mp2, .mp3, .mpa, .snd, .wav, ja .wma Videoofailil on .asf, .avi, dvr-ms, .m1v, .mp2, .mp2v, .mpe, .mpeg,

Arvuti õpetus

2

docx

Tehnika meie kodudes

TEHNIKA MEIE KODUDES. SiSSEJUHATUS Tehnika areng on muutnud ühiskonna elukorraldust. Kõikvõimalikud leiutised alates mobiiltelefonist , arvutist kuni mp3 mängijate ja intelligentsete külmkappideni hoiavad aega kokku ja teevad elu lihtsamaks. Inimkonda ootab ees täpselt selline tulevik, nagu ulmefilmidest näha võib. MOBIIL: Samas oleme me paljuski nende mugavate asjade ohvriks langenud, näiteks on kellegil kindlasti tööle/kooli minnes mobiiltelefon koju ununenud, ning sellele uuesti järgi mindud. Saaksime ju päeva ka telefonita hakkama, ent see on nagu külge kasvanud ­ kui teda pole, tunned end alasti. Uuendusi tekib iga päev ja enamasti on nende ideeks elu lihtsustamine. Nutikad telefonid, millega saab kõik internetiasjad diivanilt tõusmata korda ajada, ei ole enam ammu mingi uudis TELEVIISOR: Rohkelt on muutusi on ka teinud paljude lemmik televiisor. kui võrrelda vasakul käepoolel olevat televiisorit ning parempoolset, saaks öelda

Elektroonika

Meedia

Kommentaarid (0)