Elektroonilised andmekandjad. (0)

Elektroonilised andmekandjad
Marianna Golovina 8.c klass
Tallinna Reaalkool
Andmekandja (teabekandja, infokandja) on vahend, mille abil saame salvestada , säilitada või taaskasutada andmeid ehk informatsiooni. Koos keele arenguga tekkis inimkultuuris võimalus informatsiooni salvestada sõnalisel kujul. Seejärel ujunesid välja isikud, kelle ülesandeks oli andmete, teadmiste, oskuste, mälestuste vms edasiandmine ja säilitamine. Peale seda, kui hakati kasutama kirja, ja muude märgisüsteeme, hakati andmeid salvestama, kandes neid mitmesugustele mineraalsetele ja orgaanilistele materjalidele. Kõige populaarsemaks andmekandjaks, alates trükinduse kasutuselevõtust, sai trükimärkidega kaetud paber, eriti raamatu kujul. Võeti kasutusele erinevaid mehhaanilisi andmekandjad kõige enam muusika , hiljem ka kõne salvestamiseks, säilitamiseks ja taasesitamiseks ning seda kõike alates 18. sajandist. Andmekandjate hulk suurenes veel enam märgatavalt 20. sajandil. Keemiliste vahendite abil, nagu näiteks fotograafia ja filmilint, tuli kasutusele ka piltide salvestamine. Magnetilistele ja seejärel optilistele ning elektroonilistele andmekandjatele hakati salvestama andmeid juba sajandi teisel poolel. Ja siin ka näide elektroonilistest andmekandjast- välkmälu (flash-mälu) (mälukaartides, USB mälupulkades, MP3 mängijates, digikaamerates, mobiiltelefonides jm)
MÕISTED:
Mälukaart- välkmäluseade (Flash memory ), milles saab hoida digitaalseid andmeid.
Mälupulk- välkmälul põhinev andmekandja, mis ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. (Mälupulki kasutatakse samal otstarbel nagu varem kasutati diskette, kuid nad on kiiremad ja võtavad rohkem võimsust. Nad on palju väiksemad kui disketid ja samuti kergemad, kaaludes alla 30 g. Alates leiutamisest on mälupulga mälumaht tohutult suurenenud ja ulatub juba 256 GB-ni. Nad on vastupidavamad ja töökindlamad, sest neil ei ole liikuvaid osi. Nad on üsna robustsed ja peavad vastu igasuguse mehaanilise surve, mis just mälupulka katki ei murra ega tema pistikut ei kahjusta. Mälupulgale ei ole võimalik kirjutada ükskõik kui mitu korda, sest mälu kulub iga kirjutamise käigus. Mälupulgale kirjutada või andmeid kustutada võib uuematel mälupulkadel kuni miljon korda, enne kui mälupulk rikki läheb ja töötamast lakkab. Mälupulgal on väike trükkplaat ja USB- pistik . Mälupulk on elektriliselt isoleeritud ja kaetud plast -, metall- või kummikattega, nii et seda võib kanda taskus või näiteks võtmehoidja otsas. Pistik võib olla kaetud eemaldatava otsakuga, see võib olla ka katte sisse lükatav ja välja tõmmatav, kuigi ka kaitsmata kujul on tema kahjustumine vähetõenäoline. Enamikul mälupulkadel on standardne USB-pistik, aga on olemas teistsuguseidki ühendusviise.)
MP3-mängija- digitaalse muusika mängija. Selle peamine ülesanne on hoida ja mängida digitaalset muusikat, kuigi enamik seadmed on tänapäeval ekraaniga, mis võimaldab mängida videofaile ja vaadata pildifaile; lisaks diktofoniga.
Mobiiltelefon ehk mobiil ehk taskutelefon ehk kärgtelefon (kõnekeeles mobiil, mobla)- raadiotelefonside terminal, mis on ette nähtud ühenduseks tugijaamade kärgvõrguga. Mobiiltelefon võimaldab telefonikõnesid ning tavaliselt tekstisõnumite saatmist ja sageli andmesidet.
http://www.klik.ee/gallery/thumb500/302-Toshiba_64GB_SDXC.jpg http://images.hinnavaatlus.ee/news/fingerprint_usb.jpg
http://www.busse.pri.ee/wp-content/uploads/2008/10/ipod_nano_3gen-style-mp3-2.jpg http://www.overall.ee/uudistepildid/nws_31_1.jpg
http://www.3g.co.uk/PR/Nov2007/iPhone.jpg
PILDID:
1. pildil on mälukaart.
2. pidil on USB mälupulk.
3. pildil on MP3- mängija.
4. pildil on digikaamera.
5. pildil on mobiiltelefon.
Kasutatud material :
http://et.wikipedia.org/wiki/Andmekandja
http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4lukaart
http://et.wikipedia.org/wiki/USB_m%C3%A4lupulk
http://et.wikipedia.org/wiki/MP3_m%C3%A4ngija
http://et.wikipedia.org/wiki/Mobiiltelefon