Introduction: Hi, I'm here to talk about the advantages and disadvantages of using legal English. How many of you have had to use/have had any interaction with legal English? Well, I, myself, apart from learning it in this class, have never, but many others have. Legal English dates back to thousands of years and it is an essential part of law. Lately, in some cases, legalese has been smoothly replaced with plain language and for some it is unacceptable. So, why use legal English when there is already plain language that can be used instead? Body 1: Firstly, we all like to follow traditions, right? So do most lawyers. You know Latin was and is important for English law, the practice of using Latin word versus in case names (for "against") still occurs daily. Why change something that has been used and appreciated for thousands of years? Law is known for it's conservatism and legalese might have maintained so well because many lawyers h...
töö. (Näited mõtle ise, materjalides antud näiteid kasutada ei tohi.) 1.Mis ülesanne on väljadel 2.Kuidas välja kindlaks teha? 3Mida iseloomustab jõud? 4.Selgita Newtoni 3. seaduse olemus. Too näide 5.Mida iseloomustab kiirendus? 6.Mis põhjustab liikumisoleku muutust? Too näide ja seosta see Newtoni 2. seadusega. 7.Mida iseloomustab a)inertsus b)inerts. Too näiteid. 8. Selgita oma sõnadega lahti Newtoni 1. seadus, kasutades selleks näidet. 9.Ava tavakeele sõnadega mõistete töö,energia, võimsus, kasulik energia, kasutegur sisu. Millised on nende mõõtühikud? 10.Milline seos on energial ja tööl? 11.Mida mõistad põhjuslikkuse all? 12.Too näiteid erinevatest põhjuslikest seostest. 13.Too näide füüsikas pakutavate ennustuslike võimaluste kohta. 14.Mis on füüsika printsiibid üldiselt.Sõnasta atomistlik, energia miinmumi, tõrjutus-,
ämmaemand 18- aastaselt sai efeebiks 45-aastaselt abiellus Xanthippega Kolm poega: Lamprokles, Sophroniskos ja Menexenos Tagasihoidlik eluviis Pärast abiellumist jätkas filosoofielu Ei võtnud tasu esinemise eest Pidas vaesust ainuõigeks filosoofi jaoks FILOSOOFIA Läheb relativistlike õpetuste vastu Põhiline allikas Platon Filosofeerimise meetod täiesti uudne Lähenes kriitiliselt ja kahtlevalt tavakeele mõistetele Mõtlemine olgu kriitiline oma aluste suhtes ,,Ma tean, et ma midagi ei tea." Tunnetusprotsess on lõputu Sokratese hüüdlause oli Delfi oraakli oma: tunneta iseennast keegi ei tee kurja meelega, vaid teadmatusest (võltsteadmistest) Teadmine-kuidas ja teadmine-et SEOSED KAASAJAGA Vene endise oligarhi Mihhail Hodorovski saatus Paralleel ,,noorsoo rikkumisega" Võrdlus eesti teleajakirjaniku Peeter Võsaga
Essee "Abordi keelustamise poolt või vastu" Abort on embrüo või loote iseeneslik väljumine või tehislik väljutamine emakast enne sündi, mille tagajärjel katkeb rasedus. Tavakeele kasutuses tähistab sõna "abort" üldjuhul esilekutsutud aborti, st raseduse katkestamist embrüo või loote elu lõpetamisega ning surnud embrüo või loote eemaldamisega emakaõõnest. Abort, see on midagi, mis igale inimesele näib erinevalt. Mõnele tundub see hirmus ja "sündimata lapse" tapmine kuid mõned pooldavad seda. Mina kui veel noor inimene olen täielikult abordi keelustamise vastu. Kogu see aeg, mil olen näinud pilte ja kuulnud jutte abordist, olen pidanud seda
alati vastumõju; · Tunnen mõistet kiirendus ja tean, et see iseloomustab keha liikumisoleku muutumist; · Oskan seletada ja rakendada Newtoni II seadust liikumisoleku muutumise põhjustab jõud; · Tean, milles seisneb kehade inertsuse omadus; tean, et seda omadust iseloomustab mass; · Oskan seletada ja rakendada Newtoni I seadust liikumisolek saab olla püsiv vaid siis, kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus; · Oskan avada tavakeele sõnadega järgmiste mõistete sisu: töö, energia, kineetiline ja potentsiaalne energia, võimsus, kasulik energia, kasutegur; · Oskan sõnastada mõõtühikute njuuton, dzaul ja vatt definitsioone ning oskan neid probleemide lahendamisel rakendada. Isaac Newton (16421727) · Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmsegravitatsiooni seaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal ja
Frege. Võib jagada 4 põhitüübiks: 1) fenomenalistlik analüüs algul peaaegu kõik Viini ringi liikmed (M.Schlick, varane Wittg.). Baaslausetena vaadeldakse meelelist kogemust väljendavaid. 2) füsikalistlik Berliini grupp, hiljem ka Viini ring (Carnap). Baaslause väljendab füüsiliste objektide vaatluse tulemusi. 3) pragmaatiline USA (Ramsey, W. Quine). Tähenduse suhtelisus sõltuvalt konkreetse arutluse praktilisest eesmärgist 4) tavakeele analüüs /lingv. F põhiliselt Inglismaal (Stroson, J.Austin, hiline Wittg.). Püüavad vältida kunstlikke keeli. Teadus kui üks paljudest võimalustest. Keskendutakse tavakeele tähendustele. Peab F. probleemide lahendamise ainsaks viisiks tavaliste keelekasutusviiside kindlakstegemist (kusjuures tavalist vastandatakse ebatavalisele ja keelt ei samastata selle sõnavaraga). Filosoofilistes jmt arutlustes ilmnevate eksiväidete peapõhjus on
paralleele, ent tihtipeale on idiomaatlise väljendi asendamine tema vastega otsekui rünnak võõrteose kui terviku suhtes, isegi kui tähendus on identne, sest ,,paljas vastete otsimine ei ole tõlkimine". 12. Keelte eripärade tagaplaanile jätmine Iga proosateos sisaldab endas keelelisi eripärasid (Bakhtini heteroloogia, heteroglossia, heterofoonia). Tõlkija peaks neisse süüvima ja püüdma ilmtingimata taolisi originaalteksti eripärasid - dialekti ja tavakeele, koiné või mitme koiné vaheline suhe, pingestatus - säilitada.
· Rõhk sõna lõpus Ühekeelsed sõnaraamatud 1) ÕS : sõnade õigekiri, käänamine, pööramine, tähendused, näitelaused, hääldused, rõhk, kohanimed, keelereeglid 2) Võõrsõnade leksikon : võõrsõnad, tähendused, hääldused, päritolu, tsitaatsõnad, väljendid 3) Sünonüümisõnastik : kirjanikele, sõnade kordumise vältimiseks erinevaid sõnu ehk vasteid ühele sõnale on palju 4) Väike murdesõnastik : osa murdesõnadest tavakeele kasutuses, tähendused, murde päritolu 5) Eesti kirjakeele seletussõnaraamat : kirjanikele/proffidele, lause seletused Stiilid · Argistiil kõnekeeles (eakaaslased), pole korrektsed lauseehitust, parasiitsõnad · Ilukirjandusstiil piltlikud väljendid, ilustav sõnavara, novellid jt. · Teadusstiil lühike, konkreetne,faktid,entsüklopeedia,referaat jt.
Mõisted 1)kana-zshi Need on peamiselt silptähestikus ja väheste hiina märkidega kirjutatud teosed.Puhtalt meelelahutuslikud, õpetlikud, lugeja intellektuaalse valgustamise eesmärgil kirja pandud. 2)ukiyo-zshi- ,,raamatud voolavast maailmast" on nimetus populaarkirjanduse teostele, mida avaldati Osakas Ja Kyotos alates 17.saj lõpust kuni 18.saj lõpuni. 3)Haikai- Tekkis renga-traditsiooni alusel.Meelelahutuslik ja humoorikas.Arenes välja klassikalise ja tavakeele, õukonnakultuuri ja uue linnakultuuri vastastikusest mõjust. 4)hokku - Haikaist arenes hokku e haiku kui rõhk seosvärrside ühendamisel nihkus esimesele värsile.Hakati Edo ajal üha enam pidama iseseisvaks luuletuseks. Hokku pidi sisaldama kigo`t ja kireji`d. 5)Kigo- hooaeg , on sõna või väljend, mis on seotud eelkõige hooajaga, mida kasutatakse jaapani luules. Kigo kasutatakse seotud-salm vormides rengaas ja haikus, mis näitab hooajale osutatud salmi. 6)Senry-
püüa lahti mõtestada nendevaheliste seoste ja sõltuvuste iseloom. Miski ei edenda psüühilist mõtleismt kiiremini kui erialamõistete sisu selge tundmine ja nende asjatundlik kasutamine. Püüa keerukaist asjust arusaamiseks õpitud teadusterminid lahti seletada argikeele mõistetega ja vastupidi- leida tavapsühholoogia tõdemustele täpsed psühholoogilised vasted. 10. Ole valvas ära tundma juhtumeid,. Kus tavakeele mõitel onm psühholoogiateduses antud spetsiifiline sisu. Need palju konkreetsemad. 11. Leia omandatud teoreetilisele teadmisele võimalikult kiirelt eluline näide.pole kerge.Püüa kõik viia meelelisele tasandile. Nagu see avaldusk mu viiele meelele ja osti vastavaid nähtusi elust.12. aseta tunnused millegi alusel hierarhiasse. Mooduta mõttetööd hõlbustavaid skeeme- lähedaste nähtuste jadasid, kokkukuuluvusi, vastandustasandeid. 13. Püüa kirjalikes töödes valgustada uuritavaid
Nii sõltub Sokratese-pilt, mida üks või teine filosoofia ajalugu pakub, sellest, milliseid allikaid on peetud teistest tõeväärtuslikemaiks. Enamasti peetakse sellisteks allikateks siiski Platoni teoseid. SOKRATESE FILOSOOFIA Sokrates läheb oma filosoofilistes otsingutes relativistlike õpetuste vastu. Eristamaks ennast sofistidest ei võta ta õpetamise eest tasu. Sokratese ei esitanud doktriine, vaid lähenes kriitiliselt, kahtlevalt tavakeele mõistetele. Sokratese põhimõte leiab laialdast kasutusevõttu järgnevas filosoofias ja teaduses: mõtlemine olgu kriitiline oma aluste suhtes. Sokrates ei esitanud positiivset doktriini. Tema filosoofia võib kokku võtta paradoksaalsesse väitesse: ma tean, et ma midagi ei tea. Sokratese käsituses saab selgelt uue tähendusvarjundi sõna "filosoofia" kui tarkusearmastus: mitte püsiv side tarkusega, vaid püüdlemine tarkuse poole. SEOSED KAASAJAGA
organiseerumise printsiipidega. Strukturalism: Aigi Heero Vene vormikoolkond (formalism) 1910-1920 aa.: Peterburi Luulekeele Uurimise Ühing (Juri Tõnjanov, Viktor Shklovski jt.) 1915 Moskva Lingvistikaring (Roman Jakobson 1926 Praha Lingvistikaring) Väide: Tekst koosneb sõnadest, mitte objektidest ega tundmustest. ,,Puskini Jevgeni Onegin oleks kirjutatud ka siis, kui Puskinit ennast poleks olemas olnudki." Viktor Shklovski ,,Kunst kui võte" Poeetilise keele ja tavakeele eristamine ,,Kummastumise" võte (ostranenije, defamiliarization, Verfremdung) Süzhee ja faabula (plot/story) Juri Tõnjanov ,,Kirjanduslikust evolutsioonist" Kirjandusliku süsteemi mõiste Kirjanduslik evolutsioon on süsteemide või sünkroonsete seisundite vaheldumine ,,Dominant": süsteemis domineerivate elementide grupp; dominantide vaheldumine Roman Jakobson Keele poeetiline funktsioon Metafoor ja metonüümia Selektsioon ja kombinatsioon Claude Lévi-Strauss
seadus – Kui kehale ei mõju teised kehad või kui teiste kehade mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nähtust, kus kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada nim inertsiks. Newtoni I seadus just inertsi väljendabki. Näiteks: Sama suure jõuga, millega pall põrkub mõjutab maad, maa palli vastu. Langevarjur laskub muutumatu kiirusega, kui maa külgetõmmet tasakaalustab õhu takistusjõud. 16)AVAB TAVAKEELE SÕNADEGA JÄRGMISTE MÕISTETE SISU : TÖÖ, ENERGIA, KINEETILINE JA POTENSIAALNE ENERGIA, VÕIMSUS, KASULIK ENERGIA, KASUTEGUR – Tööks nim. protsesi, kus keha liigub jõu mõjul (Peavad olema täidetud tingimused: keha liigub ja kehale mõjub jõud). Tööd tehakse siis, kui üks energia muudab teist energiat. A = F × s (töö = jõud × teepikkus . Võimsuseks nim. füüsikalist suurust, mis iseloomustab töö tegemise kiirust. N = A÷t (võimsus = töö÷aeg). Energiaks nim
27.10.2016 NB! Filosoofiaprobleemid Filosoofiakoolkonnad/voolud 1. ... on sageli koolkonna /voolu spetsiifilised Analüütiline filosoofia Koolkonda seob ühtne arusaam filosoofia "õigest" tegemise viisist tavakeele filosoofia (meetoditest, stiilist) loogiline positivism 2. ... on igavese loomuga, ent sageli sõltuvad ka konkreetsest Kontinentaalne filosoofia ajastust ja kultuuri-tehnoloogilisest olukorrast. tõde, teadmine versus tuumarelv, kloonimine. eksistentsialism
luulet, budistlike tekste, erialakirjandust samuraidele, praktilisi raamatud, mis pakkusid huvi ka chnin`idele, kultuurialaseid raamatuid. 17. Sajandil trükiti üle 10 000 raamatu. 2)Mis on iseloomulik Edo aja luulele? Edo aja luulele on iseloomulik meelelahutuslik humoorikas luulevorm haikai. Keskaja lõpupoole tekkis renga-traditsiooni alusel uus luulevorm. See luulevrom haikai e haikai no renga muutus uusajal peamiseks luulevormiks. Haikai arenes välja klassikalise ja tavakeele, õukonnakultuuri ja uue, peamiselt tavainimeste ja samuraide tegevusel põhineva linnakultuuri vastastikusest mõjust. Haikaile ei seatud traditsioonilisi piiranguid temaatikale, sõnavalikule ega nõutud niivõrd tõsist suhtumist. Haikaist arenes hokku e haiku kui rõhk seosvärrside ühendamisel nihkus esimesele värsile. Hokku`t hakati Edo ajal üha enam pidama iseseisvaks luuletuseks. Hokku pidi sisaldama kigo`t ja kireji`d (Klassikalise teema ja popkultuuri sidumine). Renga haikai (e
alfabeet (märkide süsteem); süntaks (märkide kombineerimise reeglistik); semantika (märkide tähendus); pragmaatika (märkide seos kasutajaga). Alfabeet koosneb: - tähtedest, mis asendavad füüsikaliste suuruste nimesid, muutujaid, mõõtühikute nimetusi; - märkidest, mis tähistavad nähtuste, suuruste või objektide seoseid (näit: , , ); - operaatoreist, mis tähistavad mingeid operatsioone (näit: ); - tavakeele kirjavahemärkidest; - muudest sümbolitest (näit: läätse sümbol, dioodi sümbol ). 3 - objekte tähistavatest arvudest ( näit: elektroni laengu arvväärtus, gravitatsioonikonstant); Süntaks õpetab seda, kuidas märkidest lauseid moodustada ja kuidas neid lugeda (näit: a = F/m, U 220 V ). Semantika käsitleb märkide seost objektiga (näit: optiline süsteem ja selle skeem ).
Arvesta värvidega seonduvaid assotsiatsioone Punane – hädaoht Roheline - turvalisus Arvesta värvipimedatega Õige värv ja valgustus ruumis Õiged tähevahed tekstis Väldi eksimist sarnaste tähtede korral Tähed õige suurusega – suurte tähtede kõrgus peab olema 1/2000 lugemise kaugusest Kuval tähtede min suurus 3 mm Dialoog kasutajale arusaadavaks Dialoogi kiirus kohandada kasutaja töö kiirusega Väldi käskivat kõneviisi dialoogis Tavakeele väljendustel eelised, kuid võib mõista mitmeti Abi (Help) peab vastama kogemustele Süsteemis võimalus liikuda tagasi selgituse võimalus koos näitega mitte dikteerida operatsiooni kiirust sisend ja väljund kontrollitav kasutaja poolt Dialoog kohandatud õppimiseks suunatud tegevus ka väheste kogemustega kasutajale abi ja nõuanded kättesaadavaks Dialoog ise Dialoog inimene-masin Vastused lakoonilised : ja ja ei
Teine arche- logos-kõne lausumine. 6.Sokratese pööre- üleminekus loodusfilosoofialt inimliku teadmise küsimuse juurde. Vastandas ennast sofistidele-olid prof õpetajad, õpetasid eelkõige vaidluskunsti, mida läks vaja rahvakoosolekutel esinemiseks. Ametist sõltuvalt ei otsinud viimset tõõde, õpetasid kuidas argumenteerida. (kuulsaim sofist Protagoras). Sokrates eristamaks end sofistidest ei võta õpetamise eest tasu. Ei esitanud doktriine vaid lähenes kriitiliselt, kahtlevalt tavakeele mõistetele. Ma tean, et ma midagi ei tea. Tegevuse mõtet nägi nö vaimses ämmaemandakunstis. Hüüdlause: tunneta iseennast. 7. Platon- rajas esimese metafüüsilise süsteemi. Mis on olev tervikuna? Kantud sokraatilisest intuitsioonist, et üldine on olemas. Kuigi nähtavad maailmad on tekkimises ja hävimises, on see, mis neid asjadena vormib, olemus. Olemus? See on üline, üldisus jõuab olemuste eristamiseni- ideeõpetuseni. Üldine on mõeldav, mitte kogetav
8 WITTGENSTEIN JA ANALÜÜTILINE FILOSOOFIA 1.Analüülitise filosoofia mõiste ja klassikud (Russel, Moore): Analüütilise filosoofia jaoks on keskne probleem, millises vahekorras on keel ja maailm. Käsitleb meetodi, loogika, teaduse ja eelkõige keele teemasid. Bertrand Russel filosoof-matemaatik, üks analüütilise filosoofia rajajatest. Tähtsaim panus keelefilosoofiasse on tema määravate kirjelduste teooria. Edward Moore Briti filosoof, esimene tavakeele filosoof. 2."Loogilis-filosoofilise traktaadi" keelekäsitluse põhijooned ja järeldused filosoofia kohta: Lausete vahekord kindel. 7 põhilauset + igal lausel täpsustus (v.a. viimasel). Kindel süsteem, mis väljendab lausete loogilist kaalu. Teose eesmärk oli kõigi filosoofiliste probleemide lahendamine. Ei peeta silmas midagi sellist, et antakse filosoofilistele probleemidele lõplik vastus, vaid hoopis seda, et näidatakse, et neid probleemid ise on mõttetud või loogiliselt absurdsed
tähendusvõimaluse vahel valiku tegemine. On neli meetodit, lingvistiline, süstemaatiline, ajalooline ning teleoloogiline. - lingvistiline argumentatsioon- grammatiline, keeleline ja sõnaline. Viitab sõnade tähendusele nii nagu nad kirjas on. Eristatakse sõna tähendusena tavalist ja tehnilist tähendust. Tavaline viitab igaühe arusaamisele sõnade jm märkide tähendusest. Kasutusel on just tavakeele jaoks olulised argumendid. Abiks on keelelised käsiraamatud. Tehniline tähendus viitab seaduses kasutatavate sõnade erialakeelelisele tähendusele . mõiste tehniline ähendus on seotud mingi õigusalase terminiga. - süstemaatiline argumentatsioon, vaadeldakse tõlgendatavaid sätteid koos teiste tähtsust omavate asjaoludega. Üks säte moodustab nende asjaoludega koos süsteemi. See on
Kuna ta ise ühtegi raamatut ei kirjutanud, tuleb tema vaated rekonstrueerida. Põhiline allikas Platon (kuid temal on Sokrates tark minategelane kõigis dialoogides, ka nendes, kus ta esitab oma isiklikke seisukohti). Ka e.k. leiduv teos "Sokratese apoloogia" ehk suhteliselt autentne, kuna Sokratese kohtuprotsessil oli palju tunnistajaid. Sokratese filosofeerimise meetod oli täiesti uudne.Ta ei esitanud doktriine, vaid lähenes kriitiliselt, kahtlevalt tavakeele mõistetele. Lõhkus tavaarusaamu. Tema eeldus: selleks, et näit. olla mehine, peab teadma mis on mehisus jne. Kuid paljud väidavad end teadvat ühte või teist, kuid ei oska mõisteid sobivalt määratleda. Seega peavad inimesed endid targaks, kuigi nad ei valda olulistes küsimustes teadmist. Sokratese põhimõte leiab laialdast kasutusevõttu järgnevas filosoofias ja teaduses: mõtlemine olgu kriitiline oma aluste suhtes. Sokrates ei esitanud positiivset doktriini
esilekutsutud aborti aga indutseeritud abordiks. Spontaanse abordi ehk nurisünnituse puhul on tegemist raseduse katkemisega mingi geneetilise või füsioloogilise häire/haiguse tagajärjel. Veel võivad iseeneslikku abordi põhjusteks olla ema ja loote vererühmade sobimatus, mittetäisväärtuslik toitumine, mürgised kemikaalid või loote arengut takistavad ravimid, suguelundite haigused ning mitmed füüsilised ja psüühilised traumad. Tavakeele kasutuses tähistab sõna "abort" üldjuhul esilekutsutud aborti, st raseduse katkestamist embrüo või loote elu lõpetamisega ning surnud embrüo või loote eemaldamisega emakaõõnest. Aborti võivad teostada naistearstid vastavat litsentsi omavates meditsiiniasutustes, so riiklikes haiglates ja erakliinikutes. Seega on võimalik ise valida koht, kuhu rasedust katkestama minna. Andmed naise raseduse katkestamise kohta kogutakse ja kantakse abordiregistrisse.
koordineerida nende ajaliste terminite mõju väidetele teiste, nendega seotud terminite mõjuga neile väidetele. Ta oli kui meremees, kellelt, olgugi ta täiesti kodus omaenda laevas, päritakse laevastiku organisatsiooni ja paigutuse järele, kuhu tema laev kuulub. See pole lihtsalt uus küsimus vanast liigist. See on uut liiki küsimus. GILBERT RYLE (190076), inglise filosoof, 1945-68 Oxfordi filosoofiaprofessor, 194771 ajakirja Mind peatoimetaja. Oli üks nn tavakeele filosoofia juhtivaid esindajaid, mõjutatud hilise Wittgensteini vaateist. Peateoses The Concept of Mind (1949) ründas Descartes'i dualismi, nimetades seda "tondiks masinas" vaimu omaette substantsiks pidamine on kategooriaviga. Kaitses ise biheiviorismile lähedasi vaateid. Teisi tähtsamaid teoseid: Dilemmas (1953); Plato's Progress (1966). [1842] 6
Võib jagada 4 põhitüübiks: 1.f enomenalistlik analüüs algul peaaegu kõik Viini ringi liikmed (M.Schlick, varane Wittg.). Baaslausetena vaadeldakse meelelist kogemust väljendavaid. 2. füsikalistlik Berliini grupp, hiljem ka Viini ring (Carnap). Baaslause väljendab füüsiliste objektide vaatluse tulemusi. 3. pragmaatiline USA (Ramsey, W. Quine). Tähenduse suhtelisus sõltuvalt konkreetse arutluse praktilisest eesmärgist 4. tavakeele analüüs /lingv. F põhiliselt Inglismaal (Stroson, J.Austin, hiline Wittg.). Püüavad vältida kunstlikke keeli. Teadus kui üks paljudest võimalustest. Keskendutakse tavakeele tähendustele. Peab F. probleemide lahendamise ainsaks viisiks tavaliste keelekasutusviiside kindlakstegemist (kusjuures tavalist vastandatakse ebatavalisele ja keelt ei samastata selle sõnavaraga). Filosoofilistes jmt arutlustes ilmnevate
S. Eliot, I. A. Richards, John Crowe Ransom, Cleanth Brooks ja Robert Penn Warren jt).Uuskriitika loobub täielikult tausta käsitlemisest ja vaatleb teksti nähtusena, mis eksisteerib tema enese pärast. Teksti analüüsiks kujundab ta välja eeskätt luule lähilugemise meetodi: teksti komponentide vaheliste keerukate suhete ja mitmetähenduslikkuste detailse ja peene analüüsi. Kirjandus on nende jaoks eriline allkeel, mille omadused määratletakse, vastandades neid teaduse ja tavakeele omadele. Sellest omakorda tuleneb, et uurimisel on eriti oluline sõnade, kõnekujundite ja sümbolite tähenduste ja vastastikuste suhete analüüs. Vene formalism ja uuskriitika seostuvad eeskätt oma aja kirjandusega ja kirjanduse üldjoontega, sel ajal kui vaimuloolased ja tekstianalüütikud tegelevad enam ajalooga. Vene formalistide eesmärk oli kirjeldada vaid tekstist lähtuvalt ja teadusliku täpsusega, mis muudab kirjandusliku teksti kirjanduslikuks
subjekt-objekt suhete plaanis Uurib märki kui maailma tunnetamise vahendit. Erinevad märgitüübid eri astmed ja viisid Lingv. märgid Lisanduvad ka kuid on hädavajalikud kõnelejatele (Benveniste) on suvalised "loomulikud märgid" -- ikoon, indeks Arusaamine pidevalt kestev, Diskreetne, suhteline, sümboolne; tähendustamis homogeenne, analoogne Keel Tavakeele abil interpreteeri-takse teisi kultuurikoode. e praktikast v. amorfne; Kultuur kui ,,keelte" kogum Semioos Märgi Eksistents on eeldatud pole "antud", vaid determineeritud lingv. suhtega "objektide" ontoloogia Arusaamine Pragmaatiline, Strukturalistlik, "naturalistlik" sisu dekodeerimine. märgi "konstruktivistlik", Märk saab tähenduse läbi erinevuse teiste samasse
Jansz. Juhatus semiootikasse) Tähistaja ja tähistatava seos on tinglik, meelevaldne. Formalistid: Juri Tõnjanov "Kirjanduslik fakt", "Kirjanduslikust evolutsioonist": kirjandusliku süsteemi mõiste. Kirjanduslik "evolutsioon" on süsteemide või sünkroonsete seisundite vaheldumine Saussure'i "sünkroonsuse" ja " diakroonsuse" vastandamise kriitika Tõnjanov, Jakobson: "dominandi" mõiste Viktor Sklovski: "Kunst kui võte" Poeetilise keele ja tavakeele eristamine "Kummastumise" võte (ostranenije, defamiliarization) Süzee ja faabula Strukturalism: "struktuuri" mõiste Ühe elemendi muutumine toob kaasa terve struktuuri muutumise Ühe struktuuri korrastatud üleminek teiseks toimub kindlate reeglite alusel Süsteemis kehtib eneseregulatsioon Prantsuse strukturalism: Claude Lévi-Strauss "Strukturaalne antropoloogia" (1958) "Metsik mõtlemine" (1962) "Mütoloogikad" (1967-71):
nendega ei seostata teisi uskumusi ning neist ei kõnelda ka usundilisi jutte. · Fiktsioone kõneldakse ka (päris)rahvausundi vaimolendite kohta, kuid siis kujutatakse neid teisiti kui uskumustes ning usundilistes juttudes. 23. Missugused mütoloogiliste arusaamadega on uurijad seostanud eesti sõna koll ja mumm? · hirmutusolendi välimuse kirjeldamine (nt pikkade hammastega rott, karvane mumm, verevidi hambidiga russalka, must mees) · tavakeele jaoks tähendusetud või ebamäärase tähendusega sõnad, nt empelmüts, herneööt, koll (koill, kon'n), kadi, kägi, kärt, mekelmüts, mumm, möura, oakräun, paatsa, pau, pusa, põrk, pöhmus, pöök, rukkinüdi, toodo, üübjas, öök; ingeri pörkö, vadja mömö; soome kouko, kouki, kooko, koko, pöpö, pökö, pörö "Ilmselt germaani eeskujul on arenenud ka meie viljakushaldjate kultus. [---] vilja
Neil puuduvad ka võrdlusvormid, ehkki nende tähendus ei pruugi võrdlust välistada. Niisuguseid muutumatuid omadussõnu nimetatakse vaegomadussõnadeks. (http://www.eki.ee/books/ekkr/ M5). Neid leidsin ainult 1 meeleheitel. Kujundlik kõne ja mitmetähenduslikkus on omased eelkõige ilukirjanduslikule tekstile, mille tõttu ilukirjandusteos erinebki dokumendist, ajalehest, õpikust vm. tarbetekstist, kus kujundlik väljendus on üldjuhul tavakeele tasemel. (Merilai, Saro, Annus, 2003) Ometigi leidus ka artiklites teataval määral mitmetähenduslikkust. Näiteks esitan ainult niisugused laused, milles kujundlikkus avaldub omadussõna abil: 1. ,,Olles jätkuks Leedus pesitseva Alexader Studio Groupi korraldatud kevadfestivalile, tõi vaatlusalune filmifoorum Tallinnale 18 uut linateost." 2. ,,Slavit slaav või lääge lääs." 3. ,,Tema sõnul pole värskelt leitud kangelase maine sugugi nii roosiline, kui kõik
enam rääkida kosmose korrast, puudutamata aspekti, kuidas me seda tunnetame. Sokrates (469-399) vastandas ennast sofistidele (kuigi kaasajal seda ei pandud tähele). Sofistidest filosoofid õpetasid eelkõige vaidluskunsti, mida läks vaja rahvakoosolekul esinemiseks. Seega juba ametist sõltuvalt ei otsinud nad viimset tõde, vaid õpetasid, kuidas argumenteerida. Sokratese filosofeerimise meetod täiesi uudne. Ei esitanud doktriine, vaid lähenes kriitiliselt, kahtlevalt tavakeele mõistetele. Lõhkus tavaarusaamu. Tema eeldus: selleks, et näit. olla mehine, peab teadma mis on mehisus jne. Kuid paljud väidavad end teadvat ühte või teist, kuid ei oska mõisteid sobivalt määratleda. Seega peavad inimesed endid targaks, kuigi nad ei valda olulistes küsimustes teadmist. Sokratese põhimõte leiab laialdast kasutusevõttu järgnevas filosoofias ja teaduses: mõtlemine olgu kriitiline oma aluste suhtes. Sokrates ei esitanud positiivset doktriini
8 Sigmund Freud. ,,Psühhoanalüüsi üks raskus" 1917. Tsiteeritud läbi Sigmund Freud. ,,Inimhinge anatoomiast". Tartu Ülikooli kirjastus 1999. Lisa. Jüri Allik. ,,Sigmund Freudi elu ja töö" 19 ajatut armastust. Miski on substants, mis asub pealpool (või allpool) hea halb ning õige vale kategooriaid. Tema suhestumine ilus kole skaalaga ei ole samuti tavakeele läbi mõistetav. Need superponeeritakse Ülimina poolt, mille ülesandeks on ühildada Miskit ajendav mõnuprintsiip Mina kontrolliva reaalsusprintsiipiga. Seega võib Freudi kaks oluliseimat metapsühholoogilist käsitlust kõrvuti seada nii, et Minale vastab Teadvustatus ja Miskile Teadvustamatus. Sügavam Freudi lugemine lubab mul pisut spekuleerides luua seose ka Ülimina ning Eelteadvuse vahele, mis kujuneb äärmiselt
Laska · inimest tähistavad üldnimed, nt hall mees, kaevu-mees (-kuningas, -vanamees), kemmerguvana, kerisemees, kolumats, ko1vana(mees), lakavana-mees, pakasetaat, pikava1mees, tagasieit (-ä) · loomanimetused, nt herneunt, härg (pull, sikk; tuleb kaevust), kaan (tõmbab kaevu), kilk (koera moodi, pika sabaga), kibuskiunt, merekaru, nõgikikas, näljakon'n, rugasiga, röäsusi, saunahani (kerisel), viläsusi · tavakeele jaoks tähendusetud või ebamäärase tähendusega sõnad, nt empelmüts, herneööt, koll (koill, kon'n), kadi, kägi, kärt, mekelmüts, mumm, möura, oakräun, paatsa, pau, pusa, põrk, pöhmus, pöök, rukkinüdi, toodo, üübjas, öök; ingeri pörkö, vadja mömö; soome kouko, kouki, kooko, koko, pöpö, pökö, pörö · nimetused, mis kirjeldavad lastehirmuQse välimust, nt alapaljakas, kikkpard, naapard, sabasuu, verihammas, verikäpp, veripard, vilisuu Vormelid laste hirmutamisel
väär. Mõttetu või tähenduseta on iga lause, mis ei ole verifitseeritav: nt "Jumal armastab inimest" või "tühjust ei eksisteeri". Metafüüsika põhineb loomuliku keele ebakorrektsusel. Paljud keeleliselt õigesti koostatud laused on mõttetud. Verifitseerimise probleeme: Üldised otsustused ei ole verifitseeritavad. Nt "Kõik koerad on nelja jalaga." Pole välistatud, et see tulevikus ümber lükatakse. Paljud tavakeele laused (nt käsud) ja teaduse täiesti asjalikud laused osutuvad mõttetuteks (tegelikult ka printsiip ise). Printsiipi püüti pehmendada, kuid see ei aidanud. 31 Ludwig WITTGENSTEIN (1889-1951) on XX sajandi mõjukam filosoof. Loobus rikkusest. I maailmasõja ajal kirjutab kaevikus "Loogilis-filosoofilise traktaadi". Pärast arvas, et tal pole enam midagi öelda ning läks kloostrisse. Hiljem pöördus ta filosoofiasse tagasi, kuid see on hoopis teistsugune filosoofia
tunnetamise vahendit. Erinevad moodustavate omavaheliste suhete märgitüübid eri astmed ja viisid plaanis Lingv. märgid on Lisanduvad ka "loomulikud kuid on hädavajalikud suvalised märgid" -- kõnelejatele (Benveniste) ikoon, indeks Arusaamine pidevalt kestev, Diskreetne, suhteline, tähendustamise homogeenne, analoogne v. sümboolne; praktikast amorfne; Keel Tavakeele abil Semioos interpreteeri-takse teisi kultuurikoode. Kultuur kui ,,keelte" kogum Märgi "objektide" Eksistents on eeldatud pole "antud", vaid ontoloogia determineeritud lingv. suhtega Arusaamine märgi Pragmaatiline, Strukturalistlik,
Sellised üksused meenutavad oma vormilt harilikke mõistatusi, kuid funktsioneerivad pigem keerdküsimustena. Nende esitamise peaeesmärgiks pole mitte saada partnerilt õiget vastust, vaid ajada teda segadusse, mille mõistatuse esitaja siis ise õige ja süütu vastuse äraütlemisega leevendab, ja uurijad on arvanud, et neid on kasutatudki eelkõige erootilise pinge tõstmiseks noorukite segaseltskondades. Temaatikast ja lahenditest Nii nagu tavakeele sõnavaras, nii ka kujundkeelses loomes (sh. vanasõnades või mõistatustes) puutume kokku kahe ilminguga need on sünonüümia ja polüseemia. Ühe ja sama asja kohta võib teha mõistatusi mitmeid erinevaid kujundeid kasutades ja üks ja sama mõistatus võib tähendada mitmeid erinevaid asju. On mõistatusi, mis tähendasid üsna eranditult ainult üht kindlat asja: Neli hobust tallis, viies jookseb
mitteproblemaatiliseks.nt. Kolmas ning eelmistega seonduv oluline moment on eriline arusaam mõisteanalüüsist. Eesmärgiks ideaalse keele loomine, ning filosoofiliste probleemide lahendamine definitsioonide abil, mis elimineerivad probleemse osa mingi mõiste tavatähendusest jättes alles oluliseks peetava osa. 16. Iseloomustage filosoofi kui kartograaf või grammatikut! tavamõistusele rõhuvat filosoofiat. filosoof peab olema kui kartograaf, kes kaardistab tavakeele mõistelist geograafiat. Filosoofi ülesandeks on Strawsoni järgi anda süstemaatiline ülevaade meie igapäevase mõtlemise üldisest mõistelisest struktuurist. filosoof on kui grammatik, kes paneb kirja meie tavamõtlemise grammatikareeglid, millest inimesed küll mõeldes ja rääkides implitsiitselt lähtuvad, kuid mida nad ise ei suuda eksplitsiitselt sõnastada. 17. Iseloomustage filosoofi kui terapeuti
viimased omakorda nõutavad diskursusvormid. Sotsialiseerumine süsteemi: informaalne ja formaalne. Scollonite näide: uus töötaja kompaniis. Vrd. Tõnu Viigi kirjeldus essee kirjutamisest "Vikerkaarde". Kultuuri muutumine ajas: Isegi amishid muutuvad kiiremini, kui arvatakse. "Kultuur" kui nimisõna eksitav kultuur pole tahke plokk! Pigem: kultuurilised protsessid, kultuuriline kontroll, kultuurilised konfiguratsioonid. Raskused kultuuri kirjeldamisel: Kasutame termineid, mis on ühtlasi tavakeele sõnad. Pierre Bourdieu: praktiline teadmine pole sama, mis praktikateooria. Põhiliselt toimib kultuurielu sellepärast, et me ei tea, kuidas see toimib (Marcel Mauss "The Gift: the form and reason for exchange in archaic societies" London, 1990) vrd sünnipäevakingid, jõulukingid. Teadvustamata, kuid ranged reeglid. Kultuur ei saaks toimida, kui (kõik) reeglid oleks teadvustatud. Samas teadvuse tasandil teised seletused, mida kaldutakse esitama teoreetilistena. Sama nt
definitsioonide abil, mis elimineerivad probleemse osa mingi mõiste tavatähendusest jättes alles oluliseks peetava osa. Näiteks „kala“- peeti ka algselt delfiine ja vaalu, aga teadlased selgitasid, et on imetajad ja sarnasemad maismaa loomadele-hakati kutsuma imetajad ja seniajani. 14. Iseloomustage filosoofi kui kartograaf või grammatikut! filosoof peab olema kui kartograaf, kes kaardistab tavakeele mõistelist geograafiat. meie igapäevasele mõtlemisele iseloomulik teatud hulk mõisteid mis ei muutu ja on kõikidele inimestele ühised: näiteks samasus, reaalsus, tõde, teadmine, tähendus, taju, seletus, olemasolu, aeg, tegu, vastutus jne. filosoof on kui grammatik, kes paneb kirja meie tavamõtlemise grammatikareeglid, millest inimesed küll mõeldes ja rääkides implitsiitselt lähtuvad, kuid mida nad ise ei suuda eksplitsiitselt sõnastada. 15. Iseloomustage filosoofi kui terapeuti
Esindus erinevus põhiliselt see, et esindus ei tohi tegutseda majandustegevuses. Enamus asju, mis krediidiasutusele lubatud, ta teha ei või. Eestis neli erinevat välispanga esindust praegu, kes tutvuvad kohaliku olukorraga. Nt Svenska alterbank vms. Põhiline tegevus on panga huvide esindamisega teises kohas. Erisused krediidiasutuse ärinime kasutamises: kindlasti krediidiasutuses peab ....olema pank ja ühistu korral ühistupank. Seaduse keele ja tavakeele vastuolu ajalehtedele meeldib kõiki peaagu pankadeks nimetada, ka krediidiasutusi, kes ei saa vastu võtta hoiuseid. Filiaali puhul peab olema lisatud ka geograafiline viide, on ta seotud haldusüksusega või tänavaga. Välisriikide pankade puhul, kui nad siia tulevad, siis peavad oma nime kooskõlastama pankade nimistuga. Samuti on siis finantsinspektsioonil uue panga loomise juures kontrollida, et nimed ei sarnaseks välisriikide keskpankade nimedega või siis ka
Konkreetse elulise asjaolu sobimatus mõne õigusnormi faktilise koosseisuga ei luba teha järeldust, nagu ei tookski selline eluline asjaolu kaasa õiguslikke tagajärgi, see asjaolu võib sobida mõne muu normiga. Kindlakstegemine, kas situatsioon läheb hüpoteesiga kokku, ongi subsumeerimisprotsess. See on seotud normi mõttest arusaamisega. Rakendaja ei tohi hüpoteesi suhtuda pealiskaudselt. Rakendaja peab ka tegema kindlaks asjaolude sisu, see on raske tavakeele ja õiguskeele erinevuse tõttu, nt tahteavaldus juriidiliselt ja tavaliselt. Rakendajaid, eriti kohtunikke, aitab protsessiõigus. Jutt on tõe tuvastamiseks lubatud ja nõutud tunnetamisallikatest. Tsiviilprotsessis on dispositiivsuse põhimõte kohus tugineb poolte tõenditele ja asjaoludele. Neid ettekantud asjaolusid hindab kohus, sest kohus tunneb õigust (iura novit curia). Neid asjaolusid, mille osas ei vaielda, käsitletakse tõestena, esitamata tõendeid ei pea arvesse võtma.
täiusliku keele võimalusse ja ei pidanud võimalikuks sõnade kindlate tähendusteni jõudmist tõesustingimuste kaudu. Loogiliselt ideaalse keele otsimise asemel hakkas W tegelema tegeliku keelekasutuse arusaadavuse ja kasutustingimustega, uskudes, et sõna tähendus ei ole määratud kuidagi teisiti, kui ühiskondliku kasutuse kaudu. Keeleväljendi tähenduse määrab kontekst. Jätkuvalt tahab W aga vabastada filosoofiat mõttetutest probleemidest. Teooriad ja üldistused varjutavad tavakeele rikkuse. Ka Quine´i arvates on see, millele üks või teine keeleväljend osutab alamääratud ehk üheselt määratlemata või ei vasta üheselt meeltekogemusele ja teadmine maailmast on alati teadmine mingist keeles. Vaimufilosoofia: Nn analüütilise vaimufilosoofia keskne küsimus on, millest me siis ikkagi räägime rääkides oma vaimuseisunditest- mõtlen, olen teadvusel jne. Filosoofia ajaloos on vaim olnud kehaga võrreldes privilegeeritud seisundis –
filosoofiale, mis on tänaseni, kogu oma sisemisele mitmekesisusele vaatamata, vast kõige mõjukam filosoofiliste küsimuste analüüsimise laad. Analüütiline filosoofia ei ole üks filosoofia haru, distsipliin või vool, vaid suure hulga voolude, koolkondade ja uurimismeetodite koondnimetus. Analüütiliste filosoofide ühiseks tunnuseks võib esimeses lähenduses tuua, et nad analüüsivad filosoofiliste probleemide keelelise esituse peidetud struktuure, vabanemaks tavakeele pindmiste vormide võimalikest eksitamistest. Analüütiline filosoofia tegeleb peaasjalikult mõtlemise kontseptuaalse, s.o mõisteaparaadi, analüüsiga; analüüsi võtmes käsitletakse nii traditsioonilisi ontoloogia, epistemoloogia kui ka praktilise filosoofia probleeme. Selles kontekstis on arusaadav, et kui Wittgenstein on nimetanud analüütilist filosoofiat mõtlemise teraapiaks, mis püüab avada teatud vaimseid umbsõlmi,
intonatsioon, emotsionaalne värving jmt. Lääne-euroopaliku mõtlemise ja kultuuri käsitlus on alates antiikajast olnud lahutamatu keele mõistmisest. Lääne-euroopa filosoofia ja kultuuri ajalugu on olnud püüd leida ainuõiget mõistuslikku alget e kõige õigemat tõelisuse kirjeldust, sest filossoofide küsimuste lahendus sõltus sellest, kuidas käsitleti keelemärki ja selle suhet asjadesse. L. Wittgensteine oli arvamusel, et tuleb luua uus formaliseeritud keel, mis oleks vaba tavakeele laialivalguvusest. Tema arvates on keel just see, mis määrab meie mõtlemise. Samasugusele järeldusele on jõudnud teisigi mõtlejaid (Grauberg1996:107-108). 3.3 Keelelise relatiivsuse hüpotees Edward Sapiri (1884-1939) ja Benjamin Lee Whorfi (1897-1941) keelelise relatiivsuse hüpotees - esimese keele sõnavara, tähendussüsteem ja grammatika määravad indiviidi maailmapildi, tema tegelikkuse mõistmise viisi. Selle järgi peaksid eri keeli kõnelevad
Kaubamärgiks võib olla sõna või sõnad, kujutised, sõnade ja kujutiste kombinatsioon, etikett, ruumiline kujund, tähtede kombinatsioon, numbri ja tähe kombinatsioon, ärinimi jms. Sõnamärgid on levinumaiks kaubamärgiks, moodustades kõikidest kaubamärkidest ca 90%. Kaubamärk on olemuslikult seotud tähistatava tootega. Nii seondub Kalevi kaubamärk maiustustega, ning EMT mobiilsideteenusega. Kõik nimetatud kaubamärgid on nn sõnamärgid. Sõnamärkidena võib kaitsta tavakeele sõnu (kaubamärk nr 26003 Tere kasutamiseks toiduainetel), tehissõnu (kaubamärk nr 9490 jt KODAK kasutamiseks nt fotopaberil ja kaameratel ), täheühendeid (kaubamärk nr 30934 BMW sõidukitel), numbreid (kaubamärk nr 23 Kaubamärgiseadus. 22.05.2002 RT I 2002,49,308 24 Kaubamärgimäärus. RTL,02.07.2004,89,1407 25 Agreement on Trade-Related Aspects of Intellectual Property Rights TRIPS, RT II 1999,22,123 26 Kaubamärgiseadus. 22.05.2002 RT I 2002,49,308
mittepideva ning diskreetse inimsuhetes kui tagasihoidliku. Täpsustavad definitsioonid kuuluvad sätestavate definitsioonide hulka. 4) Teoreetiline definitsioon on täpsustava definitsiooni erijuhtum, mille puhul rõhutatakse, et terminit määratletakse vastavuses mingi teaduse kontekstiga ja kaldudes kõrvale termini argikasutusest. Nt hobujõud – võimsus, mis on vajalik 550 naela tõstmiseks ühe jala kõrgusele sekundi jooksul, ehk 745,7 vatti. Selline selgitus pole esitatav ainult tavakeele vahendusel, sest üldkeel pole piisavalt täpne. Paradigmade või baasteooriate muutudes muutuvad sageli ka teoreetilised definitsioonid. Nt ,,planeet" tähendas antiikajal rändavat tähte, ka kuu ja päike olid planeedid; uusajal oli planeet statsionaarsel orbiidil Päikese ümber tiirlev suure läbimõõduga taevakeha, nüüdne astronoomiline definitsioon nõuab planeedilt veel täiendavaid omadusi,kõrvaldades nt Pluuto planeetide hulgast.
mittepideva ning diskreetse inimsuhetes kui tagasihoidliku. Täpsustavad definitsioonid kuuluvad sätestavate definitsioonide hulka. 4) Teoreetiline definitsioon on täpsustava definitsiooni erijuhtum, mille puhul rõhutatakse, et terminit määratletakse vastavuses mingi teaduse kontekstiga ja kaldudes kõrvale termini argikasutusest. Nt hobujõud võimsus, mis on vajalik 550 naela tõstmiseks ühe jala kõrgusele sekundi jooksul, ehk 745,7 vatti. Selline selgitus pole esitatav ainult tavakeele vahendusel, sest üldkeel pole piisavalt täpne. Paradigmade või baasteooriate muutudes muutuvad sageli ka teoreetilised definitsioonid. Nt ,,planeet" tähendas antiikajal rändavat tähte, ka kuu ja päike olid planeedid; uusajal oli planeet statsionaarsel orbiidil Päikese ümber tiirlev suure läbimõõduga taevakeha, nüüdne astronoomiline definitsioon nõuab planeedilt veel täiendavaid omadusi,kõrvaldades nt Pluuto planeetide hulgast.
Otseselt hea ja kurja küsimuse aruteluga seonduvana on lahti kirjutatud põhilised momendid Jungi diskussioonis hea ja kurja olemuse üle katoliku preestri Victor White`ga. Töö eesmärgiks on jõuda selgusele, kas Jungi õpetusel on midagi lisada kristliku dogmaatika käsitlusele heast ja kurjast. Kui on, siis mis see täpsemalt olla võiks. Märkus: Sõnad ,,hea" ja ,,kuri" on töös kirjutatud väikese algustähega siis, kui on tegemist filosoofilise või tavakeele kontekstiga. Juhul, kui kontekst viitab Kurjale või Heale kui isikulisele jõule ehk olevusele, on kasutatud suurt algustähte. Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................1 I Jungi elulooline taust ning vaadete kujunemine...................................................6 II Jungi ,,kindaheit" kristlikule dogmaatikale.........................................................13 2.1
annaabi.ee 
