Newtoni seadused (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Mehaanika

Füüsikaline suurus on mass. Mass on inertsimõõt. Mõõdetakse kaaludes või kehale antud kiirenduse kaudu. Massi tähiseks valemites on võetud SI- s 1 kilogramm (kg). Üks kilogramm on praktiliselt võrdne 1 liitri +4 ºC temperatuuriga puhta vee massiga . F=ma--- m=F/a F=kehale mõjuv jõud(1N), a=kiirendus(1m²/s), m=keha mass(1kg). Newtoni 1. seadus- Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni 1. seadus määrab inertsiaalsed taustsüsteemi- keha kiirus ilma teise keha mõjuta ei muutu. Inerts- nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Newtoni 2. seadus- Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Newtoni 2. seadus määrab millest ja kuidas sõltub kiirendus. A=F/m a-kiirendus(1m/s²), F-jõud(1N), m-mass(1kg) Jõud 1N annab 1kg massiga kehale kiirenduse 1m/s². Newtoni 3

Füüsika

12

doc

Füüsika kordamine 10.klass

Jõud põhjustab keha kiiruse muutuse. Jõud, millega kaks keha üksteist mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Jõud mõjub alati teatud kindlas suunas. 1 njuuton on selline jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1m/s2 . Mehaanikas puutume kokku: · Gravitatsioonijõuga - erijuht raskusjud · Hõõrdejõuga · Elastsusjõuga - erijuht kaal JÕU ÜHIKUKS ­ SI-süsteemis on 1 njuuton. See ühik on tuletatud Newtoni II seadusest F = ma F ­ jõud ­ 1J m ­ keha mass ­ 1kg a ­ kiirendus ­ 1m/s2 1N = 1kg * 1m/s2 1 njuuton on selline jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1m/s2 . RASKUSJÕUD ­ Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. Raskusjõu arvutamiseks kasutatakse gravitatsiooniseadust:

Füüsika

3

docx

Füüsika üldmudelid

9)TEAB, ET LOODUSE KAKS OLULISELT ERINEVATE OMADUSTEGA PÕHIVORMI ON AINE JA VÄLI, NIMETAB PEAMISI ERINEVUSI – Ainet iseloomustab mass. Välja iseloomustab mass vaid liikudes. 10)NIMETAB MÕISTETE AVATUD SÜSTEEM JA SULETUD SÜSTEEM OLULISI TUNNUSEID – Suletud süsteem – puuduvad mõjud süsteemi mittekuuluvate kehade poolt, puudub aine- ning energiavajadus väljapoole. Avatud süsteem – mõjutatakse väliste kehade poolt, antakse/saadakse väljast energiat või ainet. 11)SELETAB NEWTONI III SEADUSE OLEMUST – MÕJUGA KAASNEB ALATI VASTUMÕJU – Newtoni III seadus – kaks keha mõjutavad teineteist vastastikku alati võrdsete vastassuunaliste jõududega. Kui kehale mõjub jõud, siis kuskil peab leiduma tingimata mingi teine keha, millele mõjub samasugune, kuid vastupidine jõud. F = -F Näide : Sama suure jõuga, millega pall põrkub, mõjutab maa palli tagasi. 12)TUNNEB MÕISTET KIIRENDUS JA TEAB, ET SEE ISELOOMUSTAB KEHA

Kinemaatika, mehhaanika põhiülesanne

4

doc

Töö, energia ja võimsus

Kokkuvõte Töö, energia ja võimsus  Inertsus on füüsikas keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta. Keha inertsuse mõõduks on füüsikaline suurus mass. Suurema massiga keha liikumisolekut on raskem muuta.  Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga.  Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega.  Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. NB! Newtoni seadused kehtivad piisava täpsusega vaid valguse kiirusest olulisemalt aeglasemalt liikuvate kehade korral. Vastasel korral tuleb kasutada Einsteini relatiivsusteooriat.

Füüsika

5

odt

Füüsika 10. klass

suurust, mis võrdub 1 täisringi läbimiseks kulunud ajaga. Tähis: T [1 s] 34.Iseloomusta kiirendust ühtlasel ringjoonelisel liikumisel. - Kiirendus on suunatud alati keha trajektoori kõverkeskpunkti poole. Kiirendusvektor on kiirusvektoriga risti. 35.Mis on kehade vastastikmõju? - Vastastikmõju on füüsikaline nähtus, mille puhul ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Vastastikmõju tagajärjel võib muutuda: keha kuju, ruumala või liikumise iseloom. 36.Sõnastada Newtoni I seadus. - Kui kehale ei mõju teised kehad või teiste kehade mõju kehale kompenseerub, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 37.Milline taustsüsteem on inertsiaalne taustsüsteem? - Inertsiaalne taustsüsteem on selline taustsüsteem, kus kehtib Newtoni I seadus ehk inertsiseadus. Taustsüsteem, mille suhtes liikuvad kehad on kas paigal või liiguvad ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 38.Iseloomustada kehade inertsust

Mehaanika

27

doc

Füüsika

* Vastastikmõju liigid: -) Grafitatsiooniline vastastikmõju; -) Elektromagneetiline vastastikmõju; -) Tugev vastastikmõju; -) Nõrk vastastikmõju. * Vastastikmõju suuruse iseloomustamiseks kasutatakse jõudu. 1.5.1. Jõud * Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale. -) Jõud põhjustab keha kiiruse muutumise (kiiruse arvulise, kui suuna muutumise). -) Jõu tähis on F ja ühikuks on [1N] (newton) * Jõu ühik [1N] on kasutusel inglise füüsiku Isaac Newtoni mälestuseks. * Jõud on vektoriaalne suurus, s.t. et lisaks arvulisele väärtusele on jõul veel ka suund. * Jõudu mõõdetakse dünamomeetriga (dünamomeeteri põhiosaks on vedrud). * 1N = selline jõud, mis põhjustab kehade massiga 1kg kiiruse muutumise 1sek jooksul 1m/sek võrra. * Jõudu kujutatakse graafiliselt suunatud sirglõigu abil. (Tal on alguspunkt, kindel pikkus ja suund) -) Kehale mõjuvat raskusjõudu 50N kujutatakse järgnevalt.

Füüsika

2

odt

Füüsika Arvestuse Spikker

sisseimemistaktiks. Sulgub väljalaskeklapp, avaneb sisseimemistakt. kujunud ajavahemik suunatud ringjoone keskpunkti poole ja ta suuruse saab arvutada joon- kui Imetakse sisse õhku natuke madalamal atmosfäärirõhust. Sisselasketakti Newtoni I:inertsis: Keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt/seisab paigal, kui nurkkiiruse kaudu väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. käigus suureneb ruumala ning rõhk väheneb.II taktiks survetakt,liigub kolb talle mõjuvate j resultant =0Kehad ei muuda liikumisolekut iseenesest, Taustsüsteem:taustkeha, koordinaatsüsteem ja kell. üles, ruumala väheneb, rõhk suureneb ning küttesegu surutakse kokku. selleks on vaja rakendada jõudu

Füüsika

4

doc

Kõik 10 klass.

tähis a valem a vektor = v vektor/ t , ühik 1m/s 2. Raskusjõud 3. Kineetiline energia 4. Impulsimoment 5. MKT põhiväited Aine koosneb osakestest; Osakesed on pidevas kaootilises liikumises; Osakeste vahel on vastastikmõju. 6. Isoprotsessid Protsessid, kus üks makroparameeter ei muutu. Jaguneb: isotermne, isotoopiline, ... 7. Võimsuse ühik 8. Newtoni I seadus 9. Gaasid MKT põhjal 10. Ülesanded 3.16 Antud: F=150N; s=20m; =60°  Leida: A=? Lahendus: A=Fs*cos=150*20*cos60°=1500J=1,5kJ 5.54 Antud: m=400g; t=37°; P=8,3*106 Pa; R=8,31J/molK; M=20g/mol. Leida T=? Lahendus: pv=mRT/M; T=t+273; V= RT/p; =m/M II RÜHM 1

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (0)