Referaat abort (0)

Tallinna Ülikool
Abort
Referaat
Autorid:
Tallinn
2014
Sisukord
Sissejuhatus 3
Mis on abort? 4
Ajalugu 5
Raseduse katkestamine medikamentoosse meetodiga 6 – 7
Raseduse katkestamine kirurgilise meetodiga 8 – 9
Abordid Eestis 10
Mille poolest ohtlik? 11 – 13
Abortide statistika 14
Ülevaated riigiti 15 - 16
Kokkuvõtte 17
Kasutatud kirjandus 18
Sissejuhatus
Mis on siis abort ? Suurem osa naisi, kes teevad aborti ei tea tegelikult, millega on tegu. Neile on jäetud mulje, et nende ihust lihtsalt eemaldatakse “midagi” ja sellega on nende probleem lahendatud .
Abort on iga inimese jaoks väga isiklik teema ja kõigil on õigus erinevale arvamusele. Abordi kohta on mitmeid arvamusi . Kolm kõige levinumat on et: abort on täiesti vastuvõetamatu, abort on legaalne ja normaalne, abort on aksepteeritav, kuid isiklikult seda ei teeks. Tänapäeva Eesti ühiskonnas on abort väga laialdaset levinud probleem, kuid siiski suur tabu, millest ei tohiks nagu kusagil rääkida. 
Enamus aborti tegevaid naisi ei tea midagi sellest, et nende ihus on täiesti elav inimene, kelle süda juba lööb 21. päevast pärast eostumist. Ta on väike inimene, kes peab veel arenema.
On hämmastav, kuidas inimesi on hoitud teadmatuses sellest, mis toimub. Selle referaadi eesmärk on anda infot abordi kohta ilma fakte varjamata ja ilustamata.
Mis on abort?
Sõna "abort" tuleneb ladinakeelsest sonast aboriri, mis tähendab ärakaotamist, kadumist.
Abort on embrüo või loote iseeneslik väljumine või tehislik väljutamine emakast enne sündi, mille tagajärjel katkeb rasedus . Iseenesliku aborti nimetatakse spontaanseks, tehislikku ehk esilekutsutud aborti aga indutseeritud abordiks.
Spontaanse abordi ehk nurisünnituse puhul on tegemist raseduse katkemisega mingi geneetilise või füsioloogilise häire/haiguse tagajärjel. Veel võivad iseeneslikku abordi põhjusteks olla ema ja loote vererühmade sobimatus, mittetäisväärtuslik toitumine, mürgised kemikaalid või loote arengut takistavad ravimid, suguelundite haigused ning mitmed füüsilised ja psüühilised traumad . Tavakeele kasutuses tähistab sõna "abort" üldjuhul esilekutsutud aborti, st raseduse katkestamist embrüo või loote elu lõpetamisega ning surnud embrüo või loote eemaldamisega emakaõõnest.
Aborti võivad teostada naistearstid vastavat litsentsi omavates meditsiiniasutustes, so riiklikes haiglates ja erakliinikutes. Seega on võimalik ise valida koht, kuhu rasedust katkestama minna.
Andmed naise raseduse katkestamise kohta kogutakse ja kantakse abordiregistrisse.
Abort kui tehislik raseduse katkestamine on seotud riskidega ja võimalike tüsistusetega. Kuigi enamus juhtudest kulgeb abort tüsistusteta, siiski harvadel juhtudel on võimalikud komplikatsioonid. Protseduuri käigus on võimalik emaka mulgustamine või emakakaela vigastuse teke.
Ajalugu
Raseduse katkestamine toimub ja tõenäoliselt on toimunud alati ja kõige kultuuridega.
Aborti teati juba 3000 aastat tagasi. Vanas Kreekas ja Roomas kasutati rasestumisvastaseid vahendeid ja tehti aborte . Kreeka filosoofid käsitlesid oma teostes abordi eetilisi probleeme. Ristiusu tulekuga algas pikk epohh, mil ühel või teisel moel keelustati rasestumisvastased vahendid ja abort, sellega tegelejad põletati tuleriidal ning abort oli karistatav isegi surmanuhtlusega. Abordiga seotud karistused asendusid alles 20. sajandil järk-järgult legaalset aborti lubavate seadustega, seoses hääletamisõiguse laienemisega naistele ning moodsate rasestumisvastaste vahendite leiutamisega.
Vanim kirjalik tõendusmaterjal tehisabordi kohta pärineb Vana-Hiina dokumendist, mis loetleb keisri konkubiinidele sooritatud aborte aastatel 500–515 eKr. ]Hiina folkloori järgi oli legendaarne keiser Shennong 5000 aastat tagasi abordi esilekutsumiseks ette kirjutanud elavhõbeda kasutamist.
Kreekas elanud Sokrates ja Platon olevat toetanud naiste õigust ise otsustada ja Vana-Kreekas oli abort tavaline vahend rahvaarvu piiramiseks. Abordi abil hoiti riigi sotsiaalne ja majanduslik seisund stabiilne.
Kuna rasestumisvastaseid vahendeid enne 18. sajandil leiutatud kondoomi ei tuntud, siis oli abort kaua aega ainuke viis soovimatust rasedusest pääsemiseks. Lisaks elavhõbeda abil raseduse katkestamisele oli rahva seas laialt levinud kuuma õliga üsa loputamine ja mürgistest ravimtaimedest valmistatud segude joomine.
Aastal 1938 tuli esimene Rootsi seadus lubab aborti, kuigi väga piiratud arvul. Abort anti põhimõtteliselt ainult siis, kui naine oli liiga haige, et tulla toime rasedusele , kui ta jäi rasedaks pärast vägistamist, või kui ta kartis teha pärilik haigus. Uuringud on hiljem näidanud, et üle poole naised, kes olid eitanud abortide alusel uus seadus, valis teha ebaseaduslik abort.
Raseduse katkestamine medikamentoosse meetodiga
Medikamentoosne abort on raseduse katkestamine ravimite abil.
Medikamentoosse abordi raviskeemides kasutatakse tänapäeval järgmisi toimeaineid:
• mifepristoon (antiprogestiin)
• metotreksaat (antimetaboliit)
• misoprostool ( prostaglandiin -E1 analoog )
• gemeprost (prostaglandiin-E1 analoog)
Nimetatud ravimid põhjustavad esmalt raseduse katkemise ja seejärel emaka kokkutõmbed, looteosiste väljumise ja sellele järgneva vereerituse emakast.
Ravijuhis Eestis käsitleb mifepristooni ja misoprostooli kombinatsiooni kasutamist
raseduse katkestamiseks patsiendi soovil kuni 63-päevase raseduse korral ja vastava näidustuse korral kuni 21. rasedusnädala lõpuni.
Rasedus katkestatakse üksnes naise enda soovil kirjaliku avalduse alusel.
Medikamentoosne abort ei asenda kirurgilist aborti, kuid on alternatiiv nii patsientidele kui
ka teenuse pakkujatele. Medikamentoosse abordi eelised on suurem privaatsus , väikseminvasiivsus ja narkoosi vajaduse puudumine. Teisalt tuleb medikamentoosse abordi puhul taluda alakõhuvalu ja veritsust, külastada korduvalt arsti/ õde, oodata tulemust kauem ja meetod ei ole nii efektiivne kui kirurgiline abort.
Raseduse katkestamise eelselt:
• Patsient informeerib arsti teadaolevatest haigustest , tarvitatavatest ravimitest ja ülitundlikkusest ravimitele.
• Teostatakse naistearsti poolt määratud analüüsid , uuringud ja vajadusel ravi.
• Nõustatakse patsienti abordi protseduuri ja sellega seotud võimalike riskide osas, patsient allkirjastab nõustamise kohta akti ja kirjutab avalduse raseduse katkestamiseks omal soovil valitud meetodiga.
Medikamentoosse raseduse katkestamise käigus tuleb pärast esmast visiiti (mil tehakse kindlaks rasedus ja teostatakse analüüsid) arsti külastada tavaliselt kolmel korral. Esimesel külastusel ambulatoorselt manustatakse mifepristoon suu kaudu, teisel visiidil (36-48 h hiljem) manustatakse misoprostool (enamasti päevases günekoloogia osakonnas, kus 90% juhtudest toimub 3-6 tunni jooksul raseduse katkemine) ja kolmandal visiidil ambulatoorselt umbes kaks nädalat hiljem sedastatakse lõplik abordi toimumine. Raseduse jätkumisel võib olla vajalik emakaõõne kirurgiline abrasioon e koeosiste eemaldamine.
Võimalikud kõrvaltoimed

Medikamentoosse abordi käigus tekivad valulikud emaka kokkutõmbed ja vereeritus tupest, mis on seotud abordi protsessiga. Umbes pooled naised võivad vajada valuvaigistit. Vereeritus on tavalise menstruatsiooniga võrreldes vererohkem ja kestab pikemat aega (umbes 2-4 nädalat), kuid ei mõjuta enamasti vere hemoglobiini taset. Vereeritus on suurem kauem kestnud raseduse korral. Vereeritus on kõige intensiivsem 3-6 tundi pärast misoprostooli manustamist.
Umbes pooltel patsientidest tekib iiveldus ja kolmandikul oksendamine . Need kaebused võivad olla seotud ka rasedusega.
Misoprostooli manustamise järgselt esineb vähem kui neljandikul patsientidest kerge ja spontaanselt mööduv kõhulahtisus, mis reeglina ravi ei vaja.
Võib esineda mööduvat peavalu, minestustunnet ja uimasust.
Võimalikud tüsistused
• Mittetäielik abort. Sellele viitavad vereerituse jätkumine tupest üle 4 nädala, alakõhuvalu ja põletikutunnused. Olukorra lahendamiseks teostatakse emakaõõne vaakumaspiratsioon või korratakse medikamentoosset meetodit.
• Verejooks . Rohke ja pikenenud vereeritus, mis viib hemoglobiini langusele, on medikamentoosse abordi puhul harvaesinev. Umbes 1% juhtudest on vajalik emakaõõne kirurgiline abrasioon.
• Medikamentoosse abordi puhul on väga harva dokumenteeritud emaka või emakamanuste põletikke: kirjanduse andmetel on leitud seesmiste suguteede põletikke vähem kui 1%.
• Emaka vigastus võib esineda üliharva, riskiteguriks võib olla eelnev operatsioon emakal.
Mida tuleb teada pärast raseduse medikamentoosset katkestamist?
• Vereeritus võib esineda 2-4 nädala jooksul pärast aborti.
• Günekoloogilisele järelkontrollile on soovitav pöörduda 2 nädala möödudes pärast raseduse katkestamist.
• Eriti rohke vereerituse ja kaasneva palaviku või alakõhuvalu korral tuleks pöörduda päevasel ajal naistearsti vastuvõtule, muul ajal lähimasse haigla günekoloogia osakonda .
• Juba paari nädala möödumisel raseduse katkestamisest on uuesti võimalik rasestuda.
Raseduse katkestamine kirurgilise meetodiga
Raseduse kirurgiline katkestamine ehk kirurgiline abort on embrüo või loote eemaldamine emakaõõnest kirurgiliselt. Vastavalt Eesti Vabariigi raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadusele Raseduse Katkestamise Ja Steriliseerimise Seadus võib rasedust katkestada oma soovil kuni 11. täisrasedusnädala lõpuni. Rasedus katkestatakse üksnes naise enda soovil kirjaliku avalduse alusel.
Raseduse katkestamise eelselt:
• Patsient informeerib arsti teadaolevatest haigustest, tarvitatavatest ravimitest ja ülitundlikkusest ravimitele.
• Teostatakse naistearsti poolt määratud analüüsid, uuringud ja vajadusel ravi.
• Nõustatakse patsienti abordi protseduuri ja sellega seotud võimalike riskide osas, patsient allkirjastab nõustamise kohta akti ja kirjutab avalduse raseduse katkestamiseks omal soovil valitud meetodiga.
Raseduse kirurgilise katkestamise protseduur
Raseduse kirurgiline katkestamine toimub patsiendi soovil lühiajalises narkoosis või kohaliku tuimestusega vastava tegevusloaga tervishoiuasutuses. Enne narkoosi ei ole lubatud 6 tunni jooksul süüa ega juua, et vältida happelise maosisu sattumine hingamisteedesse. Rasedus katkestatakse naistearsti poolt emakakaela laiendamise (dilatatsiooni) ja emakaõõne vaakumaspiratsiooni teel, mil elektrilise vaakumtõmbejõu abil tühjendatakse emakaõõs. Meetodi tõhusus on 95-100%.
Pärast kirurgilist aborti on soovitav viibida arsti järelvalve all veel paari tunni jooksul.
Reesusnegatiivsetele naistele süstitakse kohe pärast aborti (või kuni 72 tunni jooksul) reesusantikehade teket takistavat immuunglobuliini (Rhesonativ).
Raseduse kirurgilise katkestamisega seotud võimalikud kaugtagajärjed
Põletikutekitajate ja abordijärgse põletiku puudumisel ei mõjuta abordiprotseduur edasist lastesaamise võimet. Uuringute põhjal ei esine seost turvaliselt läbiviidud abordi ja rinnavähi vahel. On leitud seos riski tõusuks enneaegseks sünnituseks ja sünnituse kolmanda perioodi tüsistusteks.
Pärast aborti võivad naised tunda hingelist valu ja kurbust, ja seda ka aastaid hiljem. Samas pole uuringud kinnitanud, et legaalse abordi läbi teinud naistel esineks enam psühholoogilisi probleeme, kui naistel, kes soovimatu raseduse korral sünnitasid või andsid lapse adopteerimiseks
Mida tuleb teada pärast raseduse kirurgilist katkestamist?
• Pärast aborti võib esineda 24 tunni jooksul iiveldust ja menstruatsioonitaolist alakõhuvalu.
• Vereeritus võib esineda 2 nädala jooksul pärast aborti.
• Günekoloogilisele järelkontrollile on soovitav pöörduda 2 nädala möödudes pärast raseduse katkestamist.
• Eriti rohke vereerituse ja kaasneva palaviku või alakõhuvalu korral tuleks pöörduda päevasel ajal naistearsti vastuvõtule, muul ajal lähimasse haigla günekoloogia osakonda.
• Juba paari nädala möödumisel raseduse katkestamisest on uuesti võimalik rasestuda. Rasestumise vältimiseks tuleb kohe pärast aborti hakata kasutama sobivat rasestumisvastast meetodit.
• Rasestumisvastaste pillide ja plaastri kasutamist võib alustada abordi toimumise päeval või sellele järgneval päeval. Sel juhul kaitsevad need koheselt uue soovimatu raseduse eest.
Abordid Eestis
Eestis on naise soovil raseduse katkestamine legaalne alates 1955. aastast. Eesti seadustes kasutatakse mõiste ‘abort’ asemel mõistet ‘raseduse katkestamine’.
Eesti Pereplaneerimise Liidu andemetel katkestatakse Eestis igal tööpäeval ligikaudu 50 rasedust. Siiski on abortide arv aastate jooksul vähenenud .Alates 2000. aastast ületab Eestis sündide arv abortide arvu.
Kuni 11. rasedusnädala lõpuni saab rasedust katkestada oma soovil. Haiguste või tervisega seotud probleemide puhul on raseduse katkestamine lubatud kuni 21. rasedusnädala lõpuni. Sellisteks probleemideks võivad osutuda olukorrad, mil rasedus ohustab raseda tervist, sündival lapsel võib olla raske vaimne või kehaline tervisekahjustus , raseda haigus või tervisega seotud probleem takistab lapse kasvatamist või kui rase on alla 15-aastane või üle 45-aastane. Sel juhul kinnitab otsuse meditsiinitöötajate konsiilium .
2010. aastal tehti Eestis 9087 aborti; 100 elussünni kohta tehti 57,4 aborti. Nõukogude ajal oli abort naisele tasuta. Mais 2006 maksis haigekassa 70 protsenti tehisabordi maksumusest, sellest üle jääva 544 krooni pidi tasuma patsient
Eesti Vabariigi raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus
Väljavõtteid seadusest:

• Eestis on lubatud raseduse katkestamine naise omal soovil kuni 11. täisrasedusnädala lõpuni ja vastava näidustuse olemaolul kuni 21. täisrasedusnädala lõpuni.
  
• Naise rasedust võib katkestada üksnes tema enda soovil. Keegi ei tohi sundida või mõjutada naist oma rasedust katkestama. Sooviavaldus oma raseduse katkestamiseks peab olema vormistatud kirjalikult. Teovõimetu naise rasedust võib katkestada tema eestkostja kirjaliku avalduse alusel.
  
• Kauem kui 11 ning kuni 21 nädalat kestnud raseduse võib katkestada, kui:
  - rasedus ohustab raseda tervist
  - sündival lapsel võib olla raske vaimne või kehaline tervisekahjustus
  - raseda haigus või tervisega seotud probleem takistab lapse kasvatamist
  - rase on alla 15-aastane või üle 45-aastane
  

Kuidas toimitakse aborteeritud beebide surnukehadega?

4. septembril 2007 Sotsiaalministeeriumile esitatud teabenõudes küsis Elukultuuri Instituut muu seas, kuidas toimitakse Eesti tervishoiusüsteemis kirurgilise abordi läbi tapetud inimeste surnukehadega.
Sotsiaalministeeriumi vastuses on kirjutatud: “Inimese sünnitushooldel ning haiguste diagnoosimisel, ravimisel või ärahoidmisel tekkinud jäätmetega, sealhulgas abordi jäätmetega, toimitakse vastavalt  „Jäätmeseadusele“.
Mille poolest ohtlik?

• Põiekahjustus
  

Juhul kui emakas on perforeerunud, võib ka põis perforeeruda. See võib omakorda põhjustada peritoniiti e kõhukelmepõletikku ( põletikuline , nakatunud kõhusisemus), millega kaasnevad valud ja ohud. Sellises olukorras on vajalik taastav operatsioon.

• Soolekahjustus
  

Juhul kui emakas on perforeerunud, võib ka soolestik perforeeruda. See võib omakorda põhjustada iiveldust ja oksendamist, valusid alakehas, palavikku, verd väljaheites ja peritoniiti e kõhukelmepõletikku (põletikuline, nakatunud kõhusisemus) ning surma, kui piisavalt kiiresti ei suudeta põletikku ravida. Võib juhtuda, et osa soolestikust lõigatakse välja ning et ajutiselt või isegi lõplikult opereeritakse käärsoolest su alakehasse tehisava.

• Rinnavähk
  

Naistel, kes on teinud aborti, on hiljem märkimisväärselt suurem oht haigestuda rinnavähki. Sellest ajast, kui Inglismaal abordid legaliseeriti (1967), on rinnavähki haigestumine tõusnud seal 50% võrra.

• Emakaväline rasedus
  

Emakaväline rasedus leiab aset väljaspool emakat. Peale aborti on emakavälise raseduse tõenäosus 8-20 korda suurem. Kui seda ei avastata piisavalt kiiresti, siis emakaväline rasedus katkeb ja võib tekkida verejooks, mis ilma kiire operatsioonita võib lõppeda surmaga. Statistika näitab, et emakavälise raseduse oht suureneb peale esimest aborti 30% võrra ja peale kaht või rohkemat aborti 160% võrra.

• Mõjud tulevastele rasedustele kui sa teed aborti:
  

a. siis tõenäoliselt on sul tulevaste raseduste ajal esimesel kolmel kuul verejooks;
b. siis on vähe tõenäoline, et tulevased sünnitused on normaalsed;
c. siis tuleb platsenta manuaalselt eemaldada ning tekib rohkem komplikatsioone beebi ja platsenta väljasurumisel;
d. siis kahekordistub tõenäosus, et su järgmine beebi võib surra esimestel elukuudel;
e. siis kolme- kuni neljakordistub tõenäosus, et su järgmine beebi võib surra esimese eluaasta lõpukuudel;
f. siis võib su järgmine beebi sündida alakaalulisena;
g. siis võib su järgmine beebi sündida enneaegselt koos ohtlike probleemidega, mis nõuavad rohkelt kulutusi.

• Ebaõnnestunud abort
  

Vähem kui kuuenädalase loote abordi ebaõnnestumine on suhteliselt sagedane. Vahel ebaõnnestub platsenta eemaldamine emakast. See tähendab, et rasedus jätkub isegi siis, kui ema on abordist tulenevad ohud juba üle elanud.

• Hemorraagia e verejooks
  

Üks kuni neliteist protsenti naistest vajavad abordi tõttu vereülekannet, kuna kaotasid palju verd.

• Infektsioon e nakkus
  

Abordi tulemusel saadud infektsiooni tõttu võib tekkida väike palavik ning see võib lõppeda isegi surmaga. Seda juhtub iga neljanda ja iga viiekümnenda naisega, kes aborti teeb.

• Emakakaela rebend
  

Umbes igal kahekümnendal naisel esineb see abordi ajal. Sellisel juhul on võimalused täiesti pooleks, et järgmine sünnitus võib olla nurisünnitus, kui seda ei ravita korralikult selle raseduse ajal. Emakakaela kahjustuste sagedus abordi käigus on tõstnud nurisünnituste arvu 30-40% võrra nende naiste seas, kes on teinud aborti.

• Rohkem nurisünnitusi hiljem
  

Naistel, kes on teinud kaks või enam aborti, on järgnevate raseduste puhul nurisünnituste oht raseduskuude esimesel kolmandikul kahekordne ja teisel kolmandikul kümnekordne.

• Emaka perforatsioon
  

Iga neljakümnes kuni iga neljasajas naine kannatab perforeerunud emaka tõttu. Selle tulemusel tekib peaaegu alati peritoniit e kõhukelmepõletik (põletikuline, nakatunud kõhusisemus), mille sümptomid sarnanevad ussripiku e. pimesoolerebendiga.

• Eesasetsev platsenta
  

Eesasetsev platsenta ilmneb 6-15 korda rohkem nendel naistel, kes on teinud aborti. Selles olukorras asetseb beebi platsenta emaka väljapääsu juures ja see tuleb vastu võtta enne, kui beebi saab välja tulla. See tekitab ägeda verejooksu , mille tulemusel beebi peaaegu alati sureb .

• Abordijärgne sündroom
  

Pärast aborti kannatavad naised erinevate mentaalsete ja psühholoogiliste probleemide all. Nendeks võivad olla korduvad unenäod üleelatud abordist, hoidumine emotsionaalsest kiindumusest, probleemid suhetes, unehäired , süütunne elusolemise pärast, mälukahjustus, vaenulikud emotsioonid , enesetapumõtted ja -katsed, depressioon, võimu kuritarvitamine. Sellised probleemid võivad ilmneda päevi ja aastaidki hiljem.

• Allesjäänud rasestumise tagajärjed
  

Juhul kui arst jätab osa lootest, platsentast, nabaväädist või lootepõiest sinu kehasse, võib see põhjustada valu, veritsemist või väikest palavikku.

• Tugev, kiire verejooks
  

Abordi tulemusel võib tekkida DIC (fibriinikaotussündroom). See tähendab, et veri ei hüübi ja põhjustab kontrollimatut verejooksu, mis on väga eluohtlik ja raskesti ravitav. Seda esineb kahel naisel tuhandest, kui abort on tehtud rasedusaja teisel kolmandikul ja 6,6 naisel tuhandest (peaaegu ühel saja viiekümnest) soolalahusega tehtavad abordid.

• Steriilsus
  

Peale aborti võid sa jääda steriilseks. See juhtub iga kahekümnenda kuni viiekümnenda naisega. Nendel naistel, kes on teinud aborti, on tekkiva steriilsuse oht 3-4 korda suurem kui neil, kes ei ole aborti teinud.

• Varjatud emakaväline rasedus
  

Arst võib püüda teha aborti, kuid edutult, kuna loode areneb munajuhas. Kahjuks see rasedus katkeb hiljem ja selleks, et päästa su elu, tuleb teha kiiresti operatsioon. Kõik naised peaksid oma rasedusperioodi esimesel kolmandikul laskma teha ultraheli ülevaatuse, saades sellega teada, kas rasedus on normaalne või emakaväline.

• Noor naine
  

Komplikatsioonide protsent on suurem, kui aborti teevad noored teismeliseeas naised. Ometi kulgeb nooremas eas naistel sünnitus kergemini kui vanematel, kui nad saavad vastavat hoolitsust. On tõendeid, et 15-17- aastastel naistel on füüsiliselt tervemad rasedused kui vanematel.
Abortide statistika
Hetkel on abort Leedus lubatud kuni 12. rasedusnädalani , ilma täiendavate tingimusteta. Igal aastal tehakse Leedus umbes 10 000 aborti.
Abort on osades maades tasuta, kuid teatud maades ( endised Ida-Euroopa sotsialismimaad) ka paljudele kättesaamatult kallis.
Abordid 1988-1997*:
Iga aasta teevad umbes 26 miljonit naist seaduslikult aborti, kui umbes 20 miljonit teevad seda riikides, kus need on seadusega keelatud.
Iga naise kohta maailmas tuleb kogu tema eluaega arvestades 1 abort.

• Miks aborte tehakse?
  

95% abortidest tehakse selleks, et kontrollida sündivust.
Ainult 1% aborte tehakse vägistamise tagajärjel rasestunud naistel.
1% tehakse loote väärarengute pärast.
3% tehakse ema halva tervise pärast.

• Miks naised teevad aborte (U.S.A-s)
  

Soov edasi lükata lapse saamist : 25.5%
Ei saa endale rahaliselt lubada lapse sündi : 21.3%
Emal on probleemid suhetes või teine pool ei soovi last : 14.1%
Liiga noored või sünnitava lapse vanem(ad) või teised on raseduse vastu : 12.2%
Lapse sünd katkestab hariduse saamise või töö : 10.8%
Ei soovita enam lapsi : 7.9%
Loote tervis on ohustatud : 3.3%
Ema elu on ohus : 2.8%
Teised põhjused : 2.1%

• Abordi seaduslikus.
  Eestis võib üldjuhul aborti teha, kui rasedust ei ole kestnud kauem kui 11 nädalat.
  USA-s on abort legaalne kogu 9 kuu vältel, hoolimata põhjusest, miks seda tehakse.
  
• Abordid üle maailma.
  Aastas tehakse maailmas umbes 46 miljonit aborti.
  Iga päev tehakse maailmas umbes 126,000 aborti.
  78% abortidest theakse arenenud maades ja 22% tehakse arengumaades.
  

Ülevaated riigiti
Ülevaated riigiti
Albaania - Abort on vabatahtlikult lubatud aastast 1991.
Andorra - Abort on Andorras õiguslikult keelatud, kuid praktika lubab seda ema elu päästmiseks.
Austria - Pärast seaduste lõdvendamist 1974. aastal on abort Austrias lubatud esimeses trimestris pärast arstiga konsulteerimist.
Belgia - Belgias on abordi tegemine lubatud esimese 12 nädala vältel kui naine väidab, et on "hädaolukorras“.
Bosnia ja Hertsegoviina - Lubatud vabatahtlikult esimese 10 rasedusnädala jooksul.
Bulgaaria - Alates 1956. aastast on abordi tegemine Bulgaarias lubatud vabatahtlikult vähem kui 12 nädalat kestnud rasedustele. Kauem kestnud raseduste puhul on abort lubatud üksnes ohu korral emale või loote väärarengu korral.
Horvaatia - Horvaatias on abort lubatud vabatahtlikult esimese 10 rasedusnädala jooksul.
Iirimaa - Iirimaal on abort lubatud üksnes naise elu päästmiseks.
Island - Islandis on abort lubatud naise elu, vaimse või füüsilise tervise päästmiseks, majanduslikel ja sotsiaalsetel põhjustel vägistamise või intsesti või loote väärarengu korral.
Kanada - Kõige enam on abordi üle vaieldud Kanadas, kus abordiseadus oli pikka aega küllalt konservatiivne. Vastavalt 1971. aasta kriminaalkoodeksile otsustasid abortide lubatavuse haiglakomiteed. Nüüdseks võib naine ise otsustada, kas teha aborti või mitte.
Kreeka - Kreekas on abort lubatud vabatahtlikult, üldjuhul kuni 12 nädala jooksul, kauem vägistamise, intsesti ja loote väärarengu juhtudel.
Küpros - Kuni 1974. aastani oli Küprosel abort lubatud üksnes elu päästmiseks. Praegu on abort lubatud ka vaimse või füüsilise tervise säästmiseks või vägistamise, intsesti ja loote väärarengu juhtumitel . Praktikas tehakse aborte ka sotsiaalsetel ja majanduslikel põhjustel.
Prantsusmaa - Abort on Prantsusmaal lubatud vabatahtlikult. 2001. aastal vastu võetud seadusega pikendati abordi tegemise perioodi 10 nädalalt 12-le.
Saksamaa - Saksamaa lubab abordi tegemist esimeses trimestris, nõustamise ja ooteaja läbimisel ning erakorralistel juhtudel hiljem.
Soome - Lubatud naise elu päästmiseks, vaimse või füüsilise tervise ohustamise korral, majanduslikel või sotsiaalsetel põhjustel või vägistamise, intsesti ja loote väärarengu juhtumitel. Abort tuleb Soomes üldjuhul sooritada esimese 12 nädala jooksul.
Taani - Taanis on abordi tegemine lubatud vabatahtlikult kuni 12 nädala vältel.
Tšehhi - Tšehhis on abort lubatud vabatahtlikult.
Ungari - Ungaris on abort lubatud vabatahtlikult aastast 1992 kuni 12 nädalat kestnud raseduste jaoks pärast nõustamist. Enne aastat 1953 olid abordid legaalsed üksnes tervislikel põhjustel.
Valgevene - Lubatud vabatahtlikult esimese 12 nädala vältel ja kuni 28 nädalat tervislikel põhjustel.
Venemaa ja Nõukogude Liit - 1920. aastal tagati Venemaal esimese riigina maailmas naistele abordiõigus. 1936. aasta seadus kehtestas rangemad tingimused abordiks. 1955. aasta Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega kehtestati abordiõigus uuesti. Seadlusega loeti ebaseaduslikuks abort, mis oli tehtud kas meditsiinilise kõrghariduseta isiku poolt, pärast 12. rasedusnädalat või enne 6 kuu möödumist eelmisest abordist.
USA - Ameerika naistel on võõrandamatu õigus abordile esimese kolme kuu jooksul. Samas pole jäetud tähelepanuta areneva loote mõningaid õigusi. Esimese kolme kuu jooksul otsustavad abordi tegemise naine ja tema arst, järgneva kolme kuu jooksul peavad ema tervise huvides sekkuma osariigi vastavad võimud. Niisuguse sekkumisega määratakse muuhulgas, kus abort tehakse ja kes seda teeb. Pärast 24.–28. rasedusnädalat, mil loode saavutab eluvõimelisuse, arvestatakse juba ka loote tervisega, välja arvatud juhud, mil ema elu või tervis on ohus.
Kokkuvõtte
Tänapäeva meditsiinis on vähe selliseid kirurgilisi protseduure, mis on saanud nii vähese tähelepanu osaliseks ja mis on nii alahinnatud potentsiaalsete ohtude poolest, kui abort. On levinud arvamus, et komplikatsioonid on vältimatud.
Abort on raske asi, millest rääkida ja raske asi, mida teha. Meie arvamus on see, et abort peab olema iga naise enda otsus, mida ei tohi mõjutada mingil viisil.
Kasutatud kirjandus

http://abort.hosianna.ee/ (viimati vaadatud 15.11.2014)

http://www.abort.ee/mis_on_abort/maaratlus (viimati vaadatud 15.11.2014)

http://www.amor.ee (viimati vaadatud 15.11.2014)

http://et.wikipedia.org/wiki/Abort (viimati vaadatud 15.11.2014)

http://abort.hosianna.ee/artiklid/abortide-statistika/ (viimati vaadatud 15.11.2014)

http://www.naistearst.ee/?pid=15&sid=153 (viimati vaadatud 15.11.2014)

http://www.estl.ee/44205 (viimati vaadatud 15.11.2014)