Tallinna
Ülikool
Abort Referaat
Autorid:
Tallinn
2014
Sisukord
Sissejuhatus 3
Mis
on abort? 4
Ajalugu 5
Raseduse
katkestamine medikamentoosse meetodiga 6 – 7
Raseduse
katkestamine
kirurgilise meetodiga 8 – 9
Abordid Eestis 10
Mille
poolest ohtlik? 11 – 13
Abortide
statistika 14
Ülevaated
riigiti 15 - 16
Kokkuvõtte 17
Kasutatud
kirjandus 18
Sissejuhatus
Mis
on siis abort ? Suurem osa naisi, kes teevad
aborti ei tea
tegelikult, millega on tegu. Neile on jäetud mulje, et nende ihust
lihtsalt eemaldatakse “midagi” ja sellega on nende probleem
lahendatud .
Abort
on iga inimese jaoks väga isiklik teema ja kõigil on õigus
erinevale arvamusele. Abordi kohta on mitmeid
arvamusi . Kolm kõige
levinumat on et: abort on täiesti vastuvõetamatu, abort on
legaalne ja normaalne, abort on aksepteeritav, kuid isiklikult seda ei teeks.
Tänapäeva Eesti ühiskonnas on abort väga laialdaset levinud
probleem, kuid siiski suur tabu, millest ei tohiks nagu kusagil
rääkida.
Enamus
aborti tegevaid naisi ei tea midagi sellest, et nende ihus on täiesti
elav inimene, kelle süda juba lööb 21. päevast pärast eostumist.
Ta on väike inimene, kes peab veel arenema.
On
hämmastav, kuidas inimesi on hoitud teadmatuses sellest, mis toimub.
Selle referaadi eesmärk on anda infot abordi kohta ilma fakte
varjamata ja ilustamata.
Mis
on abort?
Sõna
"abort" tuleneb ladinakeelsest sonast aboriri, mis tähendab
ärakaotamist, kadumist.
Abort
on
embrüo või loote iseeneslik väljumine või
tehislik väljutamine emakast
enne sündi, mille tagajärjel katkeb
rasedus .
Iseenesliku aborti nimetatakse spontaanseks, tehislikku ehk
esilekutsutud aborti aga indutseeritud abordiks.
Spontaanse
abordi ehk nurisünnituse puhul on tegemist raseduse katkemisega
mingi geneetilise või füsioloogilise häire/haiguse tagajärjel.
Veel
võivad
iseeneslikku abordi põhjusteks olla ema ja loote vererühmade
sobimatus, mittetäisväärtuslik toitumine,
mürgised kemikaalid või
loote arengut takistavad ravimid, suguelundite haigused ning mitmed
füüsilised ja psüühilised
traumad .
Tavakeele kasutuses tähistab sõna "abort" üldjuhul
esilekutsutud aborti, st raseduse katkestamist embrüo või loote elu
lõpetamisega ning surnud embrüo või loote eemaldamisega
emakaõõnest.
Aborti
võivad teostada naistearstid vastavat litsentsi omavates
meditsiiniasutustes, so riiklikes haiglates ja erakliinikutes. Seega
on võimalik ise valida koht, kuhu rasedust katkestama minna.
Andmed
naise raseduse katkestamise kohta kogutakse ja kantakse
abordiregistrisse.
Abort
kui tehislik raseduse katkestamine on seotud riskidega ja võimalike
tüsistusetega. Kuigi enamus juhtudest kulgeb abort tüsistusteta,
siiski harvadel juhtudel on võimalikud komplikatsioonid. Protseduuri
käigus on võimalik emaka mulgustamine või emakakaela vigastuse
teke.
Ajalugu
Raseduse
katkestamine toimub ja tõenäoliselt on toimunud alati ja kõige
kultuuridega.
Aborti
teati juba 3000 aastat tagasi. Vanas Kreekas ja Roomas kasutati
rasestumisvastaseid vahendeid ja tehti
aborte . Kreeka filosoofid
käsitlesid oma teostes abordi eetilisi probleeme. Ristiusu tulekuga
algas pikk epohh, mil ühel või teisel moel
keelustati rasestumisvastased vahendid ja abort, sellega tegelejad põletati
tuleriidal ning abort oli
karistatav isegi surmanuhtlusega. Abordiga
seotud karistused asendusid alles 20. sajandil järk-järgult
legaalset aborti lubavate seadustega, seoses hääletamisõiguse
laienemisega naistele ning moodsate rasestumisvastaste vahendite
leiutamisega.
Vanim
kirjalik tõendusmaterjal tehisabordi kohta pärineb Vana-Hiina
dokumendist, mis loetleb keisri
konkubiinidele
sooritatud aborte aastatel 500–515 eKr.
]Hiina
folkloori järgi oli legendaarne keiser Shennong
5000 aastat tagasi abordi esilekutsumiseks ette kirjutanud elavhõbeda
kasutamist.
Kreekas
elanud
Sokrates ja Platon olevat
toetanud naiste õigust ise otsustada ja Vana-Kreekas oli abort
tavaline vahend rahvaarvu piiramiseks. Abordi abil hoiti riigi
sotsiaalne ja majanduslik seisund stabiilne.
Kuna
rasestumisvastaseid vahendeid enne 18. sajandil leiutatud kondoomi
ei tuntud, siis oli abort kaua aega ainuke viis soovimatust
rasedusest pääsemiseks. Lisaks elavhõbeda abil raseduse
katkestamisele oli rahva seas laialt levinud kuuma õliga üsa
loputamine ja mürgistest ravimtaimedest valmistatud segude joomine.
Aastal
1938 tuli esimene Rootsi seadus lubab aborti, kuigi väga piiratud
arvul. Abort anti põhimõtteliselt ainult siis, kui naine oli liiga
haige, et tulla toime
rasedusele , kui ta jäi rasedaks pärast
vägistamist, või kui ta
kartis teha pärilik haigus. Uuringud on
hiljem näidanud, et üle poole naised, kes olid eitanud abortide
alusel uus seadus, valis teha ebaseaduslik abort.
Raseduse
katkestamine medikamentoosse meetodiga
Medikamentoosne
abort on raseduse katkestamine ravimite abil.
Medikamentoosse
abordi raviskeemides kasutatakse tänapäeval järgmisi toimeaineid:
• mifepristoon
(antiprogestiin)
• metotreksaat
(antimetaboliit)
•
misoprostool (
prostaglandiin -E1
analoog )
• gemeprost
(prostaglandiin-E1 analoog)
Nimetatud
ravimid põhjustavad esmalt raseduse katkemise ja seejärel emaka
kokkutõmbed, looteosiste väljumise ja sellele järgneva vereerituse
emakast.
Ravijuhis Eestis käsitleb mifepristooni ja misoprostooli
kombinatsiooni kasutamist
raseduse
katkestamiseks patsiendi soovil kuni 63-päevase raseduse korral ja
vastava näidustuse korral kuni 21.
rasedusnädala lõpuni.
Rasedus
katkestatakse üksnes naise enda soovil kirjaliku avalduse alusel.
Medikamentoosne
abort ei asenda kirurgilist aborti, kuid on alternatiiv nii
patsientidele kui
ka
teenuse pakkujatele. Medikamentoosse abordi eelised on suurem
privaatsus , väikseminvasiivsus ja narkoosi vajaduse puudumine.
Teisalt tuleb medikamentoosse abordi puhul taluda
alakõhuvalu ja veritsust,
külastada korduvalt arsti/ õde, oodata tulemust kauem ja meetod ei
ole nii efektiivne kui
kirurgiline abort.
Raseduse
katkestamise eelselt:•
Patsient informeerib arsti teadaolevatest
haigustest , tarvitatavatest
ravimitest ja ülitundlikkusest ravimitele.
• Teostatakse
naistearsti poolt määratud
analüüsid , uuringud ja vajadusel ravi.
• Nõustatakse
patsienti abordi protseduuri ja sellega seotud
võimalike riskide osas, patsient allkirjastab nõustamise kohta akti
ja kirjutab avalduse raseduse katkestamiseks omal soovil valitud
meetodiga.
Medikamentoosse raseduse katkestamise käigus tuleb
pärast esmast visiiti (mil tehakse kindlaks rasedus ja teostatakse
analüüsid) arsti külastada tavaliselt kolmel korral. Esimesel
külastusel ambulatoorselt manustatakse mifepristoon suu kaudu,
teisel visiidil (36-48 h hiljem) manustatakse misoprostool (enamasti
päevases
günekoloogia osakonnas, kus 90% juhtudest toimub 3-6 tunni
jooksul raseduse katkemine) ja kolmandal visiidil ambulatoorselt
umbes kaks nädalat hiljem sedastatakse lõplik abordi toimumine.
Raseduse jätkumisel võib olla vajalik emakaõõne kirurgiline
abrasioon e koeosiste eemaldamine.
Võimalikud kõrvaltoimed
Medikamentoosse
abordi käigus tekivad valulikud emaka kokkutõmbed ja vereeritus
tupest, mis on seotud abordi protsessiga. Umbes pooled naised võivad
vajada valuvaigistit. Vereeritus on tavalise menstruatsiooniga
võrreldes vererohkem ja kestab pikemat aega (umbes 2-4 nädalat),
kuid ei mõjuta enamasti vere hemoglobiini taset. Vereeritus on
suurem kauem kestnud raseduse korral. Vereeritus on kõige
intensiivsem 3-6 tundi pärast misoprostooli manustamist.
Umbes
pooltel patsientidest tekib
iiveldus ja kolmandikul
oksendamine . Need
kaebused võivad olla seotud ka rasedusega.
Misoprostooli
manustamise järgselt esineb vähem kui neljandikul patsientidest
kerge ja spontaanselt mööduv kõhulahtisus, mis reeglina ravi ei
vaja.
Võib esineda mööduvat peavalu, minestustunnet ja
uimasust.
Võimalikud
tüsistused• Mittetäielik
abort. Sellele
viitavad vereerituse jätkumine tupest üle 4 nädala,
alakõhuvalu ja põletikutunnused. Olukorra lahendamiseks teostatakse
emakaõõne vaakumaspiratsioon või korratakse medikamentoosset
meetodit.
•
Verejooks . Rohke ja pikenenud vereeritus, mis viib
hemoglobiini langusele, on medikamentoosse abordi puhul harvaesinev.
Umbes 1% juhtudest on vajalik emakaõõne kirurgiline abrasioon.
•
Medikamentoosse abordi puhul on väga harva dokumenteeritud emaka või
emakamanuste põletikke: kirjanduse andmetel on leitud seesmiste
suguteede põletikke vähem kui 1%.
• Emaka vigastus võib
esineda üliharva, riskiteguriks võib olla eelnev operatsioon
emakal.
Mida
tuleb teada pärast raseduse medikamentoosset katkestamist?• Vereeritus
võib esineda 2-4 nädala jooksul pärast aborti.
•
Günekoloogilisele järelkontrollile on
soovitav pöörduda 2 nädala
möödudes pärast raseduse katkestamist.
• Eriti rohke
vereerituse ja kaasneva palaviku või alakõhuvalu korral tuleks
pöörduda päevasel ajal naistearsti vastuvõtule, muul ajal
lähimasse
haigla günekoloogia
osakonda .
• Juba paari nädala
möödumisel raseduse katkestamisest on uuesti võimalik rasestuda.
Raseduse
katkestamine kirurgilise meetodiga
Raseduse
kirurgiline katkestamine ehk kirurgiline abort on embrüo või loote
eemaldamine emakaõõnest kirurgiliselt. Vastavalt Eesti Vabariigi
raseduse katkestamise ja
steriliseerimise seadusele Raseduse
Katkestamise Ja Steriliseerimise Seadus
võib rasedust katkestada oma soovil kuni 11. täisrasedusnädala
lõpuni. Rasedus katkestatakse üksnes naise enda soovil kirjaliku
avalduse alusel.
Raseduse
katkestamise eelselt:• Patsient
informeerib arsti teadaolevatest haigustest, tarvitatavatest
ravimitest ja ülitundlikkusest ravimitele.
• Teostatakse
naistearsti poolt määratud analüüsid, uuringud ja vajadusel ravi.
• Nõustatakse patsienti abordi protseduuri ja sellega seotud
võimalike riskide osas, patsient allkirjastab nõustamise kohta akti
ja kirjutab avalduse raseduse katkestamiseks omal soovil valitud
meetodiga.
Raseduse
kirurgilise katkestamise protseduur Raseduse
kirurgiline katkestamine toimub patsiendi soovil lühiajalises
narkoosis või kohaliku tuimestusega vastava tegevusloaga
tervishoiuasutuses. Enne narkoosi ei ole lubatud 6 tunni jooksul süüa
ega juua, et vältida happelise maosisu
sattumine hingamisteedesse.
Rasedus katkestatakse naistearsti poolt emakakaela laiendamise
(dilatatsiooni) ja emakaõõne vaakumaspiratsiooni teel, mil
elektrilise vaakumtõmbejõu abil tühjendatakse emakaõõs. Meetodi
tõhusus on 95-100%.
Pärast kirurgilist aborti on soovitav
viibida arsti
järelvalve all veel paari tunni
jooksul.
Reesusnegatiivsetele naistele süstitakse kohe pärast
aborti (või kuni 72 tunni jooksul) reesusantikehade teket takistavat
immuunglobuliini (Rhesonativ).
Raseduse
kirurgilise katkestamisega seotud võimalikud
kaugtagajärjedPõletikutekitajate
ja abordijärgse põletiku puudumisel ei mõjuta abordiprotseduur
edasist lastesaamise võimet. Uuringute põhjal ei esine seost
turvaliselt läbiviidud abordi ja rinnavähi vahel. On leitud seos
riski tõusuks enneaegseks sünnituseks ja sünnituse kolmanda
perioodi tüsistusteks.
Pärast aborti võivad naised tunda
hingelist valu ja kurbust, ja seda ka aastaid hiljem. Samas pole
uuringud kinnitanud, et legaalse abordi läbi teinud naistel esineks
enam psühholoogilisi probleeme, kui naistel, kes soovimatu raseduse
korral sünnitasid või andsid lapse adopteerimiseks
Mida
tuleb teada pärast raseduse kirurgilist katkestamist?•
Pärast aborti võib esineda 24 tunni jooksul iiveldust ja
menstruatsioonitaolist alakõhuvalu.
• Vereeritus võib esineda
2 nädala jooksul pärast aborti.
• Günekoloogilisele
järelkontrollile on soovitav pöörduda 2 nädala möödudes pärast
raseduse katkestamist.
• Eriti rohke vereerituse ja kaasneva
palaviku või alakõhuvalu korral tuleks pöörduda päevasel ajal
naistearsti vastuvõtule, muul ajal lähimasse haigla günekoloogia
osakonda.
• Juba paari nädala möödumisel raseduse
katkestamisest on uuesti võimalik rasestuda. Rasestumise vältimiseks
tuleb kohe pärast aborti hakata kasutama
sobivat rasestumisvastast
meetodit.
•
Rasestumisvastaste
pillide ja plaastri kasutamist võib alustada abordi toimumise päeval
või sellele järgneval päeval. Sel juhul
kaitsevad need koheselt
uue soovimatu raseduse eest.
Abordid
Eestis
Eestis
on naise soovil raseduse katkestamine legaalne alates 1955. aastast.
Eesti seadustes kasutatakse mõiste ‘abort’ asemel mõistet
‘raseduse katkestamine’.
Eesti
Pereplaneerimise Liidu andemetel katkestatakse Eestis igal tööpäeval
ligikaudu 50 rasedust. Siiski on abortide arv aastate jooksul
vähenenud .Alates 2000. aastast ületab Eestis sündide arv abortide
arvu.
Kuni
11. rasedusnädala lõpuni saab rasedust katkestada oma soovil.
Haiguste või
tervisega seotud probleemide puhul on raseduse
katkestamine lubatud kuni 21. rasedusnädala lõpuni. Sellisteks
probleemideks võivad osutuda olukorrad, mil rasedus ohustab raseda
tervist, sündival lapsel võib olla raske vaimne või kehaline
tervisekahjustus , raseda haigus või tervisega seotud probleem
takistab lapse kasvatamist või kui
rase on alla 15-aastane või üle
45-aastane. Sel juhul kinnitab otsuse meditsiinitöötajate
konsiilium .
2010.
aastal tehti Eestis 9087 aborti; 100 elussünni kohta tehti 57,4
aborti. Nõukogude ajal oli abort naisele tasuta. Mais 2006 maksis
haigekassa 70 protsenti tehisabordi maksumusest, sellest üle
jääva 544 krooni pidi
tasuma patsient
Eesti
Vabariigi raseduse katkestamise ja steriliseerimise
seadusVäljavõtteid
seadusest:
- Eestis on lubatud raseduse katkestamine naise omal soovil kuni 11. täisrasedusnädala lõpuni ja vastava näidustuse olemaolul kuni 21. täisrasedusnädala lõpuni.
- Naise rasedust võib katkestada üksnes tema enda soovil. Keegi ei tohi sundida või mõjutada naist oma rasedust katkestama. Sooviavaldus oma raseduse katkestamiseks peab olema vormistatud kirjalikult. Teovõimetu naise rasedust võib katkestada tema eestkostja kirjaliku avalduse alusel.
- Kauem kui 11 ning kuni 21 nädalat kestnud raseduse võib katkestada, kui:
- rasedus ohustab raseda tervist
- sündival lapsel võib olla raske vaimne või kehaline tervisekahjustus
- raseda haigus või tervisega seotud probleem takistab lapse kasvatamist
- rase on alla 15-aastane või üle 45-aastane
Kuidas toimitakse
aborteeritud beebide surnukehadega?
4.
septembril 2007 Sotsiaalministeeriumile esitatud teabenõudes küsis
Elukultuuri Instituut muu seas, kuidas toimitakse Eesti
tervishoiusüsteemis kirurgilise abordi läbi tapetud inimeste
surnukehadega.
Sotsiaalministeeriumi
vastuses
on kirjutatud: “Inimese sünnitushooldel ning haiguste
diagnoosimisel, ravimisel või ärahoidmisel tekkinud jäätmetega,
sealhulgas abordi jäätmetega, toimitakse vastavalt
„Jäätmeseadusele“.
Mille
poolest ohtlik?
Juhul
kui
emakas on perforeerunud, võib ka põis perforeeruda. See võib
omakorda põhjustada peritoniiti e kõhukelmepõletikku
(
põletikuline , nakatunud kõhusisemus), millega kaasnevad valud ja
ohud. Sellises olukorras on vajalik taastav operatsioon.
Juhul
kui emakas on perforeerunud, võib ka soolestik perforeeruda. See
võib omakorda põhjustada iiveldust ja oksendamist, valusid
alakehas, palavikku, verd väljaheites ja peritoniiti e
kõhukelmepõletikku (põletikuline, nakatunud kõhusisemus) ning
surma, kui piisavalt kiiresti ei suudeta põletikku ravida. Võib
juhtuda, et osa soolestikust lõigatakse välja ning et
ajutiselt või
isegi lõplikult opereeritakse käärsoolest su alakehasse tehisava.
Naistel,
kes on teinud aborti, on hiljem märkimisväärselt suurem oht
haigestuda rinnavähki. Sellest ajast, kui Inglismaal abordid
legaliseeriti (1967), on rinnavähki haigestumine tõusnud seal 50%
võrra.
Emakaväline
rasedus leiab aset väljaspool emakat. Peale aborti on emakavälise
raseduse tõenäosus 8-20 korda suurem. Kui seda ei avastata
piisavalt kiiresti, siis emakaväline rasedus katkeb ja võib tekkida
verejooks, mis ilma kiire operatsioonita võib lõppeda surmaga.
Statistika näitab, et emakavälise raseduse oht suureneb peale
esimest aborti 30% võrra ja peale kaht või rohkemat aborti 160%
võrra.
- Mõjud tulevastele rasedustele kui sa teed aborti:
a.
siis tõenäoliselt on sul tulevaste raseduste ajal esimesel kolmel
kuul verejooks;
b. siis on vähe tõenäoline, et tulevased
sünnitused on normaalsed;
c. siis tuleb
platsenta manuaalselt
eemaldada ning tekib rohkem komplikatsioone
beebi ja platsenta
väljasurumisel;
d. siis kahekordistub tõenäosus, et su järgmine
beebi võib surra esimestel elukuudel;
e. siis kolme- kuni
neljakordistub tõenäosus, et su järgmine beebi võib surra esimese
eluaasta lõpukuudel;
f. siis võib su järgmine beebi sündida
alakaalulisena;
g. siis võib su järgmine beebi sündida
enneaegselt koos ohtlike probleemidega, mis nõuavad rohkelt
kulutusi.
Vähem
kui kuuenädalase loote abordi ebaõnnestumine on suhteliselt
sagedane. Vahel ebaõnnestub platsenta eemaldamine emakast. See
tähendab, et rasedus jätkub isegi siis, kui ema on
abordist tulenevad ohud juba üle elanud.
Üks
kuni neliteist protsenti naistest vajavad abordi tõttu
vereülekannet, kuna kaotasid palju verd.
Abordi
tulemusel saadud infektsiooni tõttu võib tekkida väike palavik
ning see võib lõppeda isegi surmaga. Seda juhtub iga
neljanda ja
iga viiekümnenda naisega, kes aborti teeb.
Umbes
igal kahekümnendal naisel esineb see abordi ajal. Sellisel juhul on
võimalused täiesti pooleks, et järgmine
sünnitus võib olla
nurisünnitus, kui seda ei ravita korralikult selle raseduse ajal.
Emakakaela kahjustuste sagedus abordi käigus on tõstnud
nurisünnituste arvu 30-40% võrra nende naiste seas, kes on teinud
aborti.
- Rohkem nurisünnitusi hiljem
Naistel,
kes on teinud kaks või enam aborti, on järgnevate raseduste puhul
nurisünnituste oht raseduskuude esimesel kolmandikul kahekordne ja
teisel kolmandikul kümnekordne.
Iga
neljakümnes kuni iga neljasajas naine kannatab perforeerunud emaka
tõttu. Selle tulemusel tekib peaaegu alati peritoniit e
kõhukelmepõletik (põletikuline, nakatunud kõhusisemus), mille
sümptomid sarnanevad ussripiku e. pimesoolerebendiga.
Eesasetsev
platsenta ilmneb 6-15 korda rohkem nendel naistel, kes on teinud
aborti. Selles olukorras asetseb beebi platsenta emaka väljapääsu
juures ja see tuleb vastu võtta enne, kui beebi saab välja tulla.
See tekitab ägeda
verejooksu , mille tulemusel beebi peaaegu alati
sureb .
Pärast
aborti kannatavad naised erinevate mentaalsete ja psühholoogiliste
probleemide all. Nendeks võivad olla korduvad
unenäod üleelatud
abordist, hoidumine emotsionaalsest kiindumusest, probleemid suhetes,
unehäired , süütunne elusolemise pärast, mälukahjustus,
vaenulikud
emotsioonid , enesetapumõtted ja -katsed, depressioon,
võimu kuritarvitamine. Sellised probleemid võivad ilmneda päevi ja
aastaidki hiljem.
- Allesjäänud rasestumise tagajärjed
Juhul
kui arst jätab osa lootest, platsentast, nabaväädist või
lootepõiest sinu kehasse, võib see põhjustada valu, veritsemist
või väikest palavikku.
Abordi
tulemusel võib tekkida DIC (fibriinikaotussündroom). See tähendab,
et veri ei hüübi ja põhjustab kontrollimatut verejooksu, mis on
väga eluohtlik ja raskesti ravitav. Seda esineb kahel naisel
tuhandest, kui abort on tehtud rasedusaja teisel kolmandikul ja 6,6
naisel tuhandest (peaaegu ühel saja viiekümnest) soolalahusega
tehtavad abordid.
Peale
aborti võid sa jääda steriilseks. See juhtub iga kahekümnenda
kuni viiekümnenda naisega. Nendel naistel, kes on teinud aborti, on
tekkiva steriilsuse oht 3-4 korda suurem kui neil, kes ei ole aborti
teinud.
- Varjatud emakaväline rasedus
Arst
võib püüda teha aborti, kuid edutult, kuna loode areneb munajuhas.
Kahjuks see rasedus katkeb hiljem ja selleks, et päästa su elu,
tuleb teha kiiresti operatsioon. Kõik naised peaksid oma
rasedusperioodi esimesel kolmandikul laskma teha ultraheli
ülevaatuse, saades sellega teada, kas rasedus on normaalne või
emakaväline.
Komplikatsioonide
protsent on suurem, kui aborti teevad noored teismeliseeas naised.
Ometi kulgeb nooremas eas naistel sünnitus kergemini kui vanematel,
kui nad saavad vastavat hoolitsust. On tõendeid, et 15-17-
aastastel naistel on füüsiliselt tervemad rasedused kui vanematel.
Abortide
statistika
Hetkel
on abort Leedus lubatud kuni 12.
rasedusnädalani , ilma täiendavate
tingimusteta. Igal aastal tehakse Leedus umbes 10 000 aborti.
Abort
on osades maades tasuta, kuid teatud maades (
endised Ida-Euroopa
sotsialismimaad) ka
paljudele kättesaamatult kallis.
Abordid
1988-1997*:Iga
aasta teevad umbes 26 miljonit naist seaduslikult aborti, kui umbes
20 miljonit teevad seda riikides, kus need on seadusega keelatud.
Iga
naise kohta maailmas tuleb kogu tema eluaega arvestades 1 abort.
95%
abortidest tehakse selleks, et kontrollida sündivust.
Ainult 1%
aborte tehakse vägistamise tagajärjel rasestunud naistel.
1%
tehakse loote väärarengute pärast.
3% tehakse ema halva tervise
pärast.
- Miks naised teevad aborte (U.S.A-s)
Soov
edasi lükata lapse saamist : 25.5%
Ei saa endale rahaliselt
lubada lapse sündi : 21.3%
Emal on probleemid suhetes või teine
pool ei soovi last : 14.1%
Liiga noored või sünnitava lapse
vanem(ad) või teised on raseduse vastu : 12.2%
Lapse sünd
katkestab hariduse saamise või töö : 10.8%
Ei soovita enam
lapsi : 7.9%
Loote tervis on ohustatud : 3.3%
Ema elu on ohus :
2.8%
Teised põhjused : 2.1%
- Abordi seaduslikus.
Eestis võib üldjuhul aborti teha, kui rasedust ei ole kestnud kauem kui 11 nädalat.
USA-s on abort legaalne kogu 9 kuu vältel, hoolimata põhjusest, miks seda tehakse.
- Abordid üle maailma.
Aastas tehakse maailmas umbes 46 miljonit aborti.
Iga päev tehakse maailmas umbes 126,000 aborti.
78% abortidest theakse arenenud maades ja 22% tehakse arengumaades.
Ülevaated
riigiti
Ülevaated
riigiti
Albaania
- Abort
on vabatahtlikult lubatud aastast 1991.
Andorra
- Abort
on Andorras
õiguslikult keelatud, kuid praktika lubab seda ema elu päästmiseks.
Austria
- Pärast
seaduste lõdvendamist 1974.
aastal on abort
Austrias lubatud esimeses trimestris pärast arstiga konsulteerimist.
Belgia
- Belgias
on abordi tegemine lubatud esimese 12 nädala vältel kui naine
väidab, et on "hädaolukorras“.
Bosnia
ja Hertsegoviina
-
Lubatud vabatahtlikult esimese 10 rasedusnädala jooksul.
Bulgaaria
-
Alates 1956. aastast
on abordi tegemine Bulgaarias
lubatud vabatahtlikult vähem kui 12 nädalat kestnud rasedustele.
Kauem kestnud raseduste puhul on abort lubatud üksnes ohu korral
emale või loote väärarengu korral.
Horvaatia
- Horvaatias
on abort lubatud vabatahtlikult esimese 10 rasedusnädala jooksul.
Iirimaa
- Iirimaal
on abort lubatud üksnes naise elu päästmiseks.
Island
-
Islandis
on abort lubatud naise elu, vaimse või füüsilise tervise
päästmiseks, majanduslikel ja sotsiaalsetel põhjustel vägistamise
või intsesti või loote väärarengu korral.
Kanada
- Kõige
enam on abordi üle vaieldud Kanadas,
kus abordiseadus oli pikka aega küllalt konservatiivne. Vastavalt
1971. aasta
kriminaalkoodeksile
otsustasid abortide lubatavuse haiglakomiteed. Nüüdseks võib naine
ise otsustada, kas teha aborti või mitte.
Kreeka
- Kreekas
on abort lubatud vabatahtlikult, üldjuhul kuni 12 nädala jooksul,
kauem vägistamise, intsesti ja loote väärarengu juhtudel.
Küpros
- Kuni
1974. aastani oli
Küprosel abort lubatud üksnes elu päästmiseks. Praegu on abort lubatud ka
vaimse või füüsilise tervise säästmiseks või vägistamise,
intsesti ja loote väärarengu
juhtumitel . Praktikas tehakse aborte
ka sotsiaalsetel ja majanduslikel põhjustel.
Prantsusmaa
- Abort
on Prantsusmaal
lubatud vabatahtlikult. 2001.
aastal vastu võetud seadusega pikendati abordi tegemise perioodi 10
nädalalt 12-le.
Saksamaa
- Saksamaa
lubab abordi tegemist esimeses trimestris, nõustamise ja ooteaja
läbimisel ning erakorralistel juhtudel hiljem.
Soome
- Lubatud
naise elu päästmiseks, vaimse või füüsilise tervise ohustamise
korral, majanduslikel või sotsiaalsetel põhjustel või vägistamise,
intsesti ja loote väärarengu juhtumitel. Abort tuleb Soomes
üldjuhul
sooritada esimese 12 nädala jooksul.
Taani
-
Taanis on abordi tegemine lubatud vabatahtlikult kuni 12 nädala vältel.
Tšehhi
- Tšehhis
on abort lubatud vabatahtlikult.
Ungari
-
Ungaris
on abort lubatud vabatahtlikult aastast 1992
kuni 12 nädalat kestnud raseduste jaoks pärast nõustamist. Enne
aastat 1953 olid
abordid
legaalsed üksnes tervislikel põhjustel.
Valgevene
- Lubatud
vabatahtlikult esimese 12 nädala vältel ja kuni 28 nädalat
tervislikel põhjustel.
Venemaa
ja Nõukogude Liit
- 1920.
aastal tagati Venemaal
esimese riigina maailmas naistele abordiõigus. 1936.
aasta seadus kehtestas rangemad tingimused abordiks. 1955.
aasta Ülemnõukogu
Presiidiumi seadlusega
kehtestati abordiõigus uuesti. Seadlusega loeti ebaseaduslikuks
abort, mis oli tehtud kas meditsiinilise kõrghariduseta isiku poolt,
pärast 12. rasedusnädalat või enne 6 kuu möödumist eelmisest
abordist.
USA
- Ameerika
naistel on võõrandamatu õigus abordile esimese kolme kuu jooksul.
Samas pole jäetud
tähelepanuta areneva loote mõningaid õigusi.
Esimese kolme kuu jooksul otsustavad abordi tegemise naine ja tema
arst, järgneva kolme
kuu jooksul peavad ema tervise huvides sekkuma osariigi vastavad
võimud. Niisuguse sekkumisega määratakse muuhulgas, kus abort
tehakse ja kes seda teeb. Pärast 24.–28. rasedusnädalat, mil
loode saavutab eluvõimelisuse, arvestatakse juba ka loote tervisega,
välja arvatud juhud, mil ema elu või tervis on ohus.
Kokkuvõtte
Tänapäeva
meditsiinis on vähe selliseid kirurgilisi protseduure, mis on saanud
nii vähese tähelepanu
osaliseks ja mis on nii alahinnatud
potentsiaalsete ohtude poolest, kui abort. On levinud arvamus, et
komplikatsioonid on vältimatud.
Abort
on raske asi, millest rääkida ja raske asi, mida teha. Meie arvamus
on see, et abort peab olema iga naise enda otsus, mida ei tohi
mõjutada mingil viisil.
Kasutatud
kirjandus
http://abort.hosianna.ee/ (viimati vaadatud 15.11.2014)
http://www.abort.ee/mis_on_abort/maaratlus (viimati vaadatud 15.11.2014)
http://www.amor.ee (viimati vaadatud 15.11.2014)
http://et.wikipedia.org/wiki/Abort (viimati vaadatud 15.11.2014)
http://abort.hosianna.ee/artiklid/abortide-statistika/ (viimati vaadatud 15.11.2014)
http://www.naistearst.ee/?pid=15&sid=153 (viimati vaadatud 15.11.2014)
http://www.estl.ee/44205 (viimati vaadatud 15.11.2014)
Kõik kommentaarid