Masina kasutajaliides (0)

Reaalajasüsteem 
Masina  kasutajaliides  
 
Reaalajasüsteemides kasutatav tarkvara 
Süsteemtarkvara  
Rakendustarkvara –  andmehõive , reaalreguleerimine, superviisorjuhtimine inimliides, 
arvutused, veatöötlus jne. 
Andmebaasid  – relatsioonilised objekt-orienteeritud , reaalaja andmebaasid, hajutatud  
reaalaja-andmebaasid, warehouses, eritüübiliste andmebaaside kompleksid . 
Kommunikatsioonitarkvara – võrguprotokollid, turvatarkvarad 
Eriseadmete funktsionaalsust  tagav tarkvara – ohutus, diagnostika, abivahendid ja 
simulatsioonisüsteemid. 
 
 
Masin/inimene suhe 
 
Inimvigu  põhjustavad –  
Töökeskkonna tegurid,  
individuaalsed omadused ja  
 organisatoorsed-juhtimisalased tegurid  
Kas inimese  kvalifikatsioon vastab tööülesannetele? 
Kas seadmed on töökorras? 
Kas seadmed vastavad tehnilistele tingimustele, kas nende kontroll on dateeritud 
Kas süsteem kui tervik funktsioneerib veatult? 
Süsteem/ liides  
 Inimene – masin 
Operatsioon  
 Suurema osa infost saame nägemismeele kaudu – 80%, seetõttu  
Nii saadav info peab olema sobiv võimalikult paljudele  inimestele 
Piktogrammid  peavad olema üheselt  mõistetavad  
Piktogrammidel ainult üks tähendus 
Piktogrammidel on eelis seal, kus on tegemist eri keelt kõnelevate inimestega 
Sümbolite tähendus võib olla erinev erineva kultuuritausta tõttu 
 
Füüsiline  kohandamine    
( Physical   match  
 
hõlmab  töökoha ja töökeskkonna kavandamist lähtuvalt töökohal olevast töötajast 
Vaimne  kohandamine  (Mental   match ) 
hõlmab meelte  kaudu saadavast informatsioonist (tajust) ja  otsuste  vastuvõtmist  
Tööülesande täitmist  ja sellega seonduvatest  riskidest  
Töös esinevate vigade  lähtekohaks 
 
Inimese   
suutlikkuse   
ja  tööülesannete  mittevastavus  
võib olla  potentsiaalseks  inimvigade  või  teadlikult  vale  käitumise  tekke  põhjuseks. 
Inimesel on 
 
temale ainuomased omadused ja 
ühiskonnas  (socium)  tekkinud suhtumised, harjumused, oskused, mis  mõjuvad kas 
positiivselt  või  negatiivselt  tööülesannete   täitmisele .  
Muutuvad  aga eesmärgid  ja  oskused , mis omakorda  mõjutavad  inimese otsustuste 
vastuvõtmist. 
On  leitud, et  organisatoorsed   faktorid   mõjutavad  kõige  rohkem  inimeste  
individuaalset  ja  grupikäitumist. 
 
Kasutajasõbraliku mudeli loomine  
Ergonoomiaalaste teadmiste kasutamine: riiklikud nõuded, loo teisi võimalusi, testi neid 
uusi võimalusi riiklike nõuetega; kontrolli kasutajasõbralikkust ning kasutatavuse 
uuringuid ( töökogemus , inspektsioon. 
 
Ülevaade 
Süsteem -> 
Tarkvara -> 
Arvuti -> 
prgorammeerimine 
 
 
Kasutajasõbraliku  mudeli loomine  
Human-computer interaction (HCI) considerations 
Based on the theory of human information processing 
as well as the studies reviewed previously concerning 
interface  usability, we have identifed eight human 
factors criteria that are  relevant to HCI.  
sobivus 
kokkusobivus  
kohandatavus 
õpitavus 
minimaalselt toiminguid 
minimaalselt mälu koormamist 
tajutavus 
piiranguid loomisel, arvestades tajutavuse  kontseptsiooni , kasutusjuhend. 
 
3.3.1. Compatibility (CP): Stimulus-response (S-R) 
 
 
HAN X. LIN, YEE-YIN CHOONG and GAVRIEL SALVENDY 
School of  Industrial Engineering , Purdue  University , West  Lafayette, Indiana 47907, 
USA; BEHAVIOUR & INFORMATION TECHNOLOGY , 1997, VOL. 16, NO. 4/5, 
267 ± 278 
TTOH seadusest  
 Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja 
tervisekahjustusi ning säilitada  töötaja töövõime ja heaolu.  
TTOH seadusest  
(1) Seadme, tööriista, veoki või muu töövahendi kasutamine ettenähtud otstarbel ning 
nende paigaldamine, reguleerimine, parandamine, hooldamine, teisaldamine ja 
puhastamine ei tohi ohustada  kasutaja ega teiste isikute tervist ega töökeskkonda.  
 
Kasutajakeskse toote loomine 
Ei tähenda ainult kasutajale suunatud loomist – vaid loomine koos kasutajatega 
(Kontoglannis&Embrey 1997) 
Tähendab tagasisidet kasutajaga (Koivunen,1994) 
Kui toode/süsteem/keskkond on mõeldud inimesele, siis selle loomisel  peaks 
arvestama inimesega ( characteristic ) (Pheasant 1996) 
 
Toote  kasutatavus  
Kasutatavus on defineeritud kindla eesmärgi korral 
kui toote kasutatavus 
saavutamaks tõhususe ning  toimivuse  
ning rahuolu selle  kasutamisel  
EN ISO 9241-11 Ergonomic  requirements for office  work  with VDTs. Part  11: guidance 
on usability 
 
Ergonoomia  
Selleks, et saavutada tööülesande täitmisel kõige tõhusamat koostööd toote ja tema 
kasutajate vahel (Pheasat, 1996) 
Kasutajasõbraliku mudeli arendamine on:  
Füüsilise ülekoormuse vähendamine 
Luu- ja  lihaskonna  ning kardiovaskulaarsete sümptomite  vältimine  
Teha töötamine lihtsamaks ja kiiremaks 
Parandada kvaliteeti 
 
Kõigi ergonoomiliste printsiipide kasutamist 
Ülesande täitmiseks kasutatav ergonoomia 
ergonoomilisi printsiipe  arvestades projekteerimise täiustamine 
 EN 614 – 2 
 Projekteeritud masina ja seadme eesmärgipärase kasutamise  vahelist seost 
Jälgib masina ohutut kasutamist ja kohustusi tootjale (manufacturer) kui info ei ole 
arusaadav 
 
Projekteerimine  arvestab  
  antropomeetriat (keha mõõtmed, asend ja 
 biomehhaanikat (liigutused, vastupidavust / physical strenght) 
  psüühikat (mental ability ) 
  näidikute kujundust, signaale ja käivituste kontrolli 
töökeskkonna mõju ( müra , vibratsioon,  soojuskiirgus , valgustatus, ohustavad 
materjalid ( kemikaalid ) ja kiirgus) 
 võimalikke  mõjusid tööprotsessis 
 
Tööandja tagab, et töövahend sobib tööülesande täitmiseks, vastab kasutaja 
kehamõõtmetele ning füüsilistele ja vaimsetele võimetele (TTOH seadus).  
 
Tööandja tagab, et töötaja  kasutusse antav töövahend on projekteeritud ja valmistatud nii, 
et:1) on tõkestatud pääs selle ohualale; 
2) juhtimisseadis vastab ergonoomianõuetele; 
3) kõrge või madala temperatuuriga pinnad on isoleeritud või piirestatud; 
4) see vastab elektri-, tule- ning plahvatusohutusnõuetele; 
5) on välditud juhukäivitus ning et vajaduse korral on võimalik töövahend või selle osa 
kohe seisata, energiavarustus katkestada ja ohtlik leke tõkestada; 
6)  müra , vibratsiooni, kiirguse ja muude ohutegurite tase on võimalikult madal ega ületa 
piirnorme.  
 
Omaksvõtu olulisus 
Tajumine on 
 Võime näha, kuulda ja mõista 
 Mõistmise tase 
Oluline on aktsepteerida 
ergonoomia printsiipe 
töövõtteid 
suutlikust töötada õigesti 
 
Inimeses toimuva infotöötluse organogramm 
Asendiergonoomia  
kontrollnupud peavad asuma käe funktsionaalses ulatuses (IEC60947) 
käepidemed ja sangad peavad vastama käe funktsionaalsele anatoomiale 
 keha asend ei tohi põhjustada tööväsimust, tingituna  pikast staatilisest lihaspingest. 
Keha asendit peab saama vaheldada. 
 
Signaalmärgid ja kuvarid 
 
Signaalmärgid ja kuvarid tuleb valida, projekteerida ja paigutada viisil, mis arvestab 
inimese tajumisvõime parameetreid. 
 
Signaalmärkide ja kuvarite/ ekraanide  liik ja ehitus peavad tagama info ühemõttelise 
arusaadavuse. See kehtib eriti ohusignaalide puhul ISO13850 (EN418).  
Ohusignaalide ühemõttelisus 
 
Arvestama peab näiteks nende  
intensiivsust,  
kuju,  
suurust,  
kontrasti,  
silmapaistvust  
ja signaalid-müra omavahelist suhet. 
 
näidikute kujundust, signaale ja käivituste kontrolli 
 
Sildid  ja sümbolid 
Piisav ruum 
Piisav valgustus  
Piisav.tähtede suurus  
Kontrollpaneeli  lähedus  
Lihtsad sõnad tagavad arusaadavuse 
Hea  kontrast tagab loetavuse 
(must tekst valgel taustal?) 
Loetavad diagrammid  
 
Ära kasuta ainult suuri tähti 
Lühenditel peab olema kindel mõte, mitte juhuslik lühendus 
Diagrammide kerge eristatavus 
Skaalade jaotised selgelt eristatavad 
Info ja operatsioon 
Optimeeri  värvide kasutamist 
 
Hoia vajalikku kontrastsust 
Arvesta värvidega seonduvaid assotsiatsioone  
Punane – hädaoht 
Roheline - turvalisus 
Arvesta värvipimedatega  
Õige  värv ja valgustus ruumis 
Õiged tähevahed tekstis 
Väldi eksimist sarnaste tähtede korral  
Tähed õige suurusega – suurte tähtede kõrgus peab olema 1/2000 lugemise 
kaugusest 
Kuval tähtede  min suurus 3 mm  
Dialoog  kasutajale arusaadavaks 
Dialoogi kiirus  kohandada kasutaja töö kiirusega 
Väldi käskivat kõneviisi dialoogis 
Tavakeele väljendustel eelised, kuid võib mõista mitmeti   
Abi (Help) peab vastama kogemustele  
Süsteemis võimalus liikuda tagasi 
selgituse võimalus koos näitega 
mitte dikteerida operatsiooni kiirust  
 sisend  ja väljund kontrollitav kasutaja poolt 
Dialoog kohandatud õppimiseks 
suunatud tegevus ka väheste kogemustega kasutajale 
abi ja nõuanded kättesaadavaks 
Dialoog ise  
Dialoog inimene-masin 
 
Vastused lakoonilised : ja ja ei  
Arvutil on kergem kõnet sünteesida kui sellest aru saada 
Arvuti kõne kontrollimiseks: 
muuta kõne kiirust 
 korrata , katkestada kõne 
ümber lülitada 
Näidikud 
 
Kindlusta liikumissuundade vastavus  ekraanil  ja kontrollitavas süsteemis 
Informatsiooni ja operatsiooni suhe on ebaselge  
Sisse/ On: üles, paremale, kasutajast eemale 
Välja /Off- alla, vasakule , kasutaja suunas 
Suurenemine ( Increase ) Üles, paremale, kasutajast eemale 
Vähenemine (Decrease) aölla, vasakule, kasutaja suunas 
 
Nõuded sõltuvad töötaja kogemustest 
Kogenud 
 
 
 
 
 
kogenematu 
 
Abistavad käsud 
 
 
 
 
abistavad käsud ja  võtmed  
Zargoon arvutis 
 
 
 
 
täiendavad selgitused  
Teade vigade korral   
 
 
 
soovitused parandusteks 
Matemaatilised tähistused 
 
 
 
näited 
Õigesti  tehtu ei vaja kommenteerimist 
 
õigestitehtu vajab kommenteerimist 
Hel võib täita kogu ekraani   
 
 
ekraanilolev peab olema nähtav 
Arvutile suunatud abi  
 
 
 
kasutajale suunatud abi 
 
Halb  töökeskkond  mõjutab  
nii mõtlemist kui ka   töötamist  
 
Projekteeritud ka  disainitud seadmed  ja  instrumendid  peavad olema kasutajasõbralikud 
Eksitavad  või  ebaselged   juhendid põhjustab vigade teket 
Halvasti  hooldatud   seadmed tekitab rikkeid 
Pidevad  katkestamised  ja segamised tekitab hajameelsust 
Suur   töökoormus  tekitab väsimustest tekitatud viga 
Mürarikas või ebameeldiv  töökeskkond tekitab stressi 
 
Inimese ainuomased omadused 
Madal  oskuste  ja  kompetentsuse  tasand 
Töötajate    väsimus  
Töötajate  tüdimus  ja   masendus  
Töötajate  oma   meditsiinilised  probleemid 
Süsteem Inimene – masin 
 
Suurema osa infost saame nägemismeele kaudu  
Info peab olema sobiv võimalikult paljudele inimestele 
Piktogrammid  peavad olema üheselt mõistetavad 
Piktogrammidel ainult üks tähendus 
Piktogrammidel on eelis seal, kus on tegemist eri keelt kõnelevate inimestega 
Dialoog peab vastama kasutaja teadmiste, hariduse ja kogemuse tasemele  
 
Dialoog peab   sobima süsteemi, näiteks toiming  käsu kinnituseks peab alati olema 
ühesugune nt “enter” 
Dialoogis tuleb kasutada kasutajale tuttavaid väljendusi 
Dialoogis ei tohi kasutada erinevate keelte segu  
Dialoog peab olema tolerantne vigade suhtes 
Selgita võimalikke eksimusi kasutajale 
Tarkvara peab ennetama kasutajapoolseid vigu 
Vea  teated peavad olema objektiivsed ja konstruktiivsed,  mitte  hinnangulised  - see 
sisestus  on rumal 
Dialoog peab olema individuaalselt kohandatav 
Võimaluse korral selgituste maht kohandatav vastavalt kasutaja  teadmistele   
Peab olema sõnastiku kasutamise võimalus 
 
 
 
How to design and run activities  based on human recovery and robustness of systems for 
correcting  errors instead of the traditional  focus on human errors in  complex  and 
vulnerable systems. 
ISSN 1404-2983, Report  1001 , Lund 1999 
 
Masinaohutus: riski hindamine vastavusmärgistus 
Masina ohutuse seadus  
(RT I 2002, 99, 580) 
Masina tootja 
hindama masina kasutamise riske 
järgima kehtestatud ohutusnõudeid: 
 
“Nõuded masinale ja ohutusseadisele ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise 
kord” (RTL 2002, 150, 2187) 
Standardid  
EVS-EN 294:1999 
Masinate ohutus. Ohutud vahekaugused, mis väldivad käte sattumist ohtlikku alasse. 
EVS-EN 349:1998 
Masinate ohutus. Minimaalsed vahekaugused, vältimaks inimese kehaosade 
muljumisohtu. 
 
EN 418:1992 
 
 
Masinaohutus 
Hädaseiskamisseadised,  
põhilised aspektid - Projekteerimise põhialused 
 
Ohtlikud funktsioonid 
 masina funktsioonid, millede ebaõige  sooritamine  tekitab otsest vigastuse või muu 
tervisekahjustuse ohtu. 
Nende funktsioonide ohutust tagavad toimingud jagunevad:.  
Funktsioonide ohutust tagavad 
Spetsiifilised toimingud  - need on mõeldud otseselt ohutuse tagamiseks. 
Näited: 
- 
toimingud, mis välistavad masina tahtmatu /ootamatu käivitumise (blokeeriv 
seadis, mis on ühenduses kaitseseadisega jms.), 
- 
ühe tsükli meetod 
- 
kahekäe kontrollfunktsioon, 
-  
jne. 
 
Mittespetsiifilised toimingud 
näiteid 
kontrolli käsitsi sisselülitamine ohtlike seadmete  paigaldamisel (vt. EN 292-2 punkte 
3.7.9 ja 4.1.4 ) 
kiiruse või temperatuuri kontroll hoidmaks masinat ohutuna  tööprotsessi toimumise 
ajal. 
 
Riski hindamine 
Arvestatakse vigastuse tõenäosust ja võimaliku tagajärje raskusastet. 
Ohud kõrvaldatakse või vähendatakse miinimumini. 
 Masinaga   töötamine võimalikult ohutuks, nt liikuvatele osadele piiretega varustamine 
Jääkrisk:  märgistus , juhendid jne ohutusmeetmed 
 
Masinate ohutus 
Kasutamine 
paigaldamine, juhiste andmine/programmeerimine või protsessi   muutmine, 
 
- juhtimine, 
 
- puhastamine, 
 
- vigade avastamine, 
 
- hooldamine. 
 
ENV  1070 :1993  
Tüübihindamine - teavitatud asutuse poolt (notified bodys) 
Harmoneeritud standardid: 
A: kõikidele masinatele üldstandardid 
B: ohutusseadiseid käsitlevad standardid 
C: mingit tüüpi masinaid käsitl. standardid 
 
Ohutusjuhendid 
 
Soovitusi : 
•Sobiv materjal aluseks. 
•Kindlasti läbi vaadata. Vastutab kinnitanud tööandja. 
•Liigne tekst maha, puuduv juurde. 
•Ainult reaalselt täidetavad nõuded. 
•Kollektiivne töö võiks olla. 
 
Tegevusaladele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ 
§ 2 lg 2 
nõuab, et 
 „Suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või 
monotoonse töö puhul võimaldab tööandja töötajale sobiva töötempo ja tööaja hulka 
arvatavad vaheajad“. 
 
§ 13 Tööandja kohustused ja õigused 
 
(lg1)Tööandja on kohustatud: 
viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, 
mille käigus ta kavandab, korraldabja jälgib 
töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas 
seaduses või selle alusel kehtestatud 
õigusaktides sätestatud nõuetele. 
§13 täiendus  
töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette 
ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused töötajate 
terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende  ajakava , teostajad, ning eraldama 
selleks vajalikud vahendid  
 
Standardid jagunevad kolme tüüpi: A, B ja C. 
 
C-tüüpi sttandardid 
–Standard for  machine press, (prEN692) 
–Standard for injection system, (EN201) 
–Standard industrial robot, ISO10218 (EN775) 
 
Masinate ohutus Vastavusdeklaratsioon 
 
koostab tootja 
kinnitab, et masin vastab kõigile nõuetele. 
Masinale kinnitatakse vastavusmärk ja masina võib turule lasta. 
Vastavusdeklaratsioon peab olema iga masinaga kaasas. 
Masinate ohutus 
Tootja deklaratsioon: 
 
antakse masinale, mis ei saa toimida iseseisvalt ja on mõeldud ühendamiseks teise 
masinaga. 
Vastavusmärgi paigaldab masinale vastavusdeklaratsiooni väljaandja . 
Töösüsteemide projekteerimise põhimõtted 
istumine tuleb kohandada vastavalt töötaja anatoomilis-füsioloogilistele iseärasustele. 
keha liigutamiseks peab varuma piisavalt ruumi, eriti pea, käte, jalgade ja jalalabade  
jaoks. 
 
Ennetusmeetmed 
Vastava koolituse teostamine  ja riskidest teavitamine 
Isikukaitsevahendite kasutamine 
–Kaitse  prillid , kaitsekiiver, kõrvaklapid /tropid, kaitsekindad, kaitseriietus jne. 
Masinatele kaitseseadmete paigaldamine 
–Ohupiirkonna  märkimine  
–Liikuvate osade  katmine  
– Ergonoomiline  masin 
Ergonoomiline masin = Inimesele kohandatud masin = Ohutu masin 
 
Ennetusmeetmed 
–Kaitsepiirete paigaldamine 
–Sensorite paigaldamine 
–Automaatkaitsete paigaldamine 
 Regulaarne  masinate  hooldus  
Isikukaitsevahendite õigeaegne vahetamine 
Masinaohutuse 4 elementi 
–Juhtnuppude ergonoomiline kavandamine 
–Tabloode (kontrollpaneelide) ergonoomiline kavandamine 
–Kinnitusseadiste  kavandamine (ingl. fixtures) 
–Kaitseseadiste kavandamine (ingl. Machine guarding) 
Kaitseseadiste näiteid 
Raskustundlikud matid 
Ohutuspiirded 
Liikumissensorid 
Automaatkaitsed 
 
Suurõnnetused  
Hilja   Taal  
Riskimaatriks   
(siseministri 26. juuni määrus 2001) 
Õnnetusjuhtumina vaadatakse ettevõttes toimuvat raske tagajärjega õnnetust, mis võib 
ohustada töötajate ja teiste isikute elu ja tervist. 
Seaduse tähenduses on töökohal toimunud tulekahju, plahvatus või muu juhtum, mis võib 
ohustada töötajate ja teiste isikute elu ja tervist. 
 
Tõsise ja vältimatu ohu korral peavad töötajad töökohalt   lahkuma  kiirelt ja ohutult, 
selleks peavad evakuatsioonipääsud ja –teed olema takistute ta ning varustatud piisava 
turvavalgustusega. Tõsise ja vältimatu ohu korral oma töökohalt või ohtlikult alalt 
omavoliliselt lahkunud töötajat ei tohi selle eest karistada  ega asetada ebasoodsasse 
olukorda. 
 
   Korraldama  sideühenduse ettevõtte väliste pääste ja hädaabiteenistustega; 
  Ettevõtte  suurusest ja tegevuse laadist olenevalt  määrama  kindlaks tegevuskava 
ohualast inimeste väljaviimiseks, päästetööde tegemiseks ning esmaabi 
andmiseks; 
  määrama ohualast inimeste väljaviimise, päästetööde tegemise ja esmaabi 
andmise eest vastutavad töötajad ja teavitama nendest ettevõtte töötajaskonda. 
Nende töötajate arv väljaõpe ja nende kasutuses olev varustus peavad vastama 
ettevõtte suurusele ja ohu eripärale 
  Määrama kindlaks seadmete seiskamise ja väljalülitamise korra 
 
Õnnetuste võimalikud põhjused 
 Tehnoloogia ja ohutusnõuete eiramine  
Inimlikud eksimused -  mitteergonoomiline  disain  
või tahtlik ebaõige käitumine: väärad otsused, võimete ülehindamine, 
ebakompententsus, hooletus , väsimus, ülekoormusega töötamine, juhtimisvead, vale 
töökorraldus , tahtlik õnnetuste tekkimine 
Inimese emotsionaalne ja tervislik seisund 
 
Õnnetuste võimalikud põhjused 
Tehnilised rikked (vead ja häired seadmetes , seadmete  kulumine , praakseadmete 
teadmatu kasutamine jne) 
Välised tegurid (piirkonna looduslikud ja geograafilised iseärasused, 
ilmastikunähtused , asustustihedus jne) 
Sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid (nt elektriliinide  vargused ) 
 
Üks suurõnnetuse valemitest 
Riski suuruse  määramiseks võib kasutada valemit R = (E + V + K) x T, kus 
 
 
 
 
 
 
   R-riski suurus,  
E-kannatanute arv,  
V-tagajärjed varale,  
K-keskkonna kahjustus, 
T- õnnetuse tõenäosus    
Riski taseme/suuruse  määramiseks:  
RT =R/OJ x KT 
OJ-operatiivjõud,  
KT-objekti kaitsetuse tase 
 
Kannatanute arv E ehk tagajärjed elule ja tervisele R = (E + V + K) x T 
I  Tähtsusetu -   ajutine kerge kahjustus (alla   
 
 
 
 
 
 
3 kannatanu) 
II  Piiratud -    vigastused (3-10 kannatanut) 
III Raske 
- rasked vigastused (1 hukkunu, kuni 20 kannatanut) 
IV  Väga  raske - 2-5 hukkunut, üle 20 kannatanu, kuni 500 evakueeritud 
 
V  Katastroofiline -üle 5 hukkunu, üle 100  kannatanu, üle 500 evakueeritud 
 
Tagajärjed varale ( V ) 
R = (E + V + K) x T 
•Tähtsusetu   
alla 10 000 EEK 
•Piiratud 
 
10 000 – 100 000 EEK 
•Raske 
 
100 000 – 1 miljon  
•Väga raske  1 miljon–5 miljonit  
•Katastroofiline 
üle 5 miljoni EEK 
 
Tõenäosus (T)  
R = (E + V + K) x T 
•Ebatõenäoline – vähem kui kord 25 aasta jooksul 
•Tõenäoline - vähemalt kord 25 aasta jooksul 
•Täiesti tõenäoline - vähemalt kord 5  
aasta   jooksul 
•Küllalt tõenäoline - vähemalt kord aastas 
• Sage – vähemalt kord kuus 
 
Operatiivjõud (OJ)  
RT =R/ OJ x KT 
 
1)  Objektile jõudmiseks kulub üle 30 minuti 
2) Objektile jõudmiseks kulub alla 30 minuti 
3) Objektile jõudmiseks kulub alla 15 minuti 
4) Objektile jõudmiseks kulub alla 10 minuti 
5) Objektile jõudmiseks kulub alla 6 minuti 
 
Objekti kaitsetuse tase (KT)  
RT =R/OJ x KT 
 
1) mitterahuldav 
 1 punkt 
2) rahuldav   
 2 punkt 
3) hea   
 
 3 punkt 
4) kõrge 
 
 
 4 punkt 
5) väga kõrge  
 5 punkt 
 
Inimfaktor / Human Factor / 
Kaasajal on kindlaks tehtud, et 80% õnnetuste põhjuseks  on 
Inimfaktor 
Inimlik viga 
Inimfaktor 
Inimene mitte ergonoomilises keskkonnas 
Muutuv mõtlemine 
Muutuv käitumine 
Käitub valesti  
Teeb rohkem vigu 
Võib põhjustada õnnetuse