FÜÜSIKA
ÜLDMUDELID - ÕPITULEMUSED:
1)ERISTAB
FÜÜSIKALISI OBJEKTE, NÄHTUSI JA SUURUSI – Objekte, mida füüsikas
uuritakse nimetatakse üldiselt
füüsikalisteks
kehadeks.
Näiteks võib uurimisobjektiks olla inimene, auto,
puuleht jne (mis
liigub või millel muul viisil midagi muutub). Muutusi, mis looduses
või füüsikaliste kehadega toimuvad nimetatakse
nähtusteks.
Nähtused on näiteks jää
sulamine , kivi
kukkumine jne. Jaotatakse
5-rühma : mehaanilised, soojuslikud,
optilised , elektri- ja
magnetilised nähtused. Kehade või nähtuste omadusi, mida me mõõta
saame nim.
füüsikalisteks
suurusteks.
Füüsikalised suurused jagunevad : skalaarseteks (pole ruumis
suunda) ja vektoriaalseteks (ruumis suund). Igal füüsikalisel
suurusel on : 1)oma
mõõtühik , 2)seda saab mõõta kas otseselt või
kaudselt valemi abil arvutades, 3)seda saab väljendada arvuliselt.
2)TEAB
SKALAARSETE JA VEKTORIAALSETE SUURUSTE ERINEVUST NING OSKAB TUUA
NENDE KOHTA NÄITEID –
Skalaarseid suuruseid
väljendatakse vaid arvuliselt, nt aeg, mass,
teepikkus jne.
Vektoriaalsetel
suurustel
on peale arvuväärtuse
tähtis
ka nende suund
(omavad ruumis suunda).
3)SELETAB
FÜÜSIKA
VALEMITES ESINEVA MIINUSMÄRGI TÄHENDUST (SUUNA MUUTUMINE
ESIALGSELE VASTUPIDISEKS) – Mingi suund ruumis loetakse
positiivseks ja selles suunas liikudes on kiirus „+“ ning
vastassuunas liikudes on kiirus negatiivne ehk „‑„-ga.
4)RAKENDAB
SKALAARSETE SUURUSTE ALGEBRALISE
LIITMISE /
LAHUTAMISE NING
VEKTORSUURUSTE VEKTORIAALSE LIITMISE/LAHUTAMISE REEGLEID –
Vektoriaalsete suurustega tuleb teha tehteid arvestades matemaatikas
õpitavaid vektorarvestusreegleid. Näiteks liites rakendatakse
kolmnurga või rööpküliku reeglit.
5)ERISTAB
FÜÜSIKAT MATEMAATIKAST (
MATEMAATIKA ON KÕIGI
KVANTI-TATIIVKIRJELDUSTE
Kõik kommentaarid