Füüsika üldmudelid (0)

Keskkool - Füüsika - Kinemaatika, mehhaanika põhiülesanne

1 Hindamata

FÜÜSIKA ÜLDMUDELID - ÕPITULEMUSED:
1)ERISTAB FÜÜSIKALISI OBJEKTE, NÄHTUSI JA SUURUSI – Objekte, mida füüsikas uuritakse nimetatakse üldiselt füüsikalisteks kehadeks. Näiteks võib uurimisobjektiks olla inimene, auto, puuleht jne (mis liigub või millel muul viisil midagi muutub). Muutusi, mis looduses või füüsikaliste kehadega toimuvad nimetatakse nähtusteks. Nähtused on näiteks jää sulamine , kivi kukkumine jne. Jaotatakse 5-rühma : mehaanilised, soojuslikud, optilised , elektri- ja magnetilised nähtused. Kehade või nähtuste omadusi, mida me mõõta saame nim. füüsikalisteks suurusteks. Füüsikalised suurused jagunevad : skalaarseteks (pole ruumis suunda) ja vektoriaalseteks (ruumis suund). Igal füüsikalisel suurusel on : 1)oma mõõtühik , 2)seda saab mõõta kas otseselt või kaudselt valemi abil arvutades, 3)seda saab väljendada arvuliselt.
2)TEAB SKALAARSETE JA VEKTORIAALSETE SUURUSTE ERINEVUST NING OSKAB TUUA NENDE KOHTA NÄITEID – Skalaarseid suuruseid väljendatakse vaid arvuliselt, nt aeg, mass, teepikkus jne. Vektoriaalsetel suurustel on peale arvuväärtuse tähtis ka nende suund (omavad ruumis suunda).
3)SELETAB FÜÜSIKA VALEMITES ESINEVA MIINUSMÄRGI TÄHENDUST (SUUNA MUUTUMINE ESIALGSELE VASTUPIDISEKS) – Mingi suund ruumis loetakse positiivseks ja selles suunas liikudes on kiirus „+“ ning vastassuunas liikudes on kiirus negatiivne ehk „‑„-ga.
4)RAKENDAB SKALAARSETE SUURUSTE ALGEBRALISE LIITMISE / LAHUTAMISE NING VEKTORSUURUSTE VEKTORIAALSE LIITMISE/LAHUTAMISE REEGLEID – Vektoriaalsete suurustega tuleb teha tehteid arvestades matemaatikas õpitavaid vektorarvestusreegleid. Näiteks liites rakendatakse kolmnurga või rööpküliku reeglit.
5)ERISTAB FÜÜSIKAT MATEMAATIKAST ( MATEMAATIKA ON KÕIGI KVANTI-TATIIVKIRJELDUSTE

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ksu Õppematerjali autor

Lae alla .docx

Lisainfo

Välja toodud mõistete tähendused seletused. Põhjalik! Vastatud neile õpitulemustele:
Kursuse lõpul õpilane:
1. eristab füüsikalisi objekte, nähtusi ja suurusi;
2. teab skalaarsete ja vektoriaalsete suuruste erinevust ning oskab tuua nende kohta näiteid;
3. seletab füüsika valemites esineva miinusmärgi tähendust (suuna muutumine esialgsele vastupidiseks);
4. rakendab skalaarsete suuruste algebralise liitmise/lahutamise ning vektorsuuruste vektoriaalse liitmise/lahutamise reegleid;
5. eristab füüsikat matemaatikast (matemaatika on kõigi kvantitatiivkirjelduste universaalne keel, füüsika peab aga alati säilitama seose loodusega);
6. mõistab, et füüsikalised suurused pikkus (ka teepikkus), ajavahemik (Δt) ja ajahetk (t) põhinevad kehade ja nende liikumise (protsesside) omavahelisel võrdlemisel;
7. teab, et keha liikumisolekut iseloomustab kiirus ning oskab tuua näiteid liikumise suhtelisuse kohta makromaailmas;
8. tunneb liikumise üldmudeleid – kulgemine, pöörlemine, kuju muutumine, võnkumine ja laine; oskab nimetada iga liikumisliigi olulisi erisusi;
9. teab, et looduse kaks oluliselt erinevate omadustega põhivormi on aine ja väli, nimetab peamisi erinevusi;
10. nimetab mõistete avatud süsteem ja suletud süsteem olulisi tunnuseid;
11. seletab Newtoni III seaduse olemust – mõjuga kaasneb alati vastumõju;
12. tunneb mõistet kiirendus ja teab, et see iseloomustab keha liikumisoleku muutumist;
13. seletab ja rakendab Newtoni II seadust – liikumisoleku muutumise põhjustab jõud;
14. teab, milles seisneb kehade inertsuse omadus; teab, et seda omadust iseloomustab mass;
15. seletab ja rakendab Newtoni I seadust – liikumisolek saab olla püsiv vaid siis, kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus;
16. avab tavakeele sõnadega järgmiste mõistete sisu: töö, energia, kineetiline ja potentsiaalne energia, võimsus, kasulik energia, kasutegur;
17. sõnastab mõõtühikute njuuton, džaul ja vatt definitsioone ning oskab neid probleemide lahendamisel rakendada;

Füüsikalised kehad , nähtus , füüsikaline suurus , skalaarne suurus , vektoriaalne suurus , pikkus , aeg , kiirus , liikumise suhtelisus , trajektoor , teepikkus , pöörlemine , võnkumine , laineline liikumine , kulgemine , kuju muutumine , aine , väli , suletud süsteem , avatud süsteem , Newtoni III seadus , kiirendus , Newtoni II seadus , inertsus , Newtoni I seadus , töö , võimsus , energia , kineetiline energia , potensiaalne energia , kasutegur , njuuton , džaul , vatt