Majandus 1. Kuidas on mõjutanud põllumajandus töötajate elu hinnatõusud? Kes on olnud vajadus/võimalus muuta tarbimiskultuuri? Palgad kroonides. TÖÖVALDKOND 2000 2007 Palgatõus Keskmine palk 4907 11336 6429 Põllumajandus 2823 8609 5786 Kulude tõus protsentides. 2000- KAUP 2000 2009 2009 Toit 102% 160% 58% Alkohol ja tubakas 122% 148% 26% Eluase 121% 266% 145% Transport 128% 167% 39%
Reklaamist üldiselt! Edith Leht 10c Reklaamist on 20. saj lõpukümnenditeks vaieldamatult saanud moodsa ühiskonna lahutamatu osa. Reklaam kujundab miljonite inimeste hoiakuid ja eelistusi palju rohkemates elusfäärides kui üksnes kaubandus. Ei tohi muidugi unustada, et kuigi reklaam osaleb tarbimiskultuuri kujundamises, on just tarbimiskultuuri loomus ise teinud reklaami ülepea võimalikuks. Loomulikult saab kahelda, kas reklaamil on ühiskonnas poliitilise riigiaparaadiga võrreldav mõjuvõim. Kuid reklaami rolli inimeste maailmamõistmise kujunemisel ei saa mingil juhul kõrvale jätta. Kuna reklaami positsioon ühiskonnas pole kaugeltki tähtsusetu, on ka küsimus reklaami ja eetika seoste kohta iseenesestmõistetav. Kindlasti on reklaami eesmärk selle tarbijaid mõjutada, niisiis tuleks uurida, mil määral
Reklaam andmete levitamine kellegi või millegi kohta populaarsuse saavutamise eesmärgil, reklaami eesmärgiks on meid millestki teavitada, aga teavitamise põhjuseid võib olla väga palju. Kõik reklaamid on suunatud mingile kindlale sihtgrupile (näiteks vanainimestele, kes kasutavad proteese, reklaamitakse blend-a-dent'i jne). Reklaam kujundab miljonite inimeste hoiakuid ja eelistusi palju rohkemates elusfäärides kui üksnes kaubandus. Kuigi reklaam osaleb tarbimiskultuuri kujundamises, on just tarbimiskultuuri loomus ise teinud reklaami ülepea võimalikuks. Kindlasti on reklaami eesmärk selle tarbijaid mõjutada, niisiis tuleks uurida, mil määral saab või tohib reklaami süüdistada inimese psühholoogilises manipuleerimises; arvestades reklaami osa väärtushinnangute ning elustiili kujundamisel, peaks tähelepanu pöörama reklaamides esiletõstetavatele väärtustele ning nende suhetele eetiliste normidega.
Ta suri 89 aasta vanuselt ning oma pika ja produktiivse elu ajal lõi ta ühed olusisemad teosed briti kaasaegses kunstis. Francis Bacon,Lucian Freudi ega ka Damien Hirst ei ole kujundanud kaasaegset kunsti nii nagu Hamilton seda tegi. Tema kollaazid olid visionäärlikud ja iroonilised. Sõjajärgses rangetest meetmetest kammitsetud Inglismaal oli pop kunst utoopiline ideaal,kud hammilton suutis hoolimata sellest popkunsti kehtestada.Tema kunst on mõtlik, murelik, isegi kui see tähistab tarbimiskultuuri võimu.Ta uuris ka kuidas tänavamood,elustiil ja tarbimine muudab inimese kujutlusvõimet.Selline mõttemaailm kajastub ka tema iroonilises kollaazis ,,Mis teeb tänapäevased kodud nii eriliseks ja meeldivaks" (1965a) millele kuhjatud esemete hulgas on valdavalt just sell ajal massikaubaks muutunud kaubad (telekas,makk,tolmuimeja,singikonserv jne).Esiplaanil poseerib atleetvõimleja kehaehitusega mees,käes hiiglaslik pulgakomm,millel on suurete tähtedega kirjas ,,Pop"
infoallikate kohtlemise, info hankimise meetodite, eraellu sekkumise, solvava sisu avaldamise ning vajadusega tagada sündmuses osalenud inimeste turvalisus. Reklaamist on 20. saj lõpukümnenditeks vaieldamatult saanud moodsa ühiskonna lahutamatu osa. Reklaam kujundab miljonite inimeste hoiakuid ja eelistusi palju rohkemates elusfäärides kui üksnes kaubandus. Ei tohi muidugi unustada, et kuigi reklaam osaleb tarbimiskultuuri kujundamises, on just tarbimiskultuuri loomus ise teinud reklaami ülepea võimalikuks. Loomulikult saab kahelda, kas reklaamil on ühiskonnas poliitilise riigiaparaadiga võrreldav mõjuvõim. Kuid reklaami rolli inimeste maailmamõistmise kujunemisel ei saa mingil juhul kõrvale jätta. Kuna reklaami positsioon ühiskonnas pole kaugeltki tähtsusetu, on ka küsimus reklaami ja eetika seoste kohta iseenesestmõistetav. Kindlasti on reklaami eesmärk selle tarbijaid
Kultuuritõkestus Nele T. Lotu kõ Inimene on liik, mis on määratud hävima kultuuritõkestus ei pruugi aidata, kinnitab Kalle Lasna raamatut lugedes Jaan Kaplinski. Eestlane Kalle Lasn lahkab koostöös mitmete mõttekaaslastega globaalset tarbimiskultuuri ja püüab leida lahendust. Ta ei suru otseselt enda mõtteviisi peale,kuid üritab muuta teisiti arvajate mõtteviisi ja harjumusi. Saades aru, et inimesi on muidugi erinevaid ja neil kõigil paistab olevat omast arust õigus. Nii suurt kogukonda ja erinevusi selle tarbimiskultuuri kohta on raske kirjeldada, kuid aeglaselt jupp- jupi kaupa põhjalikult uurides, on seda siiski võimalik teha. Lasna raamat koosneb kahest osast, millest esimene on inimkonda ja meie
lammutanud ning kombineerib neid nüüd nii omavahel kui ka ajakirjanduses ilmunud reprodega ja reprodega kunstiklassikast (nt Köler, Botticelli, Dali, Warhol jt). Sel moel tekivad omapärased kompositsioonid, mis vahel meenutavad popkunsti, vahel konstruktivismi, vahel kubismi. Samuti annab Lapin lisatähendusi ning tõlgendusi, liites argisest keskkonnast leitud pakendeid maaliklassikaga või meediareprodega. Seerias võib soovi korral näha ka iroonilist seisukohavõttu kaasaegse tarbimiskultuuri suhtes, kuid samas on selgelt näha ka autori soov luua kummalisi, kuid esteetiliselt kokkusobivaid objekte. Anu Liivak on märkinud, et Lapini kunsti iseloomustab emotsionaalse ning ratsionaalse alge absoluutne tasakaal, oma idee teostab ta alati veenva selguse ja täpsusega.* Erilist mõju on Lapinile avaldanud Malevitsi suprematism. Graafikuna on tema meetodiks järjekindlalt protsessi väljendav seeriaprintsiip.
Kaupluse esitlus. PTA Koostaja: Christie Kitsing 306 MRA Ettevõttest PTA kaubamärgi ajalugu ulatub Põhjamaades aastasse 1978 Pea 30 aastase ajalooga kaubamärk on mõeldud eelkõige kvaliteeti, naturaalsust ja stiilsust hindavale edukale ja iseseisvale kaasaegsele naisele. Ambitsioonika ja iseteadlikuna huvitab teda rõivas, mis eksponeeriks parimal viisil tema stiilitunnetust ja enesekindlat tarbimiskultuuri. PTA kollektsioonide tugevuseks on rõivaste istuvus, materjalide kvaliteet ja mõistlik hinnatase. PTA kollektsioonide ideeks on pakkuda täiuslikku rõivavalikut naisele äris formaalsest klassikast poolformaalse ehk "smart casual" rõivastuseni. Missioon PTA missioon PTA võimaldab kaasaegsel urbaniseerunud naisel tunda end stiilses rõivastuses noorusliku, eduka ja rahulolevana. Kliendi soovide täitmiseks pakume moodsaid ja mugavaid naisterõivaid parima
eelarve, laste koolitamine samal ajal kui mees teeb kõik olulised otsused ehk keda valida järgmistel valimistel. Tarbimine kui tarbijate õiguste eest seismine. Koperatiivide ajalugu on pikk, alates 19 sajandist ja varemngi. Hool kvaliteedi ja hinna-kvaliteedi suhte pärast ühelt poolt ja teiselt poolt tarbimisvastasus, looduhoidlik tarbimine jms. Tarbijate ühistud on praegu ilmselt ruumi tegemas eetilise tarbimise heerolditele. 4. Millised on kolm lähenemist tarbimiskultuuri tekkimise põhjustajatele vastavalt De Vries (1975), Taylor (1996) ja Sombart (1967) järgi? De Vries (1975) Ehkki 17 sajandi Hollandis reaalsed sissetulekud vähenesid, aga samal ajal turule jõudis rohkem uusi kaupu, siis inimesed ei hakanud vähem tarbima, vaid töötasid rohkem ja tootsid turu jaoks rohkem. See tähendab, et tööstusrevolutsioonile eelnes tootlik revolutsioon. Aitas seda uus rahavahetussüsteem, mis oli stabiilsem ja turvalisem
ja millist kasutegurit nähakse selles üksikisikule ja millist ühiskonnale · Kommunikatiivne roll - Eesmärgiks on kokku viia müüja ja ostja, ostja ja kaup. · Sotsiaalne roll - Reklaam informeerib, õpetab eelistama, kasutama, mõjutab esteetilisi eelistusi. · Reklaami kultuuriline roll - Reklaam mitte ei ole kultuuri mõjutav nähtus vaid ta on On tarbimiskultuuri mootor ja kunstiline väljendus. Rakendab ja arendab uusi väljendusvõimalusi ning viise tänapäevase infotehnoloogia baasilt ning samas ei unusta ka juba iidsetena tunduvaid meediume. 2. Nimetage lähtudes C.s. Peirce märgiteootüüpi ning tooge ka näide selle esinemisviisi kohta reklaamis 1 Ikoon taotleb sarnasust objektiga 2 Index taotleb eksistentsiaalset, põhjuslikku seost objektiga 3 Sümbol märk, mille seos objektiga on kujunenud läbi kokkuleppe 3
Kuid eriti eredalt on tal meeles saami joiud, mida ta varases lapseeas kuulas kodus plaadi pealt, keeles, millest ta midagi aru ei saanud, kuid milles lausumise viis teda ometi väga tugevalt mõjutas, ning see oli tema jaoks ehk üks esimesi võimsamaid keelekogemusi üldse. Tema sotsiaalne närv on leidnud väljenduse kindlameelses, sarkastilises ja ajuti peaaegu halastamatus vastuseisus praeguse aja kõikvõimalikele stereotüüpidele, puudutagu need siis kas tarbimiskultuuri, sugudevahelisi probleeme või intellektuaali rolli ühiskonnas. Kunst ei pea tema arvates olema kergesti ega üheselt mõistetav, mitmetähenduslikkus ja looritatus pole poeesia puhul mingiks paheks. Tema loomingut iseloomustab : * lõikav iroonia, * terav sotsiaalne hoiak, *sürrealistlik kujundus : keelemäng, vabad metafoorid, * grotesk *ja vihjed salapärastele väärtustele. Ta on välja andnud palju luulekogusid * ,,Telg" ,* " Laeka lähedus",
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne
Maailm XX sajandi algul Ülevaade tähtsamatest riikidest Mõned iseloomustavad märksõnad Kiiruse kasv Üleilmastumine Masstootmine ja tarbimiskultuuri algus Naiste iseseisvumine Linnastumine Närvilisus, duellid, militaarsuse kummardamine Kasvav kultuuritarbimine 18./19.saj tööline mängis kaarte, vestles, levitas kuulujutte, jõi ja käis kirikus 19./20 saj. tööline luges ajalehte või raamatut, käis kinos või staadionil, kuulas raadiot või heliplaate, külastas näitusi Põhimõisted impeerium monarhistlik suurriik; maailmariik, suur koloniaalriik koloonia asumaad (nt Briti koloonia)
kaasa noorte jaapani kunstnikel. Murakami on kuraator, ettevõtja, ta vaatab kritiilise pilguga tänapäevast Jaapani ühiskonda. Takashi Murakami maalid, skulptuurid ja õhumaalid on värvilised ja pilgupüüdvad. Talle avaldasid mõju anime ja popart stiilid. Murakami tunnetab lääne kunsti eripära ning kasutab edukalt seda oma loomingus. Tema eesmärgiks on kukku segada Lääne ja Jaapani kunsti. Tema ühindab Ida ja Läänt, mineviku ja tänapäeva, kõrgkunsti ja tarbimiskultuuri. "Ma väljendan lootusetust." Takashi Murakami Näitused: Iseseisvad Gruppis 2009-"Sold Out: The Artist in the Age of Pop," Tate Modern, London, England "Mapping the Studio," Palazzo Grassi, Venice, 2009-Gagosian Gallery, London, Inglismaa Italy
Tuumikalad on spetsialiseerunud kõrgtehnoloogiale, äriteenustele: infoteenus, kindlustus, turu-uuringud jne Vahed arenenud (tuumik) riikide ja arengumaade (perifeeria) vahel järjest kasvavad. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Globaliseerumise tagajärjed säästetakse vähem, kulutatakse üha rohkem, ühesugused tarbimistrendid levivad üle maailma, teatud brändide tarbimine on muutunud elustiiliks. Globaalset tarbimiskultuuri on lihtne levitada kiiresti üle maailma, see omakorda toidab RVE kui tootjaid. Meedia globaliseerumine CNN, MTV, Star Television, jne. USA filmid, muusika DVD jne. vallutavad kogu maailma ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Globaliseerumise head ja halvad küljed Jõukad muutuvad veel jõukamateks, vaesed jäävad veel vaesemateks (riigid, regioonid, linnad, inimesed) · Miks on globaliseerumisvastased meeleolud tekkinud
taaskasutades vees hulpivaid materjale. Meeletut ja probleemset tarbimist on võimalik ohjeldada, kuid selleks on ka vaja ulatuslikku koostööd maailma riikide vahel. Üks parimaid näiteid on möödunud aastakümnendil allakirjutatud Kyoto protokoll, millega vähendati kaupade tootmisega eralduvat süsihappegaasi hulka 1999. aasta tasemele. Kõige suurem pind terve maailma silmas on USA, mille seadusandlik kogu ei ole seda lepingut ratifitseerinud. Ometi on Ameerika Ühendriigid tarbimiskultuuri eestvedajad ja sellest tulenevate probleemide olulisim tekitaja. Näiteks kulutab ameeriklane iga päev keskmiselt 600- 800 liitrit vett. Leian, et olukord pole katastroofiline ning meil pole vaja karta tulevikus täieliku hävimise pärast, kui ületarbimise peamised põhjustajad oma ellusuhtumist mõnevõrra muudaksid ja rohkem keskkonnaga arvestaksid. Ka biosemiootik Kalevi Kull on öelnud: ,,Inimest pole vaja ära muuta, vaid tasakaalule kutsuda."
Meie viime need suure rõõmuga koju, kus me mürgitame iseennast, oma lapsi, vett, õhku ja kogu planeeti. Kui on nii palju asju, siis tekib alati ka probleeme, kuidas neist vabaneda. Tihti juhtub nii, et see rämps maetakse maha või põletatakse. Nii tekivad aga omakorda kemikaalid, mis satuvad õhku või pinnasesse. Ühesõnaga on inimkonna praegused tarbimismallid sellised, et me saastame igal juhul ja üha enam oma planeeti. Ma arvan, et sellise tarbimiskultuuri taga on inimeste ahnus ja kapitalism. Sageli ei toodeta kvaliteetset ja head kaupa, sest sel juhul kaoks vajadus osta uut või vana remontida. Väidetavalt on paljudel printeritel peal programmid, millega lakkab printer töötamast pärast 10000 lehe printimist. See programm pannakse peale just tehase poolt, et inimestel oleks põhjust osta uus. Või näiteks kui vanasti töötasid televiisorid peaaegu 20
Tootmine on tuumikaladest kandunud ääremaadele, kus palgad on madalad ja toote omahind tuleb odavam. Tuumikalad on spetsialiseerunud kõrgtehnoloogiale, äriteenustele: infoteenus, kindlustus, turu-uuringud jne Vahed arenenud (tuumik) riikide ja arengumaade (perifeeria) vahel järjest kasvavad. Globaliseerumise tagajärjed säästetakse vähem, kulutatakse üha rohkem, ühesugused tarbimistrendid levivad üle maailma, teatud brändide tarbimine on muutunud elustiiliks. Globaalset tarbimiskultuuri on lihtne levitada kiiresti üle maailma, see omakorda toidab rahvusvahelisi ettevõtteid kui tootjaid. Meedia globaliseerumine CNN, MTV, Star Television, jne. USA filmid, muusika DVD jne vallutavad kogu maailma. · Globaliseerumise head ja halvad küljed Üldjoontes globaliseerumise tulemusena rikkad muutuvad veel rikkamateks ja vaesed vaesemateks, kuna rikaste tulud järjest suurenevad. Rikkad riigid kasutavad vaeseid oma huvides ära (kuigi nad ka aitavad neid).
Vutooni elamist Ülemiste ostukeskuses, kui maailmast on kõik inimesed kadunud • Lui Vutoon võtab endale “naiseks” kumminuku Kinky Kim’i • Tegevustik keerleb teoses ümber peategelase igapäevase elu ümber kui tal on kõik asjad olemas käeulatuses ja mis ta selle kõigega peale hakkab Tähtsamate tegelaste iseloomustus • Peategelane Lui Vutoon on noor turundusjuhihakatis • Teose probleemistik • Teose algus peegeldab tarbimiskultuuri võlusid, luksust ja mugavust- “elusolendid oleks justkui asendatavad asjade poolest” • Autor püüab näidata, et inimene saab asendada armastust kumminukuga • Meis kõigis sügaval peidus olevad ürgsed ellujäämisoskused hakkavad Luis vaikselt pinnale ronima ning tarbimisloom (taand)areneb korilaseks/jahimeheks. Ainus probleem on, et Luis puuduvad igasugused koguja/talletaja omadused ning saabuva(te) talve(de) ees muutub ta üha kaitsetumaks
Nõrga ehk majandusliku kriteeriumi pooldajad peavad oluliseks üksnes kapitalide koguhulga samaks jäämist inimese kohta, s.t loodusvarasid võib vähendada, kui inimese loodud kapital selle võrra kasvab. Jätkusuutlikkus taotleb tasakaalu inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arengu vahel. Jätkusuutlikkus eeldab üldsuse osalemist, säästvale arengule orienteeritud majandushoobade, nt. ökomaksureformi rakendamist ning vajalike hoiakute, eeskätt keskkonnahoidliku nõudlus- ja tarbimiskultuuri kujundamist. (Peedel 2016) 3 Teisisõnu, riik on jätkusuutlik, kui inimeste elujärg paraneb, meil on turvaline ja puhas elukeskkond ning majanduse konkurentsivõime suurendamiseks kasutatakse loodusvarasid mõistlikult. (Keskkonnaministeerium 2016) Mida hõlmab endas säästev areng? Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete
Nende vastupanu nõrgendas suurküüditamine (20700 inimest, 1949 26.märts). 1950datel asendus metsavendlus põrandaaluste noorteorganisatsioonidega. Eestlased said infot läänemaailmast: 1) Ameerika Hääl raadiojaam NYs 2) Euroopa raadiost Vaba Euroopa 3) Vabadusraadiost Oluliseks aknaks läände oli Soome, sest P-Es oli võimalik vaadata Soome televisiooni saatseid, avati Tallinn-Helsinki laevaliin, mis tõi meile turiste, kes tõid kaasa tarbeesemeid ja tarbimiskultuuri läänest. Käsumajandusega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest riikidest. Samuti ka vene keele levik. Näiteks Ida-Virumaa muutus venekeelseks ja tühjenes pea täielikult eestlastest. Ideoloogiline surutis ühiskonnas oli eriti tugev Stalini ja Brezneri võimuloleku ajal. Poliitiliste olude liberaalsusest või rangusest hoolimata ei kadunud ühiskonnast kunagi vaba mõtte levikut takistav tsensuur.
Eva Martina Põder 12. B Ta muutis elu ja kunsti vahelise piiri häguseks, näidates, et kunst võib peituda kus iganes. Andy ei näinud vahet muuseumil ja supermarketil. Ta laenas oma teoste temaatika massikultuurist, tahtes tavalist ja igapäevast kunstiks muuta. Samal ajal muutis ta ka kunsti tavaliseks ja igapäevaseks tarbekaubaks. Kui üldsus taunis tarbimiskultuuri, siis Warhol nägi põhjuseid selle ülistamiseks. Ta leidis, et tarbimine vähendab vahet rikaste ja vaeste vahel, seob rahvast. Ameerikas jõid Coca-Colat nii Elizabeth Taylor kui ka keskmised tõstukimehed. Coca-Cola maksis mõlemale ühepalju ja maitses ühtviisi hästi. Enne teda oli ühendriiklaste igapäevamaailm kultuuriliselt nähtamatu. Warhol esitas oma kunstiga aga asju ning pilte, mis inimeste igapäevaelus olid iga päev esil olnud
usaldamatus – globaalne ajastu „Transformatsionalistid“ – piiri mõiste ümberdefineerimine; kohanemine uute elamiskontekstidega; vastasmõju ja kahesuunalises muutuses. Jätkusuutlikkus – Säästev areng kui sotsiaalse ideaali teostumine eeldab üldsuse osalemist, s. a -le orienteeritud majandushoobade, nt ökomaksureformi rakendamist ning vajalike hoiakute, eeskätt keskkonnahoidliku nõudlus -ja tarbimiskultuuri kujundamist. Jätkusuutlik ühiskond: • Jätkusuutlik areng ehk säästev areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. • Jätkusuutlik ühiskond on selline, mis elab harmoonias looduse ja iseendaga: toimub Maa ressursside uuendamine, hoitakse elu, tervist ning toetatakse arengut. Giddens ja Beck: kaasaaegse ühiskonna põhijooned:
Freudile). Iseloomulik absurdi, unenägude,hallutsinatsioonide kujutamine. Nimi pop kasutusele võetud arvatavasti kunstikriitik R.Alloway poolt 1954-56. Aluseks Richard Hamiltoni kollaaz "Mis teeb tänapäevased kodud nii eriliseks, nii meeldivaks!"GAG, Marju Liidja, 2005 Pop-kunstis (popular art) on rõhk tarbimisel, massikultuuri uuel esteetikal. Kunstnikud hakkavad teadlikult kasutama kommertsmaailma elemente. Pop sünnib paralleelselt Ameerikas (läbi neodada) ja Inglismaal läbi tarbimiskultuuri. Inglismaal eelistatakse kujutada figuure, tehnikana kollaazi (palju kasutatakse fotot), Ameerika popi motiivideks suurlinna miljöö, massikultuuri nähud, neoonreklaam, koomiksid, pop-iidolid .
Abstraktses mõttes tähendab konsumerism uskumust, et tarbijate vaba valik peaks kujundama ühiskonna majandust. 54. Mis on tarbimiskultuur? Tarbimiskultuur on alati ja kõikjal kultuuriga seotud protsess. Samas on tarbimiskultuur omaette nähtus ning seotud uue ühiskonna mudeliga. Eelkõige on tarbimiskultuur seotud Lääne maailma elustiiliga, mida iseloomustab: valik, individualism ning turul valitsevad suhted. Kuigi tarbimiskultuuri võiks tõlgendada kui sotsiaalsete suhete süsteemi kindlas kultuuriruumis, kus inimesed teatud ressursside tingimustes tarbivad oma vajaduste rahuldamiseks erinevaid kaupu ja teenuseid, mis muutuvad kättesaadavaks turul, siis ei ole tarbimine kui selline ainus viis enda vajadusi rahuldada. Näiteks võib vajalikku ise teha, vahetada nö kaup-kauba vastu. On olemas teatud kultuurilised varad, mida ei ole võimalik osta ehk ainult nö tarbimiseks endale soetada, nt sõprus, armastus vms.
alune noorsooliikumine Eesti NSVs. 1960. aastate teisest poolest asendas senist põrandaalust noorsooli ideeliselt ja poliitiliselt kandvamad, kuid oma olemuselt üsna eripalge demokraatlikud liikumised. Dissidendide liikumised- eesmärk NSV L demokratiseerimine. 1964. a oktoobris kukutati Moskvas võimult N.Hrustsov 1965-Avatakse regulaarne laevaliiklus Tallinna ja Helsingi vahel. Soome oli oluliseks "aknaks Läände"- tuues lääne tarbimiskultuuri, tarbeesemed. Soome TV saated olid nähtavad Põhja-eestis. 1967-Tegevust alustavad metsaülikoolid 1967-1968-nn komsomoliopositsiooni kõrgaeg Tartus Noorte aktiivsuse kasv- tegutsema hakkasid Eesti Üliõpilaste Ehitusm Eesti Õpilasmalev. Taastusid otsekontaktid muu maailmaga. Eesti NSVs hakati tegelema "moodsate" (psühholoogia, küberneetik ning üksikud teadlased pääsesid rahvusvahelistele teadvuskonveren 1968 Nõukogude tankid lõpetasid "inimnäolise sotsialismi" Tsehhosl
tarbimine. Kalmus 2005) Kumb on tähtsam- Kas see, mis mul on või see, kes ma olen? Ma näitan, kes ma olen läbi selle, mis mul on. Reklaami rollid st mida reklaam mõjutab? 4 Reklaami kultuuriline roll Reklaam mitte ei ole kultuuri mõjutav nähtus vaid ta on kultuuri osa, kultuur ise. ,,Advertising is the folklore of a commodity culture" (James Twitchell 2003, p187) On tarbimiskultuuri mootor ja kunstiline väljendus. Rakendab ja arendab uusi väljendusvõimalusi ning viise tänapäevase infotehnoloogia baasilt ning samas ei unusta ka juba iidsetena tunduvaid meediume. On müüdiloome (müüt lugu v. jutustus, mille abil kultuur selgitab v. mõistab tegelikkuse mingeid külgi. R. Barthes) On popkultuuri osa ning väljund On üks suhtlemiskunsti vorme Reklaami mõju konkreetsetele majandusilmingutele NB! (järgmised slaidid on iseseisvaks mõttega
1970. aastad-Avalikud pöördumised. Kirjad võimuorganitele. Püüdi välja selgitada ja avalikustada kõik inimõiguste rikkumised. Mil viisil said eestlased infot läänemaailmast? 1)välisraadiojaamad 2)Soome televisiooni saated 3)välisturistid 4)ENSV teadlaste välismaakolleegid. Miks muutus Eesti omamoodi ,,nõukogude Lääneks''? Eesti leidis mitmeti kultuurilist kõlapinda, samuti Soome aitas kaasa kuna nende kodanikud ja ka muud turistid tõid kaasa lääne tarbimiskultuuri ja tarbeesemeid. Nõukogude majanduspoliitika tagajärjed Eesti ühiskonnale Massiline võõrtööliste sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnast. Industrialiseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustasid linnastumist. Mõned Eestimaa piirkonnad- eelkõige Virumaa idaosa suured tööstuslinnad-muutusid venekeelseks ja tühjenesid eestlastest. 24A-Eesti NSV kultuurielu põhijooni
Kaubakommunikatsioon 3. sotsiaalne roll informeerib, õpetab eelistama,kasutama, mõjutab esteetilisi eelistusi.mõjutab väärtushinnanguid, hoiakuid. seob või vastandab tarbijarühmi nt elustiili tunnuste alusel.. 4. kultuuriline roll.reklaam on üks kultuuri väljundeid,kuulub ühiskonna juurde, väljendab seda, kuidas ühiskond end üles ehitab ja end kommunikeerib. on kultuuri osa ja kultuur ise. on hästi tihedalt seotud. on tarbimiskultuuri mootor ja kunstiline väljund ,,kumb on tähtsam,kas see, mis mul on või see,kes ma olen? ma näitan, kes ma olen läbi selle,mis mul on." REKLAAM KUI KOMMUNIKATSIOON mõiste tekkis 19. sajandil.silmas peeti sõnumite või signaalide transporti mingite vahemaade taha. Keskne idee: sõnumite transport vahemaa taha eesmärgiga kontrollida. see eeldab, et sõnumeid luuakse tsentraalselt,kõige olulisem osapool on saaja:
lokaalne usaldamatus (globaalne ajastu) Transformatsionalistid piiri mõiste ümberdefineerimine, kohanemine uute elamiskontekstidega, vastasmõju ja kahesuunalises muutuses Jätkusuutlik ühiskond Jätkusuutlik areng ehk säästev areng arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadusi, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade omi. Teostumine eeldab üldsuse osalemist ning vajalike hoiakute (keskonnahoidliku nõudlus-ja tarbimiskultuuri) kujunemist Jätkusuutlik ühiskond elab harmoonias looduse ja iseendaga (toimub Maa ressursside uuendamine, hoitakse elu, tervist ning toetatakse arengut) Ökoloogilised moderniseerumise kaks lähenemist 1. Tehnokraatiline (täiendavad ja radikaalsed uuendused, et suurendada ökoloogilist tõhusust ja stimuleerida neid uuendusi ja nende levitamist) 2
võimaluseks, sest suurenev tööjõu liikuvus - ajude paindlikkust ja ei muudeta riiki ajudele atraktiivsemaks. Tööjõu liig sissevool, suurem avatus, tänu IT-lahendustele suur liikumine väljapoole või ajude rotatsioonist välja jäämine paindlikumad töötamisvõimalused - toob leevendust suurendab arenguriske - kvalifitseeritud tööjõu puudust. spetsialistide defitsiidile. Lääneliku tarbimiskultuuri levik Aasiasse – kasvavad Demograafilise dividendi vähenemine tärkavates majandustes võimalused sealsete riikide jaeturgudel. – liigitub ohuna, kuna demograafiline dividend on tärkavates *Kursiivis toodud kommentaarid ja argumentatsioon on otsene tsiteering Eesti Arengufondi koostatud analüüsist "Välistrendid Eesti fookuses 2020".
kuidas arendada oma äri ökosõbralikult. Tänu LEAN programmi kasutuselevõtuga on esimesed sammud tehtud, kuid näiteks korduvkasutavate pakendite ja konteineritega saab seda veelgi parandada, vähendamaks tootmises tekkivaid kasvuhoonegaase. Kuna Menlo Worldwide´il on märkimisväärne esindatus Aasias ning eriti Hiinas, kus iga-aastane suur majanduskasv on saavutatud kahjuks keskkonda tugevalt reostava ja massimeedia poolt tekitatud tarbimiskultuuri näol, siis on neil tunduvalt lihtsam kohandada end uute regulatsioonidega, milles efektiivsus ja keskkonnakaitse mängivad olulist rolli, kuna ettevõte on neil alustel edukaks saanud. Lähiaastatel on Menlo Worldwide´i ülesandel laiendada end kiiresti arenevatel turgudel, eriti Indias, kus hetkel on põhiliseks probleemiks infrastruktuuride puudumine. Seetõttu on transpordikulud maasiseselt väga suured ja tagajärjeks on investorite vähesus.
tegevusalade keskmine. 1.2 Toidukaupade kulutuste TOP-10 muutus aastatel 1997, 1999, 2001 ja 2003. Iga tootegrupi puhul on tarbijal omad stereotüüpsed ootused kõige olulisemad omadused, mille alusel tarbija püüab teha või õigustab oma ostuvalikut. Need tähtsad omadused 4 kujundatakse paljuski sotsiaalsete faktorite mõjul tarbimiskultuuri traditsioonide, reklaamide või arvamusliidrite hinnangute ajel. Toidukaupade erinevates tootegruppides on tarbija jaoks kõige tähtsam omadus maitse. Olenevalt tootegrupist ja tarbijasegmendist peetakse täpsemalt oluliseks kas toote pehmet, mahedat, puhast või tugevat maitset. Mida enam on tarbijateadvus mingis valdkonnas brändistunud, seda vähem mängivad rolli toote füüsilised ja objektiivsed
Milline erinevus on post-subkultuuriteooria ja subkultuuriteooria selgitustel subkultuuride toimimisest? SUBKULTUURITEOORIA: vaatemängulised ja tarbijalikud subkultuurid. Subkultuurid muutuvad vastavalt ühiskonnale (tavalised spordi subkultuurid ning klassikalised vaatemängulised subkultuurid). Kollektiivne identiteet, baseerub sotsiaal-majanduslikul positsioonil ühiskonnas, deviantne ja vastuhakk. POST-SUBKULTUURITEOORIA: individualiseerimine. Varasemate ühiskonnavormide fragmenteerumine, tarbimiskultuuri ekspansioon. Stiil ja subkultuuriline pühendumus ei ole alati seotud. Individuaalne paindlikkus, baseerub eristuval tarbimisel, argine võrgustik; sõpruskond, kus on sarnased eelistused. Mis on subkultuuriline kapital? Tuletatud Bordieu mõistest kultuuriline kapital. Subkultuurilises kontekstis käsitleb endas olulisi teadmiseid, oskuseid ja kultuuritooteid, mille omamine tagab subkultuuris kõrgema staatuse; samuti investeeritud aeg ja suhted
tegevusega seotuse järgi). • Ökoloogilised hoiakud ja ühiskonna jätkusuutlikkus • Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames? Säästev areng kui sotsiaalse ideaali teostumine eeldab üldsuse osalemist, orienteeritud majandushoobade, nt ökomaksureformi rakendamist ning vajalike hoiakute, eeskätt keskkonnahoidliku nõudlus- ja tarbimiskultuuri kujundamist. Poliitika mõju tarbimisele ning tarbimisharjumused ja elustiil Ökotarbimine Ökoloogiline moderniseerumine Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology, ptk 10 Giddens, A. (2009) Sociology: vt. teemasid - Environment ; Class and lifestyle; Stratification and Social Class; Work and the Economy Venekeelne kirjandus: Giddens, A. (2005) Cоциология NB! Lisaks loengumaterjalile tuleb eksamile kaks küsimust seminaritekstide põhjal
Moblade liikumine militaaralalt tsiviilalasse. Ka tooted, mis vahetavad turgu, nad ei pea isegi tehnologiliselt muutuma. Näitena näiteks Haapsalu kes ei oska oma vanalinna positsiooni ära kasutada, aga Kuressaare või ka Tallinn nagu oskaks. · Paradigmainnovatsioon (muutused organisatsiooni paradigmas). Mingi üldise kuvandi muutumine. Näiteks abielu ja see mida homod tahavad, mingi üldine ühiskonnas teada tuntud väärtuse muutumine. Sihukeste asjade muutmine võib muuta tarbimiskultuuri, reisimist, tõekspidamist ja võivad kaasa tuua igasugu suuri muutusi. Ettevõtluse seisukohast võib muutuda keegi kes teenust või toodet tarbib. Kas seda tehakse üksi või mitmekesi või midagi ... Uuenduslikkuse järgi: · Järkjärgulised. Teha samm-sammult midagi. Teha iPhone ja teha iPhone2. · Radikaalsed. Teha suur muudatus korraga. Telefoni klahvidelt üle minna puutetundlikuks. · Revolutsioonilised. Taseme järgi: · Süsteemi üksikute komponentide innovatsioon
Keskkonnaprobleemide globaliseerimune al. II MS’ist, ületarbimine, kasvu piirid Järkusuutlik ühiskond - rahuldab praegused vajadused ja arvestab tulevastega ning elab harmoonias looduse ja iseendaga. Keskkonnaprobleemid: enamasti pöördumatud, ulatuslikud ja äärmiselt komplekssed, ebakindlad. Nende lahendamine nõuab kriitilist otsustajate massi globaalsel tasemel. Säästva arengu ideaal Teostamine eeldab üldsuse osalemist, keskkonnahoidlikke nõudlus- ja tarbimiskultuuri kujundamist. Tarbijakäitumine, keskkonnateemade kajastus, keskkonnasõbraliku indiviidi sotsialiseerumine, roheline elustiil, keskkondlik õigus, öko moderniseerumine. Poliitika mõju tarbimisele ning tarbimisharjumused ja elustiil. Ökoloogiline moderniseerumine Tehnokraatiline lähenemine – täiendavad radikaalsed uuendused, et suurendada ökoloogilist tõhusust + sotsiaaltehnoloogia Sotsiokraatiline lähenemine – elustiili, tarbimiskäitumise, institutsioonide jms muutmine
Tänu sellele ei pruugi säilida meile omane kultuur ning hävivad just meile omased iseloomuomadused ning väärtused. Riigil tuleb siduda majandus keskkonnaga, mis arvestaks otsuste tegemisel nende mõju ka keskkonnale ning arvestama nende otsuste pikaajalisi ökoloogilisi efekte. Nii kultuuris, sotsiaalsfääris, majanduses ja poliitikas eeldatakse avalikkuse osalemist, sidusat juhtimiskorraldust, täiustuvat seadusandlust, keskkonnateadliku nõudlus- ja tarbimiskultuuri kujundamist. Jätkusuutlik areng maailmas Rio de Janeiros 1992. aastal 14. juunil toimunud konverentsil avaldati Agenda 21 sisu. Programm sai heakskiidu 179 riigi valitsuselt. Ka Eesti on ühinenud programmiga. Maailma jätkusuutlikuse programm Agenda 21 sisaldab valitsuste, rahvusvaheliste arendusinstitutsioonide ja sõltumatute gruppide tegevuskava, et tagada jätkusuutlik ühiskond maailmas ka meie tulevastele põlvkodadele
käsitööd. Olukorras, kus poliitiline avalikkus puudus, väljendati oma hoiakuid privaatses, sõpruskondadena toimivas kultuurisuhtluses. Samalaadne roll eestikeelsel meedial, eriti kultuuriväljaannetel. Arhidektuuri hakati väärtustama rahvusliku ehitus- ja elamiskultuuri traditsioone (Viires 1998). 6 2. TARBIMINE Nõukogudeaegset tarbimiskultuuri iseloomustab vastuolu avaliku retoorika ja igapäevapraktika vahel. Laialdaselt levis maainimeste ja linlaste vaheline vahetuskaubandus. Mustal turul liikus samal ajal kõikvõimalikku kaupa, kuid see maksis kõrget hinda. Vaesus konserveeris kogu olme pikaks ajaks. Sõjapäevil tuli igapäevaseid töid-toimetusi olude sunnil teha lausa esivanemate moel. Söetriikraud ja petrooleumilamp olid üldlevinud, viljapeksul võeti uuesti tarvitusele muistne koot jms.
mõjutab esteetilisi eelistusi. Mõjutab/peegeldab? väärtushinnanguid, hoiakuid. Seob v vastandab tarbijarühmi nt elustiili tunnuste alusel; On mh sotsiaalse suhtlemise üks tõukajaid, sotsiaalse meediakunsti võimalikke käivitajaid. Reklaam on üks nn “konsumerismi” toitja kultuuriline roll-Reklaam mitte ei ole kultuuri mõjutav nähtus vaid ta on kultuuri osa, kultuur ise. On tarbimiskultuuri mootor ja kunstiline väljendus. Rakendab ja arendab uusi väljendusvõimalusi ning –viise tänapäevase infotehnoloogia baasilt ning samas ei unusta ka juba iidsetena tunduvaid meediume. Reklaami seos majanduse tsüklilise arenguga-Teoreetiliselt saab reklaam majandustsükleid siluda (Albion, Farris,1981), sest tootja väldib langusfaasis ületootmist ja vabanenud ressursidest osa kulutab siiski reklaamile, et hoida
doom- ja black metal). Omavahel tihedamalt seotud sõpruskonnad (elukoha, alastiili või muu tegevusega seotuse järgi). 6) Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames? Säästev areng kui sotsiaalse ideaali teostumine eeldab üldsuse osalemist, s. a-le orienteeritud majandushoobade, nt ökomaksureformi rakendamist ning vajalike hoiakute, eeskätt keskkonnahoidliku nõudlus- ja tarbimiskultuuri kujundamist. · Poliitika mõju tarbimisele ning tarbimisharjumused ja elustiil · Ökotarbimine · Ökoloogiline moderniseerumine Milliste teguritega on seotud Ingleharti ja tema kolleegide sõnul väärtuste muutumised ühiskonnas ja kuidas need seostuvad ühiskonna sotsiaalmajandusliku arenguga? Ingleharti ja tema kolleegide sõnul sõltub väärtuste areng olulisel määral ühiskonna
nu-;trash-; death-; doom- ja black metal). - Omavahel tihedamalt seotud sõpruskonnad (elukoha, alastiili või muu tegevusega seotuse järgi). 6) Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames? Säästev areng kui sotsiaalse ideaali teostumine eeldab üldsuse osalemist, s. a-le orienteeritud majandushoobade, nt ökomaksureformi rakendamist ning vajalike hoiakute, eeskätt keskkonnahoidliku nõudlus- ja tarbimiskultuuri kujundamist. 7 o Poliitika mõju tarbimisele ning tarbimisharjumused ja elustiil o Ökotarbimine o Ökoloogiline moderniseerumine 7. Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon 1) Stratifikatsiooni mõiste: o Sotsiaalsete gruppide erinevad võimalused osaleda sotsiaalsetes suhetes ja tegevustes;
a-le orienteeritud • Säästev areng kui sotsiaalse ideaali teostumine eeldab üldsuse osalemist, s. a-le orienteeritud majandushoobade, nt ökomaksureformi rakendamist ning vajalike hoiakute, eeskätt keskkonnahoidliku majandushoobade, nt ökomaksureformi rakendamist ning vajalike hoiakute, eeskätt keskkonnahoidliku nõudlus- ja tarbimiskultuuri kujundamist. nõudlus- ja tarbimiskultuuri kujundamist. • Poliitika mõju tarbimisele ning tarbimisharjumused ja elustiil • Poliitika mõju tarbimisele ning tarbimisharjumused ja elustiil • Ökotarbimine • Ökotarbimine • Ökoloogiline moderniseerumine • Ökoloogiline moderniseerumine
Konsumerismi kasv ja levimine: o tehnoloogilised ja korralduslikud innovatsioonid (suurem tootmine väheste kuludega); o rohkem vaba aega => rohkem tarbitakse; o rahvusvahelised organisatsioonid; o globaalsed brändid ja kohalikud kultuurid. “It’s the real thing”, “Just do it!” “because you’re worth it” Nartsissistlik individualism kui hilismodernse tarbimiskultuuri fookus. Tarbimine ja õnn. Oma vajaduste ja heaolu tootmine ja pidev täiustamine (Baudrillard, 1998). Pakutavate toodete planeeritud või tehniline vananemine. Globaalne tarbimiskultuur ja Aasia üha suurenev roll (nt šokolaadi tarbimine). Erinevad lähenemised Tarbija identiteet, elustiil ja staatus: Weber (1946) Materiaalsus ja tähistamine (Lévi-Strauss 1979, Barthes 1957, Douglas and Isherwood 1979)
prognoosida. Miinused erinevate kaupade puhul on konkurents ja tarbija väärtustaju erinevad osadelt kaupadelt jääb võimalik kasum saamata, teised jäävad lattu seisma. b) nõudlusest lähtuvad meetodid. Plussid sihtturu tundmisest lähtuv ostujõu ja ostuvalmiduse ärakasutamine kasumi saamiseks, kauba väärtustamine hinna kaudu. Miinused ilma turunduse-uuringuteta ja muutuva tarbimiskultuuri tingimustes raske hinnata, võidakse hinnalagi ületada. c) konkurentsist lähtuvad meetodid. Plussid aitab teravnenud konkurentsis edu saavutada, loob valmisoleku reageerimiseks konku-rentide turundusmeetmetele, aitab kasumit maksimeerida. Miinused ei ole piisav hinnaliidrile, ei võimalda kasutada kõiki konkurentsieeliseid. d) kombineeritud hinnakujun- dusmeetodid nõudluse tegurid, kulutegurid, konkurentsi tegurid, reguleeringute tegurid. 33. Kulukesksed meetodid: Kulud-pluss kasum
kultuuriliselt ja ideoloogiliselt ning tohutu majanduslik ja tehnoloogiline arenguvõime. USA armeele pole maailmas ühelgi riigil vastast. Ameerika poliitilised huvid on mängus kõikjal maailmas ja kõik riigid peavad vähemalt mingil määral arvestama nende huvidega. Samuti on ta kapitalismi ja lääne väärtuste (inimõigused, demokraatia jne) levitaja ja Ameerika kultuur on Hollywoodi filmide, kirjanduse ja tarbimiskultuuri näol levinud üle maailma. b) USA tegevus maailma politseinikuna (Lahesõda); Lahesõda toimus 1991, pärast seda, kui Iraak oli 1990 okupeerinud Kuveidi. USA jt väed tungisid kiiresti sisse ning vabastasid Kuveidi vähem kui kuuga. Edasi ei tungitud, sest kardeti suuri ohvreid, piirkonna ebastabiilsust ning pealegi polnud neil ka mingit plaani, mida edasi teha. 1991-96 aidati Türgi baasi kaudu kurdidel Iraagist põgeneda. 1992-2003 olid Iraagis
laenatakse. Reklaamid laenavad väljendusvahendeid kunstist, uudistest, popkultuurist, meelelahutusest. Ka reklaamivõtteid ja –stiili kasutatakse teistel aladel, st laenab osa autoriteedist, mis žanril on. Ei laenata vaid võtteid, vaid autoriteeti. Reklaamteade võib matkida millist tekstiliiki iganes. Reklaamikeel on dünaamiline protsess, kus fookus on reklaamitarbija ja – tootja interaktiivsel suhtel. Kultuurimaailma muutused peegelduvad reklaamides: sealt võib välja lugeda tarbimiskultuuri hetkesituatsiooni. Kultuuriväärtused, suhtumised ja hirmud, soovid on reklaamides näha – sageli reklaam toetab ja üldistab neid. Uurijate huviobjektiks on tõusnud teksti kõrvale ka tootja-vastuvõtja suhe. Williamson näitab reklaame analüüsides, kuidas reklaame liidetakse kunstlikult maailma välissüsteemile, tõstetakse ja viiakse väärtussüsteemid maailmast üle tootele. Ideoloogiat pakitakse ahvatlevaks süsteemiks, kodeeritakse reklaamidesse ja vahendatakse adressaadile. Nt
nähtused. Miks selline projekt ebaõnnestus? Lõplikult hävitas niisuguse kujutelma ühtsusest II MS koledused, mis kaotas usu metanarratiivide jõusse. Algas mikronarratiivide ajajärk, mis ei pretendeeri mingile legitimeerivale jõule. Need mikronarratiivid on omased väikestele sotsiaalsetele gruppidele või üksik indiviididele ning neid võib kultuuris eksisteerida tohutult. Siin ei esine mingit püüetki ühtsusele ning sellist eklektismi toetab ka meedia, mis propageerib hedonistlikku tarbimiskultuuri. "Le Différend" (riid, lahkheli, lahknevus) ilmunud 1983 aastal. Toob sisse uue terminoloogia. Põhineb Wittgensteini keelemängudel. Kaks mõistet : lausete reziimid - reeglid, mille järgi lauseid ehitatakse ja luuakse, nt. käskimine, küsimine, tunnetus, demonstratsioon jne. diskursuse zanrid - põhineb lausete reziimidel ja on reeglite kogum, mida järgides me
üldiselt planeeritud oste on 11% (minnakse poodi ``süüa`` ostma), asendusoste 3% (minnakse konkreetse põhjusega kauplusesse, kuid see toode puudub ja tuleb valida midagi muud) ja planeerimata oste 53% (Kuusik jt 2010: 116). Iga tootegrupi puhul on tarbijal omad stereotüüpsed ootused kõige olulisemad omadused, mille alusel tarbija püüab teha või õigustab oma ostuvalikut. Need tähtsad omadused kujundatakse paljuski sotsiaalsete faktorite mõjul tarbimiskultuuri traditsioonide, reklaamide või arvamusliidrite hinnangute ajel (Voog 2000). Erasektoris tunneb turundaja enamasti huvi tarbijate eelistuste vastu ja muudab oma toodet vastavalt tarbijate soovidele (Avaliku arvamuse uuringud 2012). 16 2. NAISTARBIJA EELISTUSED JA NENDE MUUTUSED 20. SAJANDIL Rõivad, jumestus ja juuksed kui meie kõikuvate ootuste mõõdupuu, peegeldavad muutusi ühiskonnas
sotsiaalsed vapustused. Esimene maailmasõda 19141918 viis Venemaal revolutsioonini 1917 ja põhjustas otseselt 30ndate majanduskriisi ja fasismi tõusu. Otseselt mõjutas kodanikukultuuri, avas kunstile uued perspektiivid. 19101920ndaid mõjutas filmikunst: võistlemine tummfilmiga viis alla igasuguse teatraalse meelelahutuse. Helifilm 1927; see muutis konkurentsi filmi ja teatri vahel veelgi teravamaks. 20ndatel arenes raadio, lindistamise võimalus, telefoni areng, elektrifitseerumine, tarbimiskultuuri tõus. Teaduslikud avastused: Einstein ja Freud (oluline kunstides). Kõige selle tulemusena tekkis väga palju erinevaid voole, mille ühiseks eesmärgiks oli vanade traditsioonide hülgamine. Ihalus uue järgi tuli sajandivahetusel: uue ootus. Ühisjoon ka tugev seotus kujutava kunstiga. Teatris sünteesiti erinevaid uusi zanre: kabaree, varietee, tsirkus, spordivõistlused. Teatraalsus kasvas. Valdavamaks muutus fragmentaarsuse esteetika. Elu ja teatri piir ähmastus
annaabi.ee 
