PESTEL analüüs välistrendid 2020 (0)

Kutsekool - Majandus - Analüüsimeetodid äriuuringutes

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Eesti organisatsioonide toimimist mõjutavad väliskeskkonna trendid
ÜHISKONNAGA SEOTUD TRENDID (sh sotsiaal-demograafilised aspektid)
Võimalused
Ohud
Tervisega seotud trendid (kasvav terviseteadlikkus, kasvav ülekaalulisus ja krooniliste haiguste levik) – on võimalused, kuna nt terviseteadlikkusega kaasneb ka suurem valmisolek ja tahe tarbida vastavaid tooteid ning teenuseid. Uute ärivõimaluste loomise võimalus nii suurenenud nõudluse kui ka haiguste ennetamise vallas.
Struktuurne tööpuudus ja oskuste elutsükli lühenemine (kestev noorte kõrge tööpuudus) – on oht, kuna näitab, et õppeasutuste ettevalmistus ei vasta tööturu ootustele. Töötutel puudub nii majandussektorite vaheline kui ka regionaalne mobiilsus – tahe või võimalused ümberõppeks või kolimiseks. Kestev ebakindlus ja rahulolematus olukorra suhtes võib esile kutsuda protestilaineid.
Rahvastiku kasv – on võimalus, kuna suureneb nõudlus toideainete järele, siis tekivad laiemad võimalused põllumajanduslike toodete ja muude toiduainete ekspordiks. Kasvava ressursside kättesaadavuse defitsiidi tingimustes lasub võimalus energia- ja ressursiefektiivsete tehnoloogiate ja lahenduste arendamises.
Rahvastiku vananemine - on oht, sest inimeste pensionile jäämine survestab maksumaksjaid, suurendab riigi sotsiaalkulutusi, väheneb tööjõu kättesaadavust.
Vananev rahvastik , tulevikuks säästmine (rahvastiku vananemine, tulevaste pensionäride teadlikum säästukäitumine) – on võimalus, sest keskmise eluea pikenemine , avaliku sektori osa vähenemine pensionite maksmises ning ebakindlus loob turu uutele ( finants )toodetele ja teenustele. Võimalus suunata tooted/teenused kindlale turusegmendile.
Tervisega seotud trendid (kasvav ülekaalulisus ja krooniliste haiguste levik, kasvav terviseteadlikkus, tervishoiuteenuste hinnatõus) - tervishoiu ja hoolekandekulude suur surve avalikule sektorile. Suurenenud terviseteadlikkus survestab paremate tehnoloogiate kasutuselevõttu, mis omakorda tõstab teenuste hinda.
Mitmekesised töömustrid ja ajude rotatsioon (globaalse ajude ringluse laienemine, millenniumipõlvkonna mõju kasv töökultuurile, töömustrite mitmekesistumine , naiste sisenemine globaalsele tööturule) – (ühtlasi ka oht) liigitub võimaluseks, sest suurenev tööjõu liikuvus - ajude sissevool , suurem avatus , tänu IT-lahendustele paindlikumad töötamisvõimalused - toob leevendust spetsialistide defitsiidile.
Mitmekesised töömustrid ja ajude rotatsioon (globaalse ajude ringluse laienemine, millenniumipõlvkonna mõju kasv töökultuurile, töömustrite mitmekesistumine, naiste sisenemine globaalsele tööturule) – (ühtlasi ka võimalus) liigitub ohuks juhul, kui kohapeal ei suudeta piisavalt arendada töötamise paindlikkust ja ei muudeta riiki ajudele atraktiivsemaks. Tööjõu liig suur liikumine väljapoole või ajude rotatsioonist välja jäämine suurendab arenguriske - kvalifitseeritud tööjõu puudust.
Lääneliku tarbimiskultuuri levik Aasiasse – kasvavad võimalused sealsete riikide jaeturgudel.
Demograafilise dividendi vähenemine tärkavates majandustes – liigitub ohuna , kuna demograafiline dividend on tärkavates majandustes üheks majanduskasvu hoogustajaks, seega võivad väheneda ekspordi - ning investeerimisvõimalused.
Sotsiaalvõrgustike laienemine – on võimalus, kuna sotsiaalvõrgustikke saab edukalt ära kasutada turunduses , kliendisuhetes ja infokanalina.
ÜHISKONNAGA SEOTUD TRENDID (sh sotsiaal-demograafilised aspektid)
Võimalused
Ohud
Digitaalse lõhe vähenemine - paremad arvutikasutuse oskused ja internetikasutuse võimalused loovad aluse uute toodete-teenuste
turule toomiseks. Paindlikumad töötamisvõimalused.
Kasvav migratsioon Euroopasse – liigitub võimaluseks, sest tööjõu vajaduse suurenemise valguses on tegemist positiivse trendiga.
Sotsiaalne innovatsioon (vabaühenduste ja vabatahtlikkuse levik, sotsiaalse innovatsiooni esiletõus) – võimalus delegeerida avaliku haldusega seotuid teenuseid ja töid, mis toob kaasa kokkuhoiuvõimalusi. Toetab ühiskonna heaolu edenemist, leevendab tööjõu puudust teatud sektorites ( tervishoid , hoolekanne), võimaldab ühiskondlikke muresid paremini lahendada.
TEHNOLOOGIAGA SEOTUD TRENDID
Võimalused
Ohud
IT lahenduste levik – pakub lahendusi ja võimalusi erinevates valdkondades: energiatehnoloogiate arendamisel, paindlike töövõimaluste loomisel, valitsemisvormide tõhustamisel, uute ärialade leidmisel.
Võrgustumine, suured andmehulgad (asjade võrgustumine, pilveraalinduse kasv, majade ja linnade muutumine „nutikateks, suurte andmekogude ehk „big data“ kasv, isikuandmete kui uue varaklassi teke) – toob endaga kaasa palju turvalisuseriske. Seadusloome mahajäämusest tulenevad võimalikud piirangud, arusaamatused.
Võrgustumine (asjade võrgustumine, pilveraalinduse kasv, majade ja linnade muutumine „nutikateks“) – pilveraalindus aitab kokku hoida IT-investeeringutelt. Võrgustatud asju saab täpselt monitoorida, saada reaalajas infot, lihtne juurdepääs inforessurssidele.
Uued kasutajaliidesed traditsiooniliste asemele – uute tehnoloogiate kasutuselevõtt eeldab investeeringuid ning personali ümberõpet.
3D printimise areng – uued võimalused tootmises, vastava tehnoloogia arendamises.
Tuumaenergia rehabiliteerimine – liigitub mõneti ohuks juhul, kui Eesti otsustab tuumaenergiale üle minna, sest suurendaks konkurentsiga survet väiketootjatele ning ohustaks põlevkiviäriga tegelevate ettevõtete jätkusuutlikkust.
Suured andmekogud (suurte andmekogude ehk „big data“ kasv, isikuandmete kui uue varaklassi teke, open data/avatud andmete kasv) – soosib uute IT-lahenduste loomist, mis analüüsiks andmeid ning teeks nende põhjal ennustusi. Andmete analüüs pakub võimalust tooteid paremini suunata, luua uusi lahendusi ja rakendusi. Võimalus andmepankade loomiseks.
TEHNOLOOGIAGA SEOTUD TRENDID
Võimalused
Ohud
Uued kasutajaliidesed traditsiooniliste asemele – võimalused tarkvaraarenduses - paindlikkuse ja kiiruse suurendamine .
Naftasõltuvuse vähendamine (sünteetilise bioloogia areng, elektromobiilsuse ja muu säästva transpordi arendamine, energia tehnoloogiate areng) – on võimalus, sest biotehnoloogiate areng võib tulevikus asendada nii kütuse kui ka kemikaalide ja plastide tootmiseks vajaminevat naftat. Võimalused arendamiseks , biomassi- ning lõpp- produkti tootmiseks.
Tehnoloogiate konvergents kiireneb - avab uusi võimalusi mõne ala eriteadmisi erinevates ärivaldkondades rakendada ehk väärtusahelaid juurde hõivata.
Inimgenoomi uuringud muutuvad laialdasemaks – on võimaluseks saavutada eeliseid inimgenoomi kasutuse alase kompetentsi ja äri alal...
MAJANDUSEGA SEOTUD TRENDID
Võimalused
Ohud
Maailma majanduskeskme nihkumine Aasiasse (tärkavad majandused veavad maailma majanduskasvu) – soodne võimalus laiendada turgu Aasiasse ning sinna tooteid ja teenuseid arendada.
„peak oil“ ja naftatootmise vähenemine – võib mõjutada Eesti ettevõtteid negatiivselt nafta ja naftatoodete kättesaadavuse poolest ning energia hinnatõusu poolest üldiselt.
Maailma keskklassi kasv – kasvuvõimalus eksportturgudel.
Jätkuv linnastumine ja tõmbekeskuste konkurents – liigitub ohuks juhul, kui linnaplaneerimine ebaõnnestub viisil, mis muudab tõmbekeskused väheatraktiivseks elu- ja töökeskkonnaks, halvendades sellega piirkondades tegutsevate ettevõtete olukorda.
„peak oil“ ja naftatootmise vähenemine – on perspektiiviks alternatiivsetele kütustele ja energiakandajatele. Selles osas avanevad head võimalused alternatiivlahenduste rakendamises ja arenduses.
Arenenud riigid – probleemid ja kõikumised (arenenud riikide jätkuvad võlaprobleemid, „global imbalances“ pöördumine, jooksevkonto tasakaalu taastumine eurotsoonis, dollari mõju vähenemine maailma valuutana) – liigitub ohuks, kuna sellest sõltub Eesti väline majanduskliima ning ekspordivõimalused Eesti tavapärastele eksporditurgudele.
Jätkuv linnastumine ja tõmbekeskuste konkurents – on võimaluseks kinnisvarafirmadele arendusteks ning infrastruktuuride väljaehitajatele.
Kasv ilma töökohtadeta – näitab ohumärke, kuna viitab sellele, et tööjõuturul on vajatava kvalifikatsiooniga tööjõu puudus, mis on eelkõige tingitud oskuste lühenevast elutsüklist, ning et õppeasutuste ettevalmistus ei vasta tööturu ootustele.
Euroopa ühise infrastruktuuri arendamine (kasvav vajadus infrastruktuuri investeeringute järele) – ühised infrastruktuurid vajavad suuri investeeringuid, seetõttu avanevad võimalused taristu väljaehitamises kaasa lüüa. Euroopaga tihedam sidumine tõstaks Eesti konkurentsivõimet, efektiivsust, varustuskindlust.
Sissetulekute vahed OECD riikides kasvavad – oht, kuna seissetulekute olulised vahed võivad sotsiaalgruppides esile kutsuda protestilaineid ning seeläbi mõjutada ettevõtluse töösujuvust erinevatel turgudel kaasa arvatud ka Eestis.
Tarbimise kasv püramiidi põhjas – liigitub võimaluseks, sest ka Eesti ettevõtetel on võimalus kaasa lüüa märkimisväärse mahuga turul, juhul kui suudetakse arendada suure kuluinnovatsiooniga tooteid või teenuseid.
Intresside tõus – on oht, kuna piiratakse raha kättesaadavust ning intresside tõus põhjustab hindade tõusu, mis omakorda võib mõjutada tarbimist.
Mitmekiiruseline tehnoloogiate rakendamine - siiani oleme uute tehnoloogiate rakendamises olnud pigem eesrindlikud, selles osas oleme kasutanud võimalikult hästi ära uute ärialade väljaarendamise võimalikkust, mis annab teatava konkurentsieelise .
Hiina majanduskasvu aeglustumine – võib omada mõningast negatiivset mõju seaoses Euroopa tööstuse pidurdumisega ning toorainete hinnatõusu languses.
Ärimudelid konkurentsivõime keskmes – muutes ärimudelit on võimalus vanu tooteid ja teenuseid n-ö üles soojendada ning ka tava ärialadel uut kasvu leida.
Üldine volatiilsuse kasv – on oht, sest muudab keerukamaks otsuste tegemise nii
riigi tasandil kui ka ettevõtluses .
Toidupuuduse ohu kasv ja proteiini inflatsiooni kiirenemine – on võimalus, kuna puudutab ka Eestis tarbitavate maailmaturu toiduainete hinda. Toiduainetööstusele ja põllumajandusele tähendab see uusi võimalusi.
Ägenev üleilmne talendijaht – on Eesti organisatsioonidele ohuks, kui ei suudeta ajude kinnihoidmiseks pakkuda piisaval hulgal motivaatoreid. Eelkõige saavad siin määravaks madalad töötasud, mis tingivad ka talentide väljavoolu.
Euroopa tööturu mobiilsuse kasv – on heaks märgiks, kuna Euroopa sisene tööjõu liikuvus suureneb, siis on selle arvelt ka Eestis võimalik talendi- ja tööjõupagasit täiendada .
Väärtusahelad jagunevad maailmas laiali – on võimaluseks, kuna kulude optimeerimiseks on alati mõistlik protsessid viia sinna, kus on nende sooritamiseks parimad tingimused.
Kaubateede avanemine Arktikas – tulevikuperspektiivis võib sellest tõusta mõningane kasu läbi alternatiivse kaubatee.
E-äri kasv – on võimalus, kuna suurendab konkurentsi ja valikut (jae) kaubanduses, muudab kaupade ja teenuste turu globaalsemaks ja efektiivsemaks.
Majanduse muutumine teadmispõhiseks – on võimaluseks, kuna Eesti ei hiilga eriliselt maavarade rikkusega, siis on hea võimalus panustada kaasaegsetele väärtustele ehk teadmuspõhisele majandusele.
Rohelise äri kasv – on võimalus, kuna tegemist on perspektiivika ning palju arenguid pakkuva äriga, millesse looduskeskkonna halvenemisest tingituna investeeritakse suurelt.
KESKKONNAGA SEOTUD TRENDID
Võimalused
Ohud
Loodus-ja elukeskkonna halvenemine (keskkonnateadlikkuse kasv) – kasvav konnateadlikkus ning loodus- ja elukeskkonna halvenemisest tingituna suureneb nõudlus ressursisäästlike ning keskkonnasõbralike toodete ja teenuste järele.
Loodus-ja elukeskkonna halvenemine - on ohuks peamiselt välismaa majandusšokkide ohu ning Läänemere keskkonna halvenemise tõttu.
Puhta vee kättesaadavuse halvenemine - kuna Eestis on puhas vesi laialt kättesaadav, siis võib see luua ärivõimalusi.
Kasvav keskkonnatemaatika (Euroopa riikide kasvav pühendumus keskkonna -temaatikale, ehituse muutumine „rohelisemaks“, töökohtade „rohestumine“) – EL-i poolt suunatav keskkonnapoliitika ning võetud kohustused sunnivad pidevalt tegema vastavasisulisi muudatusi, investeeringuid. Lisaks on vajalikud muudatused hariduses, õppeprogrammides, kvalifikatsioonis.
Taastuvenergeetika laiem levik – perspektiivikas arendamise seisukohalt, sest trend liigub maavarade nappuse tõttu roheenergia poole.
Kliimamuutuste majandusliku mõju kasv – liigitub ohuna, kuna omab globaalset majanduslikku mõju: põllumajanduses, turismis…
Maailma kalavarude vähenemine – võimalus luua kalafarme kasutades ära merd.
Autostumise kasv kogu maailmas - omab mõningast tähtsust linnaplaneerimisel ning motivaatorite juurutamisel rohelisema ja naftavabama transpordi arendamiseks.
POLIITIKAGA SEOTUD TRENDID
Võimalused
Ohud
Euroopa energiasõltuvuse suurenemine – head väljavaated alternatiivsete energiallikate arendamisele (taastuvenergia).
Euroopa energiasõltuvuse suurenemine – kuna Eesti on mõnes energialiigi osas juba praegu täielikult sõltuv, siis on oht hinnakasvule ning varustatuse ebastabiilsusele lähtuvalt tarnijariigi suvadest.
EL jätkuv laienemine – on võimalus, kuna EL-i laienemisega kaasneb ka vabakaubanduslik turumaht .
Tärkavate majanduste sõjalise võimekuse kasv – liigitub ohuks, kuna tärkavate majanduste rivaalitsemine oma naaberriikidega võib esile kutsuda mõningast ebastabiilsust vastavatel eksporttugudel.
Protektsionismi levik – on võimaluseks Eesti siseturul tegutsevatele ettevõtetele, kelle turuosas on suur konkurents importitava kaubaga.
Protektsionismi levik (riigikapitalismi esiletõus) – on oht, kuna riigi sekkumine majadusse ning siseturgude kaitse levik (mis johtub osaliselt ka riigikapitalismi esiletõusust) võib seada piiranguid ekspordivõimalustele.
POLIITIKAGA SEOTUD TRENDID
Võimalused
Ohud
Venemaa stabiilsuse püsimine – liigitub võimalusena, sest venemaa poliitiline stabiilsus tagab ühtlasi ka ühtlasema välispoliitika Eesti suunal, mis toob omakorda kaasa stabiilsema turusituatsiooni.
Aasia poliitilise tähtsuse kasv (ägenev võitlus ressursside ja energiakandjate pärast) – on oht, kuna tärkavate majanduste (peamiselt Aasia) suurenev energiatarve suurendab ühtlasi ka nende osakaalu maailmamajanduses, siis see võib mõnevõrra halvendada eksporturgude konkurentsitingimusi. Poliitikas üha enam domineerima hakkavad Aasia riigid loovad turgudel vajaduse uute partnerite ja suhete leidmiseks.
Ebatraditsiooniliste julgeolekuriskide kasv – on võimalus spetsiifili turvateenuseid pakkuvatele ettevõtetete (küberturve, piraatlus ).
Demokratiseerumine maailmas jätkub visalt – liigitub ohuna, kuna demokratiseerumisest sõltub see, kui paljude riikidega on läänelikel demokraatiatel, sh Eestil, ühisosa .
Valitsuste usalduse vähenemine – on võimaluseks organisatsioonidele, (Eesti kontekstis) kes soovivad esile kutsuda muutusi nii riiklikul kui ka omavalitsuse tasandil.
Finantsvaldkonna suurem reguleerimine – on oht, kuna valdkonna suurem regulatsioon mõjutab ettevõtete laenutingimusi ja investorite huvi Eesti vastu.
Euroopa mitmekiiruselise integratsiooni jätkumine - liigitub ohuna, kuna mitmekiiruseliselt edasi liikumine võib küll EL-i siseselt kasu tuua osadele riikidele, kuid võib kahandada olulisust maailma mastaabis. Eesti jaoks oluline otsustusprotsessides osalemine, et EL -is mitte maha jääda.
Ebatraditsiooniliste julgeolekuriskide kasv – on oht eksportivatele ettevõtetele, kuna tarneteid võidakse tõkestada või need võivad sattuda piraatide ohvriks. Kuna tänapäeval on andmetel suur väärtus, siis on küberkuritegevus suureks ohuks organisatsioonide töös. Samuti survestab ebatraditsiooniliste julgeolekuriskide kasv suurendama riigi julgeolekuvalmidust laiemas spektris .
Valitsuste usalduse vähenemine – liigitub ohuna, kuna väiksem usaldus valitsuste vastu võib viia tagasiminekuni demokraatias , suurendada rahulolematust ja ebastabiilsust, sh arenenud riikides ning kanduda kergesti üle riigipiiride.
* Kursiivis toodud kommentaarid ja argumentatsioon on otsene tsiteering Eesti Arengufondi koostatud analüüsist "Välistrendid Eesti fookuses 2020".

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Renqke Õppematerjali autor

PESTEL analüüs välistrendid 2020 põhjal - kõik välistrendid on liigitatud ohtudeks ja võimalusteks, antud lühikommentaar

PESTEL analüüs analüüs välistrendid 2020 välistrendide analüüs trendide liigitamine ohtudeks keskkonna trendid 1. Eesti organisatsioonide toimimist mõjutavad väliskeskkonna trendid

Sarnased õppematerjalid

docx

Innovatsioonipoliitika Euroopas ja Eestis

praegu ideede kiiret turule viimist; 3) muuta põhjalikult avaliku ja erasektori koostööviisi, kasutades selleks eelkõige Euroopa institutsioonide, riiklike ja piirkondlike ametiasutuste ja ettevõtjate vahelist innovatsioonipartnerlust. Innovatsiooniliit on oluline investeering tulevikku. Näiteks kui saavutame aastaks 2020 seatud eesmärgi eraldada teadus- ja arendustegevusele 3% ELi SKPst, võib see luua 2025. aastaks 3,7 miljonit töökohta ja suurendada aastast SKPd 795 miljardi euro võrra. Euroopa innovatsiooni tulemustabel mõõdab paljusid näitajaid, mida toetavad innovatsiooni ja mille järgi mõõdetakse EL innovatsioonipoliitika tulemusi. Mõõdikute süsteem on oma ajaloos läbinud ka nimevahetuse, seda on nimetatud eelnevatel aastatel ka Innovatsiooniliidu

Majandus

pdf

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

...... 16 3.4. Tööhõive ........................................................................................................... 16 3.5. Tootjaorganisatsioonid ...................................................................................... 17 3.6. Euroopa Kalandusfondi toetus aastatel 2007-2013........................................... 18 3.7. Traalpüügi sektori SWOT ................................................................................. 19 3.8. Valdkonna analüüs ............................................................................................ 19 4. Harrastuskalapüük.................................................................................................... 22 4.1. Ülevaade harrastuskalapüügi olukorrast ........................................................... 22 4.2. Harrastuskalapüügi SWOT ............................................................................... 25 4.3. Valdkonna analüüs ....................

Loomakasvatus

docx

EESTI KEEMIATÖÖSTUS VÄLISMAJANDUSTEGEVUSES AASTATEL 2004-2008

html] 04.02.2010 5. Koidu, U. Seadusemuudatused toovad aktsiiside tõusu Äripäev, 2003 [http://www.aripaev.ee/2469/arv_seadus_246901.html] 08.02.2010 6. Estonica. Eesti Majandus. [http://www.estonica.org/est/lugu.html? menyy_id=1100&kateg=3&alam=84&leht=10] 08.02.2010 7. Eur-Lex, Majanduspoliitika. 2008 [http://eur- lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:52008DC0874:ET:NOT] 10.02.2010 8. REACH eelnõu otseste mõjude analüüs Eesti keemiatööstusele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 2006 [www.mkm.ee/failid/M_juanal__s.doc] 04.02.2010 9. Priilinn, K. Arvukad ranged keskkonnanõuded ahistavad keemiatööstuse ettevõtteid. Äripäev 2005 [http://www.aripaev.ee/2941/rubr_artiklid_294108.html] 08.02.2010 10. 2007.aasta majandusülevaade. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Rahandusministeerium. 2008 [http://www.arengufond

Majandus

docx

Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika ja innovatsioon Eesti ettevõtluses

Selleks on vajalik ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika käsitlemine ühes strateegilises raamistikus, tagamaks seni strateegilise planeerimise tasandil eraldi seisnud poliitikate sidusus ja seeläbi suurem tulemuslikkus. [2] Strateegia koosneb viiest komponendist: visioon, eesmärgid, fookused, alaeesmärgid ja juhtimine. Igaüks neist kirjeldab kindlat aspekti poliitikaplaneerimises, kuid tervikuna vaadates annavad nad pildi sellest, kuhu aastaks 2020 jõuda tahetakse ning mida selleks teha tuleb. Samuti on välja toodud arengukava prognoositav maksumus koos strateegia alusloogikat selgitavate lisadega. Joonis 1. Strateegia ülesehitus Strateegia elluviimiseks koostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium igal aastal rakendusplaani, mille kinnitab Vabariigi Valitsus. Rakendusplaanis näidatakse plaanitavad tegevused koos indikaatorite, eelarvete ning vastutajatega. [2]

Innovatsioonipoliitika

doc

Väikeettevõtlus Eestis ning selle eripära Pärnumaal

ettevõtluse ühiskondliku arvamuse kujundamisel. Samuti tähendab see kohaliku omavalituse arengukavast ja üldplaneeringust lähtuvaid selgeid nägemusi ja põhjendatud seisukohti linnaruumi ja -maa kasutamise otstarbest ja eesmärkidest. Pärnu tuleviku kujundamiseks vajaliku konsensuse saavutamine on võimalik määrata ainult ettevõtjate ja kohaliku omavalituse koostöös. Omavaheline infovahetus ja toimuvate majanduslike arengute analüüs loovad ühise objektiivse ja põhjendatud nägemuse toimuvatest protsessidest ning sellest lähtuvatest võimalustest tulevikuks. Oluline takistus ettevõtluses on tööjõu kvalifikatsiooniga seonduvad küsimused. Paljude ettevõtete laienemine ja areng on takistatud seoses kvalifitseeritud tööjõu puudumisega. Elanikkkonna vananemine ja noorte lahkumine linnast peamiselt mujale õppima asumise tõttu ähvardab tulevikus süvendada seda veelgi.

Ettevõtte majandusõpetus

pdf

Projektijuhtimise meetodid

Pärnu 2017 1 SISUKORD Kokkuvõte ......................................................................................................................... 4 1. Projekti määratlus.......................................................................................................... 5 1.1. Projekti kirjeldus ja probleemi sõnastamine .......................................................... 5 1.2. Probleemide ja eesmärkide analüüs ....................................................................... 6 1.3. Keskkonna analüüs................................................................................................. 9 1.4. Määratlus .............................................................................................................. 14 2. Kavandamine............................................................................................................... 16 2.1. Projekti ulatus.............

Juhtimine

pdf

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

kasu keskkond. Taastuvenergia 2003 aastal moodustas taastuvenergia 13,3 % kogu maailma primaarenergia tarnetest. EL-is oli see 6,4 % 2008. Taastuvenergia alased poliitilised eesmärgid on vähemalt 48 riigil, enamikul tähendab see taastuvenergia osatähtsuste tõusu elektrienergia toodangust, mis on tavaliselt 5-30% Euroopa Liidu 2009. aasta direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise kohta on seadnud sihiks suurendada taastuvate energiavarude tarbimise osakaal 2020. aastaks 20%-ni. Iga liikmesriik koostab selle eesmärgi täitmiseks taastuvenergia tegevuskava. Kohustuslik eesmärk on suurendada taastuvenergia osakaalu energia kogutarbimises 2020 aastaks 20%ni, transpordisektoris 10%ni. Liikmesriik peab koostama prognoosidokumendi ja taastuvenergia tegevuskava. Arvesse läheb ja toetada võib ainult sellist biokütust, mille "kasvuhoonegaaside säästuefekt" on vähemalt 35%, mis pole kogutud suure bioloogilise mitmekesisusega maa-alalt või kuivendamata

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

doc

Globaliseerumine, demograafia

Globaliseerumine 1. Globaliseerumise mõiste ja suundumus. On kultuuriline, sotsiaalne kui majanduslik fenomen. On protsess, milles organisatsioonid pakuvad oma kaupa ja teenuseid eelkõige globaalsetel, mitte kohalikel turgudel. Majanduslike ja sotsiaalsete sidemete tihenemine riikide vahel läbi ettevõtlusinstitutsioonide ja kapitalistliku filosoofia, mis kahandab maailma majanduslikus mõttes. 2. Millist aega loetakse globaliseerumise aluseks? Globaliseerumise aluseks loetakse perioodi u 500 aastat tagasi, kui hakasid kujunema Euroopa riikide koloniaalimpeeriumid. 3. Globaliseerumise kom lainet a) 1870-1914 b) 1950-1980 algus b) 1980-2000 4. Globaliseerumise vedavad jõud Ühelt poolt on üleüldine transpordi kulude kahanemine ja teiselt poolt üha laialdamaselt leviv majanduslik liberaliseerimine ehk soov kaubelda ja vahetada investeeringuid teiste riikidega. · Siirdekulud kaubavahetuskulud. Kaupade vedamine ühest maailma servast teise

Majandus

Rohkem sarnaseid