A,H,O kunstnikud (0)

Tartu Kõrgem Kunstikool
Disaini suund
S-10
Tamar Paal
A,H,O kuntsnikud
Juhendaja :Sirje Pree
2012

Sisukord

Sissejuhatus 3
Sürrealism 3
RICHARD OELZE  3
JÜRI ARRAK 4
Popkunst 5
RICHARD HAMILTON 5
JÜRI OKAS 7
Kokkuvõte 8
Kasutatud allikad: 8

Sissejuhatus

Ülessandeks oli koostada 20 sajandi välismaa kui ka Eesti kunstnikest uurimustöö mis hõlmaks Esimest maailmasõda,kui ka Teist maailmasõda.See juures raskeks tegi asjaolu,et kunstnike perekonna nimed pidid algama a,h ja o tähega.Kajastan sürrealistliku ja pop kunsti voolu esindajaid ning analüüsin,üldistan nende loomingut,püüdes välja tuua olulise mis eristab neid teistest kunstnikest.Valisin need kunsti voolud sest need on mind kõige enam lummanud kuna nad panevad vaataja mõtisklema ja arutlema.

Sürrealism

RICHARD OELZE 

Richard Oelze (1900-1980) oli saksa maalikunstnik.
Oelze tööd on ilmselt oma matsekuse pärast vaieldamatud.Ta teenis aega esimese kui ka teise maailasõja aegu saksa sõjaväes ning arvatavasti on just see mõjutanud tema teoste pessimistliku alatooni. Teise maailmasõja järgne periood tõi kaasa tema jaoks loomingu muutumise.Sellest alates ta ei kujutanud enam nii palju inimesi ja figuure vaid hakkas kujutama linde ning süngeid elukaid.Kunstniku loomingus on näha elutu ja elusa omavahelist suhet mis loob sünge ja kummalise pildi.Üksildus ja vaesus värvivad tema mõttemaailma arusaamiseni,et kui mädanev maailm ikka on.Oma esimesed 40 eluaastat veetis ta mõtilkledes eksistensi üle ning elas peaegu et eraku elu.Tema maine hakkas kasvama alles 1959 aasta näitusega ning ta palvis tunnustuse kuuekümne aastasena.Olgugi et ta elas üksilduses suutis ta Saksamaa moodsas realismis välja arendada omapärase stiili.Tema tuntuim teos on „Ootus“(1935) mis kujutab mantlites ja kaabudes rahvamassi vaatlemas meile nähtamatut objekti.Selles teoses on kõhedust tekitav,ulme filmilik õhkond mis kajastub ka tema hilisemates töödes.
„Ootus“(1935)

JÜRI ARRAK

Jüri Arrak (sündis 24. oktoobril 1936 Tallinnas) on eesti maalikunstnik,  graafik  ningmetalli- ja  filmikunstnik .
Tema puhul on tegu kõigi eestlaste mällu sööbitunud kunstnikuga kuna tema teosed on väga isikupärased ja meeldejäävad.Jüri Arraku puhul on mainitud ,et tema sürrealistlikus vaimus portreed on täis vastandusmänge ja irooniat nägu näiteks autoportree „ Vestlus “ (1977a).
„Vestlus“(1977a)
Auto portreid on arrakul kokku neli .Erinevalt Rembrandist või Van goghist pole tal neid palju vaja läinud.Põhjus on selles et teda pole huvitanud kujutada enda sisemuse ja välimuse muutuseid.Arraku maalidel kujutab ta tihti oma tegelasi maskides. Sellega on kunstnik üritanud väljendada seda, et me üritame kõik kellegi teisena näida kui iseendana ja see tõttu on ta seda ka oma teostel kujutanud. Ta on kasutanud suhteliselt palju tumedaid toone, peamiselt erineva varjundiga pruune ja musta. Maalil “Kahekesi” on ta kujutatud meest mungaliku riietusega, kellel on kätel vahel kotkas. Nad on pildi keskel kujutatud ning taustaks tühermaa ning suur lagedus, isegi taeva puhul. Maal on teostatud tumedates toonides ning kui vaadata pildil oleva mehe silmadesse tundub nagu ta vaataks otse sinust läbi. Samas on see mees väga rahulik koos oma linnuga ning mõjub soliidse ja autoriteetsena.

Popkunst

RICHARD HAMILTON

Richard William Hamilton  (24 veebruar 1922 – 13 september 2011) oli inglise maalikunstnik kollazi kunstnik.
Richard Hamilton on 20 sajandi üks mõjukamaid briti kunstnike.Ta suri  89 aasta vanuselt ning oma pika ja produktiivse elu ajal lõi ta ühed olusisemad teosed briti kaasaegses kunstis. Francis  Bacon ,Lucian Freudi ega ka Damien  Hirst ei ole kujundanud kaasaegset kunsti nii nagu Hamilton seda tegi. Tema kollaažid olid visionäärlikud ja iroonilised. Sõjajärgses rangetest meetmetest kammitsetud Inglismaal oli pop kunst utoopiline ideaal,kud hammilton suutis hoolimata sellest popkunsti kehtestada.Tema kunst on mõtlik, murelik, isegi kui see tähistab tarbimiskultuuri võimu.Ta uuris ka kuidas tänavamood,elustiil ja tarbimine muudab inimese kujutlusvõimet.Selline mõttemaailm kajastub ka tema iroonilises kollaazis „Mis teeb tänapäevased kodud nii eriliseks ja meeldivaks“ (1965a) millele kuhjatud esemete hulgas on valdavalt just sell ajal massikaubaks muutunud kaubad ( telekas ,makk, tolmuimeja ,singikonserv jne). Esiplaanil poseerib atleetvõimleja kehaehitusega mees,käes hiiglaslik pulgakomm,millel on suurete tähtedega kirjas „Pop“.Selles on näha kahemõttelisust mis muutis fraasi „pop kunst“ massile tuntuks .
„Mis teeb tänapäevased kodud nii eriliseks ja meeldivaks“(1965a)
See teos on kaasaegsust ,jõikust ja glamuuri ironiseeriv ning kumab meile pildi kaasaegsest tarbimiskultuuri paradiisist.Samuti nägu tema kollaaz 1957 „Balkonil“ kus naivistlikule maalile on lisatud motiivina kasutatud trükiseid ja labaseid fotosid. Hamiltoni loomingus on mitmeid seeriaid elegantseid maale, joonistusi ja trükke,paljud neist käsitlevad glamuuri,tarbimiskultuuri,massi produkte ja popkultruuri. Ta võttis meedia ja massikunsti elemendid,kohandas need,et luua enda isikupärane looming.Oma töödes toetub ta iroonilisele alatoonile ja paroodiale mis on ka popkunsti põhitunnuseks. Hamiltoni loodud teosed inspireerisid Andy Warholi, Josep Beysi ja veel teisigi.

JÜRI OKAS

Jüri Okas (sündinud 26. augustil 1950 Tallinnas) on eesti arhitekt,installatsioonikunstnik ja graafik.
Tema tööde hulgas on land -art- projektid ,installatsioonid,kitsasfilmid, sajad fotod Eestimaa arhitektuurist jne.Okas kuulub selle põlvkonna hulka Eesti kunstis kes pööras selja sümbolistlikule kunstile ja kes hakkas tegema pop kultuuri. Okase põhi temaatikaks sai ruumi kujutamine ning kõik võimalused ruumi uurimiseks.Jüri okas on eelkõige minimalist,samas aga tema huvi on suunatud piiridele ja konfliktidele.Oma filmides on ta valinud argipäevaseid situatsioone ja filmide visuaalset külge täiustab rokkmuusika mis oli tolleaegse noortekultuuri lahutamatu osa.Tema film „Vesikaevur“( 1971 ) kus kaamera jälgib mere poole kraavi kaevavat meest.Mees ja rannapiir on samas ebamäärane.Mees jätkab kaevamist merevees .Teoses on näha absurdi olemuslikus ilma milleta Jüri Okase looming oleks mõeldamatu.
Oma graafilistes töödes kasutas ta töödeldud ja monteeritud foto-ja filmikaadreid,mida ta paljundas sügavtrüki- ja ofsettehnikas.Graafika tema loomingus pole eraldiseisev vaid hoopis üks osa oma ideede ja mõttemaailma väljendamiseks,kuigi just see on tema puhul kõige laialdasem. J.Okas leiab tavalistes asjades huvitavaid vaatenurki ja tema objektid on põhiliselt ehitised. 1979a alustab ta maakunsti loomisega mererannal ning kasutades peamiselt liiva ja vett.Tema objektid on minimalistlikud näiteks ruut,ristkülik, rist ,25 meetrit punast paela mis paikneb mööda mereranda jne.Materjalid mis pakkuvad talle huvi looduses pakkub talle huvi ka siseruumides nägu näiteks „Installatsioon 9“ jne.Okase töödes on näha stiilipuhtust ja minimalismi kui ka konseptualismi.
Ruut

Kokkuvõte

Kuigi alguses kujunes kunstnike leidmine raskeks muutus ülessanne hiljem huvitavaks kui ma sain rohkem teada kunstnike loomingust ja elust.Huvitavaks oli ka asjaolu et mõlematel kunstnikel on samad eesnimed .Sain ka palju teada nende elust ja sündmustest mis on mõjutanud nende loomingut.Nende loomingu analüüsimine aitas mull paremini mõista nende teoseid ja näha uuritud kunstnike isikupärasust.

Kasutatud allikad:

Raamatud:
„Surrealism“ Mary Ann Caws
„20 sajandi kunst“ Ants Juske,Jaan Kangilanski, Reet Varblane
„Eesti kunstnikud “ Andreas Trossek
Interneti leheküljed:
www.google.ee (pildid)
http://www.dailymail.co.uk/news/article-2037012/Richard-Hamilton-Pop-Artist-designed-The-Beatles-White-Album-dies-89.html
http://www.guardian.co.uk/artanddesign/2011/sep/13/richard-hamilton-obituary