Innovatsioon ja tootearendus (2)

Innovatsioon ettevõtluses

Tuleb vist test, ei tea veel kas tuleb küsimused või loenguslaididelt midagi.
Vaadata lehekülge IntoPractise kohta ...
Kuidas tekkib äri?
Juhus - kõige parem ja kõige rohkem. Keegi tuleb ükspäev millegi peale, mille eest keegi on valmis raha maksma. Näiteks tuli.
Sageli võivad need olla ka suvalised kõrvalseisjad, kes näevad kellegi teise väljamõeldut ja saavad aru, et keegi on valmis maksma. Saaremaal näiteks spad.
Keegi sattud kogemata muda sisse ja sai abi, vaevalt ta mõtles sel ajal ärist.
Hiljem leiti et seal on igast mineraale ja päriselt ka midagi toimib.
Juhust jääb aja möödudes järjest vähemaks.
Võib ka juhuslikult leida mõne mujal maailmas toimiva asja.
Ränk töö - äriidee, milleni on jõutud ränga ja pikaajalise töö. Näiteks žilett. Vajadus millegi järele ja siis ränk katsetamine selle asja saavutamiseks. Seni kui saavutatakse tulemus.
Vägisi väljamõtlemine.
Kaine analüüs - Näiteks žileti esimene tera mõeldakse ja analüüsitakse mis on juba olemas ja leitakse mingi hea ja uuem lahendus. Näiteks vanasti olid ainult žiletid meestele, nüüd juba naistele jne. Näiteks annab olemasolevaid tooteid uutele gruppidele ümber teha ja siis jälle müüa.
Saaremaal võib-olla jällegi igasugu spad, et soomlaste ravirahasid kätte saada. Kuna seal ollakse valmis millegi eest maksma, teha seal kokkulepped ja siis hakata neid vastu võtma. Samast teemast veel edasi, et oli üks spa juba olemas, siis sai ka teise teha, või ka teised ärimehed tegid omale kõrvale ka spad jne.
Ei tehtud sisuliselt midagi uut, vaid idee kandis turul hästi vilja.
Ei ole vaja ise liine sisse ajada, vaid tulla kellegi teise ideega välja ja seda natuke võib-olla muuta. Läbi kaine analüüsi võtta olemasolev idee, pole vaja ei patente, ega rasket tööd, ega ideed.
Vajadus kasvada – Toimiva ettevõtte puhul on äriidee alguspunktiks vajadus kasvada.
Näiteks ka Microsofti puhu Skype ära ostmine, et mitte oma asja arendada, vaid osta sarnane asi.
Või näiteks Linnuse kalja ostmine Coca - Cola poolt, et turuosa saada. Ostad ära ja siis ei pea ise midagi leiutama.
Firmal on olemas rahulolevad kliendid ja head tooted, kuid konkurentsis püsimiseks tuleb läbimüüki tõsta.
Mõelda, kuidas olemasolevatelt klientidelt rohkem raha saada.
Eesti energiaga toimuv ei viitsi tegeleda teenuse innovatsiooniga Eestis, vaid ostab maid igalool mujal kokku. Et vaja oleks kasvada, selleks seda tehakse. Minnakse tulu teenima hoopis mujal. Ehk siis tehakse äri pärast, mitte oma põhitoote arendamist, minnakse lihtsama vastupanu teed.
Ettevõtja puhul on sisuliselt kaks valikut, kas hakata midagi tootma , või pakkuda mingit teenust
Mida teha ? - toode või teenus
Kuidas teha? - tehnoloogiline või lihtne
Kellele teha ? - lõpptoode või allhange
Saaremaalt jällegi näide see lehmakommi teema.
Veel näitena kus üks vend teeb väga peene saega mingi keerulise asja valmis on vastand sellele kes teeb sama asja käsitsi.
Sanatooriumite puhul mõtles üks välja mida teha ja kellele, hiljem tulid teised tegelased ja kasutasid sama ideed ja said ka hakkama.
Mingi Johan spa on veel olemas, millest keegi midagi ei tea, sest selle tegija ei ole välja suutnud mõelnud kellele teha. Mingil põhjusel see äri ei toimi kuigi hästi.
Ühesõnaga väga oluline on alati see, et kellele tehakse. Sama näide jälle žiletti puhul, hiljem mõeldi, et kellele veel sama toodet saaks müüa.
Kui on otsustatud toode või teenus, kellele ja mida, siis tuleb järgmine samm - asjad tuleb kirja panna.
Tänapäeval on sisuselt kõik plaani tegemiseks vajaminevad küsimused netis saadav.
Need vastused tuleks kõik ilusti kirja panna. Vajalik on see puhtalt selleks, et viis päeva hiljem ei oleks midagi ära ununud, või hoopiski hea mõte võib teine päev jama tunduda.
Alati tuleks kõik kirja panna, muidu pärast midagi on ära ununenud.
Lihtsad küsimused mõnel blanketil ära vastata, kasvõi ühe lausega ja hakkab juba midagi looma.
Nende vastustega hakkad ise ka paremini aru saama mida sa tahad või mitte.
Põhitoote kõrvale saavad tekkida ka igasugu kõrvaltooted. (Autoteeninduse kõrval varuosade müük)
Kui kõik küsimused on paigas, tekkib järgmine probleem, kuidas eristuda juba olemasolevatest. Peab teadma, kas toode või teenus on juba turul olemas. Peab uurima turgu, et teada saada, mis on juba maailmas olemas. Kas see mujal olev asi on parem või halvem teie omast.
Milline on teie toode või teenus:
Kas on juba turul olemas?
Kui on olemas, siis mille poolest teie toode erineb?
Kuidas toodetakse, tehnoloogiad , keskkonnasäästlikus, ressursid
Kuhu toode edasi läheb, kuidas areneb tulevikus?
Ehk siis:
Kas toode või teenus on uued?
Kas senised tooted ja teenused on oluliselt uuendatud?
Kas senist tootmist, toiminguid või tegevusi on oluliselt uuendatud?
Kas toode või teenus saab edasi areneda läbi tehnoloogilise või sotsiaalse innovatsiooni ?
Siin mingi näide restoranidest, algul tehti üks restoran , oli idee ja nägemus, hiljem tehti mitu ja fookus läks kaduma ja asi hakkas alla käima. Hiljem laieneti ja mindi valele teele, pärast vist mingi jälle ühe asja peale kokku.
Mis nende küsimuste mõte on - TURUEELIS
Enamasti tahab keegi tulla turule mingi ideega, mis juba on olemas. (Uue asjaga tullakse harva välja.)
Tulebki välja mõelda, mis on turueelis. Mis on lihtne turueelise saamine. Näiteks Karja pagariäri. Maakonnas esimene, kes hakkas leiba viilutama. Nüüd teevad kõik seda.
Turueelis on vajalik.
Tootel või teenusel on oma eluiga:
Arendus, kasv, küpsus ja langus.
Lisaks toote arengule ja innovatsioonile on ka tootmise viisi areng ja innovatsioon.
Näiteks pesulõksu puhul ei ole toode ise muutunud, vaid kuidas, kuidas pakendatakse, müüakse.
Veel näiteid siinsed, kus turud on juba täis, spa tegijad läksid Viimsisse ja Jurmalasse ja tegid seal ka spad.
Pideva kasvu saladuseks on uue arengukõvera alustamine enne vana hääbumist.
Point on selles et uue arenguga tuleb pihta hakata juba siis kui vana alles kasvab.
Asi selles, et kasvu tsükli ajal on kõige rohkem vahendeid uue arendamiseks . Igasugu kulutusi tuleb, ja seda on siis kõige lihtsam teha.
Kui toode juba on languses, siis hakata arendama, on pisut hilja juba.
Pildi leiab, kui otsida „Sigmoidkõver”.
Punktist B on jube raske uuesti välja tulla.
Veel sanatooriumi näiteid: Viimsis tehti suurem kui meri Jurmalas veelgi suurem.
Alustava ettevõtte 5 põhilist viga:
(vali kellega koostööd teha)

• Liiga vähe stardiraha. Kuldreegel ütleb, et tegelik vajadus firma arendamiseks on umbes 3 korda suurem sellest , mida alustav ettevõte ise vajab.
  

Näitena tuua Auriga ja kaubamaja, üks tehti selline kus erilist arengut ei saa enam tulla. Auriga peaks nagu eesti linnades üks parimaid näiteid olema, kus on näha läbimõeldust. Ruumi on lahvelt arenguks. Tasub läbi mõelda ja investeerida ja ehitada. Odavamaks ei lähe naljalt midagi. Parem on juba täna valmis ehitada.
Ei tasu piiri liiga väikselt maha panna, mitte valla, maakonna, riigi vaid veel suuremalt.

• Mõtteviisi väiksus. Kui väikeettevõte tutvustab ennast klientidele kui väikest tegijat piiratud ressurssidega on vastuseks klientide huvi kadumine. Tegelikud tegevused: sageli kõrgem oskustase ning tellimuste täitmise kiirus- tuleb välja tuua ja rakendada oma ärimudelisse.
  

Näitena kus vend läheb oma karbiga, mis ei tee midagi potentsiaalsete klientide juurde ja uurib mida need ootaks sellelt karbilt. Hiljem hakata arendama asja mis kliendid tahavad.
Näide võinugadest, igasugu logod pakendid ja muud asjad, selle asemel, et hakata nuge enne tegema enne uurida turgu ja siis tegema hakata alles vastavalt, palju tahetakse. Enne luua identiteet .

• Kokkuhoid uute tehnoloogiate arvelt. Uus tehnoloogiline tase ja kvaliteet maksab raha, kuid võimaldab kokku hoida tööjõukulusid. Infotehnoloogilised vahendid ning nende abiga tagatud kättesaadavus võimaldavad klientide huvisid arvestada sisuliselt kus iganes.
  

Hakatakse tegema sisuliselt vanu asju. Tullakse vana asjaga turule. Ei saa tulla tootega turule, mis on sel turul juba vana. (Johani spa näide)
Hea näitena tuua Honda keskus, mis lisaks autodele ja uuele välimusele on mootorrattad, paadimootorid jms.
Halb näide on Silverauto, kus ei ole midagi uut ei toimu seal ka midagi. Asukoht on, kaubamärk on aga ei osata seda kasutada.

• Müügitöö tähtsuse alahindamine. Kui müük kasvab, kannavad kulud ise enda eest hoolt. Kui ettevõte asutaja ja omanik püüab ise ka müügitööga hakkama saada, soovitatakse kogemuste saamiseks katsetada kõigepealt pereliikmed ja sõprade peal. Isegi kui idee on maailma parim - ilma müügitööta edu ei tule.
  

Hiiumaa näide: Müüa niisama sealiha kartulitega on halvem, selle asemel et teha sellest näiteks tuletorn meenutav asi.
Ei tasu ennast müüa lausega, millel ei ole sisu.
Ei tehta omale päriselt selgeks mida tehakse ja kellele, killustatakse ennast ära.
Vähendatakse kulusid aga tulemusena ei saa enam ka tulusid tekkida.

• Fookuse kaotamine. Ettevõtte arenguvisioon peaks olema väljendatud konkreetsete ülesannete ning soovitud tulemustena. Juhtimisotsused tuleb teha faktide, mitte emotsioonide baasil.
  

Mingi hea mõte on aga aja möödudes ei saa enam arugi mida sa teed ja kaotad fookuse ära.
Restorani näide või Eesti energia näide.
Fookuse kaotamine panganduses - majanduskriisi algus.
Anti pankadele raha, et antakse laene inimestele kes ei peaks saama. Taheti majandust elavdada , aga tulemus oli vastupidine .

Innovatsioon (1934)

Innovatsioon on uute kombinatsioonide loomine,
Näiteks:

• Uue toote (teenuse) juurutamine
  
• Uue tootmismeetodi loomine (teeme käsitsi, uute masinatega)
  
• Uue turu avamine
  
• Uue tarneallika kasutuselevõtt
  

Või ka mingi tööstusharu reorganiseerimine.
Innovatsioon (2011)

• Tähendab uue asja sisse toomine. Tõlge Ld keelest
  
• Innovatsioon on uuendus, mingi teadusliku, tehnilise või organisatsioonilise avastuse leiutise vm saavutuse rakendamine ühiskonnas (rõhk käimapanemisel ja rakendamisel). Eesti Entsüklopeedia
  
• Innovatsioon on võime loovalt mõelda ning erinevalt tegutseda, seda kasulikul ja efektiivsel viisil. Alar Karis
  
• Innovatsioon ei tähenda tingimata suurim ja esimene olemist, vaid parim olemist. Richard Branson
  
• Kui tahad tippkonkurentsis võita, siis ei piisa, et teed sama mida teised, ainult natukene rohkem ja natuke paremini. Tuleb teha midagi muud. Gerd Kanter
  

Veel:

• Innovatsioon on ettevõtluse tööriist, tegevus, mis annab vahenditele uudse võime luua väärtusi.
  
• Innovatsioon tähendab uusi ideid ja julgeid lähenemisi, mis nihutavad piire ja avavad võimalusi teha asja uutmoodi.
  
• Innovatsioon uute mõtete, ideede ja käsitluste ellurakendamise protsess.
  
• Innovatsioon tähendab ettevõtete ja äritoimingute konkurentsivõime edendamist.
  
• Innovatsioon ei ole ese teadlaste , inseneride, juhtidee ja arendajate jaoks. Iga inimene, ettevõte, linn ja riik võib teha midagi innovaatilist.
  

Võib vaadata Wikipediast, pidi hästi kokku võetud olema …
Innovatsioon ettevõtluses on vajalik:
Ta peab suurendama tootluse kasvu. Tootlikkuse kasvu kaasa toov innovatsioon on peamine majandusliku rikkuse kasvu allikas.
Innovatsioon ei ole leiutamine ega renoveerimine , vaid ikkagi mingi lisandväärtuse loomine.
3.09.2011
Innovatsioon eesti ettevõtetes:
Väljaspool boksi mõtlemine. Kuidas teha midagi paremini
Uus organisatsioonisisene info liikumine.
Vaata edasi sealt kui need asjad netti jõuavad
Innovatsiooni liigid:

• Madaltehnoloogilised. Näiteks vähem tehnoloogilist uuendust, vaid mehhaanilised (praami ramp, lihtne mehhaaniline protsess)
  
• Kõrgtehnoloogilised. Üldjuhul ei ole ettevõtte enda poolt teostatu.
  
• Üldse mitte tehnoloogilised . Otsapidi protsessides, teenindus jms. Suhtlus. Asjad kus pole üldsegi tehnoloogiaga pistmist. Veel näiteks see karbi teema, kus uuris mida klient tahab.
  

( Terminoloogias tegelikult ühtseid mõisteid polegi.)
Ettevõttes toimuvad muutused tüübi järgi:

• Tooteinnovatsioon (toode või teenus) . algne innovatsioon, kus toode või teenus muutub uueks. Samas iga uus asi ei ole veel innovatsioon.
  
• Protsessiinnovatsioon (tehnoloogiline või organisatsiooniline) Näiteks automaat laut. Käsitöö kadus lüpsmisest, ja organisatsioon pidi ka muutuma , töötajad teadlikumaks.
  
• Positsiooniinnovatsioon (uuendused kontekstis). Jälle žiletti näide, tooted mis on kindlal turul viia üle kuskile teisele grupile, või valdkonda. Moblade liikumine militaaralalt tsiviilalasse. Ka tooted, mis vahetavad turgu, nad ei pea isegi tehnologiliselt muutuma. Näitena näiteks Haapsalu kes ei oska oma vanalinna positsiooni ära kasutada, aga Kuressaare või ka Tallinn nagu oskaks.
  
• Paradigmainnovatsioon (muutused organisatsiooni paradigmas). Mingi üldise kuvandi muutumine. Näiteks abielu ja see mida homod tahavad, mingi üldine ühiskonnas teada tuntud väärtuse muutumine. Sihukeste asjade muutmine võib muuta tarbimiskultuuri, reisimist, tõekspidamist ja võivad kaasa tuua igasugu suuri muutusi. Ettevõtluse seisukohast võib muutuda keegi kes teenust või toodet tarbib. Kas seda tehakse üksi või mitmekesi või midagi …
  

Uuenduslikkuse järgi:

• Järkjärgulised. Teha samm-sammult midagi. Teha iPhone ja teha iPhone2.
  
• Radikaalsed. Teha suur muudatus korraga. Telefoni klahvidelt üle minna puutetundlikuks.
  
• Revolutsioonilised.
  

Taseme järgi:

• Süsteemi üksikute komponentide innovatsioon.
  
• Süsteemi innovatsioon.
  

Kas teha uus maantee , või teha selline mis on varustatud uute tehnovõrkudega, igast andurid jms. Et kui teha juba uus maantee, siis teha sinna ka kanalid kuhu saab uued tehnoloogiad sisse panna, olgugi, et neid veel ei ole võimalik paigaldada. Kui panna uus asfalt siis keegi peab varsti selle juba läbi kaevama, ehk jääb midagi läbi mõtlemata.
Laevade näited, kus tulid kiiremad laevad, kiiremad maabumised, laadimised. Tekkis vajadus kiirema piletimüügi järgi. Tulid E-piletid. Tehti sadamas uuendused, ümberehitused pandi juba kommunikatsioonid paika, kus hakkas neid kasutama pärast juba teine firma kes tuli oma piletisüsteemiga.
Innovatsioon tootmises:
Tooteinnovatsioon oleks siis kui on tooted või teenused oluliselt täiustatud. Põhiomadused, tehnilised tingimused jms. Jällegi žileti täiustamine, nagu ta vanasti oli ja mis nüüd.
Innovatsioon toimingutes:
Protsessiinnovatsioon. Uue tehnoloogi rakendamine (uus robotlaut). Uuelaadne teenus näiteks. Pakkimis- või kauba tarnimismeetodi rakendamine.
Näited silla võrdlusena Kasari silda ja seda mis tahetakse teha. Et seda ei saa kohe kuidagi innovatsiooniks nimetada. Omal ajal peeti seda Kasari silda tohutult uuenduslikuks, nüüd tahetakse sama tehnoloogiat, küll vähe suuremal kujul jällegi tohutuks innovatsiooniks nimetada. Või siis ka näiteks, et aja jooksul võib-olla transport, kui selline võib muutuda.
Ja siis teine hea näide on ka see, et Ööandi sild , et tuleb 30 aasta pärast remondi sisse panna juba kaks korda rohkem kui enne oli vaja. Et ükskõik mis veeehitus vajab ikkagi tohutut remonti mingi aja jooksul.
15.10.2011
Vahel seisneb innovatsioon väga lihtsates asjades. Ei pea alati funktsioone juurde tulema aitab näiteks see hästi lihtsa ja robustse mobiiltelefoni värk.
Tooteinnovatsioon on komponendi tasand. Inkrementaalne järkjärguliselt lisatakse midagi juurde.
Järgmine tasand on uute komponentide, detailide väljamõtlemine.
Edasi on radikaalne uute materjalide kasutuselevõtt. Näiteks elektriautode tulek.
Radikaalne erinevus praeguste tehnoloogiatega.
Et saaks kasutada ühte elektriautot on vaja süsteemi muuta, laadimiskohad.
Kui süsteem on omandanud radikaalsuse, siis tulevad järgmised …
Peame jõudma näiteks järgmise radikaalse innovatsioonini et näiteks bensujaamad välja vahetada elektri autode laadimise jaamadega.
Innovatsiooni panevad liikuma:
3 asja.

• Otsitakse parimat teed tarbijate uute vajaduste rahuldamiseks. Igast meelelahutused, ehitused , soojustusmaterjalid, passiivmajad, mängukonsoolid, toidutehnoloogiad. Teatakse ja otsitakse neid vajadusi konkreetselt.
  

• Parandatakse täiustatakse olemasolevaid lahendusi eesmärgiga pakkuda laiendada või alandada hinda. Jõuame tagasi toote tsükli juurde. Kui toodet arendatakse siis on stardikulud alati suured. Vaja tootmisprotsess välja mõelda, hiljem vaja tootmist lihtsustada ja odavamaks muuta. Igast süsteeme vaja parandada.
  

• Teadus ja arendustegevus on see mis jällegi pakub lahendusi. See ei ole otseselt turu nõudel. Oluline on siin igasugu kasutus efektiivsus. Näiteks relvatööstus. Kaitsetööstus, kosmose vallutus.
  

Hiljem kui asi kommertsialiseerub, tuleb uusi turgi looma hakata. Tekkivad ka uued tooted, mis ei pruugi olla seotud eratarbimisega vaid on ettevõtetele.
Innovatsioonimudelid. Ehk kuidas need kokkupandult töötavad.
Lineaarne innovatsioon on puhtal kujul tegu otsese, üks asi järgneb teisele.
Innovatsioonid suletud keskkonnas võivad teineteisest sõltumatult ka toimuda.
Näiteks raadio või aurumasina leiutamine.
Lineaarsed innovatsioonid teatud hetkel kohtuvad. Tehakse kahest poolpidusest aurumasinast korralik aurumasin.
Innovatsioonide allikad:
Ettevõttesisesed:
Omad IT vennad hakkavad ettevõtte sees lahendusi looma
Sisene annab seda, et kontrollid ise kogu protsessi ja saate seda ilusti hiljem ka müüa.
Ettevõttevälised:
Keegi väljastpoolt panka hakkab välja töötama internetipanka.
Ettevõte peaks kombineerima sisemisi ja väliseid allikaid. Põhiline on info, ei pea sealt valmis lahendust võtma, mingeid nüansse lihtsalt üle võtta.
Innovatsioon ja koostöö
Kombineeritakse ikkagi informatsiooni. Näiteks riik tellijana annab üsna konkreetse tellimuse ette, et näiteks leiutada sõjaväe transpordiks mingi moodus , et 5 tunniga sõjavägi kuskile liigutada. Kui koostöö toimib jõutakse küllaltki kiiresti keerukate lahendusteni.
Sisendeid tekkib tahes tahtmata väga palju. (ka sõjaväe) Keegi kes leiutab, keegi kes toodab, keegi kes disainib, keegi kes jaotab , turustab. Vaja ka turg leida.
Ükski riigi poolt tellitav innovatsioon ei saa jääda suletud ringi.
Koostöö eeldab, et peab tekkima mingi süsteem. Kui tehakse üksikuna, leitakse turg ja toode aga jäätakse varustamine välja mõtlemata, siis ei toimi.
Ei ole olemas ka universaalset innovatsiooni loojat.
Halb näide Nasva tee ehitus, kus ära korjati kiirendusrada. Kui innovatsioon on läbimõtlemata, siis asi ei pruugi töötada.