Referaat (Praktikumitööd) (5)

EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL
Majandus- ja sotsiaalinstituut
Põllumajandusökonoomika üldkursuse
praktikumitööd
Koostaja : HELEN TIITSON
Majandusarvestus ja finantsjuhtimine
II kursus
Juhendaja : lektor K.LAHESOO
Tartu, 2005
SISUKORD
EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL 1
Majandus- ja sotsiaalinstituut 1
Põllumajandusökonoomika üldkursuse 1
praktikumitööd 1
Koostaja: HELEN TIITSON 1
Majandusarvestus ja finantsjuhtimine 1
II kursus 1
Juhendaja: lektor K.LAHESOO 1
Tartu, 2005 1
SISUKORD 2
1.1 Brutopalga muutused Eestis põhitegevusalade järgi aastatel 1992-2001 3
Keskmine palk näitab tööandja poolt täistööajale taandatud töötajatele keskmiselt palgaks kulutatud summat vaadeldaval ajavahemikul. 3
Keskmise brutokuupalga kujunemist mõjutavad kahte liiki tasud — tasu töötatud aja eest ja tasu mittetöötatud aja eest. 3
1.2 Toidukaupade kulutuste TOP-10 muutus aastatel 1997, 1999, 2001 ja 2003. 4
1.3 Lorenz ´i kõver sissetulekute baasil 1997 ja 2003 aasta andmetel. 5
2.1 Põllumajandusmaa kasutamine Eestis aastatel 1991 kuni 2004 6
2.2 Põllumajandussaaduste tarbimine elaniku kohta Eestis aastatel 1996 ja 1998 võrreldes optimaalse normiga. 8
3.1 Lamba- ja kitsekasvatus ning selle jagunemine maakonniti Eestis aastal 2003 9
KASUTATUD KIRJANDUS: 11
Kasutatud kirjandus 11

1.1 Brutopalga muutused Eestis põhitegevusalade järgi aastatel 1992-2001

Keskmine palk näitab tööandja poolt täistööajale taandatud töötajatele keskmiselt palgaks kulutatud summat vaadeldaval ajavahemikul.
Keskmise brutokuupalga kujunemist mõjutavad kahte liiki tasud — tasu töötatud aja eest ja tasu mittetöötatud aja eest.
Tasu töötatud aja eest: siin kajastuvad ajatöö- ja tükitööpalk, lisatasu ületundide, öötöö, puhkepäevadel ning tervisekahjulikes tingimustes töötamise eest, kvalifikatsioonitasu jt makstavad lisatasud ja preemiad, mille arvestamise aluseks on töötatud aeg.
Tasu mittetöötatud aja eest: siia lähevad arvesse puhkusetasu , tööseisakutasu, osaliselt tasustatava puhkuse tasu töömahu või tellimuse ajutisel vähenemisel, taseme- või töökoolitusel viibimise ajal makstud tasu. Siia kuuluvad ka need lisatasud ja toetused (nt puhkuse- ja jõulutoetused), mille arvestamise aluseks ei ole töötatud aeg. Brutopalgas kajastub veel mitterahaline ehk loonustasu (nt toit ja jook , tööandja auto kasutamise kulud oma tarbeks jm).[ http://www.stat.ee ]
Joonis 1
Allikas: statistikaameti andmebaas , www.stat.ee/majandus/palk/keskmine brutopalk tegevusalade järgi
Joonisel 1 on näha, kuidas on kasvanud avaliku halduse ja riigikaitse ning kohustusliku sotsiaalkindlustuse osakaal. Kui aastal 1992 on avaliku halduse keskmise brutopalk 533 EEK ja selle osakaal võrreldes teiste tegevusalade keskmisest (549 EEK) on 3 % võrra väiksem, siis 2001. aastal on see juba 23 % võrra suurem tegevusalade keskmisest, kus tegevusalades keskmine on 5510 EEK ning avaliku halduse keskmine 6958 EEK. Seega töö koostaja arvab , et avaliku halduse sektoris on brutopalga tõus olnud suurem võrreldes teiste välja toodud tegevusaladega, sest jooniselt paistab et keskmise brutopalga tõus on toimunud siiski ka teistes tegevusalades.
Samas arvab töö koostaja, et ehitustegevus on antud aastate jooksul üks kiiremini arenenud tegevualasi, joonisest tuleb välja aga, et 2001 aastal on ehituse keskmine brutopalk hoopis langenud võrreldes teiste tegevusalade keskmisega. See võib olla seoses asjaoluga, et ehitustegevuse turg on suurenenud, seega ka ehitusalane tööjõuturg on kasvanud, mistõttu ehitusfirmad saavad endale lubada tööliste väiksemat palgatõusu.
Jooniselt tuleb välja, et hariduses, põllumajandussfääris ning jae-ja hulgimüügisfääris on keskmine brutopalgatõus olnud suhteliselt stabiilne - läbi aastate madalam, kui tegevusalade keskmine.

1.2 Toidukaupade kulutuste TOP-10 muutus aastatel 1997, 1999, 2001 ja 2003.

Iga tootegrupi puhul on tarbijal omad stereotüüpsed ootused kõige olulisemad omadused, mille alusel tarbija püüab teha või õigustab oma ostuvalikut. Need tähtsad omadused kujundatakse paljuski sotsiaalsete faktorite mõjul tarbimiskultuuri traditsioonide, reklaamide või arvamusliidrite hinnangute ajel.
Toidukaupade erinevates tootegruppides on tarbija jaoks kõige tähtsam omadus maitse. Olenevalt tootegrupist ja tarbijasegmendist peetakse täpsemalt oluliseks kas toote pehmet, mahedat, puhast või tugevat maitset. Mida enam on tarbijateadvus mingis valdkonnas brändistunud, seda vähem mängivad rolli toote füüsilised ja objektiivsed parameetrid ning tõusevad esile emotsionaalsed parameetrid, mis määravadki suures osas selle, kuidas tajutakse toote füüsilisi omadusi (maitset). [ http://www.emor.ee ]
Joonis 2
Allikas: Statistikaameti andmebaas, www.stat.ee/sotsiaalelu/sissetulek/kulutused/toidukaupade keskm.kogus ja hind
Joonisel 2 on töö koostaja välja toonud TOP-10sse (töö koostaja arvates enim ostetud toidukaubad) kuuluvad toidukaupade kulutusete muutused aastatel 1997, 1999, 2001 ja 2003, kus kulutused on saadud ostukoguste korrutamisel keskmiste hindadega.
Todiukauba nimetus
1997
1999
2001
2003
Ostukogus
Hind, krooni
Ostukogus
Hind, krooni
Ostukogus
Hind, krooni
Ostukogus
Hind, krooni
Piim, l
56,52
4,52
58,2
4,44
59,4
5,68
58,8
5,04
Sealiha, kg
6,96
36,12
9,6
30,65
7,92
43,19
9,84
36,56
Või, kg
2,16
39,5
2,04
36,02
2,16
37,75
2,16
37,98
Kartul , kg
42,12
2,51
45,12
3,06
44,88
2,9
42,36
3,72
Nisujahu, kg
11,28
6,54
10,32
5,78
11,04
6,08
9,84
5,61
Leib, kg
35,16
9,76
32,4
10,6
31,68
11,8
28,08
12,37
Suhkur, kg
23,64
7,19
22,2
5,6
23,76
7,25
27,12
5,42
Kohv, kg
2,16
108,07
2,4
95,26
2,88
82,19
3,12
70,19
Viin , l
1,2
91,49
0,84
104,18
1,08
99,52
1,44
98,22
Sigaretid , tk
699,48
0,39
700,44
0,52
748,68
0,58
830,64
0,65
Nii joonisel 2, kui tabelis on näha, et näiteks sigarettide tarbimine on kasvanud. Kuna hinnakasv on piisavalt väike, arvab töö koostaja, et tegemist on lihtsalt inflatsiooniga . Samas on teada ka, et nii tubakatoodete - kui alkoholi aktsiisimaks on kasvanud. Sellest hoolimata on tarbimine suurenenud. Töö koostaja arvab, et sigarettide ning samuti viina tarbimine on kasvanud seetõttu, et elatustase riigis on suhteliselt madal, mis tekitab inimestes stressi ning seda ei osata ravida või ei teadvustata end stressi olemasolust, mistõttu lihtsalt tarbitakse rohkem alkoholi ning sigarette.
Üldiselt võib joonise 2 pealt välja lugeda, et eesti inimene ei ole oma tarbimisharjumusi eriti muutnud. See võib tuleneda kas sellest, et inimesed on lihtsalt oma tarbimiharjumustes väga kõvasti kinni või sellest, et üldjuhul on eestlaste sissetulekud suhteliselt väikesed, mistõttu keskmisel inimesel ei olegi võimalik suuri muudatusi oma toidulaual teha.

1.3 Lorenz´i kõver sissetulekute baasil 1997 ja 2003 aasta andmetel.

Lorenzi kõvera ja absoluutse võrdsuse joone vahele jäävate pindalade suhe kirjeldab tulude jaotuse ebavõrdsust. Mida suurema väärtusega indeks seda ebavõrdsem on tulude jaotus ehk mida suurema paindega on Lorenz´i kõver, seda ebavõrdsemalt on tulud jaotunud. [ http://www.avatar.ee ] (Majanduse ABC)
 
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII
IX
X
1997
753,6
1347 ,1
1704,8
1945,4
2148,1
2417,0
2809,2
3401,3
4430,9
8159,0
2003
506,1
853,5
1028 ,0
1153,0
1267 ,0
1428,0
1644 ,0
1971 ,0
2538,0
4774,0
Joonis 3
Allikas: Leibkonna elujärg 2003, lk 106-107 ning Leibkonna sissetulek ja kulutused 1997, lk 40-41

2.1 Põllumajandusmaa kasutamine Eestis aastatel 1991 kuni 2004

Põllumajandus on läbi aegade olnud Eesti elanikkonnale oluliseks tegevusvaldkonnaks ja sissetulekuallikaks. Käesoleval sajandil on põllumajanduse osatähtsus kogu maailmamajanduses vähenenud, kuid talle on siiski jäänud kandev roll elanike varustamisel põhiliste toiduainetega, maapiirkondade ettevõtluses ning kultuurmaastiku kujundamisel.
Eesti põllumajanduses on viimasel kümnendil toimunud väga suured muutused, mis on peamiselt tingitud:
- maareformist
- omandireformist (põllumajandusreformist)
- nõukogude aegne majandusstruktuur, mis ei vastanud uuele turu- ega omandistruktuurile;
- majanduskeskkonna muutustest, s.h. väliskaubanduspoliitika kujunemisest 90-ndatel aastatel.
Tänaseks võib öelda, et omandireform on praktiliselt ellu viidud , välja arvatud maareform. Suurem osa põllumajandusmaast on siiani erastamata, samas on maareformi lõpuleviimine oluline põllumajandussektori edasiseks arenguks [ http://www.agri.ee ]
Eesti riik on ühe inimese kohta arvutatuna põllumaa ja metsamaa poolest üks rikkamaid Euroopas. Täna tuleb regioonidesse suunata ressursse palju enam, et kriis ei muutuks katastroofiks. Kümne aastaga on hävinud pool põllumajandustootmisest, mis oli ja on maamajanduse selgroog; ning pool piimakarjast, mis on aastaid olnud põllumajanduse selgroog. [Villu Reiljan - ajakiri „Luup“]
Eesti Põllumajandusministeeriumi kodulehelt selgub , et Eestimaa kasutatav üldpind on 4 478 437,5 ha. Seega alltoodud joonise nr 5 põhjal võib selgesti näha, kuidas maa kasutamine põllumajanduslikul eesmärgil on kahanenud. Kui 1991 aastal kasutati põllumaaks üldpinnast 32,56 %, siis 2004 aastaks on see protsent kahanenud vaid 17,2 %le. Maa kasutamine põllumajanduslikul eesmärgil on aastast 1991 kuni 2004 vähenenud pea poole võrra. Nagu jooniselt 5 näha, toimus järsk põllumaa kasutamise langus alates1999. aastast. Langus jätkus kuni 2002. aastani, mil oli viimase aastakümnendi jooksul ja ilmselt ka kogu Eesti põllumajanduse ajaloo jooksul väikseim maa kasutamise protsent e siis vaid 15,59 % üldpinnast.
Kõige vähem on maad kasutatud viljapuudele, mille kohta on eraldi joonis 6, kusjuures 2004 aastal on see suurem, kui oli 1991. aastal e siis 1991 a. kasut 14,8 tuh ha maad viljapuude kasvatamiseks ja 2004 a. 15,9 tuh. ha
Joonis 5
Joonis 6
Allikas: Põllumajandus 2000, lk 14; Põllumajandus 2004, lk 25.

2.2 Põllumajandussaaduste tarbimine elaniku kohta Eestis aastatel 1996 ja 1998 võrreldes optimaalse normiga.

Nimetus
1996
1998
Optimaalne tarbimisnorm
Tera - ja kaunvili
78
80
108,5
Kartul
115
101
70,0
Köögivili
37
37
109,5
Puuvili ja marjad
30
36
62,5
Liha
54
54
63,9
Piim
269
286
370,0
Munad
195
214
182,5
Tarbimisnorm on aastas ühele inimesele soovitavaks peetav tarbekaupade hulk naturaalühikus. Seega nii jooniselt 7, kui tabelist tuleb välja, et inimesed tarbivad näiteks nii piima, kui köögivilju tunduvalt vähem, kui oleks optimaalne. Sellest järeldab töö koostaja, et toidust ei saada piisavalt vitamiine ning väheks jääb ka valku. Sellisest vähesest köögivilja tarbimisest võivad tuleneda paljud haigestumiste tegelikud põhjused ning samuti inimeste kaaluprobleemid. Inimeste toitumine ei ole kaugeltki mitte tasakaalus. Seda kinnitab ka jooniselt 7 välja toodud kartuli ja muna tarbimine üle optimaalse normi. Natuke üllatav on asjaolu, et liha tarbitakse üsna optimaalse normi piirides ning ka tera-ja kaunvijade ning puuviljade ja marjade tarbimine ei ole väga palju erinev optimaalsest tarbimisest.
Olgugi, et nii joonisel nr 7 kui ka ülaltoodud tabelis on välja toodud tarbimine aastetel 1996 ning 1998, on töö koostaja veendunud, et kui siia kõrvutada 2004 või 2005 aasta andmed, ei ole olukord inimeste toitumises sugugi paremaks muutunud. Näiteks suurest piimajoomise propagandast koolides võib järeldada, et olukord on täna pigem halvemate näitajatega.
Joonis 7
Allikas: Põllumajandus- ja maaelu. Ülevaade 1998, EV Põllumajandusministeerium, 1999
Välja on töötatud normid, palju inimene peaks päevas üht või teist toiduainet tarbima, et saada kõik organismi tegutsemiseks vajalik ja kahjuks ei ole siia juurde tuua statistilisi andmeid, kuidas toodud aineid tegelikult igapäevaselt keskmiselt tarbitakse inimese kohta, kuid huvitav on siiski teada, palju üht või teist toiduainet peaks tarbima, seetöttu on need siin ka ära toodud:
Loomse valgutarbe katteks peaks keskmine inimene tarbima (ära sööma) päevas:
    a) kas 14 g munavalku (kaks 63 g või kaks ja pool 50 g raskust kanamuna);
    b) või 16 g piima-või kalavalku (s.o. 0,48 l "talupiima" 3,3% valku või 0,57 l "poepiima" 2,8 % valku või 103 g roogitud räime);
    c) või 18 g lihavalku (s.o. 115 g peekoni söödavat osa).
        Tegelikus elus on õige tarbida neid kombineeritult, kuid eelistades seejuures piima vähemalt 50% loomse valgu kogutarbest (kui põhilist kaltsiumikandjat igapäevases toidus).
Taimse valgutarbe katteks peaks keskmine inimene tarbima päevas:
    a) kas 366 g ülesõela või kroovnisujahust nn. täisteranisuleiba/saia (8,2% valgu- ja 44,3% veesisaldusega);
    b) või ja eelistatult kõikvõimalikke leiva, kartuli, juur- ja puuviljade ning marjade ja roheliste taimelehtede kombinatsioone.
Minimaalselt loomseid ja taimseid rasvasid ning taimeõlisid. [ http://www.agenda21.ee ]

3.1 Lamba- ja kitsekasvatus ning selle jagunemine maakonniti Eestis aastal 2003

Maakond
Lambad
Kitsed
Kogu Eesti
46892
4396
Harju mk
2747
Hiiu mk
2846
Ida-Viru mk
688
Jõgeva mk
1135
Järva mk
1404
Lääne mk
2332
Lääne-Viru mk
Põlva mk
4204
Pärnu mk
3670
Rapla mk
Saare mk
7235
Tartu mk
2450
Valga mk
4232
Viljandi mk
4389
Võru mk
5886
 
Lambad
Kitsed
Füüsiline isik
43465
4375
Juriidiline isik
3427
21
Lammaste arv langes oluliselt  90-ndatel aastatel (140 tuhat 1990.a. ja 30,9 tuhat  2000.a.), mille põhjusteks on olnud: tootmise madal tasuvus, põllumajandustootmise üldine allakäik, põllumajandusreform koos ühistulise ettevõtete lagunemisega (ühistutel olid  200-300 pealised karjad), probleemid lambaliha turustamisel lihatööstustele. Lammaste arvu drastiline langus on põhjustanud lambaliha ja lambavillatoodangu languse, mistõttu lambaliha siseturu nõudlus on rahuldamata ning enamus  villavabrikud on pidanud oma töö lõpetama. Lammaste arvu vähenemine on seadnud ohtu tüüpiliste loodusmaastike säilimise aladel, kus traditsiooniliselt on lambakasvatusega tegeldud, kuid viimastel aastatel loobutud . Seetõttu suur osa  poollooduslikke rohumaid on kasutamata ja võsastuvad. Viimasel kolmel aastal on lammaste arvukus
stabiliseerunud ja ületalve peetavate lammaste ja kitsede arv on jäänud 30 tuhande piirimaile. Keskmine lambakarja suurus on väike.
Kitsede kasvatamise täpseid statistilisi andmeid momendil Eestis ei ole, sest üleriigiline põllumajandusloendus oli 2000.a., mille kohta andmed veel puuduvad. Kitsede arvukus Eestis on väga madal (1992.a. 1120 põhikarja kitse , 1999.a. 1800 kitse). Suurimas kitsefarmis peetakse 50 lüpsvat kitse. Enamik kitsi peetakse väikemajapidamistes üksikute isenditena või hobiloomadena.
Kitsepiima kasutatakse farmisiseselt toorpiimana  või juustuna. Praegusel hetkel on Eestis paar suuremat kitsefarmi, kus peetakse 20-30 kitse. Viimaste andmete järgi on kitsekasvatus populaarsem ikkagi Ida-Virumaal, samuti Pärnu-, Viljandi ja Harjumaal . Kitsede arv on väike Jõgeva-, Valga ja Hiiumaal. Seega on kits ainuke põllumajandusloom Eestis, kelle arvukus üheksakümnendatel aastatel ei ole langenud vaid tõusnud. Kitsede arvukuse tõus on olnud kiirem alates 1994.aastast.
Paraku on kitsepiimast juustu valmistamise oskused Eestis tagasihoidlikud. Ning see võib olla põhjuseks, miks Eesti kitsekasvatajad ei ole näinud perspektiivi suuremate farmide rajamiseks [ http://www.pikk.ee ]
Joonis 8
Allikas: www.stat.ee/majandus/põlumajandus/majapidamiste struktuur ja tüübid/ loomakasvatus /lamba-ja kitsekasvatus liigi ja maakonna järgi, 2003

KASUTATUD KIRJANDUS:

1. http://www.stat.ee/163701
2. http://www.emor.ee/arhiiv.html?id=752
3. [ http://www.avatar.ee/majanduseabc/index.php?ID=232 ] (Majanduse ABC)
4. http://www.agri.ee/maamajandus/strateegiad/html
5. Villu Reiljan - ajakiri „Luup“ nr2, 24.01.2000
6. http://www.agenda21.ee/EA21/2_17pollumajandus.html#tarbimine
7. [ http://www.pikk.ee/132/z0zARTICLEy691.html
11