Mõistete lahtiseletused (3)

Mõjutama – survet avaldama. Näiteks mõjutavad meid erinevad reklaamid . Reklaamides öeldu või näidatu mõjutab meid, sest tihtipeale me võtame kõike seda tõepähe ja saamegi mõjutatud. Kui reklaamitakse näiteks uut barbie nukku, siis väikesed lapsed ikka tahavad seda ka endale saada, kuna reklaamis öeldi, et uuel nukul on poole pikemad juuksed ja tal on kaasas kaks paari riideid, see on mõjutamine, kuna usutakse paljusid asju, mida reklaamitakse.
Manipuleerima – kedagi oskuslikult, targalt või muud moodi mõjutama. Manipuleeriv inimene ei näita otseselt ega ütle selgelt välja, mida ta soovib või ootab, vaid ta püüab saavutada oma eesmärke mingite kaudsete teede abil (näiteks hoiatades, hirmutades jne).
Hinnanguline verb – hinnanguline tegusõna. Kui keegi avaldab oma arvamuse mingi teo kohta, näiteks kui keegi ütleb, et see tegu oli lollitamine, siis see on hinnanguline verb, inimene annab oma hinnangu, mida tema arvab tehtud või parasjagu käimasolevast tegevusest.
Sildikleepimine – kellelegi tehtu , öeldu või muu sellise asja pärast mingi teatud nimetuse andmine. Näiteks, on kaks inimest ja üks ütleb teisele, et too on ’emo’ , siis seda võib lugeda sildikleepimiseks. Samuti on sildikleepimine üks klassikalistest manipuleerimisvõtetest.
Reklaam – andmete levitamine kellegi või millegi kohta populaarsuse saavutamise eesmärgil, reklaami eesmärgiks on meid millestki teavitada, aga teavitamise põhjuseid võib olla väga palju. Kõik reklaamid on suunatud mingile kindlale sihtgrupile (näiteks vanainimestele, kes kasutavad proteese, reklaamitakse blend-a- dent ’i jne). Reklaam kujundab miljonite inimeste hoiakuid ja eelistusi palju rohkemates elusfäärides kui üksnes kaubandus. Kuigi reklaam osaleb tarbimiskultuuri kujundamises, on just tarbimiskultuuri loomus ise teinud reklaami ülepea võimalikuks. Kindlasti on reklaami eesmärk selle tarbijaid mõjutada, niisiis tuleks uurida, mil määral saab või tohib reklaami süüdistada inimese psühholoogilises manipuleerimises; arvestades reklaami osa väärtushinnangute ning elustiili kujundamisel, peaks tähelepanu pöörama reklaamides esiletõstetavatele väärtustele ning nende suhetele eetiliste normidega.
Kommertsreklaam – kaubandusreklaam, need on sageli suunatud mingile konkreetsele kitsamale sihtgrupile, mida eeldab juba ka toode või teenus. Tihtipeale kasutatakse kommertsreklaamides pigem modelli , seda täiuslikku inimest, kellega me tahame sarnaneda ja kelle sarnaseks me võima muutuda, kui ostame või tarbime reklaamitavat toodet või teenust. See tekitab alateadlikult tunde, et ollakse sama täiuslik, kui kasutatakse seda toodet, mis meile parema tunde lubavad garanteerida. Kommertsreklaam põhineb sellel, et kaubamärki tuleb koguaeg tutvustada, sest tuntum toode müüb paremini.
Sotsiaalpoliitiline reklaam – reklaam, mis peab sobima ühiskonnas aktsepteeritud väärtustega. Ühiskonnaelu ja poliitikaga seotud reklaam. Sotsiaalpoliitilised reklaamid on näiteks igasugused loomakaitse, emapalga reklaamid, samuti võib nende alla lugeda valimisreklaamid.
Ideereklaam – reklaam, mis ei ole konkreetse toote reklaam. Ideereklaamid on erinevad maailmavaadete ja mõttelaadide reklaamid, nagu näiteks „Eelista Eestimaist“ ; „ Welcome to Estonia“ jne.
Ostjakeskne reklaam – reklaam, mis on ostja hüvanguks, ostjale ei määrita midagi pähe. Ostja heaolu rõhutav reklaam. Selle alla kuuluvad igasugused allahindluse, sooduspakkumiste ja muu sellise reklaamid.
Meediategelikkus – meedia kujutab tegelikkust valikuliselt erinevatest huvidest lähtuvalt. Erinevate huvide alla võime lugeda väljaande poliitika, ajakirjanduslikud valikud , ka ajakirjaniku maailmavaate. Meedial on omad tööstuslikud huvid, milleks on raha teenimine ja sellest tulenevad iseärasused tegelikkuse meediakujutises.