Globaliseerumine (0)

Globaliseerumine
 
Globaliseerumine
Mil iseid mõtteid need pildid tekitavad?
Globaliseerumise 
Globaliseerumine on maailma eri osa
mõide
s  te
vastastikuse seotuse suurenemine läbi 
majanduslike, poli tiliste, kultuuriliste ja 
keskkonnaalaste protsesside. 
Knox, Marston  Human  Geography
Globaliseerumine ehk üleilmastumine, 
ülemaailmseks muutumine  –  kogu 
maailma haarav majandus- ja kultuurialaste 
sidemete laienemine (inimeste li kumise ja 
kaubavahetuse kasv alates 1970.  aastatest ).
Maailm on muutunud väiksemaks. 
Maailm on muutunud “ globaalseks  külaks”.
Üleminek 
globaliseerumisele
Ülemineku infoajastule tingis tehnoloogiline 
murrang 20. sajandil (tv lk 10 ül 1):
1) tuuma- ja kosmosetehnoloogia areng;
2) sidetehnoloogia ja  telekommunikatsiooni  kiire 
areng;
3) arvutite kasutuselevõtt             andmetöötlus;
4) lennunduse jm transpordi kiire areng.
Globaliseerumisele aitasid 
kaasa 
(tv lk 10 ül 2):
1) kolooniate  iseseisvumine ; 
2) arenenud riikide vaheline majanduskoostöö, 
geograafilise tööjaotuse süvenemine;
3) rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine;
4) pidev tehnoloogiline  uurimis - ja arendustegevus;
5) rahvusvaheliste turgude laienemine;
6) finantssfääri rahvusvahelistumine.
Globaliseerumise põhjused
Uued  tehnoloogiad
Tehnoloogilised muutused on majanduskasvu ja arengu 
mootoriks. 
 transpordivahendite kiire areng ja hindade odavnemine
  digitaalne   telekommunikatsioon  ja infosüsteemid, 
 uued energiaal ikad (päikesepatareid, biokütused,      
vesinikuenergia ) 
 mikroelektroonika,
  biotehnoloogia , hiljem  geenitehnoloogia  jne
 arenesid nn kõrgtehnoloogilised  tootmisharud .
Kõik see kiirendab kaupade, raha, info li kumist ja 
vahetust, lõpptulemusena ka muutusi 
maailmamajanduses, poli tikas, kultuuris, sotsiaalelus.
Globaliseerumise põhjused
Uus rahvusvaheline 
tööjaotus
Tootmisprotsess  on kil ustunud järjest väiksemateks 
osadeks , tootel/kaubal ei ole enam päritolumaad.
 Tootmisprotsessi peamised osad:
– uurimis- ja arendustegevus
– detailide tootmine
– toote  kokkumonteerimine
–  reklaam , müük ja  hooldus
 Tootmisprotsessis on omavahel seotud väga palju 
ettevõtteid ni   horisontaalselt  kui vertikaalselt  (tooteahela 
lülid)
 On tekkinud võrgustikupõhine maailmamajandus.
Globaliseerumise põhjused
Finantssfääri rahvusvahelistumine
Välisinvesteeringud kasvavad kiiresti. 
 Peamised  rahavood  USA, EL ja Jaapani vahel.
 Tekkinud on suured rahvusvahelised finantskeskused, 
   kus kaubeldakse ööpäevläbi.
Globaalsete investeeringutega, kus  kapital  li gub kiiresti 
ühest ri  gist  teise, võib kaasneda ri gi majandusliku  
tasakaalu nõrgenemine. 
Majanduspoli tika ei ole enam kohalikult  tasandilt  
kontrol itav.
Globaliseerumine eri valdkondades
• MAJANDUSALANE  GLOBALISEERUMINE
– kiiresti kasvab rahvusvaheline kaubandus
– rahvusvaheliste ettevõtete järjest suurenev osatähtsus 
maailma majanduses
– kapitalivood li guvad üle maailma
– riikide suveräänsuse ning riigipi  ride  tähtsuse 
vähenemine rahvusvaheliste  kokkulepete  tõttu
– rahvusvaheliste organisatsioonide (nt WTO,  OPEC ) 
loomine
• KULTUURILINE  GLOBALISEERUMINE
– kasvanud rahvusvaheline  kultuurivahetus
– kultuuride  segunemine , samuti parem juurdepääs eri 
kultuuride poolt pakutavale, ühtlustavad nähtused 
nagu nn läänestumine
– eri keeltes rahvusvahelised sõnad,  filmides  eri 
maade näitlejad 
– kasvanud rahvusvaheline  reisimine  ja  turism
– kasvanud  immigratsioon  (nt türklaste suur hulk 
Saksamaal)
– rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailmne levik
• KESKKONNAALANE GLOBALISEERUMINE
– õhu- ja veesaaste levib üle ühe riigi pi ride, seetõttu 
vajalik ri kidevaheline koostöö 
Nt Kyoto protokol  – võeti vastu 11. detsembril 1997. a 
Jaapanis  Kyotos kli mamuutuste  konverentsil ,  
eesmärgiks on seatud siht vähendada  kasvuhoone -
gaaside heitkoguseid, eriti CO2.
• FINANTSTURGUDE  GLOBALISEERUMINE
– rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide ( Maailmapank , 
IMF) loomine
– maailma suurimatel börsidel  tehingud  eri riikide 
ettevõtete ja  rahaga  
– USA dol ar ülemaailmselt tunnustatud, EURO levik 
Euroopa riikides. 
• TEADUSTÖÖ GLOBALISEERUMINE
– teadusuuringud kal id, st suured ingliskeelsed 
teaduspargid eri ri kide teadlastega
– keerulisi operatsioone teostavad koos eri ri kide 
arstid
• HARIDUSALANE GLOBALISEERUMINE
– võimalus õppida eri riikides (rahvusvahelised 
stipendiumid , õpilasvahetuse  programmid )
– külalislektorid/õpetajad kõrgkoolis/gümnaasiumis
– rahvusvahelised  projektid  ni  õpilastele, üliõpilastele 
kui õpetajatele
Globaliseerumise mõõtmine
Otseselt ei saa  globaliseerumist  mõõta, kuid mitmete 
näitajate põhjal arvutatakse indeksid ja nende alusel 
reastatakse ri gid. Arvutusmeetodeid ja seega ka reastusi 
on erinevaid. Mõned näitajad.
MAJANDUSLIK  INTEGRATSIOON
– kaubandus (% SKT-st) 
– rahvusvaheline kaubandus (ekspordi-impordi maht 
ja struktuur), 
– välismaised otseinvesteeringud (%  SKTst )
– välismaalt saadud tulud (toetused,  palgad  jne)
SOTSIAALNE – st individuaalne (personali kontaktid): 
– väliskülastused üle ri gipi ri (turism)
– väliskõned minutites
– rahaülekanded
– väliselanikud ri gis
Globaliseerumise mõõtmine
TEHNOLOOGIAALANE TEGEVUS
– interneti kasutajate arv
– internetiühendus kodudes
– netiteenuste pakkujate arv
POLIITILINE TEGEVUS
– välissaatkondade arv ri gis ja oma ri gi esindusi 
välisri  kides
– osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides
– osalemine ÜRO missioonides
Globaliseerumisindeks (2009)
Eesti on 26. kohal
•  http://globalization.kof.ethz.ch/map/ #
Globaliseerumise tagajärjed
Maailmamajanduses on järjest suurem rol  rahvusvahe-
listel firmadel, riikide osatähtsus majanduse juhtimisel on 
vähenenud.
 Maailmamajanduse ja kaubanduse reguleerimiseks on 
tekkinud rahvusvahelised (majandus)  organisatsioonid  
(WTO, IMF, EL,  NAFTA , OPEC jne)
 Tootmine on tuumikaladest kandunud ääremaadele, kus 
palgad on madalad ja toote omahind tuleb odavam.
 Tuumikalad on spetsialiseerunud kõrgtehnoloogiale, 
äriteenustele:  infoteenus ,  kindlustus , turu-uuringud jne
  Vahed  arenenud ( tuumik ) riikide ja arengumaade 
(perifeeria) vahel järjest kasvavad.
Globaliseerumise tagajärjed
 säästetakse vähem, kulutatakse üha rohkem, 
 ühesugused tarbimistrendid levivad üle maailma, 
 teatud brändide tarbimine on muutunud elusti liks. 
Globaalset tarbimiskultuuri on lihtne levitada kiiresti üle 
maailma, see omakorda toidab rahvusvahelisi 
ettevõtteid kui tootjaid. 
Meedia globaliseerumine CNN, MTV,  Star   Television , 
jne. USA filmid,  muusika  DVD jne val utavad kogu 
maailma.
• Globaliseerumise head ja halvad 
küljed
Üldjoontes globaliseerumise tulemusena rikkad 
muutuvad veel rikkamateks ja vaesed vaesemateks, 
kuna  rikaste  tulud järjest suurenevad. Rikkad riigid 
kasutavad vaeseid oma huvides ära (kuigi nad ka 
aitavad neid). 
ÜRO inimarengu aruanne võtab asja kokku nõnda: 
"Globaliseerumise suurimad hüved on langenud 
väheste õnnelike osaks." Enim on võitnud Ida- Aasia , 
vähem Lõuna-Aasia. Ameerika ja Lähis-Ida on 
vaevalt  muutunud ning Must-Aafrika kaotanud. Ka 
USAs on rikkus uuesti hakanud kogunema väheste 
kätte. 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19