Leonhard Lapin (1)

Leonhard Lapin
Õppejõud: Eve Kask
Üliõpilane: Maria Kudrina, AA Vabad Kunstid, I kursus
2007 Tallinn
Leonhard Lapin (s. 1947) on üks sõjajärgse eesti kunsti olulisemaid autoreid . Ta alustas loomist 1960ndatel, tõustes kiiresti juhtivaks avangardkunstnikuks, aga ka organisaatoriks ja teoreetikuks. Rahvusvahelist tähelepanu äratas tema graafika , eriti seeria , kus ta käsitles inimese ja masina kokkukasvamist. Lisaks on Lapin olnud viljakas arhitekt ja arhitektuuriloolane, loonud installatsioone ning maale, samuti skulptuure ja linnaruumi sobituvaid taieseid. Lapin on ka läbi viinud Eesti esimesed häppeningid ning osalenud perfomance'ite loomisel, lavastanud teatris. Praegu töötab Lapin Eesti Kunstiakadeemias professorina.
Lapinit on kutsutud väga paljudele välisnäitustele, tema töid on riiklikes ja erakogudes üle maailma. Mitmete preemiate seas väärivad esiletõstmist Ljubljana (1973) ja Tokio (1974) graafikabiennaalide preemiad, samuti Eesti Kunstnike Liidu maali aastapreemia (1987), Kristjan Raua preemia (1989) ja Eesti Kultuuripreemia (1997).
Suprealistlike kompositsioonide loomist alustas Lapin juba 1993. aastal ning on jätkanud seeria täiendamisega tänaseni. Praegusel hetkel kuulub valikusse juba mitukümmend teost. Seeriat näidatakse Eestis suuremahuliselt, kuigi üksikud tööd on olnud üleval mitmetel grupinäitustel nii siin kui välisriikides.
Lapin ise leiab, et antud seeria on tema isiklikuim ning ta ei lähtu siin niivõrd teadlikest valikutest, kuivõrd tajust. Teoste aluseks on erinevad pakendid, mille Lapin on laiali lammutanud ning kombineerib neid nüüd nii omavahel kui ka ajakirjanduses ilmunud reprodega ja reprodega kunstiklassikast (nt Köler, Botticelli , Dali, Warhol jt). Sel moel tekivad omapärased kompositsioonid, mis vahel meenutavad popkunsti, vahel konstruktivismi, vahel kubismi . Samuti annab Lapin lisatähendusi ning tõlgendusi, liites argisest keskkonnast leitud pakendeid maaliklassikaga või meediareprodega. Seerias võib soovi korral näha ka iroonilist seisukohavõttu kaasaegse tarbimiskultuuri suhtes, kuid samas on selgelt näha ka autori soov luua kummalisi, kuid esteetiliselt kokkusobivaid objekte.
Anu Liivak on märkinud, et Lapini kunsti iseloomustab emotsionaalse ning ratsionaalse alge absoluutne tasakaal, oma idee teostab ta alati veenva selguse ja täpsusega.* Erilist mõju on Lapinile avaldanud Malevitši suprematism . Graafikuna on tema meetodiks järjekindlalt protsessi väljendav seeriaprintsiip.