50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Isssver
Õppematerjali autor
Eluviisist mitte kinni pidades ähvardatakse planeedi reostuse ja peagi ligineva maailmalõpuga. Samas jääb paljudele arusaamatuks mis on roheline eluviis ja milleks me seda vajame? Lihtsate sõnadega öeldes on see elustiil, kus hoolitakse meid ümbritsevast. Inimkonna tarbimine ei tohiks kujutada ohtu keskkonnale. Ideaaliks oleks saavutada igikestev olustik. See on tasakaalustatud elukorraldus, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside mõõdukuse ja elurikkuse hoidmise. Selle üle kuidas ja mismoodi seda teha, võib lõputult vaielda. Ei tasuks minna äärmusteni, ning iga üksikisiku tasandilt Maa kahjustamise pärast vastutust tundma hakata. Lõppude lõpuks kahjustame me kõik ümbruskonda väga palju.Olgu selleks autod, mis saastavad õhku, veised, kes toodavad liiga palju metaani, majad, mis on ehitatud tehismaterjalidest, nafta, mis võetakse ära taastamatust allikast. Loetelu saaks väga pikk.
Teadlikult või ebateadlikult võttis ta üle Chistiaan Huygensi ammuunustatud püssirohumasina mõtte ning valmistas väikese kahuritoru, mille täitis püssirohu asemel vesiniku ja hapniku seguga ning sulges kolviga. Kolvi külge kinnitas Rivaz hammaslati ja ühendas selle hammasrattaga. Plahvatus kergitas hammaslatti ning pani hammasratta korraks pöörlema (vt lisa 7.). Leidur mõtles, milleks ta saaks hammasratta pöörlemist praktiliselt rakendada. Kuidas oleks lood liikurtõllaga. Erumajor seadis oma aparaadi sõidukõlblikule alusele, pani hammasratta ümber tõmbetrossi ning asetas silmuse teise osa ümber vankriratta. Ja Rivaz tegi seda, midapärast teda on teinud miljonid autojuhid: ta käivitas ettevaatlikult karburaatori. Lootusrikkalt vajutas ta süütenupule. Kolb koos hammaslatiga sööstis silindrist välja. Hammasratas tegi pöörde ja tross tõmbus pingule. Rak-rak rak... Tõld tegi söösthüppe edasi (2, lk 27) .
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele
kasutusest jne viies asjade kultuurilise biograafiani. b. objektiklassidel ajaloolised ja pikemaajalised muutused nende väärtuses. Näide: orja (ehk asjastatud inimene) muutmine vabast inimesest orjaks käis keskkonnamuutuse, suhete lõhkumise ja taasloomise, uue identiteedi andmise kaudu. Samamoodi asjadel. Me võime küsida sellised küsimusi asjade kohta: millised on erinevad staatused, mis on objektil erinevatel eluetappidel ja erinevates kultuurides ja kuidas need staatused realiseeruvad? Kust see asi tuli ja kes selle tegi? Milline on olnud selle asja karjäär ja milline võiks olla selle asja ideaalne karjäär? Mis juhtub selle asjaga vananedes? Näide: onni kasutus Sukude juures Zairis: onni eluiga, kasutused, mida see ütleb inimese kohta. Kapytoff leiab, et kaup/tarbekaup peamine olemus on olla vahetatud teiste asjadega, olles seega universaalne.
neutraalselt, näteks Miller. Tema kuulus tees on see, et kui USA asemel oleks tarbimisühiskonna lipulaev Norra, siis me peaksime rääkima hoopis teistmoodi tarbimisest: see on egaltaarne, mitte võistluslik, kogukonnast hooli, säästev, vähehedonistlik jne. Kuidas siis alustada üldse tänapäevasest tarbimismaailmast mõtlemist? Mis on selle loengu eesmärk? See on õppekava osast, mille nimi on uurimissuundi sotsioloogias. Seepärast ongi eesmärgiks tutvustada, kuidas on mõeldud tarbimisest, kuidas on tekkinud mõned põhimõttelised küsimused: näiteks turg ja vabadus, turg ja kultuur, kuidas arenes postmodernism jne. 2. Tänapäeva tarbimiskultuuri eripäraks on see, et asjad on toodetud turu jaoks Traditsiooniliselt on tarbimist mõtestatud nagu teisest aspekti tootmise järel. Ühena esimestest rääkis tarbimisest Karl Marx (1818-1883), kelle jaoks tarbimise objektid ehk 2
haldusega), loomulikult üldiselt järgides üheskoos seatud põhimõtteid (detsentraliseeritus), võib enesemääratluste rohkus vastupidi hoopis kaasa aidata süsteemi käivitamisele. Lubatagu autorile mõne viivu pikkune mõtisklus ideede selgitamiseks. Vaadates avaliku halduse mudeli probleemi Eesti näitel, võiks kaotada ministeeriumid ja neile jäänud ülesannete täitmiseks luua vastavad ametid praeguste kõrvale (suur osa tööst tehakse niigi ametites). Mitmel pool jääks ära topeltaruandlus; pealegi saaksid valdkonnaga tegeleda valdkonna spetsialistid ideaalis peaksid ametid kui täidesaatva võimu käepikendused ju olema enamjaolt apoliitilised. Palju tööd tuleks teha avaliku sektoriga suhtlemise kanalite kallal, ID-kaardile tuleks luua reaalsem kasutegur. Valdkonnad, millega kindlasti tuleb vaeva näha, on infrastruktuur (raudteed kui
............................................................ 69 5.5. Keskkonnasäästlik käitumine ametiasutustes ................................................................ 73 5.6. Soov elada keskkonnasäästlikumalt ................................................................................ 75 5.7. Tunnetatud vastutus keskkonnaprobleemide suhtes ...................................................... 76 5.8. Keskkonnasäästliku eluviisi propageerimine ................................................................... 78 5.9. Keskkonnasäästliku eluviisi motivaatorid ........................................................................ 79 5.10. Keskkonnasäästliku eluviisi takistused ............................................................................ 81 6. Keskkonnaalane informeeritus ............................................................................. 85 6
Reelika Ojakivi Nele Normann Juhendaja: Esta Kaal Tartu 2008 SISSEJUHATUS Meid ümbritsev loodus on ainulaadne. Loodus vesi, päike ja õhk mõjutab igapäevaselt meie kõigi elu ning kujundab ka inimeste harjumusi. Määrab, kui tihti pestakse riideid ja aknaid, kuidas hooldatakse põrandaid ja puhastatakse nõusid. Ainulaadset loodust ja sellest kujunenud unikaalset inimest tema harjumuste ja tavadega arvestati nii Mayeri toodete loomisel kui ka kommunikatsiooni väljatöötamisel. Eesti ajakirjanduses on palju teateid selle kohta, kuidas erinevad kodumaised firmad uut brändi looma on hakanud ja missugusele sihtrühmale seda tehakse. Tarbijat ei huvita aga, missugusesse segmenti ta ostujõu või demograafia põhjal kuulub ja missugust toodet teda
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid