Elo Viiding (1)

Elo viiding
Elo Viiding ,pseudonüüm Vee on eesti noorema põlvkonna üks säravamaid luuletajaid . Elo Viiding on sündinud 20.märtsil 1974. Ta sündis poeedi ja näitleja Juhan Viidingu tütrena. Elo emaks on muusikaõpetaja Riina Viiding. Vanaisa Paul oli tal samuti luuletaja, vanaema Linda oli kirjanik ja tõlkija. Oma haridusteed alustas Elo Tallinna Muusikakeskoolist, sealt läks edasi Geog Otsa nimelisse muusikakooli, õppimaviiuli eriala. 1992 aastal astus Elo Tallinna 1. Õhtukeskkooli. Luuletaja on lõpetanud Eesti Humanitaarinstituudi teatri erialal.
Elo Viiding on tõlkinud ja toimetanud tarbe-ja reklaamtekste, samuti on tõlkinud luulet soome ja inglise keelest. Ta on avaldanud kultuuri- ja muudes väljaannetes arvustusi, esseid ja artikleid. Elo on Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1992.
Elo Viidingu looming- Elo Viiding alustas luuletajana 1987. aastal Elo Vee nime all, vältimaks võrdlust klassikust isaga. Tema esimene kokkupuude luulekeelega toimus kindlasti varases lapsepõlves. Kuid eriti eredalt on tal meeles saami joiud, mida ta varases lapseeas kuulas kodus plaadi pealt, keeles, millest ta midagi aru ei saanud, kuid milles lausumise viis teda ometi väga tugevalt mõjutas, ning see oli tema jaoks ehk üks esimesi võimsamaid keelekogemusi üldse. Tema sotsiaalne närv on leidnud väljenduse kindlameelses, sarkastilises ja ajuti peaaegu halastamatus vastuseisus praeguse aja kõikvõimalikele stereotüüpidele, puudutagu need siis kas tarbimiskultuuri, sugudevahelisi probleeme või intellektuaali rolli ühiskonnas. Kunst ei pea tema arvates olema kergesti ega üheselt mõistetav, mitmetähenduslikkus ja looritatus pole poeesia puhul mingiks paheks. Tema loomingut iseloomustab :
* lõikav iroonia ,
* terav sotsiaalne hoiak,
*sürrealistlik kujundus : keelemäng, vabad metafoorid ,
* grotesk
*ja vihjed salapärastele väärtustele.
Ta on välja andnud palju luulekogusid – * „ Telg “ ,* “ Laeka lähedus“, *„Võlavalgel“,*“ Esimene tahe “,* „ Teatud erandid“,*“Selge jälg“.. . Samuti on elo kirjutanud proosat, nimelt tal on ilmunud proosa valdkonnas sellised teosed nagu „Ingelheim“ ja „püha maama“
Elo juttude keskseks teemaks on naise mõtted ja tunded ning temale esitatavate ootuste ja tegelike unistuste vastuolu. Autori luulele omased sõnavahedus, sarkasm ja iroonia võimenduvad tema proosas ja muudavad Viidingu jutud läbilõikavateks ja kaasahaaravateks detailitäpseteks pildistusteks. Elo meelest peetakse luuletamist liiga kergeks, ega üldse peetagi tööks, kuid kahtlemata on see töö iseendaga maailmade ja mõttega, ning inimene, kes kirjutab, mõtleb ja tunneb samal ajal, kui ta kirjutab, ta väljendab ennast luulekeele kaudu. Tema kui naisluuletaja teeb oma tööd öösiti, kui ta abikaasa magab... Mõtted tulevad paremini pähe hilisematel kellaaegadel, kõik on siis rahulik ja vaikne.
„Isikuvabadusest“
Ma võin teha,
mida ma tahan,
Istuda,kuhu tahan,
lennata , kuhu iganes,
Kui olen näidanud passi ,
olnud kahtlustava osas,
Võtnud tollis jalast ka kingad,siiski
Taas vilisenud turvaväravate vahel,
Siis võtnud seljast ka jaki,
Nii rahuldanud tollitöötaja