Enne muinasaega eestis inimasutus puudus.kohata v6is veel ainult m6nda mammutit v6i ninasarvikut. Kiviaega periodiseeriti eestis vanem kiviaeg,keskmine kiviaeg,noorem kiviaeg. Vanemast kiviajast me Eesti inimasutust ei tunne. Keskmisel kiviajal valmistati juba t66 ja tarberiistu kivist,savist ja luust. Noorimal kiviajal v6eti kasutusele savin6ud ja t66 ja tarberiistu t2iustati. Pronksiajal levisid eestis juba pronksesemed ja kasutati ka kivi ja luud. Rauaaeg jagati varajaseks rauaajaks,vanemaks rauaajaks,keskmiseks rauaajaks ja nooremaks rauaajaks. Eestis oli kiviajal Pulli k6ige vanem asulakoht. Kiviajal olid t66riistad valmistatud kivist,luust,puust T2htsal kohal oli jaht. Inimesed pidasid jahti metsloomadele.Enim p6tru ja kopraid. Metalliaja esimene pool ei toonud eestisse kaasa mingit murrangut. Eesti looduses puudus pronksiks vajalik vask.
Aeg ajalt võis siia sattuda ka mõni põhjapõtru jälitav küttide salk, aga seni pole neist kindlamaid jälgi leitud. Kuidas periodiseeritakse Eesti muinasaeg? (nimi, tähendus, aeg) Kiviaeg Paleoliitikum e. vanem kiviaeg (esimeste inimeste saabumine - jääaja lõpp) Sellest ajast me Eestis inimasustust ei tunne Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (VIII a.t. keskpaik - IV a.t. II veerand) Töö- ja tarberiistu valmistati kivist, sarvest ja luust. Neoliitikum e. noorem kiviaeg (IV a.t. II veerand II a.t. keskpaik) Võeti kasutusele savinõud ning töö- ja tarberiistu täiustati. Pronksiaeg Pronksiaeg (II a.t. keskpaik VI sajand eKr) Eestis levisid pronksesemed, kasutati ka kivi ja luud Rauaaeg Varane rauaaeg (VI sajand eKr I sajand pKr) Vanem e rooma rauaeg (I sajand pKr V sajandi keskpaik)
Elupaikadeks valiti veekogude kaldad ja rannikualad (Võrtsjärve vesikond, Emajõe ja Jägala jõgikond jne). Seda seepärast, et seal olid soodsad võimalused jahiks ja kalapüügiks. Peale jääaega hakati kasutama rohkem maad, rahvaarv kasvas. Elatati ennast jahist, karilusest ja kalapüügist. Peamised jahiloomad põder ja kobras, hiljem metssiga ja tarvas. Keskmise kiviaja teisel poolel hakati ka hülgeid jahtima. Töö- ja tarberiistu tehti kivist, luust, sarvest. Kokkuvõttes looduslikud materjalid. Umbes 5500 eKr hakati valmistama keraamikat(põletatud savinõud). Kivist valmistati nugasid, kõõvitsaid, kirveid jne. Luust tehti pistodasid, samuti kirveid, õngekonksusid jne. Puu oli ehitusmaterjal. Pulli asulakohas on seni Eesti vanimad asustusjäljed. Avastati 1967. Sealne elutegevus lõppes u 8700-8600 eKr. Oletatakse, et Pulli oli vaid hooajaline laagripaik. 2
Arutlege, millised olid eestlaste peamised tegevusalad muinasaja eri perioodidel ja kuidas need muutusid. Mil moel muutus asustus muinasajal? Jr Periood Oskused Peamised Asustus k tegevusalad 1. Keskmine kiviaeg Töö- ja tarberiistu Kalastamine, Rajati asulaid ehk valmistati kivist, luust, küttimine veekogude (järvede, mesoliitikum (u sarvest ja puust. Kasutati (mesoliitikumi jõgede) lähedusse. Eesti 9000-5000 eKr). tulekivi/kvartsi väikeste teisel poolel ka esimene teada olev tööriistade tegemiseks. hülgeküttimine), asula on Pulli
Elanikke seostatakse varaste soome-ugri hõimudega. 3) Miilisest piirkonnast nad Eestisse tulid? põhja ja idarannik 4) Mis keelt nad rääkisid? soome-ugri keelt 5) Millisesse rassi kuulusid? Kammkeraamika kultuuri elanikud on läänemeresoome rahvaste eelkäijateks. 6) Millal nad Eestisse tulid? umbes 3000 a. e. Kr. 7) Milliseid oskusi nad endaga kaasa tõid? Kammkeraamika kultuuri elanikud kasutasid paremini töödeldud ja lihvitud tarberiistu. Surnud maeti asula territooriumile või isegi elamu alla. Surnutele pandi kaasa töö ja tarberiistu, luust kujukesi, ehteid. Luust ja merevaigust vooliti mitmesuguste loomade, lindude aga ka inimeste kujukesi, mis viitab toonaste elanike heale ja kõrgele kunstitasemele. Nöörkeraamika ehk Venekirveste kultuur. 1) Mille järgi on see kultuur oma nime saanud? uued hõimud venekirveste kultuuri esindajad. Nad kasutasid venet e. paati
Klass……………. Püügimajanduslik kiviaeg, neoliitikum, pronksiaja algus 1. Millised kohad valisid inimesed elupaikadeks püügimajandusliku kiviaja alguses? - Püügimajandusliku kiviaja inimesed valisid elupaigaks enamasti veekogude kaldad ja rannikualad. 2. Nimeta kuidas jagunesid püügimajandusliku kiviaja etapid ( kohanimetuste järgi). - Pulli -Kunda - Sindi-Lodja - Narva 3. Millistest materjalidest valmistati töö ja tarberiistu kiviajal? - Kiviesemeid valmistati erinevatest kividest ja mineraalidest. -Noole-, oda-, ahingu-, harpuuniotsad, õngekonksud ja nõeldad valmistati luust. - Nõusid valmistati savist. 4.Millised muudatused inimeste eluviisides toimusid noorema kiviaja ehk neoliitikumi perioodil? - Inimesed õppisid kultuurtaimi kasvatama ja koduloomi pidama. 5. Milline oli toitumisviis neoliitikumi esimeses perioodis ja kuidas see hiljem muutus?
On arvatud, et nende rajajateks ongi olnud mõned siinkandis elanud skandinaavlased, kuid samas on siinsetel laevkalmetel palju sarnast ka Eesti kivikirstkalmetega, mis jällegi viitab ehitajate kohalikule päritolule. Maahaudadesse maeti reeglina põletamata surnuid domineeris laibamatus. Kiviaegsetes maahaudades leidub kiviesemete tükke, luuesemeid,savinõude kilde ning koduloomade luid. Hilisemates haudades leidub töö ja tarberiistu ning ehteid, kuid hauapanuste hulk vähenes muinasajal järjest hauda ei pandud enam relvi ning töö ja tarberiistu. Noorema rauajastu- ja lastehaudadest on leitud mitmesuguseid ehteid ja maagilise kaitseülesandega ripatseid, meeste haudadest nuge. Keskaegsetel külakalmistute haudades on peamisel kohal riidejäänused ja üksikuid ehteid, leitakse ka nuge, tuleraudu ja münte. Kääbastest on leitud põletusmatuseid ja 3 esineb ka matmist savinõudes ja urnides
Irdmuistis (relvad, tööriistad, ehted) Kinnismuistis (Linnused, asulakohad). Neoliitikum noorem kiviaeg, 4.-2.aastatuhat eKr. Inimesed kasutasid lust, puust, kivist esemeid. Mesoliitikum keskmine kiviaeg. 8000 eKr. Töö- ja tarberiistu valmistati kivist (tulekivi ja kvarts), sarvest, puust, nahast ja luust. Keraamika? 5000 eKr. Vanimad savinõud sellest ajast, tarbekunstiliik. Soomeugrilased? - soome ugri keelt kõnelevad rahvad, kujunesid kuskil Uurali mägede lähistel. Indoeurooplased? indoeuroopa keelt kõnelevad rahvad, kujunesid ida euroopas. Tulid lõunast. Etnogenees rahvaste kujunemine ja segunemine. Kivikirstkalme -
põhjaosas umbes 4500 eKr. Mõnel maal peetakse neoliitikumi alguseks keraamika ilmumist. Mesoliitikumi ajal taandus viimase jääaja jää ning kliima soojenes. Jääaegsed tundrad asendusid metsadega. Soojalembeste liikide järkjärgulise sisserände tulemusel sai boreaalsest männi-kase- segametsast algul sarapuumets ja lõpuks atlantiline tammesegamets. Asustuspiir nihkus põhja poole. Põhjapoolsetel aladel asustus mesoliitikumis alles tekkis. Töö- ja tarberiistu valmistati kivist (tulekivi ja kvarts), sarvest, puust, nahast ja luust. Mesoliitikumile on iseloomulikud kivitööriistade kõrge kultuur. Nende vorm oli põhijoontes samasugune nagu praegustel tööriistadel. Tüüpilised on väikesed tulekivist riistad (mikroliidid, mida kasutati keerukamate tööriistade (näiteks saagide) osadena. Eristatakse väga väikestest teradest (mikroteradest) mikroliite ja geomeetrilisi mikroliite, mida valmistati suuremate terade sihiliku katkimurdmise
Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu, aletes inimese kujunemisest miljonite aastate eest ja lõpetades kõige äsjasemate sündmustega. Ajalooteaduse harud: * Arheoloogia (uurimustöö toimub väljakaevamiste näol. mustsed kalmed, asulapaigad, ehitised ja esemed jms.) * Etnoloogia (uurib tänapäeva rahvaste tõekspidamisi, tavasid ja materiaalset kultuuri. rõivaid, elamuid, esemeid jms.) Ajalooallikad ja nende liigid: Ajalooallikateks võib lugeda minevikus loodud tarberiistu, rõivaid, ehitisi, kunsti - ja kirjandusteoseid jms., mis on tänaseni säilinud. Allikad jagatakse üldjoontes kaheks: * materiaalseteks ehk esemelisteks * kirjalikeks * (suulisteks) Kirjalikud allikad: dokumendid, kroonikute kirjutised sündmustest, riikide ja valitsejate ametlikud teadaanded, seadused ja inimestevahelised lepingud, sünde ja surmasid registreerivad kirikuraamatud ja palju muud. Allikate tõlgendamine. Objektiivsus ja subjektiivsus ajalookirjutuses
Muinasaega uuritakse peamiselt inimeste endi poolt rajatu või mahajäetu põhjal, kasutades maapõues või maapinnal leiduvat. Nendeks on eelkõige kivikalmed, asulakohad, kalmistud, linnused, ohverdamispaigad, töö- ja tarberiistad, relvad ja ehted. Muinasaega võib minu arvates nimetada eelkõige süngeks. Kuid kuna see on niivõrd kauge ajastu, siis pean ma seda praegu väga huvitavaks. Muinasaja algul hakkasid inimesed valmistama töö- ja tarberiistu loomade luudest ja sarvedest, samuti ka kividest ja puudest. Tegeleti veel kammkeraamika ning kunstiga. Sellel ajal oli erinevaid matmiskombeid. Surnuid maeti kivikirstkalmetesse, tarandkalmetesse, laevkalmetesse ja isegi oma kodu territooriumile või põranda alla. Tavaliselt pandi lahkunule kaasa midagi isiklikku. Muinasajal oli tähtis koht usundil. Arvati, et kõigil elusolenditel on eriline vägi ja jõud. Samuti usuti vaimudesse, haldjatesse ja jumalatesse
võrdsed.Tähtsamad küsimused arutati ühiselt rahvakoosolekutel. *Eraomanduse kasvuga kaasned varanduslik ebavõrdus. Rikkamateks said esmajoones küla- ja kihelkondade vanemad- arukamad ja mõjukamad mehed, kellel oli kõrgem ühiskondlik positisioon. *majandus *suur osa vajalikke töö- ja tarberiistu, *põlluharimisviisid *Olulisimaks majandusharuks oli (põllumajandus, ehitisi, rõivaid, liiklusvahendeid ja tööriistad samad. põllumajandus, sellega tegelesid sisuliselt käsitöö, vamistati igas peres oma jõududega. *tööriistad- kõik väljaspool linna elanud inimesed, kaubandus) *Omaette käsitööaladeks olid kujunenud poolvikat, kes polnud aadlikud.Maakäsitöölisi oli raua tootmine ja töötlemine
Levinud oli tempera. Maalipinnana kasutati marmorit ja puud. Levinud oli vaasimaalid. 540 530 eKr võeti kasutusele punasefiguuriline vaasimaal. V sajandi lõpul kaotab vaasimaal tähtsuse. · Kunstnik hakkas lähtuma maali puhul vaid sellest, mida ta nägi. Võeti kasutusele perspektiivvõte. 500 eKr hakati jalalaba kujutama otsevaates. Pronkskunst V sajandiks valmistati Kreekas sõjavankreid, kaitserüüsid, tarberiistu ja muud. Glüptika Levinud olid gemmid (nikerdistega kaunistatud kivid). Algselt kujutati jumalate ja kangelaste pilte. Esimese õitseaja kõrge stiil kõrgklassika Teise õitseaja kaunis stiil hilisklassika Kõrgklassikat hinnati rohkem. Kujurite ülesandeks oli luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest.
metsloomi. Toitu saadi enamasti kas kalastades või pidades jahti. Veekogu ääres elades, oli alati toit laual olemas. Kala püüdmiseks tehti konksud luudest, suuremaid kalu püüti ahtingutega. Kivi ajal elati arvatavasti 15-30 liikmelistes gruppides, mis koosnes 2-4 perekonnast. Kogukondadel võis olla mittu elukohta, neid vahetati sõltuvalt saakloomade püügiaegadest ja taimede korjeperioodist. Kiviajal valmistati enamus töö ja tarberiistu kivist, luust, sarvedest kui ka puidust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, kuna seda oli hea kasutada lõiketööriistana, sellele järgnes kvarts, kuna tulekivi ei leidunud väga palju Eestis. 2. Iseloomusta nooremat kiviaega Eestis (kammkeraamika, nöörkeraamika). Kammerkeraamika ajajärk umbes 4000. aasta paiku eKr, siis levis eestis uus arheoloogiline kultuur. Kasutusele võeti ise valmistatud savinõud, mille välispinda
muinasaja periodiseerimine: 1)vanem kiviaeg, esimeste inimeste kujunemine, jääaja lõpp 2)kesk kiviaeg(VIII at-IV at), valmistati töö ja tarberiistu kivist, sarvest, luust 3)noorem kiviaeg(IV at-II at), esemed paremini töödeldud, savinõude kasutuselevõtt 4)pronksiaeg(II at-VI eKr), pronksesemed tulid, kuid meie maal materjali ei leidu 5)varane rauaaeg(VI eKr-I pKr) ; vanem rauaaeg(I-V saj) ; keskmine rauaaeg(V-VIII) ; noorem rauaaeg(IX-XIII saj) keskmine kiviaeg esimesed inimesed saabusid ~10000 eKr siia maa-aladele, kliima oli külm/arktiline ja tekkis metsatundra. esimesed olid kütisalgad, arvati, et talvel ei elatud siin.
efektsemaid aga mitte. Loomadel ja inimestel oli kõige enam väge peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes. loomade väe omastamiseks või enda kaitseks nende vastu kanti alates kiviajast kuni muinasaja lõpuni kaelas või rõivaste küljes kiskjate hambaid, kihvu, küüsi. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Surnule pandi hauda kaasa peale ehete veel töö- ja tarberiistu, relvi ning toitu. Sööki- jooki viidi kalmule hiljemgi, kui seal peeti mälestussööminguid; setudel on see kõmme püsinud isegi tänapäevani. Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama pere- konna elu ja käekäiku. Hilissügisel oli hingede aeg. Surnute hinged liikusid siis ringi ja võisid tulla kõdu külastama. Nende kostitamiseks kaeti laud. Hingede aeg pidi olema vaikne aeg, mil ei tohtinud lärmitseda, see võis pahandada hingi.
MÕISTED Kiviaeg 8.aastatuhat-2.a.t.e.Kr o Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (8.a.t.-4.a.t e.Kr). Töö-ja tarberiistu valmistati kivist (tulekivi ja kvarts), sarvest, puust, nahast ja luust. Elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades. Tegeldi küttimise ja kalastamisega. o Neoliitikum e. noorem kiviaeg (4.a.t.-2.a.t. e.Kr). Kasutati edasi kivist, luust, puust ja sarvest esemeid. Need olid nüüd paremini töödeldud, samuti ilmusid uued täiustatumad töö-ja tarberiistad. Võeti kasutusele
Palju töid tehti ühiselt talgute korras (Adamon, A. ja Karjahärm, T. 2004. Eesti Ajalugu Gümnaasiumile). Eestis ei tekkinud veel elukutseliste käsitööliste kihti, kui sepad ja võib-olla laevasepad välja arvata. Käsitöö eraldumine muudest tegevusaladest käib üldreeglina koos linnade tekkega ja linnadeni Eestis enne võõrvallutust ei jõutud(Vahtre, L. 2004. Eesti Ajalugu Gümnaasiumile). Suur osa vajalikke töö- ja tarberiistu, ehitisi, rõivaid, liiklusvahendeid valmistati igas peres oma jõududega. Mõningatel aladel kujunesid välja omaette meistrid, kelle tooted jõudsid ka kaugemale. Omaette käsitööaladeks kujunesid raua tootmine ja töötlemine. Välja ei kujunenud ka omaette kaupmeeskonda, aga nii arheoloogilised andmed kui Henriku kroonika osutavad, et väliskaubandus oli Eesti ülikutele kujunenud oluliseks sissetuleku- ja jõukuseallikaks
kolmeväljasüsteem. · Põlluharimise kõrval tegeleti loomapidamisega. Lääne-Eestis kasvatati rohkem veiseid (rohumaad!), Lõuna-Eestis sigu. · Lisaks tegeleti küttimise ja kalapüügiga (põhiliselt sisevetel, mererannikul puudus elanikkond, kes oleks sellega püsivalt tegelenud) · Arvestatav tähtsus oli ka metsmesindusel (mesi ainus magusaine, vaha järele nõudlus Lääne-Euroopas) · Suur osa vajalikke töö- ja tarberiistu valmistati kodus oma jõududega, kuid mõningatel aladel kujunesid välja oma käsitöömeistrid, näiteks raua tootmine ja töötlemine sepad, relvasepad, ehete valmistamine, pottsepad (XI saj. Võeti kasutusele potikeder). · Kaubeldi naabritega. Peamiselt tegeleti vahetuskaubandusega, kuid tänu soodsale asendile oli olulisel kohal ka vahenduskaubandus. Rahvakoosolekud ja ülikud: · XI-XII sajandil oli valdav osa rahvast vabad inimesed, kes olid oma varanduslikult ja
Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemus Muinasaja periodiseerimine-Eesti ajaloo kõige pikem periood uheksandast aastatuhandest e.K.r. kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p.K.r. paleoliitikum-vanem kiviaeg algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga Mesoliitikum-keskmine kiviaeg,kestis Eestis IX aastatuhandest e.K.r. kuni V aastatuhandeni e.K.r.,valmistati töö- ja tarberiistu kivist,sarvest ja luust. Neoliitikum-noorem kiviaeg,mis algas V aastatuhandel e.K.r. ja lõppes II aastatuhande keskel e.K.r., kasutati edasi kivist,luust ja sarvest esemeid,nüüd olid paremini töödeldud,samuti ilmusid uued täiustatumad töö- ja tarberiistad,algas keraamika kasutuselevõtuga Pronksaeg-(II aastatuhande keskpaigast kuni V sajandini e.K.r.)levisid Eestisse pronksesemed. Rauaaeg-jaguneb vastavalt esemetüüpide,matmiskommete ja tegevusalade muutumisele neljaks ajajärguks:
töö- ja tarberiistad. Sellest lähtudes eraldatakse kivi-, pronksi- ja rauaaega, mis jagunevad veel omakorda alaperioodideks. Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas esimeste inimese kujunemisega ja lõppes Põhja Euroopas jääaja lõpuga. Sellest ajast me Eestis veel inimasustust ei tunne. Mesoliitikumis ehk keskmisel kiviajal, mis kestis Eestis VIII aastatuhande keskpaigast kuni IV aastatuhande teise veerandini e.Kr. , valmistati töö- ja tarberiistu kivist, sarvest ja luust. Neoliitikumis ehk nooremal kiviajal (IV aastatuhande teisest veerandist kuni II aastatuhande keskpaigani e.Kr.) kasutati edasi kivist, luust ja sarvest esemeid. Need olid nüüd paremini töödeldud, samuti ilmusid uued täiustatumad töö- ja tarberiistad. Olulise uuendusena võeti neoliitikumi algul kasutusele savinõud. Pronksiajal (II aastatuhande keskpaigast kuni VI sajanidini e.Kr.) levisid Eestisse pronksesemed
(Eesti ajalugu I, 1935). Taara esines ka kaitsevaimu või jumalana. Henrik mainib oma Liivimaa kroonikas Tarapita nimelist jumalat viiel korral. See on ainus mütoloogiline kuju, kellest ta pikemalt kõneleb ainujumalana. Tarapitat tundis Virumaa rahvas saarlaste suure jumalana. On teada ka, et eestlaste appihüüd oli: “Taara avita!” Surnute hinged. Surm ei tähendanud muistsele eestlasele inimisiku lõppu. Arvati, et ka surnu hing vajab toitu, rõivaid ja tarberiistu nagu elavgi inimene. Seepärast pandi surnule hauda kaasa panustena esemeid (toit, tööriistad, ehted jm.). Hingedeaeg on surnutele pühendatud aeg hilissügisel, kui puulehed hakkavad kolletuma, (looduse suremine). Usuti, et surnute hinged külastavad sel ajal oma endist kodu ning püüti nendega olla heades suhetes (kaeti neile toidulaud, nendega kõneldi, viidi tare peale ande, köeti saun). Hingedeajal elati vaikselt, hoiduti müra tekitavatest kodustest töödest, söödi
Muistse usundiga seostuvad otseselt mitmesugused kinniskuistised- kalmed, ohvrikivid jne. Vägi:muinasusundi põhimõiste- vägi.arvati et kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu.Väge võis olla ka sõnades.Inimesed, kes oskasid nõiduda, haigusi ravida nimetati tarkadeks.Hing:Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hinge kehast lahkuda.. Surnutele pandi hauda kaasa lisaks ehetele veel töö ja tarberiistu, relvi nig toitu. Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu. Mihkli ja mardipäeva vahel oli hingede aeg. Suhtumine loodusesse:Kui inimene rikkus või kahjustas midagi siis võis loodus talla samaga vastata.Vaimud, Haldjad, jumalad:koduhaldjas- Tõnn, setudel viljasalves- Peko. Taara, Uku- jumalad.Ohvripaigad:heatahtlikkust jumalate jms vastu näidati ohvriandidega.Parim päev ohverdamiseks oli neljapäev. Ohverdati-piima, verd, vilja, loomi.Ennustamine, maagia,
Vastus. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda, ringi liikuda ja asuda vahel isegi teise olendi sisse. Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Arvati et hing jätkab elu uues kodus, hiies või kalmistul. 6. Mida tähendab usk hauatagusesse ellu ja kuidas see mõjutas matmiskombeid? Vastus.Arvati, et inimese hing elab pärast suremist veel edasi. Sellepärast pandi hauda kaasa peale ehete veel töö-ja tarberiistu, relvi ning toiyu. Sööki-jooki viidi kalmule hiljemgi, kui seal peeti mälestusööminguid. 7.Hingede aeg? Vastus.Mihkli- ja mardipäevavahel olev aeg, mil surnute hinged liikusid siis ringi ja võisid tulla kodu külastama. Nende kostitamiseks kateti laud, millel pakuti paremaid toite. 8. Animism? Vastus. Animism (ladina keeles animus hing, vaim) on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. 9
kuid nad kõndisid kahel jalal ning oskasid valmistada kivist ja puidust algelisi tööriistu. Nad oppisid kasutama ka tuld. Alanud jääaeg hävitas loodust ja loomastikku. Eesti alad vabanesid jääst u.11 tuhat a. tagasi ja siin sai võimalikuks looduse ja inimeste elu. Vanimad tõendid Eesti alade inimasustuse kohta pärinevad Pulli külast, kust on leitud tulekivist ja luust esemeid. Seal elasid inimesed u. VIII aastatuhande keskel eKr. Rohkesti luust ja kivist tarberiistu on leitud ka Kunda lähedalt Lammasmäelt, need arvatakse pärinevat VII aastatuhandest eKr. Peale kivist lihvitud tööriistade valmistati mitmesuguseid teisi asju koduseks majapidamiseks, näiteks korve, potte, kruuse ja kausse. Pottide ja kausside valmistamiseni jõudis inimene aegamööda. Esimesed kunstlikult valmistatud nõud olid arvatavasti nii seest kui väljast saviga kaetud korvid. Need kuivatati kõvaks esmalt päikese, siis tule paistel
Keha säilitati, et vajadusel saaks ka kehasse tagasi pöörduda. Et aga laip siiski kõduneb, oli soovitatav ta asetada kuhugi kindlasse kohta, et säilitada ka`le vähemalt need individuaalsed jooned, milles ta oli eluajal kehastatud sellest ajast alates hakkas arenema egiptuse skulptuur. Tänapäeval on need hauad lõpmata uhked allikad Egiptuse kultuuri uurimisel, sest lisaks arhitektuurilisele väärtusele, leidub sealt maise elu maja- ja tarberiistu. (Vaga 2004: 10) Egiptus on väga kõrbeline ala - elu ja põllumajandus on võimalik ainult tänu Niilusele. Kasutati kunstlikke niisutussüsteeme ja samuti aitasid niisutamisele kaasa perioodilised üleujutused. Egiptuses tekkisid esialgu väikeriigid ehk noomid ja hiljem, kui kerkis päevakorda ülemaalise niisutussüsteemi loomine, kujunes välja ühtne Egiptuse riik (Kangilaski 1998: 35) Egiptuses oli igal nomosel oma kaitsja mõni loom nagu näiteks Butos austati madu,
Igale rühmale kujunes välja oma piirkond, mille sees liiguti. Aja jooksul selliste territooriumite suurus kahanes ja püügimajandus mitmekesistus. Jäädi kohapeale ja võidi kasutada ka aastaringseid külasid. Esimesed püsivad suurasulad olid tekkinud vanemal kiviajal.. Keskmisel kiviajal paiksus suurenes. Põhjuseks oli eriti koriluse objektide, puuvilja parem kättesaadavus, paremad väikeloomapüügi tehnikad ja kalapüügi areng. Töö- ja tarberiistu valmistati kivist (tulekivi ja kvarts), sarvest, puust, nahast ja luust. Keskmisele kiviajale on iseloomulikud kivitööriistade kõrge kultuur. Nende vorm oli põhijoontes samasugune nagu praegustel tööriistadel. Tüüpilised on väikesed tulekivist riistad (mikroliidid, mida kasutati keerukamate tööriistade (näiteks saagide) osadena. Eristatakse väga väikestest teradest (mikroteradest) mikroliite ja geomeetrilisi mikroliite, mida valmistati suuremate terade sihiliku
viivate kaubteede vahetuse lähedusse, saagad kõnelevad ka viikingite sõjakäikudest Eestisse. Eestlased muutusid ajapikku piisavalt tugevaks ja organiseeritud jõuks, et katsta oma vabadust. 11.Elatusalad muinasaja lõpul Peamiseks tegevusalaks oli maaharimine, mis arenes jõudsalt edasi. Põlluharimise kõrval tegeldi loomapidamisega. Tatud osa oli ka küttimisel ja kalapügil. Arvestatavtähtsus oli ka metsmesindusel. Suur osa tarberiistu valmistati igas peres omal käel, Omaette käsitooaladeks olid kujunenud raua tootmine ja töötlemine. Järjest ulatuslikumaks muutus ka esivanemate kaubitsemine lähemate naabritega. Tegeldi peamiselt vahetuskaubandusega. 12.Elamud, külad (külatüübid) Eestlased elasid valdavalt maal. Kujunes välja universaalne rehielamu. Mitmelpool Eestis, esiotsa Saaremaal olid sumbkülad, kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos
Kunda kultuur on levinud kõigis Läänemere idaranniku maades. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude äärde, kus oli võimalik kala püüda ja küttida veekogu äärde jooma tulnud loomi. Samuti oli mööda jõgesid liikumine kergem kui raskestiläbitavates metsades. Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades, mis olid pealt kaetud okste, nahkade, puukoorte ja talvel ka mätastega. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle. Töö- ja tarberiistu valmistati luust, sarvest ja kivist. Kivimitest kasutati kõige enam tulekivi ja kvartsitükke. Kivikirved ja talvad olid ebakorrapärased ja lihvitud ainult teraosalt. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele. Kunda kultuuri asukate algkodu pole seni veel lõplikult teada. Praegu oletatakse nende tulekut esmajoones Euroopast. Kalmistutelt leitud luude antropoloogiline analüüs näitab valdava osa elanike europiidsele päritolule. Kunda kultuuri asukaid võib pidada üheks
VIII at keskpaigast eKr XIII saj I veerandini pKr. Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud materjalid, millest valmistati tööriistad. Sellest lähtudes eraldatakse kivi-, pronksi-, ja rauaaega, mis jagunevad veel omakorda alaperioodideks. Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes P-Euroopas jääaja lõpuga. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg, mis kestis Eestis VIII at keskpaigast kuni IV at II veerandini eKr, valmistati töö-ja tarberiistu kivist ja luust. Neoliitikumis ehk nooremal kiviajal IV at II veerandist kuni II at keskpaigani eKr kasutati edasi kivist,luust,sarvest esemeid. Nüüd olid need paremini töödeldud, samuti ilmusid täiustatumad tarbe ja tööriistad. Võeti kasutusele savinõud. Pronksiajal II at keskpaigast kuni VI sajandini eKr levisid eestisse pronksesemed. Üksikute imporditud pronksriistade kõrval kasutati edasi valdavalt kivi ja luuesemeid.
kuhu ta laip jäi. Hiiepuud, hiiekivid ja hiieallikad on kohad, mis surnutega seotud, milledesse siirduvad surnute hinged ja mis saavad seega erilist jõudu. Hiiepuud on lihtsalt matusepaiga hingepuud, hiiekivid on kalmekivid, vared, mille alla on surnud maetud, hiieallikad on varustatud surnute jõuga. Sugulussuhted seovad surnut elavatega, kes hoolitsevad, et tema elu võiks normaalselt jätkuda. Talle on pandud kaasa toitu, rõivaid, esemeid, tarberiistu, raha, ehteid. Surnutega tuli hästi läbi saada, mitte neid pahandada, et vältida surnute jõu vaenulikkust ja saavutada nende poolt lisajõudu ja abi. Aega mihklipäeva ja mardipäeva vahel (29.sept-10nov) (selles aja määratluses on kõikuvusi) kutsutakse hingedeajaks, mil liiklevad surnud ehk hinged. Eriti sellel ajal pidid elavad surnute heaolu peale mõtlema. Käidi nende haual mälestussöömaega pidamas; usuti ka, et hinged tulevad sel ajal koju omaste juurde
Kokku on 16 teemat. Referaadi koostamisel kasutatud nii interneti vahendusel kättesaadav materjal kui ka trükkisõna. ARHITEKTUURI STIILID 1. ÜRGAJA ARHITEKTUUR Arhitektuuri algete tekkimine langeb vanema kiviaja lõppu (40 000.-10 000.a. eKr). Inimesed elasid karjades ka liikusid toidu otsinguil paigast paika. Sel ajal toimus sugukondliku korra kujunemine, kunsti tekkimine, valmistati kivist, sarvest ja luust primitiivseid töö- ja tarberiistu ning püstitati algelisi elamuid. Keskmise kiviaia alguses muutus inimene paiksemaks. Küttimisele lisandusid korilus, algeline põluharimine ja karjakasvatus. Tööriistade täiustamine soodustas ehitustegevuse osatähtsust. Nooremal kiviajal oli ürgkogukondlik kord lõplikul välja kujunenud. Üleminekul kiviajalt metalliajastule hakkasid tootlike jõudude arengut mõjutama pronksist ja rauast tööriistad, mille tootlikkus oli kivist tööriistadest märksa suurem. Pronksi- ja rauaajastu
•11 000 eKr mandrijää taganemine->vormib Eesti maastikku •9600 eKr Billingeni katastroof Rootsis->Balti paisjärv->Balti mere eeskäija->ühendus maailmamerega •1. leid Pulli asula (1960tel avastati) •2.leid Kunda, Lammasmägi-vanim kultuur ( Lõuna-Soomest Põhja- Lätini) Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 9000-5000 eKr •Esimesed inimasustuse jäljed, eesti ajaloo algus •tegevusalad-kalandus, korilus, jahindus •Töö- ja tarberiistu valmistati kivist, savist ja luust. Neoliitikum ehk noorem kiviaeg 5000-1800 eKr •Kasutati edasi kivist, luust ja sarvest esemeid, aga nüüd olid need paremini töödeldud, uuendusena võeti kasutusele savinõud. Keskaja lõpp. •Kammkeraamika- savinõud kaunistatud kammitaolise esemega loomakasvatus, mongoliidne rass-soome-ugrilaste eelkäijad, arvatavasti meile andnud keele ja mõttemaailma. •Nöörkeraamika(vene kirves)- savinõud kaunistatud nööritaolise
o Puudus ühtne religioon o Ohvrikivid, hiiekohad o Animism- usuti elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. o Hing- inimese isikupära kandja, mis võis kehast lahkuda o Vägi- kõik elusolendid saavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu Väge oli ka sõnades o Oli usk hauatagusesse ellu o Surnule pandi hauda kaasa ehteid, tööriistu, tarberiistu, relvi. · Jumalad ja jumalused o Usuti vaimudesse ja haldjatesse o Kaitsja Tõnn o Viljakuse jumal Peko o Taara o Uku · Ristiusust mõjutused o Jõuavad meile Rootsi, Taani, Venemaa kaudu o Olid alles siis vastu, kui hakati vabadust ära võtma. (Algul ei oldud vastu) o Risti kandmine ehtena o Põletusmatus asendus laibamatmisega Millised tegurid mõjutasid muinasusundi muutumist?
efektsemaid aga mitte. Loomadel ja inimestel oli kõige enam väge peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes. loomade väe omastamiseks või enda kaitseks nende vastu kanti alates kiviajast kuni muinasaja lõpuni kaelas või rõivaste küljes kiskjate hambaid, kihvu, küüsi. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Surnule pandi hauda kaasa peale ehete veel töö- ja tarberiistu, relvi ning toitu. Sööki-jooki viidi kalmule hiljemgi, kui seal peeti mälestussööminguid; setudel on see kõmme püsinud isegi tänapäevani. Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu ja käekäiku. Hilissügisel oli hingede aeg. Surnute hinged liikusid siis ringi ja võisid tulla kõdu külastama. Nende kostitamiseks kaeti laud. Hingede aeg pidi olema vaikne aeg, mil ei tohtinud lärmitseda, see võis pahandada hingi.
o Üks arvamus oli, et surnu hing läks putukatesse ning seetõttu oli keelatud tappa ,,hingeloomi" nagu mardikad, ämblikud, sipelgad jne. o Teine ning levinum arvamus oli see, et hing jätkas elu lihtsalt oma uues ,,kodus" hiies või kalmistul. · Tähtsal kohal oli usk hauatagusesse ellu, millega seoses tekkis ka matmiskombestik o Surnule pandi kaasa peale ehete veel töö- ja tarberiistu, relvi ning toitu. · Käidi ka haudade peal nö. Mälestussööminguid pidamas. · Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu ja käekäiku. · Hingede ajal jäeti hingedele laua peale parimaid toite-jooke, et hinge kostitada. · Hingede ärasaatmisel köeti neile ka saun ning pandi neile valmis vesi, seep ja viht. SUHTUMINE LOODUSESSE · Muinaseestlaste elu oli tihedalt seotud loodusega
millest sõltuvad suuresti surnuaedade ebaõige rajamisega kaasnev keskkonnamõju ning avalikkuse tervis. Kõigepealt aga lahatakse matmistavasid ja kombeid Eesti territooriumil võib öelda, et kogu meie eellaste siinoleku aja jooksul. Matmiskombed Muinas-Eestis Inimasustuse tekkimise aega Eesti territooriumil saab määratleda enam kui kümne tuhande aastaga taguse ajaga. Matmistavade kujunemisel muinasaja oli usk tähtsal kohal. Kadunukesele asetati hauda kaasa peale ehete veel töö- ja tarberiistu, relvi ning toitu. Toitu ja juua on haudadele viidud hiljemgi, kuid seda on seal korraldatud juba mälestussöömaaegade nime all. Eesti erinevate piirkondade vahel esines erinevusi muinasaja matmiskommetes ning need olid küllaltki mitmekesised. Enam-vähem on meile tuntud matmiskombed muinasaja noorema kiviaja kammkeraamika kultuuri ajast (u 4000a. e.Kr.). Venekirveste kultuuri esindajad (u 3000a. e.Kr.) tõid kaasa ka uued matmiskombed.
Kroonikad on kirjalikud allikad, mis kirjeldavad sündmusi õiges ajalises toimumise järjekorras. 2. Muinasaja periodiseerimine Muinasaeg jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks, mis jagunevad veel omakorda alaperioodideks. Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas esimeste inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga. Siis Eestis inimesi ei olnud. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg kestis Eests 9. at eKr kuni 5.at eKr, valmistati töö ja tarberiistu kivist sarvest ja luust. Neoliitikum ehk noorem kiviaeg, kestis 5.at e.Kr kuni 2.at keskpaik, siis kasutati edasi kivist, luust ja sarvest esemeid. Need olid nüüd paremini töödeldud, samuti ilmusid uued täiustatumad töö- ja tarberiistad 3. Mesoliitikumi asulad Kunda kultuur sinna kuuluvad kõik asulad, mis on Kunda Lammasmäega samavanad, ja mille leiud sarnanevad Lammasmäelt avastatudega.Vanim praegu teadaolev inimeste peatuspaik Kunda kultuuri
VIII at keskpaigast eKr XIII saj I veerandini pKr. Arheoloogid on periodiseerimise aluseks bõtnud materjali, millest valmistati tööriistad. Sellest lähtudes eraldatakse kivi-, pronksi, - ja rauaaega, mis jagunevad veel omakorda alaperioodideks. Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas esimeste i nimeste kujunemisega ja lõppes P-Euroopas jääaja lõpuga. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg, mis kestis Eestis VIII at keskpaigast kuni IV at II veerandini eKr, valmistati töö-ja tarberiistu kivist ja luust. Neoliitikumis ehk nooremal kiviajal IV at II veerandist kuni II at keskpaigani eKr kasutati edasi kivist,luust,sarvest esemeid. Nüüd olid need paremini töödeldud, samuti ilmusd täiustatumad tarbe ja tööriistad. Võeti kasutusele savinöud. Pronksiajal II at keskpaigast kuni VI sajandini eKr levisid eestisse pronksesemed. Üksikute imporditud pronksriistade kõrval kasutati edasi valdavalt kivi ja luuesemeid.
Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid - see oli mustafiguuriline tehnika. Hiljem tuli moodi punasefiguuriline tehnika. Siis katsid kuntsnikud vaasipinna musta värviga, jättes paistma punased figuurid. 10 Pronkskunst V sajandiks levib pronkskunst Jooniast kogu Kreeka mandrile ja omandab seal suure tähtsuse. Seal luuakse pronksist valatud sõjavankreid, pronksist kaitserüüsid, sissegraveeritud kujutistega mitmesuguseid tarberiistu jne. Kivilõikekunst (glüptika) Nikerdistega kaunistatud kivi nimetatakse gemmiks . Enamasti oli kujutis kivisse lõigatud süvendatud kujul ja säärast kivi kasutati siis pitsatina. Vanemad gemmid ongi pärit V sajandist eKr. Mis puutub kujutistesse, siis eelistati algul jumalate ja kangelaste pilte, hiljem esinevad stseenid igapäevaelust, naised, noormehed, maadlejad, loomad, linnud, mõnikord ka portreed. Plastika
nõiduda ja haigusi ravida. Inimesed kes seda oskasid kutsuti tarkadeks või nõidadeks. Nad omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi. Loomadel ja inimstel oli kõige rohkem väge peas, südames, küüntes, hammastes. Loomade väe omastamiseks või enda kaitseks kanti kaaelas kas hambaid või kihvu. Hing oli inimese isikupära kandja. Surma puhul lahkus hind kehast jäädavalt, magamise ajal ainult ajutiseks. Surnule pandi hauda kaasa töö- ja tarberiistu ning toitu. Setudel on siiani komme viia hauale sööki-jooki. Hilissügisel, mihkli- ja mardipäeva vahel on hingede aeg, surnute hinged liikusid ringi ja nende kostitamiseks kaeti pidulik laud. Tänapäevalgi tehakse seda mõndades peredes. Kõikjal esines veel teatud vaime ja haldajaid, kes asustasid vett, metsa ja kodu. Pärnu- ja viljandimaal oli tuntud koduhaljas TÕNN, setudel seisis aga viljasalves PEKO. Kuna koduhaljad oli tähtsal kohal vaadeldi neid kui väikejumalaid
veerandil p. Kr. (aluseks on võetud materjalid, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad) Kiviaeg Aeg Vanem kiviaeg Esimeste inimeste kujunemine-Põhja-Euroopas jääaja lõpuni. Inimasutust veel Paleoliitikum ei tunta. Keskmine kiviaeg Eestis IX aastatuhandest e. Kr.-V aastatuhandeni e. Kr. Töö- ja tarberiistu Mesoliitikum valmistati kivist, sarvest ja luust. Noorem kiviaeg V aastatuhat e. Kr.-II aastatuhat e. Kr. Materjalid samad kuid paremini Neoliitikum töödeldud ja täiustatumad töö-ja tarberiistad. Pronksiaeg II aastatuhat (keskpaik)V sajand e. Kr. Levisid pronksesemed. Kasutati edasi ka kivi-ja luud. Rauaaeg V sajand e. Kr.-XIII sajandi algus
esimesel veerandil p. Kr. (aluseks on võetud materjalid, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad) Kiviaeg Aeg Vanem kiviaeg Esimeste inimeste kujunemine-Põhja-Euroopas jääaja lõpuni. Inimasutust veel Paleoliitikum ei tunta. Keskmine kiviaeg Eestis IX aastatuhandest e. Kr.-V aastatuhandeni e. Kr. Töö- ja tarberiistu Mesoliitikum valmistati kivist, sarvest ja luust. Noorem kiviaeg V aastatuhat e. Kr.-II aastatuhat e. Kr. Materjalid samad kuid paremini Neoliitikum töödeldud ja täiustatumad töö-ja tarberiistad. Pronksiaeg II aastatuhat (keskpaik)V sajand e. Kr. Levisid pronksesemed. Kasutati edasi ka kivi-ja luud. Rauaaeg V sajand e. Kr.-XIII sajandi algus
alistuksid. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmisel. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda, ringi liikuda ja asuda vahel isegi tesie olendi sisse. Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Üldiselt arvati, et peale suma hing jätkab elu lihtsalt oma uues kodus hiies või kalmistul. Tähtsal kohal oli usk hauatagusesse ellu. Surnule pandi hauda kaasa peale ehete veel töö- ja tarberiistu, relvi ning toitu. Sööki-jooki viidi kalmule veel hiljemgi, kui seal peeti mälestussööminguid. Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu ja käekäiku. Mihkli- ja mardipäeva vahel oli hingede aeg. Surnute hinged liikusid siis ringi ja võisid tulla kodu külastama. Põletamismatused usuti, et nii vabaneb hing kiiremini kehast. Loodusobjektidesse lähtuti seisukohalt nagu mina talle, nõnda tema mulle. Seepärast suhtuti loodusobjektidesse sõbralikult ja heatahtlikult
probleemiga kokku puutunud laste vanemad olid pannud enne tähele oma lapse kalduvusi. Laste vasakukäelisuse pärast võivad tekkida sügavad konfliktid vanemate vahel. (Meyer, 1998, lk 84) Vasakukäeliste inimeste elu kergendamiseks on avatud erinevates Euroopa riikides (Saksamaa, Austria, Sveits, Taani, Suurbritannia) ning ka Ameerika Ühendriikides ja Austraalias kauplusi vasakukäelistele. Seal pakutakse peamiselt majapidamises vajaminevaid esemeid ja tarberiistu, aga ka koolis ja tööl kasutatavaid esemeid, mis on konstrueeritud vasaku käega käsitsemiseks. (Meyer, 1998, lk 89) 13 2 UURIMISTÖÖ METOODIKA Uurimistöö esimesed osad on koostatud erinevate allikate alusel. Uurimistöö empiirilises osas kasutati kvalitatiivset uurimisviisi, kus andmed saadi intervjuude kaudu. Uuringu läbiviimiseks kombineeriti kvantitatiivsest ja kvalitatiivset metoodikat. Kvalitatiivne
Kuid nende kahe perioodi vahel esiajaloolise ja Püramiidide ajastu said populaarseks veel muudki hauatüübid. Primitiivselt kaevatud hauad muutusid hiljem täisnurkseteks shahtideks kambriteks, millel olid hauapanuste säilimiseks kõrvalkambrid. Esimese dünastia vaarao maeti suurde ristkülikukujulisse tellistest hoonesse, kus oli mitu väljastpoolt ligipääsmatut ruumi. Ühte neist ruumidest asetati kuninga keha, teistesse kanti aga hulk ohvriande ja tarberiistu. Lõpuks pidi haud ka väljastpoolt nähtav olema: see varustati piirmüüriga ja täideti ehitusmaterjaliga, nii et tekkis omalaadne pikliku tellise kujuline hauamonument. See kõik oli vaid esiajaloolise matmiskombe viimistletud variant. Väljas liigendasid haudehitist uksekujulised nishid. Arvati, et nende kaudu sai surnud kuninga ka tulla ja minna vastavalt oma soovile. Esmalt paigaldati näilik uks, mis kandis surnu nime ja manavormeleid. Hiljem ehitati selle ukse taha ka vastavad ruumid
Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda, surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Üldiselt arvati, et hing jätjab elu lihtsalt oma uues "kodus"- hiies või kalmistul. Valitses ka uskumus, et surnud inimese hing võib siirduda putukatesse ja seepärast oli keelatud tappa "hingeloomi", nagu mardikad,ämblikud, sipelgad jne. Tähtsal kohal oli usk hauatagusesse ellu, surnule pandi hauda kaasa peale ehete veel töö- ja tarberiistu,relvi ja toitu. Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu ja käekäiku. Hilissügisel, mihkli- ja mardipäeval oli hinged aeg, surnute hinged võisid vabalt liikuda ja tulla kodu külastama. Hingede aeg pidi olema vaikne aeg, mil ei tohtinud lärmitseda, see võis pahandada hingi. Animism (ladina keeles animus hing, vaim) on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. Muinaseestlaste elu oli väga tihedalt
Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda, surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Üldiselt arvati, et hing jätjab elu lihtsalt oma uues "kodus"- hiies või kalmistul. Valitses ka uskumus, et surnud inimese hing võib siirduda putukatesse ja seepärast oli keelatud tappa "hingeloomi", nagu mardikad,ämblikud, sipelgad jne. Tähtsal kohal oli usk hauatagusesse ellu, surnule pandi hauda kaasa peale ehete veel töö- ja tarberiistu,relvi ja toitu. Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu ja käekäiku. Hilissügisel, mihkli- ja mardipäeval oli hinged aeg, surnute hinged võisid vabalt liikuda ja tulla kodu külastama. Hingede aeg pidi olema vaikne aeg, mil ei tohtinud lärmitseda, see võis pahandada hingi. Animism (ladina keeles animus hing, vaim) on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. Muinaseestlaste elu oli
Kr.) ja Kunda asula (VII at e.Kr.). Asulad rajati veekogude äärde, kus oli võimalik kala püüda ja küttida veekogu äärde jooma tulnud loomi. Samuti oli mööda jõgesid liikumine kergem kui raskestiläbitavates metsades. Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades, mis olid pealt kaetud okste, nahkade, puukoorte ja talvel ka mätastega. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle. Töö- ja tarberiistu valmistati luust, sarvest ja kivist. Kivimitest kasutati kõige enam tulekivi ja kvartsitükke. Kivikirved ja talvad olid ebakorrapärased ja lihvitud ainult teraosalt. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele. Kalmistutelt leitud luude antropoloogiline analüüs näitab valdava osa elanike europiidsele päritolule. Kunda kultuuri asukaid võib pidada üheks komponendiks eesti rahva pikas kujunemisloos. · NEOLIITIKUM E NOOREM KIVIAEG (V at e.Kr. II at keskpaik e.Kr
o Kõige informatsiooni rikkam on muidugi Henriku Liivimaa kroonika. o Muinasaja periodiseerimine- kivi-, pronksi- ja rauaaeg. o Paleoliidikum- vanem kiviaeg- algas I inimeste kujunemisega ja lõppes jääajaga. Sellest ajast me veel inimisasustust ei tunne. o Mesoliitikum e keskmine kiviaeg- eestis IX at eKr kuni V at eKr- kus valmistati töö ja tarberiistu kivist, sarvest ja luust. o Neoliitikum- e noorem kiviaeg Vat eKr kuni Iiat keskel eKr- kus töödeldi paremini eelmise ajastu asju ja kasutusele tulid savinõud. o Pronksiaeg- II at keskpaik kuni Vsaj eKr- eestis levisid pronksesemed- kuna meil vaske ja inglistina ei leidu kasutati imporditud pronksiriistade kõrval edasi kivist ja luust esemeid. o Varane rauaaeg Vsaj eKr kuni I saj pKr.
annaabi.ee 
