Ajalugu, Muinasaeg Eestis (2)

Ajalugu, Muinasaeg , Eesti
Mis toimus Eesti alal enne muinasaja algust?
Enne muinasaega Eestis inimasustus puudus. Kohata võis veel mõnda mammutit või karvast ninasarvikut. Aeg ajalt võis siia sattuda ka mõni põhjapõtru jälitav küttide salk , aga seni pole neist kindlamaid jälgi leitud.
Kuidas periodiseeritakse Eesti muinasaeg? (nimi, tähendus, aeg)

• Kiviaeg
  
  • Paleoliitikum e. vanem kiviaeg (esimeste inimeste saabumine - jääaja lõpp)
    

Sellest ajast me Eestis inimasustust ei tunne

• Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (VIII a.t. keskpaik - IV a.t. II veerand)
  

Töö- ja tarberiistu valmistati kivist, sarvest ja luust .

• Neoliitikum e. noorem kiviaeg (IV a.t. II veerand – II a.t. keskpaik)
  

Võeti kasutusele savinõud ning töö- ja tarberiistu täiustati.

• Pronksiaeg
  
  • Pronksiaeg (II a.t. keskpaik – VI sajand eKr)
    

Eestis levisid pronksesemed, kasutati ka kivi ja luud

• Rauaaeg
  
  • Varane rauaaeg (VI sajand eKr – I sajand pKr)
    
  • Vanem e rooma rauaeg (I sajand pKr – V sajandi keskpaik)
    
  • Keskmine rauaaeg (V sajandi II pool – VIII sajandi lõpp)
    
  • Noorem rauaaeg (IX sajand – XIII sajandi algus)
    

Eesti kiviaja iseloomustus. (Mis toimus kiviaja?)
Kestis u 9000 kuni 180 eKr. Pulli on vanimasulakoht. Tööriistad oli valmistatud kivist ( tulekivi , talb), luust, sarvest ja puust. Tähtsal kohal oli jaht .
Milliste elatusaladega ja milliseid tööriistu kasutasid kiviaja inimesed eestis – sarnasused ja erinevused?
Kiviaja inimeste töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest ja puust. Inimesed pidasid jahti metsloomadele (enim õnnestus tabada põtru ja kopraid).
Millised muutused leidsid aset metalliaja alguses?
Eestis selle ajastu esimene pool mingit murrangut kaasa ei toonud. Siinses looduses puudusid pronksiks vajalikud vask ja inglistina . Pronksesemed olid esialgu liiga kallid, et neid mujalt hankida. Pronksaja keskel hakati asulaid piirama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. Pronksiaja teisel poolel oli peamiseks elatusalaks karjakasvatus . Kasutusele tuli ader.
Miks hakati linnuseid ehitama? (erinevad linnusetüübid ja kasutusotstarve)

• Eestis muutusid olud rahutuks ja kaitseks hakati ehitama linnuseid.
  
• Mägilinnus – rajati üksikule looduslikult kaitstud künkale. Madamal paiknes asula.
  
• Neemiklinnus – püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Kahest küljest ka otsast oli hästi kaitstud. Teisele otsale rajati kunstlik vall.
  
• Kalevipoja säng – rajati voortele, külgedelt hästi kaitstud.
  
• Ringvall-linnus – ümber kogu linnuseõue rajati kõrge kunstlik vall.
  

Kirjelda eestlaste arengutaset muinasaja lõpul. (vt. tabelit)
Maaharimine oli peamine tegevusala . Oli kasutusel kolmeviljasüsteem. Tuli kasutusee ader. Käsitöös valmistati vajalikke töö- ja tarberiistu, ehitisi, rõivaid, liiklusvahendeid. Olid suured rauatootmiskeskuses Virumaal ja Põhja-Saaremaal. Muinasaja lõpul läksid moodi hõbeehted. Valmistati savinõusi. Kaubandus: kaubitseti liivlaste, soomlaste, karjalaste, vadjalaste ja balti rahvastega. Eestit läbis kaubatee. IX – XI levis rahana hõbe. Eluolu: elati maal palkhoones. Vilja kuivatati rehetoas (kujunes rehielamu). Eestis oli sumb -, rivi- ja hajakülad. Riiklik tase: oli varanduslik ebavõrdsus. Eestis oli 45 kihelkonda ja 8 maakonda. Peeti rahvakoosolekuid. Ülikud ja rikkamad oli kihelkondade vanemad. Sõjandus: suhted naabritega olid enamjaolt rahumeelsed. XI sajandil rajati suuri võimsaid ringvall-linnuseid. Põhi väeüksuseks oli malev (ratsa- ja jalamehed ).
Eestlaste muinasusundi iseloomulikud jooned.
Eestlastemuinasusund oli loodususund (uskumused, kombed, rituaalid, mille sisuks on inimese ja loodus vahekord ) Põhielemendiks oli vägi. Inimesed, kes loitsisid, nõidusid või oskasid haigusi ravida, nimetati tarkadeks.Inimese isikupära kandja – hing. Usuti hauatagusesse ellu. Elus ja eluta loodust hingestati – animism . Eestlastel ei olnud selgepiirilisi jumalaid, küll aga mainitakse eestlaste jumalat Tarapitat, keda ka lahingus appi hüüti. Eestlaste pühapaikadeks olid hiied , ehk pühad puudesalud, allikatel aga on eriline raviv vägi; eestlased olid ebausklikud, kanti amulette, loeti loitse, ohverdati loomi ja ka inimesi.
Miks algas muistne vabadusvõitlus? (kirjelda tähtsamaid lahinguid ja nende tulemusi)
1208 sügis – Muistse Vabadusvõitluse algus Eestis
1210 – Ümera lahing, eestlaste võit
1217 veebruar – sakslased tungisid Otepää linnusesse ja said eestastelt lüüa
1217 21.09 – Madisepäeva lahing, mis oli eestlastele raskeks kaotuseks.
1224 – Tartu vallutati ja kogu Mandri-Eesti jäi võõrvõimu alla.
1227 – Saaremaa alistati ja lõpeb eestlaste muistne vabadusvõitlus
Miks eestlased muistses vabadusvõitluses alla jäid?

• Vastased olid ülekaalus
  
• palju vallutusretki
  
• Eestis oli liiga vähe sõjamehi et vastu panna kõikidele riikidele. Sõjameestel ei olnud väljaõpet ja puudusid sõjapidamise kogemused.
  
• Eestlastel oli vähe edukaid lahinguid, mis oleks tõstnud motivatsiooni ja usku sõja võitu.
  

Igal maakonnal oli oma juht, kes tahtis ise hakkama saada, isegi ilma naabermaakonna abita. Selline uhkus ja enesekindlus viis aga lahingutes kaotusteni.