Eesti muinasaja eri perioodidel (0)

Arutlege, millised olid eestlaste peamised tegevusalad muinasaja eri perioodidel ja kuidas need muutusid. Mil moel muutus asustus muinasajal?
Jrk
Periood
Oskused
Peamised tegevusalad
Asustus
1.
Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (u 9000-5000 eKr).
Töö- ja tarberiistu valmistati kivist, luust , sarvest ja puust. Kasutati tulekivi /kvartsi väikeste tööriistade tegemiseks. Luudest ja sarvadest valmistati nooleotsi, ahinguid, harpuune, naaskleid jms.
Kalastamine , küttimine (mesoliitikumi teisel poolel ka hülgeküttimine), korilus (taimede, juurikate, marjade jne. korjamine )
Rajati asulaid veekogude (järvede, jõgede) lähedusse. Eesti esimene teada olev asula on Pulli asulakoht (kuulub Kunda kultuuri).
2.
Noorem kiviaeg ehk neoliitikum (u 5000-1800 eKr).
Keraamika kasutuselevõtt u 5000. a. Paiku eKr. Kammkeraamika kultuur u 4000. a. eKr. Jahi- ja tööriistad tublisti arenenumad. Nöörkeraamika kultuur u 3000. a. eKr.
Küttimine, korilus, kalastamine. Savist nõude valmistamine ja nende kaunistamine. Karjakasvatamise algus. Maaviljelusega tegelemine (aletamine).
Asulad olid endiselt enamasti järvede, jõgede läheduses. Mõned ka juba mererannal ja väikesaartel. Koonusekujulised püstkojad ning postidele tuginevad neljakandilised hooned.
3.
Vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr).
*Pole arheoloogiliselt põhjalikumalt uuritud.
Endiselt valmistati töö- ja tarberiistu kivist, sarvest, luust ja puust aga rohkem arenenud. Puudusid vajalikud vase- ja tinamaagid. Olid üksikud esemed uhkustamiseks.
Küttimine, korilus, kalastamine, keraamika, loomakasvatus , tegeleti maaviljelusega.
Vanimad esemed Võrtsjärve lähedalt Kivisaarest.
4.
Noorem pronksiaeg (u 1100-500 eKr).
Pronksi tooret toodi Skandinaaviast. Pole võimatu, et osa toodangut viidi läände müügiks tagasi.
Peamine elatusalaks kujunesid maaviljelus ja karjakasvatus . Kalandus, küttimine ja alepõllundus sisemaal .
Jagunenud kaheks regiooniks: sisemaaks ja rannikupiirkonnaks.
Kindlustatud asulad Saaremaal (Asva, Ridala, Kaalis) ja Põhja-Eesti rannikualadel . Nelinurksed palkelamud. Hakkas kujunema üksiktaluline asustus.
5.
Eelrooma rauaaeg (u 500 eKr- 50 pKr).
*Vanem rauaaeg
Jätkusid mitmed pronksiagsed traditsioonid, valmistati sama tüüpi esemeid. Toodi sisse esimesed raudesemed, mis olid küllaltki kallid. Võeti kasutusele soorauamaak, rauasulatus kohad.
Uued põllusüsteemid, paistavad silma korrapärasusega. Karjakasvatus, kalandus.
Jätkus üksiktaluline asustus, süvenes varanduslik ebavõrdsus. Esile kerkisid jõukamad talud . Rajati linnuseid, mida kasutati episoodiliselt võimuvõitluste ajal.
6.
Rooma rauaaeg (u 50-u 450 pKr).
*Vanem rauaaeg
Oma rauast valmistati küllalt kvaliteetseid tööriistu, mis omakorda soodustas põllumajanduse arengut. Käsitöö arenes jõudsalt, hakati valmistama keerulisemaid ehteid .
Peamine elatusala oli kindlalt põlluharimine koos karjakasvatusega.
Kauplemine omatoodanguga.
Peamiselt ranniku-Eestis, mida peeti arenenumaks regiooniks.
7.
Keskmine rauaaeg (u 450-800)
Ribapõllud, künnipõllundus.
Põllundus, karjakasvatus, kauplemine.
Hoogsam linnuste rajamine (mägi- ja neemiklinnused). Hakkasid kujunema külad. Ühiskonna suurem kihistumine .
8.
Viikingiaeg (u 800-1050).
*Noorem rauaaeg
Kõrgel tasemel maaharimine ,
Kauplemine, rüüsteretketel käimine.
Asulad tihenesid, tuli kaitsta ennast rüüstajate eest.
9.
Hilisrauaaeg (u 1050-1200)
*Noorem rauaaeg
Arenes välja kolmeväljasüsteem (ühel suvivili, teasel talivili ja kolmas oli kesaks). Vajalike asju valmistati igas peres oma jõududega. Virumaal ja Põhja-Saaremaal rauatootmiskeskused. Keerulisematel aladel omaette meistrid (nt. relvasepad , ehtemeistrid, hiljem juba ka hõbesepad).
Peamine tegevusala maaharimine (nisu, kaer, oder , talirukis, herned ,oad). Maad arvestati adramaades . Loomapidamine ( hobused , lehmad , lambad jne.). Väiksemal määral ka küttimine ja kalastamine. Metsamesindus – tarvitati kui ainsat magusainet. Vahetus- ja vahenduskaubandus.
Rahvaarv kasvas ja asustus tihenes jõudsasti. Muinasaja lõpul elas Eestis ca 150 000 inimest. Asustamata vaid soisem edalaosa, mõned saared ja mererannik. Elati suitsutubades. Tekkisid sumbkülad, ridakülad ja hajakülad. Kihelkondande ja maakondade tekkimine. Varanduslik ebavõrdsus suur. Loobuti väiksematest linnustest ja rajati võimsamad ringvall- linnused .