50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-05-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kirsitsakuhhin
Õppematerjali autor
Rannikualasel oli põhiline maaharimisviis künnipõllundus, sisemaal alepõllundus. Mere tagant toodi nii pronksi kui ka pronksesemeid, sealt sai mõjutusi matmiskombestik ja ehk tuli isegi inimesi. Eestis toona kasutatud esemete hulgas on rohkesti Läti, Leedu ja Ida-Preisi alade importi ning sealt on lähtunud väga selge ja tugev mõju ehtevormidele. Pronksiajal elas Eestis umbes 20 000 inimest. Eel-Rooma rauaajal jätkus üksiktaluline asustus ja süvenes varanduslik ebavõrdsus. Noorema pronksiaja teisel poolel hakati ehitama ka nelinurkse põhi- plaaniga tarandkalmeid. Varased tarandkalmed koosnesid kivi- müüridest, mis piirasid sageli vaid meetri või paari laiuseid alasid. Selliseid kalmeid ehitati kas kivikirstkalmete kõrvale või ka omaette matmispaigana. Surnud asetati tarandimüüride vahele. Rooma rauaajal kujunesid välja nn tüüpilised tarandkalmed, mille suurematest kividest laotud müürid moodustasid tavaliselt mõne
Võrdleva keeleteaduse andmed sugulaskeelte arengust, laensõnade päritolust jms võimaldavad teha oletusi hõimude ja rahvaste varasematest rändamistest ja kokkupuudetest teist keelt kõnelenud rahvastega. Mõningaid teateid muinasajast eestimaal pakuvad ka naabermaade kirjalikud ajalooallikad. Vanem kiviaeg e paleoliitikum algas inimese kujunemisega ja lõppes Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg e mesoliitikum u 9000 5000 a eKr. Noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000 1800a eKr, algas savinõude kasutusele võtuga. Vanem pronksiaeg u 1800 1100a eKr, noorem pronksiaeg 1100500 eKr. Eelrooma rauaaeg u 500 eKr50 pKr, rooma rauaaeg 50 450pKr, viikingiaeg u 8001050, hilisrauaaeg 10501200 pKr. Keskmine kiviaeg. IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asula on kõige vanem teada olev inimeste elukoht Eestis. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on ühendatud teatud
Ajaliselt moodustab muinasaeg valdava Eesti ajaloost. Muinasaja periodiseerimine: Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud peamiste töö- ja tarberiistade materjalid. Sellest lähtudes eraldatakse kivi,-pronksi,-rauaaeg, need omakorda jaotatakse ka alaperioodideks ehk vanem,- keskmine,- ja noorem kiviaeg . Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga. ( Eestis siis inimesi ei olnud ) Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum on meil dateeritud ajavahemikku u 9000- u 5000 aastat eKr. Noorema kiviaja ehk neoliitikumi ( u 5000- u 1800 aastat eKr ) alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu, paljudes teistes maades aga üleminekut viljelusmajandusele. Eesti pronksiajas eristatakse vanemat ( u 1800- u 1100 eKr ) ja nooremat pronksiaega ( u 1100- u 500 eKr) Rauaaega jagatakse Eestis vastavalt esemetüüpide , matmiskommete ja tegevusalade
Jääeg: päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutus, mitmesugused protsessid atmosfääris ja teised loodusnähtused. Vanem kiviaeg: paleoliitikum algab inimese kujunemisega, lõpeb P-Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg: mesoliitikum 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg: neoliitikum 5000-1800 eKr, Eestis alguse tunnuseks savinõude kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajand. Rauaaeg: vanem rauaaegu: eelrooma (500eKr-50pKr), rooma(50-450pKr) Noorem rauaaeg: viikingiaeg(800-1050), hilisrauaaeg (1050-1200) KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem.
Asulakohad rajati veekogude äärde. Keskmise kiviaja teisel poolel asustati Mandri-Eesti vahetu rannikuvöönd ja saared. Saared asustasid peamiselt hülgekütid. Kekmise kiviaja inimesed elatasid end küttimisest, kalapüügist ja korilusest. Leitud tolle aegsete haudade järgi võib järeldada, et juba siis usuti hauatagusesse ellu. Haudates on leitud igasuguseid tööriistu ja süüa, mis on kadunule kaasa antud teiselepoole ilma. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum kestis umbes 5000-1800 aastat eKr. Neoliitikumi alguseks loetakse keraamika ilmumist meie alale. Sai alguse Narva kultuur, mis sai nime Narva läheduses leitud leidude järgi. Narva kultuur oli otseses arengupidevuses keskmise kiviaja Kunda kultuuriga. Sarnane oli neil aegadel nii majandus- ja asustusviis. Iseloomuliku kammilaadse templiga tehtud ornamendi järgi savinõudel nimetatakse seda perioodi tüüpiliseks kammkeraamika kultuuriks. Surnud maeti sageli eluasemete juurde või isegi nende
Neoliitikumi alguse kriteeriumid Nö traditsioonilisteks kriteeriumideks üleminekul neoliitikumi on põllumajanduse algete ilmumine. Põhjamaade puhul ei saa seda kriteeriumi aga enamasti arvestada. Seetõttu on peetud oluliseks ka keraamika või näiteks lihvitud kiviriistade kasutuseletulekut. Eestis ongi valitud kriteeriumiks keraamika ilmumine. Arvatakse, et algeline põllumajandus võis esineda juba mesoliitikumi lõpul, meil sai see domineerivaks majandusharuks aga alles pronksiaja teisel poolel (ca 1000 ema). Ka loomi võidi pidada hoopis varem näiteks Rootsist on teateid kiviaja asulatest, mille majandus põhines ilmselt seakasvatusel. VARANEOLIITIKUM (5000-4000 ema) NARVA KULTUUR Eestis levis varaneoliitikumis Narva kultuur. Selle põhiliseks tunnuseks oli nn Narva tüüpi keraamika. Need olid üsna suured pooliku muna kujulised potid, vahel ka liuataolised kausikesed, mida iseloomustas nõrk põletus, koostises oli savi segatud kivipurru või kruusaga
1 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus U 8000 eKr Euroopa igapäevane hakkas elu muutuma. Protsessi käigus asendas viljelusmajandus traditsioonilise küttide-korilaste eluviisi. Algus Kagu-Euroopas. Euroopa viljelusmajanduse areng ei olnud isoleeritud, vaid sõltuv mujal toimunust. Va väikeseseemneline algnisu, ei kasvanud Euroopas ühtegi neoliitikumis kasvatatud teravilja. Suhteliselt sama lugu ka koduloomadega: veis ja siga olid oma metsikus vormis ka Euroopas kättesaadavad
3. saj Rooma ipmeeriumit iseloomustasid sagedased riigipöörded, kus senatiaristokraatiast pärit keisrid asendusid sõdurkeisritega. Nt oli korraga võimul 31 keisrit (väejuhti). Segedustele tegi lõpu Diocletianus, kes lõi tava, et korraga valitsevad riiki 2 keisrit (idas ja läänes). Tema järglaseks oli Constantinus Suur, kelle ajal toimusid 2 olulist muudatust: 1) legaliseeris ristiusu Rooma riigis, 2) rajas uue pealinna Konstantinoopol. Suur rahvasterändamine ja Lääne- Rooma riigi lõpp Hunnide edasiliikumine pani omakorda aluse germaanlaste retkele, mida tuntakse suure rahvasterändamisena. Germaanlased seadsid end Rooma sisse nagu liitnastena ja peagi valitsesid nad juba kogu Lääne- Roomat. Lääne- Rooma riigi lagunemise põhjused: 1) 4. saj algas suur rahvasterändamine, kui hunnid tungisid Euroopasse, 2) sõjaväkke võeti mitteroomlasi e barbareid, kes tegid seal barjääri. Vanaaja ja Lääne-Rooma riigi lõpp 476. aastal. AJALOOLISED ISIKUD:
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid