Ajalugu, kontrolltööks kordamine (0)

MÕISTED
Kiviaeg 8. aastatuhat -2.a.t.e.Kr

• Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (8.a.t.-4.a.t e.Kr). Töö-ja tarberiistu valmistati kivist (tulekivi ja kvarts ), sarvest, puust, nahast ja luust . Elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades. Tegeldi küttimise ja kalastamisega.
  
• Neoliitikum e. noorem kiviaeg (4.a.t.-2.a.t. e.Kr). Kasutati edasi kivist, luust, puust ja sarvest esemeid. Need olid nüüd paremini töödeldud, samuti ilmusid uued täiustatumad töö-ja tarberiistad. Võeti kasutusele savinõud. Tegeldi küttimise, kalapüügi, algelise loomakasvatuse ja maaviljelusega.
  

Pronksiaeg (2.a.t.- 6.saj. e.Kr) Eestisse levisid pronksesemed. Kuna meil pronksiks vajalikku vaske ja inglistina ei leidu, siis kasutati siin üksikute imporditud pronksriistade kõrval edasi valdavalt kivi-, sarv - ja luuesemeid. Asulaid hakati kindlustama. Peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus (lambad, kitsed , veised), kõrvalalaks oli maaviljelus , elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Arenes kaubavahetus ülemeremaadega.
Rauaaeg 6.saj. e.Kr- 13.saj. p.Kr

• Varane rauaaeg (6.saj.e.Kr- 1.saj. p.Kr). Eestisse levis naaberaladelt üksikuid raudesemeid . Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja tõrjuda. Esialgu jätkus elu kindlustatud asulates. Tegeldi põhiliselt karjakasvatusega, säilisid tihedad sidemed ülemeremaadega. Levis aletamine ja söödiviljelus. Inimesed muutusid paiksemaks Hakati rajama maapealseid kalmeehitisi -kivikirstkalmeid. Levisid ka väikeselohulised kultusekivid . Õpiti ise rauda tootma ( soorauamaak ).
  
• Vanem rauaaeg e. rooma rauaaeg.(1.-4.saj. p.Kr.) need sajandid olid eesti hõimudele suureks tõusuperioodiks. Peamisteks elatusaladeks oli põlluharimine ja karjakasvatus. Puhkes õitsele käsitöö (metallitöö). Tegeldi kaubandusega (Rooma). Levisid tarandkalmed.
  
• Keskmine rauaaeg (5.saj.-8.saj p.Kr) Olud Eestis muutusid rahutuks. Hakati ehitama linnuseid. Maeti sageli edasi vanadesse tarandkalmetesse. Kalmetesse hakati panustena lisama ka relvi . Elavnesid taas sidemed ülemeremaadega (viikingid).
  

• Noorem rauaaeg (8.saj.- 13.saj. p.Kr) Peamiseks tegevusalaks oli maaharimine ( oder , talirukis). Maa suurust määrati adramaades . Levis kolmeväljasüsteem. Tegeldi ka loomapidamisega (veised, hobused , lambad, sead), küttimisega, kalapüügiga ja metsmesindusega. Käsitööaladest olid välja kujunenud raua tootmine ja töötlemine, hiljem ka savinõude valmistamine. Tegeldi vahetuskaubandusega. Tänu soodsale asendile Läänemere lääne-ja lõunaranniku ning Venemaa linnade vahel tegeldi edukalt ka vahenduskaubandusega. Valdavalt elati maal, elamuks hakkas kujunema rehielamu . Talud moodustasid küla, teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna(45),välisohu tõttu olid kihelkonnad liitunud maakondadeks(8). Muinas-Eestis polnud veel tekkinud seisuslikku ühiskonda, kuigi võis juba eristada vabasid kogukondlasi, kõrgema ühiskondliku positsiooniga vanemaid ja trääle e. orje, kes olid naabermaadest pärit sõjavangid. Eestlased säilitasid muinasusu.
  

Arheoloogiline kultuur-ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust ning nende asukate etnilist ühtekuuluvust.
Kammerkeraamika kultuur- jõudis Eestisse neoliitikumis umbes 3300 a. paiku e.Kr.
Eestisse jõudis paremini valmistatud savinõude tüüp. Nende välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega, mis tehti kammi meenutava riistaga (sellest ka kultuuri nimetus). Tegeldi küttimise ja kalastamisega. Töö-ja tarberiistade valmistamisoskused olid varasemaga võrreldes tublisti arenenud. Surnud maeti asula territooriumile, isegi elamu põranda alla. Surnule pandi kaasa mõni noake, kõõvits ja ehteid . Selle kultuuri elanikud olid arvatavasti pärit idast, nad olid mongoliidset rassi . Neid peetakse läänemeresoome rahvaste eelkäijateks.
Venekirveste kultuur- Umbes 2500 aasta paiku e.Kr .(neoliitikumis) jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. Uutele hõimudele olid iseloomulikud veel nöörjäljenditega savinõud ja matmiskombed ( maasse kaevatud haudadesse asetati surnu külili, tugevasti kägardatud asendis, kaasa pandi luuesemeid). Tegeldi algelise loomakasvatusega ja maaviljelusega. Elanikud olid europiidset rassi ( indoeurooplased ). Olid arvatavasti balti hõimude eelkäijad.
Aestid- Rooma geograafide ja ajaloolaste poolt kirjeldatud Läänemere rannikul elavad rahvad - arvatavasti balti hõimud (võibolla loeti nende hulka ka eestlaste esivanemad ).
Fennid - Rooma geograafid ja ajaloolased nimetasid nii soomlasi . (võibolla loeti nende hulka ka eestlaste esivanemad).
Tðuudid- Nii nimetati Vene kroonikates eestlasi ja mõningaid teisi ida pool Peipsit elanud läänemeresoomlasi.
Aletamine- algeline maaharimisviis, mille käigus kasutatakse maad mõnda aega, kuni see muutub viljatuks, siis lastakse maa-ala võssa kasvada. Paari aasta pärast kasvanud võsa raiutakse ning põletatakse ja maad saab jälle kasutada.
Alepõllundus- põlluharimisviis, kus kasutatakse aletamist.
Söödiviljelus- maaharimisviis, mille käigus kasutatud maa jäeti sööti, kasutades seda vahepeal karjamaana. Loomasõnnik väetas põldu ja mõne aasta pärast võis põllu jälle üles harida.
Kolmeväljasüsteem- põlluharimises kasutatav maakasutusviis, mille puhul põllu ühel osal kasvab talivili, teisel suvivili ja kolmas osa on kesas.
Adramaa- sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga.
Viikingiaeg - aastail 800-1050 p.Kr. Suhted Skandinaaviaga tihenesid. Eesti jäi viikingite Bütsantsi ja Idamaadesse viivate kaubateede vahetusse lähedusse. Ja nõnda jõudis siia araabia hõbemünte kui ka meretaguste meistrite sepistatid odaotsi ja mõõku. Sellel ajal tegid viikingid sõjakäike Eestisse.
Linnus- muistne kaitseehitus, mis koosneb muldkehast ja puutarast (mägilinnused, neemiklinnused , Kalevipoja sängi tüüpi linnused , ringvall-linnused).
Rehielamu-palkidest hoone, mis oli eestlastele iseloomulik nii elu-kui tootmishoone . Jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Kuna vili meie laiuskraadil ei jõua tavaliselt põllul valmida, siis kuivatati teda ahjuga toas ehk rehes.
Kihelkond- haldusüksus, mille moodustasid teatud piirkonna külad.(13.saj.Eestis 45)
Maakond- haldusüksus, mille moodustasid liitunud kihelkonnad.(13.saj.oli.Eestis 8 mk.-Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa , Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala).
Animism- uskumus , mis käsitleb kogu meid ümbritsevat elavat ja eluta loodust hingestatuna
NIMED
Pulli asula- asub Sindi lähedal Pärnu jõe ääres. On kõige vanem praegu teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. Pärineb 8.aastatuhande keskpaigast e.Kr (u. 7500a.e.Kr)
Kunda asula- Lammasmäe asula Kunda lähedal. Pärineb 7.aastatuhande keskpaigast e.Kr. (u. 6500a.e.Kr).Lammasmägi oli sellel ajal väike saareke madalaveelises Kunda järves.
Kunda kultuur-arheoloogiline kultuur, kuhu kuuluvad kõik Eesti mesoliitikumi asulad. Need asulad on Kunda asulaga samavanused või veidi nooremad ja sealsed leiud sarnanevad Lammasmäelt avastatutega