10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kristiina ..
Õppematerjali autor
venelaste ja latgalistega, kes korraldasid eesti aladel rüüsteretki. Eestlased vastasid neile samaga. Sel ajal oli oluline ka saarlaste tegevus, kes käisid tihti oma laevadega lääne pool rüüsteretkedel. Ühe röövretke käigus võidi maha põletada Sigtuna linn 1187. aastal, kuigi seda võisid teha ka kuralased või karjalased. Arvati, et Eesti ala esimesed inimesed olid suhteliselt pikad. Hiljem paistab kasv olevat vähenenud. Eesti pärit vanimate inimsäilmete järgi oli meeste keskmine pikkus sel ajal 164 cm ja naistel 157 cm. Keskmise kiviaja inimesed olid pika- või keskpealised, laia ja kõrge näoosa ning etteulatuva ninaga. Inimeste eluiga võis ulatuda harva üle 30–40 aasta. Seda tingisid nii haigused kui jahil ja omavahelistes konfliktides saadud vigastused. Taoliste küttide-kalurite-korilaste ühiskondade analüüsimise põhjal võis konfliktide tõttu surra isegi kuni veerand rahvastikust.
Aravete Keskkool Õpimapp Koostaja:----------- 11.kl Juhendaja:------ Aravete 2009 Kiviaeg Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu enamasti kivist.Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. Tööriistade vorm oli põhijoontes samasugune nagu praegustel tööriistadel. Tüüpilised on väikesed tulekivist riistad (mikroliidid, mida kasutati keerukamate tööriistade (näiteks saagide) osadena. Eristatakse väga väikestest teradest
KIVIAEG Kiviaeg jaguneb: Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg Neoliitikum ehk noorem kiviaeg Paleoliitikumist Eesti alal rääkida ei saa, kuna siin valitses siis alles jääaeg. Euroopasse jõudsid inimesed 40-35 000 aastat tagasi. Viimast jääaega nimetatakse Valdai ehk Weichseli jääajaks. Selle kõrgaeg oli 24-22 000 aastat tagasi. Eesti kohal oli sel ajal kuni 1,5 km jääd. Jää sulamine toimus järgukaupa, kujundades meie maastikku. Eestis võis olla asukaid ka enne viimast jääaega, jälgi pole neist aga säilinud. Küll on aga Kesk-Soomest Susiluola koopast leitud Eemi
1836. aastal avaldas taani õpetlane Chr. J. Thomsen Kopenhageni Rahvusmuuseumi näitusejuhi "Põhjamaade muististe teejuht", milles tegi ettepaneku, et kogud tuleks jagada vastavalt esemete valmistamise materjalile nendeks, mis pärinevad kiviajast, pronksiajast ja rauaajast. See jaotus võeti peatselt kasutusele kogu Euroopas ning see pani aluse muististe esimesele mõistusepärasele jaotusele nagu ka materjalide tõlgendamisele ja süstematiseerimisele. Hiljem jagati kiviaeg veel kaheks: paleoliitikumis ehk vanemaks ja neoliitikumiks ehk nooremaks kiviajaks, veelgi hiljem eristati mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg, kuid muinasaja jaotamine kivi-, pronksi- ja rauaajaks materjali alusel, millest ühel või teisel perioodil olid valmistatud tööriistad ja relvad, püsib kasutusel ka praegu. Sellist jaotust ei saanud küll rakendada Aafrikas, kus Saharast lõuna pool pronksi ei kasutatud ega Ameerikas, kus pronks oli
Inimese arengu määrasid evolutsioonitegurid: 1. pärilik muutlikkus, 2. geenitriiv, 3. geenisiire, 4. looduslik valik. Geenitriivi soodustas inimese eellaste karjaline eluviis ning geenisiirdeid nende ulatuslik rändamine uutele aladele. Alates 1960.-ndatest on liikidevahelisi geneetilisi erinevusi uuritud immunoloogiliste, biokeemiliste ja molekulaargeneetiliste meetoditega. Esimene põhjalikum uurimine inimese ja simpansi sarnasuse üle tehti 1975. a. Valkude primaarstruktuuri keskmine erinevus on 1% ja DNA unikaalsete järjestuste erinevus u 2%. Paleotseenis toimus imetajate lahknemine, kes evolutsioneerusid väga kiiresti. Ilmusid esimesed väikest kasvu ahvi eellased (luujäänuseid leitud ka Euroopast). Välja nägid nad nagu sabaga poolahvid. Neid peetakse juba primaatideks. U 4030 miljonit aastat tagasi arenesid nad kiiresti. Tegelikult erinesid need väikesed loomad ka ahvidest, kuid nad
a avaldas ta "Põhjamaiste muististe juhi", millest sai arheoloogia- alase kirjanduse klassika. Antiikluuletaja Lucretis aga oli sellise kolmeks jaotatud ajaarvamise oma poeemis juba varem välja pakkunud JENS JACOB ASMUSSEN WORSAAE (1821-85) - töötas samuti Kopenhaageni Ülikooli raamatukogus. Ta rändas palju ringi, kirjutas üldistavaid uurimusi Põhjamaade ajaloost. Ta oli võrdleva ajaloo rajaja - tegeles Thomseni kolmeks jaotatud ajalooarvestusega edasi, lisades alaperioodid (noorem, keskmine, vanem kiviaeg jne) JACQUES BOUCHER DE PERTHES (1788-1868) - prantslane, kes tegutses Abbeville lähedal. Ta armastas jalutada kruusakarjäärides ja turbarabades, ühel sellisel jalutuskäigul avastaski ühe vana asulakohta, kuna jäi paljastunud maapinna kihte vaatama. Ta on stratigraafia (kihtide teadus, joonestamine) rajaja. Oma uurimistööga pani ta paika vanima kiviaja (ajaliselt). AUGUSTUS HENRY PITT-RIVERS (1827-1900) inglane, kindral-major, kes oli relvafanaatik
Enamikus siiski ookrit. V panusterohkeid matuseid. Panused: merevaik, tulekivist nooleotsad, rohkesti kiltkivi; sageli keraamikat. Kalmistud kas asulas v pisut eemal. Maetud ka elamutesse. Ruhede jäänused, reejalased. Pikemad retked talvel, oli hõlpsam liikuda. Jääga kaetud veekogud, sood, rabad tasased pinnad, lihtne liikuda. Heinola reejalas: hiljemalt jääaja lõpul tunti rege, oli tarvitusel kogu kiviaja. Nii ühe- kui kahejalaselised reed. Mõnikord olid need reed üsna suured. Keskmine jalase pikkus 34 m. Vedas arvatavasti inimene v koer. Laadogast lõuna poolt on leitud veokoeraks sobinud koerte luid. Millal põhjapõder kodustama, pole teada: kas Siberi alal neoliitikumis, või pronksiajal või veel hiljem. Mitmesugused üleni lihvitud talvad. Savi-iidolid. Neoliitikumis kaljukunst. Vanimad u 4900 eKr, ent võivad pärineda juba varasemast perioodist. Esimene leiti 1911.a. Kirkkonummelt. Leidjaks Jean Sibelius. Tema leitu võib
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid