Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti enne ja pärast muistset vabadusvõitlust (5)

4 HEA
Punktid

Lõik failist

Eesti enne ja
pärast muistset vabadusvõitlust. Gertrud Vardja
10H
enne
sama
pärast
*kultuur
( haridus , kir-
jandus, arhitektuur)
*Kuna Eestis käisid regulaarselt Skandinaavia , Ojamaa ja Vene kaupmehed , siis polnud võimatu siin isegi mõne kiriku või kabeli olemasolu.
*mitmed kirjalikud allikad, millest tähtsaim on preester Henriku Liivimaa kroonika.
*elamuks oli palkidest hoone. Järkjärgult hakkas kujunema uinversaalne rehielamu .
*Kuna Eestis käisid regulaarselt Skandinaavia, Ojamaa ja Vene kaupmehed, siis polnud võimatu siin isegi mõne kiriku või kabeli olemasolu.
*mitmed kirjalikud allikad
*kirikute ja kloostrite ehitamine- põhiliselt gootistiilis.
*16. Saj algas usupuhastus, mis tõi kaasa esimeste eesti keelsete trükiste ilmumise . ( 1525 .a esimene oletatav trükis, 1535.a Katekismus)
* Bernt Notke ‘’surmatants’’
*oluline ajalooallikas ‘’ Liivimaa Provintsi kroonika’’
*Koos ristiusuga jõudsid Eestimaale ka taani, rootsi ja teiste läänekultuuride mõjud, mis aastasadade vältel jätsid eesti kultuuri sügava jälje.
*usk
*Muinasaja inimese vaimse elu tähtsaimaks koostisosaks olu usund .
* Ristiusk polnud tundmatu, mõjutusi võib näha mitmete kommete muutumises.(hakkas levima üha rohkem laibamatmise komme ).
*Kuna Eestis käisid regulaarselt Skandinaavia, Ojamaa ja Vene kaupmehed, siis polnud võimatu siin isegi mõne kiriku või kabeli olemasolu.
*ristiusk polnud tundmatu.
* ristiusustamine - muinasuks põimus katolikuusuga.
*16. Saj algas usupuhastus, mis tõi kaasa esimeste eesti keelsete trükiste ilmumise. (1525.a esimene oletatav trükis, 1535.a Katekismus)
* haldusjaotus
*Eestis muinasmaakonnad - Rävala, Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi, Alempois, Harju, Vaiga, Mõhu, Nurmekund, Virumaa ning Harju.
*Eesti lülitati Lääne- Euroopasse.
*Eesti territoorium jagati võõramaiste vallutajate vahel neljaks . Taani kuninga valdusesse langes Põhja-Eesti, mida hakati kutsuma Eestimaaks ehk Harju-Viruks. Sakslaste poolt vallutatud ülejäänud Eesti läks hakkas koos Läti aladega kandma Liivimaa nime. Viimane allutati vormiliselt Saksa- Rooma keisrile. Kujunesid välja üsnagi iseseisvad valdused - Tartu piiskopkond , Saare-Lääne piiskopkond ja Liivi orduriik .
*9 linna- Reval , Hapsal, Arensberg, Pernau, Fellin , Dorpat, Weissenstein, Narva, Wesenberg
*valitsemine
* XI-XII saj valdava osa rahvast moodustasid vabad inimesed, kes olid oma varanduslikult ja õiguslikult seisundilt enam- vähem võrdsed.Tähtsamad küsimused arutati ühiselt rahvakoosolekutel.
*Eraomanduse kasvuga kaasned varanduslik ebavõrdus. Rikkamateks said esmajoones küla- ja kihelkondade vanemad- arukamad ja mõjukamad mehed, kellel oli kõrgem ühiskondlik positisioon.
*suhted Liivimaa riikide vahel olid väga pingelised , eriti Taani ja ordu ja ordu ja piiskopkondade vahel.
*linnas oli võimuorganiks raad.
*majandus (põllumajandus, käsitöö, kaubandus)
*suur osa vajalikke töö- ja tarberiistu, ehitisi , rõivaid, liiklusvahendeid vamistati igas peres oma jõududega.
* Omaette käsitööaladeks olid kujunenud raua tootmine ja töötlemine.
*järjest ulatuslikumaks muutus meie esivanemate kaubitsemine lähemate naabritega.
*tegeldi peamiselt vahenduskaubandusega.
* leiud näitavad, et kaupade hinda arvestati hõbeda kaalu järgi.
*põlluharimisviisid ja tööriistad samad.
*tööriistad- poolvikat, kuuselatväke, raglid, vannasader, harkader , karuäke, konksader.
*Käsitöölistest väga olulisel kohal sepp .
*Olulisimaks majandusharuks oli põllumajandus, sellega tegelesid sisuliselt kõik väljaspool linna elanud inimesed, kes polnud aadlikud.Maakäsitöölisi oli vähe ja nad tootsid peamiselt enda ja kohaliku küla tarbeks. Maakäsitöölistest olulisim oli sepp. Maaelanikkond tasus ka enamiku maksudest.
*Oluliseks majandusteguriks keskaegses Eestis oli ka Hansa Liit, kuhu kuulus enamik linnadest. Kõige olulisemad kaubalinnad olid Tallinn ja Tartu, olulisel kohal olid veel ka Pärnu ja Narva kui transiidisadamad. Vana-Liivimaa olulisimaks kaubanduskeskuseks oli siiski Riia linn.
*Linnadest eksporditi peamiselt vilja ja lina, vahendati Venemaalt tulnud kaupu ning imporditi luksuskaupu ja soola.
* Linnas oli tähtis koht ka käsitöölistel. Kaupmehed olid koondunud gildidesse, käsitöölised vastavalt tegevusalale tsunftidesse. Tsunftikorraldus säilis eesti linnades kuni 19. Sajandini.

Eesti enne ja pärast muistset vabadusvõitlust #1 Eesti enne ja pärast muistset vabadusvõitlust #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 97 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gertuu Õppematerjali autor
võrdlus tabeli kujul

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
30
odt

10-klassi ajalugu: eesti-ajalugu

•irdmuistis-liigutatav •kinnismuistis-ei liigutata Ajalooline aeg- kirjalikud allikad- Läti Henriku Kroonika ~1220 Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest (u 9000 aastat eKr) kuni muistse vabaduse kaotuseni 12. Saj alguses pKr (sakslaste ja taanlaste vallutused). •On kõige vanem periood, oli aeg kus eestlased olid vabad. •Muinasaeg moodustab ajaliselt valdava osa kogu Eesti ajaloost. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227– esimene suur pöördepukt Eesti ajaloos, kaotati muistne vabadus. Toimus erinevate Eesti hõimude ja neid vallutada püüdnud Taani, Saksa, Rootsi ristisõdijate ja Vene vürstiriikide vahel. •Peamine allikas selle kohta- Läti Henriku kroonika. Keskaeg – jõuab Eestisse 13. Saj algul ristisõdijatega, kuid meie ajaloolased pole kronoloogilistes piirides ühel meelel. Lõpuks loetakse 15.-16. sajandi vahetust

Ajalugu
thumbnail
19
rtf

Eesti keskaeg kokkuvõte

Eesti keskaeg Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Üldiselt loetakse Eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227 (Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt, mida loetakse Eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpuks) ja 1558 (Liivi sõja algus). Keskaja lõppdaatumiks on sageli loetud aga ka 1561. või 1562. aastat, kui Vana-Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus. See jaotus on mõnevõrra problemaatiline, sest mujal Euroopas loetakse keskaja kestuseks umbkaudu aastaid 500 (tihti 476) ­ 1500. Termin 'Eesti keskaeg' tuli kasutusele 1930

Ajalugu
thumbnail
4
docx

Liivimaa haldusjaotus 13. saj.

Alesja Zuk Keila Kool, 10B 13. saj Liivimaa haldusjaotuse kujunemine ehk feodaalriikide kujunemine pärast muistset vabadusvõitlust Läti Henrik räägib, kuidas ugalased olid enne Riia asutamist röövinud sealtkaudu Pihkvasse suunduvatelt saksa kaupmeestelt nende vara, kallihinnalise voori, mille väärtust Henrik hindab 900 margale. Igatahes on tõenäoline, et just kaupmehed "avastasid" Liivimaa, kellele siis järgnesid misjonärid ja ristisõdijad, esimesed teated saksa kaupmeestest Novgorodis pärinevad pealegi juba 1165. aastast. Kui alguses suheldi Liivimaal pigem Väina suudmealal,

Ajalugu
thumbnail
11
doc

Eestimaa keskaeg

Üleminek muinasajast keskaega Millised riiklikud moodustised kujunesid vallutatud Eesti aladel? Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud muinasmaakonnad/piirkonnad Tartu piiskopkond Kesk-Eesti maakonnad, Sakala ja Ugandi Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal) Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond?

Ajalugu
thumbnail
24
docx

Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

kogunesid), kujunes kauplemine→ vajadus vara kaitsta→ kindlustatud asulad. Rauaaeg. Põlluharimine + karjakasvatus → paikne eluviis, rahva arvukuse kasv→ asustuse tihenemine, kasutusele mandri sisealad→ talude kujunemine (sh ka mõisad). Kaubandussidemed. Eestlaste esivanemate kujunemine. On olemas 2 teooriat: vana teooria (saabusid ca 5000 a tagasi- seos kammkeraamika hõimuga) ja uus teooria (3 hõimu segunemisel). Esimesi inimesi, kes Eesti aladele jõudsid nim Kunda kultuuri esindajateks (ca 10 000 a tagasi, leiud Pullist)→ täpne päritolu teadmata, elanikke mitte üle tuhande. Kammkeraamika kultuuri esindajad (ida poolt, ca 5000 a tagasi), nende vaasidel eriline kammiga tehtud muster; mongoliidne välimus. Eestlased said keele! Venekirves ehk nöörkeraamikakultuuri esindajad (neil olid paadi- ehk venekujulised kirved); algelised põlluharijad- karjakasvatajad; inimesed tulid lõuna poolt→ nendelt europiidne välimus!

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Keskaeg Eestis

aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi. Berthold (11961198) tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus Albert (11991229) hea strateegia * 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile * Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada * asutas kloostreid * alluvuses töötas Läti Henrik * võimas linnus Võnnus ­ ordu keskus * 1201. Riia linna rajamine ja üles ehitamine, piiskopkonna keskus * püüab luua sõjameestevasallide kihi ja läänistab selleks maid * 1202. asutas Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (Mõõgavendade ordu) kannavad valget mantlit punase ristiga, all

Ajalugu
thumbnail
47
docx

Eesti keskaeg

Eesti Keskaeg 1. Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: Mõiste kasutuselevõtt- Mõistet "keskaeg" kohtame kirjasõnas juba alates 14. sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13

Keskaeg
thumbnail
18
docx

Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos

Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: mõiste kasutuselevõtt, sünkroonsus LääneEuroopa keskajaga, side Eesti naaberaladega. Hinnang üldistele arengutele perioodi jooksul historiograafias. Eesti keskaeg 1500-1550. Mujal 500-1500 algas veidi hiljem, kui Lääne-Euroopas. Siis kui meil siin keskaeg algas, oli lääneeuroopas juba kõrgekeskaeg. Naaberalade, nt lätialadega on meil sarnane käsitlus. Allikad ja arhiivid. Põhilised allikapublikatsioonid: Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch, Acten und Rezesse der livländischen Ständetage. Saab paavstikuuria andmetest Vatikanis üht-teist

Ajalugu




Kommentaarid (5)

kristijaama profiilipilt
kristijaama: jah aitas sai 5-le tehtud aga õpetaja sai aru ,et netist:D
19:04 28-03-2012
vinx profiilipilt
kristjan Nemvalts: väga sisukas materjal
19:07 20-09-2010
ShineyStar profiilipilt
ShineyStar: Normaalne materjal .
14:34 20-11-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun