Kokkuvõte ajalooallikatest (0)

KOKKUVÕTE AJALOOALLIKATEST
Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu, aletes inimese kujunemisest miljonite aastate eest ja lõpetades kõige äsjasemate sündmustega.
Ajalooteaduse harud:
* Arheoloogia (uurimustöö toimub väljakaevamiste näol. mustsed kalmed, asulapaigad, ehitised ja esemed jms.)
* Etnoloogia (uurib tänapäeva rahvaste tõekspidamisi, tavasid ja materiaalset kultuuri. rõivaid, elamuid, esemeid jms.)
Ajalooallikad ja nende liigid:
Ajalooallikateks võib lugeda minevikus loodud tarberiistu, rõivaid, ehitisi, kunsti - ja kirjandusteoseid jms., mis on tänaseni säilinud.
Allikad jagatakse üldjoontes kaheks:
* materiaalseteks ehk esemelisteks
* kirjalikeks
* (suulisteks)
Kirjalikud allikad:
dokumendid , kroonikute kirjutised sündmustest, riikide ja valitsejate ametlikud teadaanded, seadused ja inimestevahelised lepingud, sünde ja surmasid registreerivad kirikuraamatud ja palju muud.
Allikate tõlgendamine. Objektiivsus ja subjektiivsus ajalookirjutuses
Iga allikas on kellegi loodud või kirja pandud ja igal kirjutajal on olnud oma eesmärk, mida tuleb kindlasti allika lugemisel silmas pidada. Näiteks tahtsid keskaegsed kroonikud sageli ülistada mõnda riiki või ajaloolist tegelast ja vastavalt sellele nad ka kirjutasid. Kroonikaid ei tohiks lugeda väga usaldusväärseteks ajalooallikateks, kuna tihtipeale esines kroonikuid, kel puudusid laiemad teadmised ajaloost ning nad tegid seda vaid mingil ülistaval põhjusel. Dokumendid on siinkohal tunduvalt usaldusväärsemad. Ajalooallikatesse tuleb alati suhtuda teatava kriitikaga. Ajaloolaste ülesanne ongi kriitilise uurimuse teel allikatest tõde välja selgitada. Loomulikult ei tähenda see, et ajalugu võib olla kirja pandud suvaliselt misiganes krooniku poolt ja seda ka usutakse. Sel kohal on õnneks ajaloolased samuti arvestanud tõsiasjadega - faktidega ja nende moonutamist tuleb pidada ajaloo võltsimiseks. Fakti olulisus ja tõlgendus sõltub paratamatult ajaloolase endi vaatenurkadest.
Sündmuste ajalugu ja tervikpilt ühiskonnast ning kultuurist
Ajalugu on kogu inimkonna ajalugu, kuid on selge, et mõned inimesed on selle kulgu mõjutanud rohkem kui teised, moodustades sel moel omamoodi ajaloo kondikava, mida tundmata on võimatu mõista ajaloo üldist arengut - näiteks poliitilise ajaloo sündmusi on võimatu mõista, tundmata laiemat ühiskondliku tausta . Nii ongi hakatud viimasel ajal panema rõhku rohkem inimeste igapäevaelule, kui ühiskonna ning vaimuelu kui terviku kirjeldamisele. Suur osa inimestei on suhteliselt hilise ajani elanud nii, et nende elust ja tegevusest pole jäänud ainsatki dokumenti.
Põhjuslikkus ja seaduspärasus ajaloos
Ajalugu kulgeb katkematu protsessina, kus üks sündmus põhjustab järgmise, see omakorda järgmise jne. Üksiksündmuste puhul on põhjuse ja tagajärje seoseid sageli suhteliselt lihtne tuvastada.. vähemalt esmapilgul. (Ristisõjad said alguse sellest, et paavst kutsus kristlasi üles vabastama Kristuse püha haud islamiusuliste käest.
Tsivilisatsioonid ja ajalooperioodid
Tsivilisatsioonid on pidevas muutumises ja arengus. Nende raames võib sageli eristada veel lühemaid ajajärke - ajalooperioode. Teatud vaatenurgast võib mõni tsivilisatsioon moodustada ka oma tervikliku ajajärgu. Nende eristamine on sageli kokkuleppeline ning ka nende algus - ja lõpuaega saab määratleda vaid tinglikult. Euroopa ajaloos loetakse traditsiooniliselt põhilisteks perioodideks vanaaega, keskaega, uusaega ja lähiajalugu.