AJALUGU - MUINASAEG KORDAMISKÜSIMUSED (0)

MUINASAEG
1. Millised on vanimad inimasulad Eestis?
Vanimaks avastatud inimasula paigaks Eestis on 11 at. (umbes 9000 a. e. Kr.) pärinev Pulli asula
Pärnu jõe ääres. Mõnevõrra hilisemaks asulapaigaks on Kunda Lammasmägi ( 8700 a e Kr).
2. Kui vanad need on?

• Pulli asula
  
• Kunda Lammasmägi
  

3. Millised olid kiviaja inimeste peamised elatusalad?
Kiviaja inimeste peamised elatusalad olid: kalapüük, metsloomade küttimine.
4. Millised on kolm vanimat arheoloogilist kultuuri Eesti alal?
Kunda kultuur, Kammkeraamika kultuur ja Nöörkeraamika ehk Venekirveste kultuur.
1) Mille järgi on see kultuur oma nime saanud?
Kõik Eesti mesoliitikumi (keskmise kiviaja) asulad kuuluvad Kunda kultuuri.
2) Millised hõimud olid selle kultuuri kandjateks?
Kunda kultuuri on peetud soome- ugri hõimude hulka.
3) Miilisest piirkonnast nad Eestisse tulid?
Kunda kultuuri elanikud olid pärit lõuna poolt.
4) Mis keelt nad rääkisid?
5) Millisesse rassi kuulusid?
Nad kuulusid europiidsesse rassi
6) Millal nad Eestisse tulid?
Kunda kultuur tuli Eestisse 1870. aastal.
7) Milliseid oskusi nad endaga kaasa tõid?
Töö- ja tarberiistad valmistati kivist, luust , sarvest ja puust. Asulad rajati veekogude lähedusse. Elati arvatavasti koonusekujulistes püstkodades, mis olid kaetud okste, nahkade, puukoorte ja mätastega. Suhteliselt väiksed tööriistad valmistati tulekivist.Uuritsate abil töödeldi ja tükeldati sarvi ning luid . Kivikirved olid ebakorrapärase kuju ja konarliste pindadega, lihvitud üksnes teraosalt. Kunda kultuuri elanikud kasutasid sageli luid ja sarvi, millest valmistati mitmesuguseid töö- ja tarbeesemeid. Kalapüügiks kasutati ahinguid, luust õngekonkse. Veeloomi kütiti harpuunidega. Tähtsal kohal oli jaht . Kütiti esmajoones põtru, aga ka kopraid.
Kammkeraamika kultuur
1) Mille järgi on see kultuur oma nime saanud?
Noorem kiviaeg e. neoliitikum algas keraamika kasutuselevõtuga
2) Millised hõimud olid selle kultuuri kandjateks?
Elanikke seostatakse varaste soome-ugri hõimudega.
3) Miilisest piirkonnast nad Eestisse tulid?
põhja ja idarannik
4) Mis keelt nad rääkisid?
soome-ugri keelt
5) Millisesse rassi kuulusid?
Kammkeraamika kultuuri elanikud on läänemeresoome rahvaste eelkäijateks.
6) Millal nad Eestisse tulid?
umbes 3000 a. e. Kr.
7) Milliseid oskusi nad endaga kaasa tõid?
Kammkeraamika kultuuri elanikud kasutasid paremini töödeldud ja lihvitud tarberiistu. Surnud maeti asula territooriumile või isegi elamu alla. Surnutele pandi kaasa töö ja tarberiistu, luust kujukesi , ehteid. Luust ja merevaigust vooliti mitmesuguste loomade, lindude aga ka inimeste kujukesi, mis viitab toonaste elanike heale ja kõrgele kunstitasemele.
Nöörkeraamika ehk Venekirveste kultuur.
1) Mille järgi on see kultuur oma nime saanud?
uued hõimud – venekirveste kultuuri esindajad. Nad kasutasid venet e. paati
meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveid. Savipotid olid
kaunistatud nööri vajutusjälgedega, millest ka keraamika nimetus
2) Millised hõimud olid selle kultuuri kandjateks?
balti-hõimud
3) Miilisest piirkonnast nad Eestisse tulid?
jõudsid Eestisse lõuna poolt
4) Mis keelt nad rääkisid?
läänemeresoome keelt
5) Millisesse rassi kuulusid?
idaeurooplased
6) Millal nad Eestisse tulid?
umbes 3000 a. e. Kr
7) Milliseid oskusi nad endaga kaasa tõid?
Uutele hõimudele olid iseloomulikud peale nöörijäljenditega savinõude ka omapärased
matmiskombed . Maasse kaevatud haudadesse asetati surnud tugevasti
kägardatud asendis. Kalmistud paiknesid asulatest eemal veekogu lähedal või
kõrgemal künkal. Venekirveste kultuuri hõimud tegelesid algelise
loomakasvatuse ning maaviljelusega.
5. Milline oli inimeste peamine tegevusala Eestis pronksiajal, milline rauaajal?
PRONKSIAJAL- peamine tegvusala oli karjakasvatus
RAUAAJAL- peamine tegevusala oli karjakasvatus ja põlluharimine
6. Millele viitab asulate kindlustamine pronksiajal?
Asulate kindlustamise fakt viitab, et siinsed elanikud olid visa tööga suutnud koguda teatud väärtusi, mis äratas võõraste saagihimu.
7. Millisesse kalmetüüpi matsid oma surnud pronksiaja inimesed, millisesse rauaaja inimesed?
PRONKSIAJA INIMESED- surnud maeti kivikirstkalmetesse ning hauda pandi asju kaasa
RAUAAJA INIMESED- surnud maeti tarand kalmu, surnud tuhastati ja neile pandi hauda kaasa katkiseid asju.
8. Kui suur oli Eesti rahvaarv 13. sajandi alguseks?
13. sajandi alguseks oli Eesti rahvaarv praegusest 10 korda väiksem.
9. Millised linnad olid eestlaste peamisteks kaubanduspartneriteks 13. sajandil?
Pihkva , Sigtuna , Novgorod ,
10. Milliseid kaupu veeti itta , milliseid läände?
ITTA- veeti vilja
LÄÄNDE- veeti karusnahku ja vaha
11. Milline oli üldtunnustatud vaheväärtus 13. sajandil?
üldtunnustatud vaheväärtus oli Hõbe
12. Milline oli muinaseestlik halduslik jaotus? Leia kaardil 8 suuremat maakonda .
13. Leia kaardilt eestlaste naaberrahvad, kellega neil oli tihedam läbikäimine.
rootslased , soomlased , karjalased, liivlased , latgalid.
14. Seleta mõisted:
adramaa - selline põllumaa, mida hariti ühe adraga
animism - on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemet ja loodusnähtuste hingestatusesse.
alepõllundus- metsa hävitati, et saada põlluharimiseks maad juurde
ennustamine- maagiline toiming, püüti ettenäha tulevikku
kolmeväljasüsteem-erineval aastajal oli teravilja all üks osa põllust
ohverdamine-maagiline toiming, loodeti saavutadajumalate heakskiitu
rehielamu- ahjuga tuba, eestlaste elamu
hing- hoidis keha elus ja kandis elusolendi isukupära
vägi- eriline jõud või energia
tark- in, kellel oli ühiskonnas kõrge positsioon tänu oma ravitsemis oskusele ja suurtele teadmistelelooduse ja maagia vallas
15. Milline oli tähtsaim kirjalik allikas muistse vabadusvõitluse kohta?
Läti Hendriku Liivimaa kroonika
16. Miks olid Baltikumi ristimisest huvitatud: kirik , kaupmehed ja rüütlid?
KIRIK - oli huvitatud oma mõjuvõimu laiendamisest
KAUPMEHED- tahtsid saada endakätte kontrolli kaubateede üle Vahemerel
RÜÜTLID- olid huvitatud sõjasaagist ja maade vallutamisest
17. Milliselt kolmelt Lääne-Euroopa maalt lähtusid ristisõdijate retked Eestisse?
Taani, Rootsi, Saksamaa
18. Millised olid eestlaste muistse vabadusvõitluse lüüasaamise põhjused? (4)

• eestlastel puudus sõjaline väljaõpe
  
• vaenlased korraldasid süstemaatilisi sõjaretki
  
• vastaste sõjaline ülekaal
  
• Eesti ei olnud ühtne riik
  
• relvastuse erinevus
  

19. Dateeri:
Riia asutamine 1201
Otepää piiramine eestlaste ja venelaste poolt 1217
Rootsi vägede purustamine Lihulas 1220
Sigtuna vallutamine eestlaste poolt 1187
Ümera lahing 1210
muistse vabadusvõitluse algus ja lõpp 1208-1227
Mõõgavendade ordu asutamine 1202
Tallinna vallutamine taanlaste poolt 1219
Tartu esmamainimine 1030
Tartu langemine muistses vabadusvõitluses 1224
Madisepäeva lahing 1217
20. Millega said tuntuks :
piiskop Albert - rajas 1201 Riia linna
Lembitu- oli Sakala vanem
vürst Vjatško- aitas eestlastel Tartut kaitsta Muistse vabadusvõitluse ajal
Jaroslav Tark- vallutas Tartu ja pani sellele oma hüüdnime järgi nimeks Jurjev
Valdemar II- Taani suurriigi valitseja