Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Taju, tähelepanu, mälu, tunded, mõtlemine ja kõne (Referaat)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
emotsioon, emotsioonid, valivus, tajud, lahutamatu, ümbritsevast, faktorid, tajuja, ärevus, motivatsioon, käsitlemisel, närvis, taastamise, lauseta, tajub, iseennast, tunnetamisega, aistingud, seoseid, tunnetuse, tajumine, eredalt, selges, tajuda, signaalid, müra, igava, huvist, daniel, ajupiirkondade, omavahelise, katseisiku, tajumise, hindab10 SISSEJUHATUS Igal inimesel on taju, tähelepanu, mälu, tunded, mõtlemine ja kõnevõime. Taju on tähtis, kuna see määrab kuidas isik tajub ümbritsevat maailma, teisi inimesi ning iseennast. tähelepanu on aga lahutamatult seotud tunnetamisega (taju, mälu, mõtlemine) emotsioonide ja motivatsiooniga. . Mälu on aga tihedalt seotud närvisüsteemiga ning mäluta meie aistingud ja tajud kaoksid juba tekkimisel jäljetult. Emotsioon ehk tunne on aga organismi seisund millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused. Mõeldes inimene aga tunnetab sihipäraselt asjade ja nähtuste omadusi ja seoseid, loob uusi mõisteid ja arusaamu ning püüab näha ette sündmuste arengut. Kõne põhiliseks eesmärgiks on aga info vahetamine ja vastu võtmine, ehk kommunikatsioon. Nende põhjal saab määrata inimese vaimset seisundit ning see kõik mõjutab meid kõiki
Kõrgpunkt on kella 11-12 ja õhtul kella 20. Inimesel on raske märgata uusi olukorra muutusi, suhtlemisel partneriga muutusi meeleolus. Väljaspoole suunatud tähelepanu on võime panna tähele ümbritsevat. Sissepoole suunatud tähelepanu on avatud suurema info vastuvõtmiseks. Taju ja aistingud -On tegelik pilk maailma... Taju on tunnetuse protsess mille tulemusel inimene saab vahetu ja tervikliku pildi teda ümbritsevast maailmast. Taju on keeruline ning väga individuaalne omadus. Tajuvalivuseks on protsess, kus inimene valib talle ümbritsevast maailmast ainult temale sobiva, omase ja informatsiooni. Tajumine ja tajuvalivus sõltub tajuja välistest ja sisemistest teguritest. Välimised on samad mis tähelepanuga loetletud, sisemised aga on intelligentsus, kohanemine, kogemus...need kõik suurendavad tajumisvõimet. Tajuvalivus
vahendatud konkreetse inimese ärrituse vastuvõtja- antud hetke seisunditest ja omadustest. Vaatamata subjektiivsusele on psüühiline tegelikkuspeegeldus valdavalt õige(adekvaatne) ja ennetav. Ennetav iseloom on kogemuste talletamise tulemus. Psüühika on determineeritud nii ühiskondlik-ajalooliselt kui ka bioloogiliselt. Psüühilised nähtused: 1. Psüühilised protsessid (vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel). a) Tunnetusprotsessid(aistingud, tajud,kujutlus,mõtlemine,tähelepanuprotsess) b) Emotsionaalsed protsessid c) Toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid 2. Psüühilised seisundid(üldine aktiivsuse tase, olek,meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära).Lühema või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud. 3. Psüühilised omadused (konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned).Iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse,püsivuse, muutlikuse,
vahendatud konkreetse inimese –ärrituse vastuvõtja- antud hetke seisunditest ja omadustest. Vaatamata subjektiivsusele on psüühiline tegelikkuspeegeldus valdavalt õige(adekvaatne) ja ennetav. Ennetav iseloom on kogemuste talletamise tulemus. Psüühika on determineeritud nii ühiskondlik-ajalooliselt kui ka bioloogiliselt. Psüühilised nähtused: 1. Psüühilised protsessid (vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel). a) Tunnetusprotsessid(aistingud, tajud,kujutlus,mõtlemine,tähelepanuprotsess) b) Emotsionaalsed protsessid c) Toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid 2. Psüühilised seisundid(üldine aktiivsuse tase, olek,meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära).Lühema või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud. 3. Psüühilised omadused (konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned).Iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse,püsivuse, muutlikuse,
1) teadvustatud ehk eksplitsiitsed (teadlikult kirjeldatavad) ning mitteteadvustatud ehk implitsiidsed (teadlikult kirjeldamatud) Psüühiliste nähtuste sfääride jagunemine, 1) psüühilised protsessid, 2) psüühilised seisundid, 3) psüühilised omadused PSÜÜHILISED PROTSESSID: Psüühilised protsessid – teatud ajuprotsesside toel toimuv vaimne tegevus maailma objektide, sündmuste ja korrapära kajastamine subjekti poolt Tunnetusprotsessid (kognitiivsed) – aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mälu protsessid, mõtlemine Emotsionaalsed protsessid (afektiivsed) – avalduvad tundeelamuslikes reageeringutes Täidesaatvad protsessid (eksekutiivsed) – käivitavad ja suunavad toiminguid Kui konkreetset isikut iseloomustab psüühiliste protsesside, nende tagajärgede ning seisundite teatud tüüpiline kvaliteet, laad, suunitlus, mis on ajas püsivad, saame rääkida selle isiku psüühilistest
eesmärki ega vajadusi, mille rahuldamiseks tegevus toimub. TUNNETUSPROTSESSID Teema 6 Aistingud Tunnetusprotsessid : Aisting psüühiline protsess,mis tekib objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel. Aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas. Taju Tähelepanu Mälu Kujutlus Mõtlemine Fantaasia : Sensoorsed Pertseptiivsed Mnestilised Intellektuaalsed Meeleline tunnetus aistingud, tajud, kujutlused. Sellele järgnevad tunnetusprotsessid ei ole eelneva lihtsad summad ega isegi mitte kombinatsioonid, vaid omandavad uue kvalitatiivse eripära. Loogiline tunnetus Ärritatavus evolutsiooniliselt on tekkinud aisting sellest Ärritaja iga aisting algab mingi eseme või nähtuse mõjumisest meeleorganile. Seda mõjujat nim ärritajaks Ärritus mõjuprotsessi nim ärrituseks. Erutus ärritusel tekkiv närviprotsess Retseptor tundenärvi lõpmed
Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Tuleneb vanakreeka sõnadest psyche (hing/vaim) ja logos (õpetus). Seega on psühholoogia hingeteadus või vaimuõpetus. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Selle all mõeldakse organismi sisemuses toimuvad vaimseid ja hingelisi protsessie, nagu mõtlemine, viha jne. Psüühika ülesanne on organismi teavitamine ümbritsevast maailmast toimuvast. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Alateadvus on psüühika teadvustamatus. Eneseteadvus on üks teadvuse vorm teadlik olemine ja arusaamine iseendast Tähtsamad harud (20. saj toimus massiline harunemine): Üldpsühholoogia uurib täiskasvanud ja terve inimese vaimseid protsesse ja käitumist. Sotsiaalpsühholoogia uurib inimese käitumist ja viibimist gruppides.
funktsioonid. Psüühikat ja teadvust peetakse ekslikult samaks, aga tegelikkuses on psüühika mõiste avaram, hõlmates teadvuslikku psüühikat. Palju psüühilisi nähtuseid ilmneb eelteadvuslikult või teadvusväliselt. Psüühilised nähtused jagunevad kolme suurde rühma: 1) psüühilised protsessid Psüühilisteks protsessideks on vaimne tegevus välismaailma peegeldamise kajastamisel, mis avaldub: 1. tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus) 2. emotsionaalsete protsessidena 3. tahteliste protsessidena Psüühilised protsessid algavad, kestavad siis teatud aja ja lõppevad või vaibuvad. (N. Inimesele meenub midagi, ta tunneb sellest rõõmu ja siis unustab selle.) ärkvelolek on pidev teadvustatud psüühiline tegevus – üks protsess lõppeb, teine algab. Teatud juhul võivad tunnetus protsessid
Psüühika sõltuvust ajutegevusest näitab kas või see asjaolu, et aju mõne teatud osa vigastamise või kahjustamise korral häirub vastavalt ka psüühika talitus. 8. Psüühilised nähtused jaguneva kolme suurde rühma: psüühilised protsessid, psüühilised seisundid, psüühilised omadused. Psüühilised protsessid- on vaimsed tegevused välismaailma peegeldamisel (kajastamisel), mis avalduvad: a.) tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud,tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine) b.) emotsionaalsete protsessidena c.) toiminguid käivitavate ja suunavate protsessidega Psüühiliste seisundite all mõistetakse inimese üldist aktiivsuse taset, olekut, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Ajuti kulgevad vaimsed protsessid kiiresti ja tõhusalt , üldine olek on reibas. Siis asendub see seisund loidusega, tülpimusega, kus tundmused on minoorse värvinguga
Teoreetiline metoodiliselt ja sisuliselt rakenduslikule aluseks ja lähtekohaks. Rakenduslik kasutab saadud teavet konkreetsete eluliste probleemide lahendamiseks KOLM VAALA filosoofia, neurofüsiloogia ja matemaatika. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkusetunnetamise võimes, on närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühilised protsessid vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub: a. Tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine) b. Emotsionaalsete protsessidena, c. Toiminguid käivitavate ja suunavate protsessidena 39 Psüühilised protsessid algavad, kestavad teatud aja ja siis lõppevad või vaibuvad teadvustamata tasandile. (Nt. meenub midagi ja mõtleb sellele, tunneb midagi (rõõmu, viha), seejärel aga unustab.
Teoreetiline metoodiliselt ja sisuliselt rakenduslikule aluseks ja lähtekohaks. Rakenduslik kasutab saadud teavet konkreetsete eluliste probleemide lahendamiseks KOLM VAALA filosoofia, neurofüsiloogia ja matemaatika. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkusetunnetamise võimes, on närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühilised protsessid vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub: a. Tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine) b. Emotsionaalsete protsessidena, c. Toiminguid käivitavate ja suunavate protsessidena Psüühilised protsessid algavad, kestavad teatud aja ja siis lõppevad või vaibuvad teadvustamata tasandile. (Nt. meenub midagi ja mõtleb sellele, tunneb midagi (rõõmu, viha), seejärel aga unustab. Psüühilised seisundid inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Nt
nägemisaistinguga ; nägemisel kollane = soe tunne. Taju Taju peegeldab meid ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult, koosneb aistingutest, kuid ei ole nende lihtne summa. Tekib nagu aistingki, kuid tajust peegelduvad nii ärritaja kui ärritajate vahelised suhted. Terviklik taju tekib tänu ärritaja lähedusele, sarnasusele, suletusele, heale jätkub. Taju omadused · Püsivus ehk konstantsus (lund tajume valgena, olgugi et on määrdunud) · Valivus ehk selektiivsus (see sõltub elukutsest, vanusest, soost, tervisest, huvidest, vajadusest, objekti valgustatusest.) Taju liigid · Ümbritsevate objektide taju, millest kõige tähtsam objekt on inimene (isikutaju) · Ruumitaju · Liikumistaju · Ajataju KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED Mis on aisting ? Kuidas tekib aisting ? Nimeta aistingute liigid. Välis- ja siseaistingud. Erinevate aistingute tekkimine. Nägemishäired ja nende põhjused.
on omased suurematele sotsiaalsetele rühmitistele. *eneseteadvus- teadlikkus enese olemasolust, oma tegevusest, enesest kui isiksusest ja ühiskonna liikmest, selle kujunemise aluseks on oma isiku, tegevuse, saavutuste võrdlemine teistega. Vihikus infotöötluse skeem! 3 Vajadused Motivatsioon Vahendid Rahuldatuse puudumine annab märku, et midagi on valesti. Vajaduste põhiliselt tekib motivatsiooniline seisund. Maslow pramiid/ vajaduste hierarhia: Eneseteostus- Respekt/väärikus- Kuuluvus- inimene vajab kuulumist kuhugi, ka kultuuriliselt ja sotsiobioloogiliselt. Loomadel karjakuulumine. Teistega koos on lihtsam rahuldada vajadusi. Inimesed peavad tundma, et neid on vaja, neil on oma roll, funktsioon, nende kohta on mingid ootused
Tahteline mälu Mittetahteline mälu · Amneesia - on mälukaotus, unustamise liik. · Igal inimesel kehtivad amneesialiigid, mida peetakse normaalseks (3): o Lapsepõlve amneesia ei mäleta enda elu enne 3. eluaastat o Unenägude amneesia ei mäleta unenägusid, eriti pika unestaadiumi omasid o Kaitsev amneesia ei mäleta jubedaid hetki hästi, detailselt V loeng Emotsioonid · Emotsioon inimese poolt läbielatud suhtumine maailma ja iseendaga. o Emotsioonide väljendavad inimese rahulolu ja rahulolematust oma käitumise, tegevuse, teiste inimeste ja toimuvate sündmuste suhtes. o Emotsioonid tekivad inimese vajaduste rahuldamise või rahuldamatuse korral inimese reageeringuna ümbritsevas keskkonnas toimuvale. · Tundmused on inimese subjektiivne suhtumine tegelikkusesse ja iseendassse.
sümpaatne. Tajutav info on huvipakkuv või igav. Taju liigid: - Ruumitaju on objektiivselt eksisteeriva ruumi peegeldus ja sisaldab: vormi, objekti suuruse, objektide vastastikuse asendi, objekti reljeefi, kauguse, suuna taju selles ruumis, kus tajutav objekt asub. - Ajataju on tegelikkuse nähtuste objektiivsuse kestvuse, kiiruse ja järgnevuse peegeldus. Näiteks: huvitav ja ebahuvitav tegevus ajataju on erinev, positiivsed ja negatiivsed emotsioonid ajataju on erinev - Liikumise taju peegeldab objekti asukoha muutumist ruumis - Isikutaju on ühe inimese tajumine teise poolt, millega kaasnevad püüd mõista, tundma õppida, hindamine, käitumise prognoos jms. Taju moondumine ja taju vead: - Kategooriate kohandamine stereotüüpide, etalonide kasutamine - Loogiline järeldamine teise inimese kavatsuste motiivide üle otsustatakse tema kohta käiva info alusel
09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperimenteerimine) Meetodid:
Tajuprotsess on... ... pidevalt muutuv ... dünaamiline Taju üheks omaduseks on tunnuste alusel tervikpildi osadeks lahutamine/grupeerimine (perceptual parsing). Grupeerimise [terviku(te) moodustamise] aluseks on kindlad printsiibid (vihjed). Geštaltprintsiipe - Ühendatus Sarnasus Lähedus Ühine (taust) ala Suletus Hea Jätkuvus Lisaks grupeerimisprintsiipidele aitab objekte eristada – tausta ja objekti eristamine. Oluline on tajuja enda aktiivne roll, mil moel ta visuaalset “pilti” tõlgendab – mis on taust ning mis ei ole. Tajuline püsivus (perceptual constancy) – taju omadus luua objektist stabiilne “pilt”, isegi kui proksimaalne stiimul muutub vaatamistingimuste tõttu. (Nt muutub stiimuli asukoht, orientatsioon, suurus vm). Lähemal olevad objektid tekitavad suurema kujutise Binokulaarne disparaatsus - erineval kaugusel paiknevad stiimulid tekitavad erineva kujutise vasaku ja parema silma reetinale
psühholoogiliselt-käitumuslikult eksplitsiitseteks ning mitteteadvustatuid implitsiitseteks. Psüühiliste nähtuste sfäär on avar ja mitmekesine, kuid laias laastus jagunevad need kolme suurde rühma: 1) psüühilised protsessid – kujutavad endast teatud ajuprotsesside toel toimuvat vaimset tegevust maailma objektide, sündmuste ja korrapära kajastamisel subjekti poolt. Peamised TUNNETUSPROTSESSID(kognitiivsed protsessid) on aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mälu protsessid, mõtlemine. EMOTSIONAALSED PROTSESSID(afektiivsed protsessid) avalduvad tundeelamuslikes reageeringutes. TÄIDESAATVAD PROTSESSID(eksekutiivsed protsessid) käivitavad ja suunavad toiminguid. 2) psüühilised seisundid – psüühiliste protsesside tase, kulgemise eripära, muutlikus – muutumatus, kiirus ning kvaliteet loovad aluse psüühilisele seisundile. 3) psüühilised omadused – kui konkreetset isikut iseloomustab
Parameetrid Instrument Osalejatelt informeeritud nõusolek Konfidentsiaalsuse nõue Anonüümsuse nõue Osalejaid ei tohi kahjustada psühholoogiliselt ega füüsiliselt Küsitlus Kirjalik, suuline • Sõnad • Lausete pikkus • Küsimuste järjekord (tundlikud teemad) • Küsimuste hulk • Valikvastused • Avatud küsimused • Intervjueerija (välimus, hääl, vanus, sugu, rahvus jne) • Küsitletava mõju (vanus, motivatsioon jne) • Küsitlemise tingimused Enesevaatlus (introspektsioon) – vaatleja ja vaadeldav langevad kokku; vaatleja aktiivsus ja vaadeldavad nähtused kattuvad ajaliselt. On subjektiivne meetod. Oluliseks rolliks on sageli uute ideede genereerimine. Ekstrospektsioon – erivormiks on tegevuse produktide või inimesele kuuluvate esemete psühholoogiline analüüs. See võimaldab selgitada inimese võimeid, teadmisi, oskuusi, vilumusi, mõningaid
Ta oli mees, kes lõi oma idee, et inimesel on 5-põhimeelt. Tegelikuses on tänapäeval inimesel palju rohkem meeli, kuid need 5 olid kindlasti põhilised. Esimesena sõnastas ta ka assotsiatsiooni mõiste/seaduse, mis on eesti keeles seos, ühendus. Tema arvas, et on olemas erineva keerukusastmega hingesid. Kõige lihtsam hing on taimedel (vegetatiivne hing, mille ülessanne on paljuneda, kasvada ja areneda liiki edasi viia). Loomadel on meeleline hing (on olemas teatavad emotsioonid hirm, agressioon jms samas on neil ka vegetatiivne hing). Inimesel on nii vegetatiivne, meeleline, kui ka mõistlik hing (selle viimase ülessanne on teha meist mõtlev inimene). Keskaeg * Keskajal keskenduti rohkem religioonile, kui teadusele psühholoogia ei arenenud eriti. Ei oldud huvitatud niivõrd tugevatest üksikisikutest, kuid pigem massist, et kõik oleksid lojaalsed valitsejatele jms. * Hinge asukoht liikus südamest pähe.
Tahtmatu sõltub stiimulite eripärast Sensoorne suunatud väliskeskkonna (uudsus, internsiivsus, organismi hetke ärritajale vajadused) korduv või kestev, Ideaalne suunatud enda mõtetele nõrgendav tahtmatut TP Motoorne suunatud liigutustele Tahteline on aktiivse, teadvustatud. Eesmärgistatud. Nõuab pingutust. Sisemine algatus. Tahtejärgne nagu eelmine, aga ei nõua pingutust Tähelepanu omadused valivus ül on valida välja informatsioon, millele tp suunatakse püsivus ümberlülitavus maht kõne oluline suhtlemise ja mõtlemise vahend mõistmine ja produtseerimine, sõnavara, grammatika, suuline ja kirjalik kõne, sisekõne Emotsioonid ja motivatsioon Emotsioon on subjektiivne reageerib sise-või välisärritajele. Emotsioonid tekivad siis kui olukord on oluline. Toob kaasa muutusi füsioloogias, subjektiivses kogemuses, käitumises
ennetatav. Adekvaatsus väljendub objektide ja nähtuste vahelises seoste, suhete ja omaduste õige taasloome tajudes, kujutlustes, mõistetes. Psüühilised nähtused jagunevad kolme suurde rühma: 1) psüühilised protsessid 2) psüühilised seisundid 3) psüühilised omadused Psüühilisteks protsessideks on vaimne tegevus välismaailma peegeldamise kajastamisel, mis avaldub: a) tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus) b) emotsionaalsete protsessidena c) tahteliste protsessidena Psüühilised protsessid algavad, kestavad siis teatud aja ja lõppevad või vaibuvad. (N. Inimesele meenub midagi, ta tunneb sellest rõõmu ja siis unustab selle.) ärkvelolek on pidev teadvustatud psüühiline tegevus üks protsess lõppeb, teine algab. Teatud juhul võivad tunnetus protsessid kulgeda alaläviselt.
Keskaju automaatsed liigutused, temp. reguleerimine ja valu tajumine. Väikeaju asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine. Vaheaju kehast ja meelelenduitest tulevneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja. Taalamus virgus ja tähelepanuseisund. Hüpotaalamus kehatemp., ainevahetus, nälg. Amügdala e mandelkeha emotsionaalsed sündmused. Kukla e. oktsipitaalsagar nägemine Oimu e. temporaalsagar emotsioonid, mälu, kuulmine Kiirusagar info, mis tuleb seljaajust, selle vastuvõtmine Otsmiku e frontaalsagar mõtlemine, arutelu, sihipärase tegevuse kavandamine ja elluviimine Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus. Igal närvirakul on tuuma sisaldav rakukeha e perikaarüon, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja akson pikk jätke, mis juhib
närvikeskusesse) Tingimatud refleksid pärilikud; instinktid (nt toidu otsimine, soo jätkamine) Tingitud refleksid kujnevad kogemuse põhjal, tingimatute reflekside baasil Mnestilise tegevuse kolm põhiprotsessi: 1) Informatsiooni omandamine (meeldejätmine) Paremini omandatakse see, mille kohta on juba teadmine/kogemus Omandamine sõltub: a) organismi üldisest aktiivsusseisundist b) kas mõte on suunatud meeldejätmisele c) emotsioonid, isiklik seos d) omandatava materjali/soorituse kordumine e) omandatava materjali iseloom ja hulk f) iga, tervislik seisund (parim umbes 20-30a) Algselt säilitatakse info lühimällu (suudab käepärasena hoida 7 +- 2 kompa), 2) Säilitamine (aktiivne nähtus!) Mälus säilitatav teave võib teha läbi muutused: a) reduktsioon e informatsiooni mahu vähenemine b) transformatsioon e informatsiooni lünklikkus c) personaliseerumine e info muutub isikupärsemaks d)
IX Isiksuseteooriad X Psühhopatoloogia. Psüühiliste kõrvalekallete klassifikatsioonid.Teraapiate tüübid XI Sotsiaalpsühholoogia ainevaldkond: atraktiivsus, armastuse teooriad. XII Hoiakute kujunemine ja muutumine. Atributsiooniteooriad. Konformsus. XIII Altruism. Agressiivsus. Stereotüübid ja eelarvamused vägivaldse käitumise põhjustena. XIV Iseseisev töö ja valmistumine arvestuseks. Teema: emotsioonid ja motivatsioon (Allikas: Bachmann, T., Maruste R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn, Ilo. XV Kokkuvõtted. Arvestustöö Nõuded õppetööst osavõtu osas: Osalemine loengutes on soovituslik ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST I osa Teadmiseks konspekti kasutajale · Kohustuslikuks kirjanduseks mõeldud raamat "Psühholoogia alused" (vt.
....................................................................................7 Kokkuvõte .............................................................................................................. 8 Sissejuhatus Sissejuhatuseks alustan arutelu emotsioonidest ja mõtlemisest võrreldes neid sõiduki mootoriga, mis vajab kütust. Selleks, et sõiduk hästi sõidaks vajab masinamootor kvaliteetset ja õiget kütust ning kui kütus on mittesobiv ei saa auto edasi liikuda. Seega kütus on emotsioon ja sõiduk on mõtlemine. Selleks, et mõte töötaks hästi ja kiirelt vajab see emotsiooni. Näiteks kui rahuldamata vajadus paneb inimese liikuma, siis emotsioon annab sellele liikumisele jõu või energia (rõõm, afekt,vaimustus jms) või vastupidi, võtab selle ära (mure, hirm, ängistusjt.). Emotsioone võib ka nimetada subjektiivseteks väljendajateks. Emotsiooni võib nimetada teisisõnu signaaliks, mis võimaldab situatsioonide kordudes isikul valmistuda nendeks, kohaneda olukorraga
– basaalganglionid Liigutuste täpsus. Vaheaju – kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija. Vaheaju koosneb taalamusest ja hüpotaalamusest. Taalamus – virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus 9 10 – kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid, seksuaalse käitumise olulised keskused Amügdala e mandelkeha – emotsionaalsed sündmused (emotsionaalne õppimine) Limbiline süsteem – Talamus, amügdala, hüpotalamus (emotsioonid, motivatsioon) Aju on lateraliseerunud Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades. Corpus Collosum- Kus info saadetakse ühest ajupoolest teise. Otsmiku ehk frontaalsagar: Analüüsimisvõime, järeldusvõime, planeerimisvõime.
3) ajataju häired (sündmused kulgevad kiiremini või aeglasemana; nt kõik toimub nagu aegluubis) Depersonalisatsioon (depersonalization): häiritud on organismi sisekeskkonnast pärit üksikaistingute süntees terviklikuks tajuelamuseks (kehaskeemi häired, senestopaatia, "mina"-terviklikkuse tunnetuse häire). ** Hallutsinoos e. hallutsinatoorne sündroom valdavalt kuulmishallutsinatsioonidega haigusseisund, millele sõltuvalt hallutsinatsioonide sisust lisandub ärevus, hirmutunne, psühhomotoorne rahutus ja muud sekundaarsed sümptomid. Teadvuse seisund ei ole hägunenud. Deliiriumisündroomi korral (st teadvuse hägunemise) korral domineerivad nägemishallutsinatsioonid ja hallutsinoosi korral kuulmishallutsinatsioonid. Hallutsinatoorne sündroom võib esineda orgaanilise ajukahjustuse, psühhoaktiivsete aine kasutamise (nt alkoholhallutsinoos) ja ka skisofreenia korral.
kordumatute detailide uurimist. 2) Teadusliku psühholoogias suurem ja tähtsam osa teadmisest on saadud katse ehk eksperiendi teel. 3) Teadusliku psühholoogia väidet on ümberlükatavad. 4) Teaduslik psühholoogia on rajatud vastastikustele kontrollitavusele (mitte keegi ei ole teaduses ülemislikku sõnaõigust). Kokkuvõtte - Psühholoogia uurib, kuidas on inimese psüühika ja käitumine korraldatud. - Psüühika peamiseks ülesandeks on luua sidus ja terviklik pilt organismi ümbritsevast maailmast, mis võimaldaks tal liikuda vabalt nii füüsiliselt kui ka sotsiaalses ruumis. 2 Sigmund Freud (1856-1939) Arst ja professor - Uuris psüühikahäirete all kannatavaid patsiente => inimese psüühikas on väljatõrjumismehhanism (alateadvus) Charles Darwin (1809-1882)
Taju ja tunnetus Meeleline tunnetus - meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud, kujutlused. Tegemist on tegelikkuse tunnetamise ühe astmega. Teine on abstraktne aste. Ärritaja meeleorgani otsene mõjutaja. Mingi ese või nähtus. Ärritus ärritaja toimel meeleorganites käivitunud protsess. Erutus - ärritamisel tekkiv närviprotsess. Retseptor - tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganis (silm kõrv) või siseorganeis. Retseptor on ärrituste vastuvõtjana funktsioneeriv osa organismis
Väikeaju asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine basaalganglionid Vaheaju kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija Taalamus virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha emotsionaalsed sündmused Limbiline süsteem Amügdala, hipokampus Otsmikusagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine.
TALLINNA TRANSPORDIKOOL Maarjo Tismus TÄHELEPANU KIRJALIK LÕPUTÖÖ Juhendaja:Kutseõpetaja,Sirje Shumann Tallinn 2012 Mis on tähelepanu? · Tähelepanu kui teadvuse seisund psüühilise tegevuse lahutamatu eeldus 1 · Teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt(William James) · Tähelepanu kui valik infotöötlus · Tähelepanu kui protsess,kui seisund · Tähelepanu eeldab keskendatust. Tähelepanu · Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine mingile objektile,millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus.
(pimedusadaptsioon) Negatiivne adaptsioon aistingu täielik kadumine või oluline tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel (kontserdilt tulles ei kuule linnulaulu) Kestval kokkupuutel mingit laadi ärritajaga tekib selektiivne adaptsioon selle ärritaja/tunnuse suhtes. Taju on kompleksne protsess, mis tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemsutest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Taju olulisemad omadused on mõtestatus, valivus, konstantsus, vastuvõtlikkus. Mäluprotsessid on meeldejätmine (uue info kinnistamine varem omandatuga seostades), säilitamine (uue lisamine ja vana taandamine), reprodutseerimine (mälus säilinu taastamine). Tähelepanu liigid: tahtmatu, tahteline, tahtelisjärgne (tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus ise on muutnud ennast motiveerivaks), sensoorne, ideaalne, motoorne. Omadused: valivus, maht, püsivus, jaotuvus, ümberlülitatavus. Kõikumine e
annaabi.ee 
