määratav rahaliselt, hinnatakse kahju või süüteo ulatust rahaliselt järgmiselt 12 prim: 1) oluline on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot; 2) suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot; 3) eriti suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 400 000 eurot. Hävitamine- ei ole endiselt sihtotstarbeliselt kasutatav enam Rikkumine- kui tarbimisomadused on halvenenud. N: püksitagumik puruks, kumb on? Subjektiivne koosseis Koosseis sisaldab tahtlust. Süütegu on siis täidetud, kui tegu pandi toime kaudse tahtlusega. Ettevaatamatus pole karistatav. Tahtlik ähvardus eeldab, et inimene mõistab selle sisu, kui aga mitte, siis kvalifitseerub see KarSi § 17 ( Süüteokoosseisule vastava asjaolu mitteteadmise alla). See on koosseisu eksimus ning see välistab tahtluse. Kuritegu on lõpule viidud mitte ähvarduse endaga, vaid selle teatavaks saamisega kannatanule.
3. mis puutub tsiviilõigusesse, siis see ei pea orje mitte millekski. Loomuõiguse puhul on aga kõik inimesed/mehed võrdsed. 4.üksikasja omandiõigus omandatakse abieluga, traditsiooniga, aegumisega, õiguse loovutamisega, kohtu määrusega, seadusega. 5. Üks kahest, kolmandat võimalust pole. (On määratud, et kolmandat pole?) 6. sõpra tuntakse ära armastusega, käitumisega, sõnaga ja teoga. 7. ajad muutuvad ja meie muutume neis. 8.kuriteos vaadatakse tahtlust. 9.mitte kedagi ei karistata teise kuriteo eest (Abl). 10. pärast kuuekümne viiendat aastat ei olnud senaator sunnitud ega keelatud kohtusse tulema. 11.kui kuld on lubatud ja kui kuld ja raha antud, ei tasuta võlgnikule.???????? Waat. 12. Kogu õigust kasutatakse kas isiklikuks tarbeks, asjade või tegude jaoks. 13. sest kõik kuriteod on tekkinud kohustusest või lepingust. 14. (See) räägib iseenda eest. 15. Seadus järgib õiglust/võrdsust. 16.
KarS§118 • Raske tervisekahjustuse tekitamine kuulub KarS§118 9.nda peatüki alla,mis käsitleb isikuvastaseid süütegusid. Mis omakorda jaguneb 2.jagu “Tervisevastased süüteod”,mis veel omakorda jaguneb alapunktiks 1. Jaotis “Tervist kahjustavad süüteod” • KarS §119 Raske tervisekahjustuse KarS § 118 koosseisu tunnused • Objektiivne koosseis koosneb teost, tagajärjest ning põhjuslikust seosest • Subjektiivne koosseis eeldab tahtlust. Raske tervisekahjustus ja tuvastamine • Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra määruse alusel, on tervisekahjustus §1 punkt 2 kohaselt organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel. • § 2. Tervisekahjustuse tuvastamine
nõudeid kohtutäituri menetluses võrdselt. • Riik ei alusta sundtäitmist ennem, kui isikule on antud teatud aeg nõude vabatahtlikuks täitmiseks. • Maksuvõla puhul saadetakse sundtäitmishoiatus, kus nõude tagastamiseks on aega 10 päeva või 48 tundi. • Sissenõudmise teiseks funktsionaalseks ülesandeks on võimaldada sissenõudjale tema nõude rahuldamine. • Sissenõudmine aitab lahendada maksujõuetust või otsest tahtlust mitte maksta. • Sundtäitmine on riigi poolt teostatav sunnivahend, millega tagatakse rahaliste vahendite laekumine riigieelarvesse ja võlgniku kui sisenõudja/võlausaldaja õiguste säilimine. SISSENÕUDMISE PROTSESS • Nõude sundtäitmise eelduseks on kohustuse täitmise tähtpäeva saabumine ja nõude aluseks oleva täitedokumendi jõustumine. • Nõue pööratakse sundtäitmisele ühtsetel alustel. • Sissenõudjal on õigus sooritata esmased
Boss selgitas ka, et tal oli plaanis see marihuaana esimesel võimalusel Sõbrale tagasi anda. Hiljem üle kuulatud Sõber kinnitas Bossi sõnu. Kas Boss pani toime kuriteo, kui jah, siis millise? Objektiivne Koosseis: Narkoaine+ väike kogus+ valdamine, Subjektiivne koosseis: olemas Ettevaatamatuse eest kasristatakse eainult sis kui see ons eaduses nii öeldud- ettevaatamatus. Ainult need kuriteod onettevaatamatusest toime pandud kui on seaduses nii öeldud, st ca 95 % on tahtlust eeldavad. Tahtlus: marihuaana tagasi anda. Üleandmise eesmärk. Õigusvastastust välistavad asjaolud- ei ole Süüd välistavad asjaolud- ei ole Boss on kuriteo toime pannud. 2 Pirita kloostris „Juhatage Ivo Schenkenberg preili Agnese juurde“ lausus Püha Isa. Vastavalt varem kokkulepitule juhatas käsundusmunk Ivo ukseni, kust viis koridor põrandaaluse kongini
Boss selgitas ka, et tal oli plaanis see marihuaana esimesel võimalusel Sõbrale tagasi anda. Hiljem üle kuulatud Sõber kinnitas Bossi sõnu. Kas Boss pani toime kuriteo, kui jah, siis millise? Objektiivne Koosseis: Narkoaine+ väike kogus+ valdamine, Subjektiivne koosseis: olemas Ettevaatamatuse eest kasristatakse eainult sis kui see ons eaduses nii öeldud- ettevaatamatus. Ainult need kuriteod onettevaatamatusest toime pandud kui on seaduses nii öeldud, st ca 95 % on tahtlust eeldavad. Tahtlus: marihuaana tagasi anda. Üleandmise eesmärk. Õigusvastastust välistavad asjaolud- ei ole Süüd välistavad asjaolud- ei ole Boss on kuriteo toime pannud. 2 Pirita kloostris ,,Juhatage Ivo Schenkenberg preili Agnese juurde" lausus Püha Isa. Vastavalt varem kokkulepitule juhatas käsundusmunk Ivo ukseni, kust viis koridor põrandaaluse kongini
nõuetele.7 Järgnevana vaatleme teo toimepanija teist liiki ehk osavõtjat Osavõtja definitsioon ja sisu on sätestatud KarS prg 22, mille esimese lõike kohaselt: " osavõtjad on kihutaja ja kaasaaitaja." Kihutaja mõiste annab sama prg. teine lõige: "Kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole."8 Kallutamine tähendab tahtluse tekitamist- tulevasel täideviijal tekib tahtlus toime panna süütegu. Et tal varem sellist tahtlust ei olnud, siis on kihutamistegu kui tahtluse tekitaja täideviimisteoga kausaalne ehk põhjuslikult seotud. Põhjuslikkust ei tohi samastada tahtluse kahesuunalisusega. Viimane on küll tavaliselt olemas ( täideviija teab, et ta on teole kihutatud), kuid ei ole tingimata vajalik. Kihutamisega on tegu ka siis, kui täideviija ei saa aru, et teda on õigusvastasele teole kihutatud.9 7 J. Sootak, P. Pikamäe, Karisusseadustik Kommentaar, Tallinn, Juura Õigusteabe AS, 2002, lk 84- 85 8
eristada õigushüvest teomodaliteedid – iseloomustavad koosseisu parameetreid teatud juhtudel. Ei ole igas koosseisus määratletud 1) koht 2) aeg 3) viis kui puudub mõni objektiivse koosseisu tunnus - objektiivse koosseisu puudumine ja lõpetad analüüsi - lähed üle katse kontrollimisele 3. Subjektiivne koosseis (§ 12 III) 1) Tahtlus §16 – kui koosseis ei näe ette otsest tahtlust või kavatsetust, tule 2) Ettevaatamatus §18 3) Motiiv või eesmärk §16 II – kontrollitakse, kui see on koosseisus ette nähtud 4) Eksimus koosseisu asjaolus (§ 17) error in persona – samasus inimeses (eksid inimesega, kui ära tapad, siis vastutad ikka. Tapmine on tapmine. kui sa saad pihta sinna, kuhu sihtisid, ja keegi tuleb ette. Tahtlus oli sinna suunatud)-osavõtja vastutab samadel
ära hoida, kuid mõjutamist või ärahoidmist võib temalt objektiivselt oodata, ei ole tegemist kohustuse rikkumise vabandatavusega. Süü (VÕS §-d 104, 1050) VÕS kehtib süü presumptsiooni põhimõte. VÕS § 1050 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamisest süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 104 lg 2 järgi on süü vormideks hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Tahtlust defineeritakse kui tulemuse teadmist ja tahtmist, olles teadlik teo õigusvastasusest. Eristatakse otsest ja kaudset tahtlust. Otsese tahtluse puhul on teo tegija näinud oma teo tagajärgi ette ja soovinud nende saabumist. Kaudse tahtluse puhul on teo tegija tulemust vaid võimalikuna ette kujutanud ja selle kättejõudmisega heakskiitvalt soostunud. Hooletus on käibes nõutava hoole järgimata jätmine, mis tähendab, et ei ole olemas üldist mõõdupuud hooletuse hindamiseks,
sätestab et väärteos on karistatavad nii tahtlike kui ettevaatamatute tegudena. KarS i järgi vastutus ettevaatamatu kuriteo eest saab järgneda üksnes siis kui KarS i eriosas eraldi § kriminaliseeritud sama teo ettevaatamatu tegu.KarS i kohaselt tuleb tahtlus tuvastada rangelt teo toimepanemise hetkeseisuga. Seetõttu ei ole tahtlusena vaadeldaval isikul enne või pärast süüteo toimepanemist süüline euhtumine. Tahtlus ja selle liigid Tahtlust võiks defineerida nii et s.o. teo toime pania poolt süüteo koosseisule vastavate asjade teadmine ja tahtmine(saens et voles) ehk siis intellektuaalne ja voluntatiivne element moodustavadki tahtluse struktuuri. Kui keegi võtab ette teo millega ta kavatseb saavutada teatud tagajärje välismaailmas on tal selle kavatsuse tõttu välisilma tagajärge kõigepealt puht intellektuaalne suhe. Kui ta näeb ette et selline tagajärg saabub peab ta lahendama küsimuse kas panen selle
Raul Heido, taotledes maakohtu otsuse tühistamist. Tartu Ringkonnakohus tühistas 13. juuni 2005. a otsusega Tartu Maakohtu otsuse, tunnistas L. Kaplinski KarS § 151 järgi süüdi. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on avaliku huvi mõistet põhjendamatult kitsendanud, ning asus seisukohale, et avaliku huvi sisuks on teatud üldine hüve, mis hõlmab ka riigi sisemist ja välist rahu. Põhjendades L. Kaplinski tahtlust kõnealuse teo toimepanemisel, märgitakse ringkonnakohtu otsuses, et "isikul, kes sotsiaalset vaenu õhutava või terrorile üleskutsuva teksti avalikku internetti paigutab, peab olema ettekujutus sellest, mida selline tegevus võib kaasa tuua. Seejuures tuleb siin lähtuda tavalise mõistliku inimese elukogemuse tasandilt. L. Kaplinski on isik, kellel tema elukogemusest ja haridusest lähtudes pidi olema arusaadav sellise tegevuse 6
- peegli kahjustumine ei tulnud K-st ja puuduvad VÕS § 189 lg 5 asjaolud. Seega ei saa ostjale ette heita hoolduskohustuse rikkumist b. Mõlkimine (pärast taganemist) i. Ei ole korrapärase kasutamise tulemuse tekkinud. Kas kohaldamisele kuulub VÕS § 190 lg 1 p 3? Oma asjades hoolsus tähendab kerge hooletuse lubatavust, kuid mitte rasket hooletust ja tahtlust - VÕS § 190 lg 3 ei kuulu kohaldamisele, sest ostja on lepingust taganenud ja talle kohalduvad rangemad hooldusnõuded. VÕS § 189 lg 5 (auto üleandmise võimalikkuse tagamine) Taganemisel peab võtma kasutuse mõistlikud abinõud asja säilitamiseks ja hoidmiseks – praegusel juhul oleks mõistlik abinõu autoga mitte sõita ja hoida seda garaažis.
3) hüvitise suuruse kindlaksmääramine mittevaralise kahju puhul. Kahju tekitaja süü vorm võib olla üheks asjaoluks, mida tuleks arvesse võtta mittevaralise kahju kindlaksmääramise puhul. 4) kui õigusvastasus tuleneb §-st 1045 lg 1 p 7. Rikutud kaitsenorm võib eeldada konkreetset süü vormi. Tuleb hinnata, kas kannatanul on see süü vorm olemas või ei ole. 5) § 1045 lg 1 p 8 kohaldamine. See koosseis nõuab tahtlust, järelikult ei too deliktilist vastutust kaasa hooletu käitumine. 69. Missugused on tahtluse liigid ning mis on "süüteooria" ja tahtlusteooria" seisukohad ja tähtsus deliktiõiguse jaoks? Tahtlus on isiku psüühiline suhtumine oma teosse. Tahtlusega väljendub isiku teadlik soov rikkuda mingisugust kohustust. Tahtluse puhul võib olla tegemist kas otsese või kaudse tahtlusega. Otsese tahtluse korral isik tahab, et tema tegu põhjustaks õigusvastase tagajärje.
deliktivõimet omav isik. 4.Mida hõlmab õigusrikkumise subjektiivse külje mõiste ja millist osa teo subjektiivse külje tunnusena etendab süü? Õigusrikkumise subjektiivse külje mõiste hõlmab õigusrikkuja käitumise psühholoogilisi aspekte nende kogumis ehk subjekti suhtumist oma õigus-vastasesse teosse, teistesse isikutesse, ühiskonna ja riigi huvidesse ning oma teo tagajärgedesse. Süü on õigusrikkumise kohustuslik element, see kujutab isiku tahtlust või ettevaatamatust, mis väljendub õigusvastases teos. Tahtlus ja ettevaatamatus on kaks süü vormi, mis iseloomustavad isiku psüühilist suhtumist toimepandud õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse. 5.Mis on õigusrikkumise objekt? Õigusrikkumise objektiks on kõik need hüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine ehk õigusrikkumise tagajärjel kahjustada saanud isikute õigused, vabadused või suhted, mis on kaitstud õigusnormidega. 6
42. Õigusrikkumise subjekt Õigusrikkumise subjektiks on õigusrikkuja, kelleks võib olla inimene, sõltumata tema seosest riigiga. Õigusrikkujaks saab olla vaid õiguslikus suhtlemises osalev isik, eelkõige deliktivõimet omav isik. Õigust ei saa rikkuda loomad, loodusjõud. 43. Õigusrikkumise subjektiivsed tunnused Tunnusteks on kõik need õigusrikkuja käitumise psühholoogilised aspektid kogumis, kuidas ta suhtus oma teosse. Isiku süü kujutab tahtlust või ettevaatamatust, mis väljendub õigusvastases teos, mis võib olla toime pandud tahtlikult või ettevaatamatult. Tegu on tahtlik, kui isik sai aru oma tegevuse laadist ja tähendusest, nägi ette ohtlikke tagajärgi ja soovis nende saabumist või teadlikult möönas nende saabumist. Tegu toimus ettevaatamatult, kui isik nägi ette kahjulike tagajärgede saabumise võimaluse, kuid kergemeelselt lootis neid
Seega jäävad edasiseks kontr õv välistavad asjaolud ja süü subj külg. Sama kehtib ka nt juhul, kui kannatanu oma nõudes põhineb sellele, et rikkuja on rikkunud mõnda seadusest tulenevat kohustust § 1045 lg 1 p 7. Sellel on taoline skeem nagu käibekohustuse rikkumisel. § 1045 lg 1 p 8 puhul käibekohustuse algus, kuid edasist kontr läbi viia ei saa, kuna õv välistavad asjaolud ja süü subj külg on eelnevalt kontrollitud (kuna alguse anal eeldab tahtlust). Tegu DÕ-se mõttes ei esine juhul, kui isik ei kontrolli oma keha liikumist kas haigusliku seisundi vm põhjuse tõttu. Nt uneskõndija, A ja B kõnnivad kõnniteel ja A lükkab B C auto ette. C ei taha B-le otsa sõita ja keerab st järsult ja tabab D-d. Kas B vastutab oma teo eest . Sellistel juhtumitel tuleks vaadata ega ei pannud tegu toime oma varasemas etapis. Nt uneskõndija tegu võiks väljenduda selles, et ta ust lukku ei keeranud või end voodisse ei sidunud
Juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei välista süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutuselevõtmist. Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata riigile, kohalikule omavalitsusele ja avalik- õiguslikule juriidilisele isikule. Tahtlik tegu ja ettevaatamatu tegu - Kuriteona on karistatav üksnes tahtlik tegu, kui käesolev seadustik ei sätesta karistust ettevaatamatu teo eest. Tegu on tahtlik ka siis, kui see vastab süüteokoosseisule, mis eeldab teo suhtes tahtlust ja peab enamohtliku tagajärje suhtes piisavaks ettevaatamatust. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Tahtlus - Tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise
26 Õigusrikkumise koosseisuks nimetatakse käitumise elemente: · õigusrikkumise subjekt · õigusrikkumise subjektiivne külg · õigusrikkumise objekt · õigusrikkumise objektiivne külg Õigusrikkumise subjektiks saab olla vaid õiguslikus suhtlemises osalev isik (peab omama deliktivõimet). Õigusrikkumise subjektiivne külg hõlmab subjekti suhtumist oma õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse. Isiku süü kujutab tahtlust või ettevaatamatust, mis väljendub õigusvastases teos. Õigusrikkumise objektiks on need õigushüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine. Õigusrikkumise objektiivne külg teo õigusvastasus, kahjuliku tagajärjega tegu, kausaalne ehk põhjuslik seos nende vahel. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud: · hädakaitse kaitsjat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni õigusi või
Küsitav juhul, kui tegutsetakse re ektoorselt (A näeb teel B koera ja keerab kraavi). 33. Kuidas jaotatakse võõra asja ajamise tahtluse tõendamise koormust, eristatuna sellest, kas tegemist on objektiivselt või subjektiivselt võõra asja ajamisega? objektiivselt võõra asja ajamine - väliselt on äratuntav, et aetakse võõrast asja Nt: A kustutab B maja. Sellisel juhul võõra asja ajamise tahtlust eeldatakse. subjektiivselt võõra asja ajamine - väliselt ei ole aru saada, et aetakse võõrast asja. Nt: A ostab oma sõbrale B-le poest raamatu, mida tema teada on B juba ammu soovinud. Asjaajaja peab ise oma tahtlust tõendama. 34. Mis juhtudel ei ole tegemist õigustatud KAA-ga selle tõttu, et esineb alus teise isiku soodus- tamiseks? Peamiselt igasugused lepingud. Sooritus lepingu alusel muidugi välistab KAA.
sõbralik, mis aga peaks olema alus selleks, et klient sooviks samasse klubisse tagasi minna. Imestama pani ka see, et personal ei küsi klientidelt klubikaarte, vaid kasutab seda allahindluse tegemiseks vaid juhul, kui klient selle ise märkab teenindajale ulatada. Klubis kehtivatest kliendikaartidest ei informeeritud teenindaja algatusel ühtegi grupi liiget, kes klubi külastas. Baaris töötava personali osas hinnati madalalt teenindaja tahtlust klienti teenidada ning nende sõbralikku ja viisakat käitumist. Teenindajatel ei olnud ka tihti aega märgata tagasihoidlikumat klienti, kes peaaegu üle baarileti ei roni. Uuringu tulemusena on kõige imekspandavam, et klubis ei teki tunnet, et oled sinna oodatud ning tunnet, et soovid ka järgmisel korral sama klubi külastada. Plusspunkte teenisid aga töötajate välimus, mis oli personali kohta ka ainsaim hea sõna, ning klubi lahtioleku ajad, mille grupp hindas kliendisõbarlikuks 2
(vähemalt mitte kriminaalõiguses). Küll aga võivad organisatsioonid kanda materiaalset vastutust seaduses sätestatud alustel. 44. Õigusrikkumise subjektiivsed tunnused.- Õigrik sujek kooss hõlmab subjekti suhtumist oma õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse. Üldiselt on tunnustatud, et kui tuvastatakse isiku süü, siis tunnistatakse sellega ühtlasi, et isiku käitumises on kõik õigusrikkumise tunnused. ISIKU SÜÜ kujutab tahtlust või ettevaatamatust, mis väljendub õigusvastases teos, mis võib olla toime pandud tahtlikult või ettevaatamatult. Tegu tahtlik kui isik sai aru oma tegevuse laadist ja tähendusest, nägi ette ohtlikke tagajärgi ja soovis nende saabumist või teadlikult möönas nende saabumist. Ettevaatamatult kui isik nägi ette kahjulike tagajärgede saabumise võimaluse, kuid kergemeelselt lootis neid vältida
teatud erinevused sees. Ekspertstiili tuleb kasutada: järelikult, seega, TULEB OSATA KÜSIDA ENDALT - AGA MIKS??? KUST SA TEAD SEDA?? kas seda toetab RK seisukoht või ütleb seda seadus. Subjektiivse puhul tuleb arvestada teo eelset, teo toimepanemise ajal ja järgselt olevat käitumist. Kui kirjutada, et isik tegutses tahtlikult ning vähemalt kaudse tahtlusega. • Paljudel puhkudel saab minna süvitsi ja eristada • kavatsetust (seatud põhitagajärjega) ja • kaudset tahtlust (teadmine ei ole niivõrd kindel, pigem isik PEAB VÕIMALIKUKS). • Ettevaatamatu (isik peab võimalikuks, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida). • Otsene tahtlus on seotud vahetagajärjega. Tuleb tähelepanu pöörata teo toimepanemise viisile. Kuidas on see rolli jaotus. Kas on kaastäideviimine või osavõtt? Ei tohi karta subjektiivset poolt põhjendada. Kaasus I Kaunil sügishommikul näevad Taavi ja Tõnu Objektiivne
Seega annab seadus kaks süüteokatse olulist tunnust: 1. Katse objektiivse külje element – tegu- on lõpule viimata 2. Subjektiivsest küljest saab süüteokatse rääkida üksnes tahtlusest 8.2.1. Subjektiivne koosseis Konstateerides, et süüteokatse saab olla üksnes tahtlik tegu, ei tohi siiski unustada, et vastavalt KarS § 16 tuleb tahtluse all mõista nii kavatsetust, otsest kui ka kaudset tahtlust. Kui senises õiguspraktikas Eestis valitses seisukoht, et katset saab panna toime ainult otsese tahtlusega siis KarS näeb ette katse toimepanemise võimalikkuse ka kaudse tahtlusega. 8.2.2. Objektiivne koosseis 23 Erinevalt subjektiivsest küljest on kuriteokatsega tegemist üksnes siis, kui mõni süüteokoosseisus olev objektiivse külje element puudub
hooletus ja hooletus. Tsiviilõigusliku süü vormid iseloomustavad õigusrikkumise raskusastet, kuid vastutuse kohaldamisel ei ole üldjuhul tähtsust sellel, millises vormis konkreetsel juhul süü esines. Süü vormidel võib olla tähendus siis, kui nähakse ette tagajärjed sõltuvalt sellest, millise raskusastmega konkreetsel juhul rikkumine oli. Tahtlus tähendab õigusvastase tagajärje soovimist võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS § 104 lg 5). Eristatakse otsest tahtlust ja kaudset tahtlust. Otsese tahtluse korral on teo teinud isik soovinud ja ette näinud õigusvastast tagajärge, kaudse tahtluse korral aga teo tagajärge ainult võimalikuna ette kujutanud ja selle saabumisega heakskiitvalt soostunud. Tahtlust ei saa olla siis, kui teo tahtlikult põhjustanud isik ei saanud aru oma teo õigusvastasusest. Süü vormidena võib vastutuse aluseks olla ka hooletus, mis tähendab käibes vajaliku hoole järgimata
hooletus ja hooletus. Tsiviilõigusliku süü vormid iseloomustavad õigusrikkumise raskusastet, kuid vastutuse kohaldamisel ei ole üldjuhul tähtsust sellel, millises vormis konkreetsel juhul süü esines. Süü vormidel võib olla tähendus siis, kui nähakse ette tagajärjed sõltuvalt sellest, millise raskusastmega konkreetsel juhul rikkumine oli. Tahtlus tähendab õigusvastase tagajärje soovimist võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS § 104 lg 5). Eristatakse otsest tahtlust ja kaudset tahtlust. Otsese tahtluse korral on teo teinud isik soovinud ja ette näinud õigusvastast tagajärge, kaudse tahtluse korral aga teo tagajärge ainult võimalikuna ette kujutanud ja selle saabumisega heakskiitvalt soostunud. Tahtlust ei saa olla siis, kui teo tahtlikult põhjustanud isik ei saanud aru oma teo õigusvastasusest. Süü vormidena võib vastutuse aluseks olla ka hooletus, mis tähendab käibes vajaliku hoole järgimata
Deliktivõimetus võib olla kestev (haigus, vanus, nõrgamõistlikkus), episoodiline või ajutine. Deliktivõimetus võib tuleneda ka muus (nt füüsilisest) puudest. Piiratud teovõimega alaealine ei ole alati deliktivõimetu. Muul põhjusel piiratud teovõimega isik on alati deliktivõimetu. Otsusevõimetu isiku tunnustele vastav isik on deliktivõimetu. Deliktivõimetule isikule ei saa omistada õigusrikkumise toimepanemise tahtlust. Alkoholist või narkootikumist tingitud häireid võetakse arvesse, vaid juhul kui isik sattus sellisesse olukorda muul põhjusel kui omal süül. R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 131-140. VIII teema. Õiguse rakendamine 1. Õiguse rakendamise olemus: subsumeerimise kaks külge: 1.1. Õiguslik otsustus süllogismina, 1.2. Tõlgendamisel põhinevad otsustused. 2. Õiguse rakendamise (kohaldamise) viis staadiumi (etappi): 2.1. faktilise koosseisu analüüs, 2.2
(vähemalt mitte kriminaalõiguses). Küll aga võivad organisatsioonid kanda materiaalset vastutust seaduses sätestatud alustel. 44. Õigusrikkumise subjektiivsed tunnused.- Õigrik sujek kooss hõlmab subjekti suhtumist oma õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse. Üldiselt on tunnustatud, et kui tuvastatakse isiku süü, siis tunnistatakse sellega ühtlasi, et isiku käitumises on kõik õigusrikkumise tunnused. ISIKU SÜÜ kujutab tahtlust või ettevaatamatust, mis väljendub õigusvastases teos, mis võib olla toime pandud tahtlikult või ettevaatamatult. Tegu tahtlik kui isik sai aru oma tegevuse laadist ja tähendusest, nägi ette ohtlikke tagajärgi ja soovis nende saabumist või teadlikult möönas nende saabumist. Ettevaatamatult kui isik nägi ette kahjulike tagajärgede saabumise võimaluse, kuid kergemeelselt lootis neid vältida
tagajärje vahel -isiku erilised isikutunnused -teo mentaliteedid Ja subjektiivsetest tunnustest: -tahtlus või ettevaatamatus teo toimepanemisel -teo motiiv -ajend -eesmärk vms Süüteo subjektiivsete tunnuste hindamisel tuleb silmas pidada: -tavaliselt on kuriteona karistatav vaid tahtlik tegu -ettevaatamatu tegu on kuriteona karistatav vaid siis kui seadus näeb ette selle vastutuse -tegu on tahtlikuna käsitlev ka siis kui süüteokoosseis eeldab tahtlust -tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne;ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus -väärtegude toimepanemisel ei ole oluline subjektiivsete tunnuste eristamine Kuriteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järg: -kas teol esinevad kar seadustiku eriosas kirjeldavad teo tunnused -kas teo toimepanemisel esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu ja kas isik on süüdi selles -kui õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, siis on tegemist küll seaduss
Õigusrikkujaks saab olla vaid õiguslikus suhtlemises olev isik. Mitmesugused organisatsioonid võivad õigusrikkumise subjektideks olla oma tegevuse valdkonnas, näiteks haldusorgan oma pädevuse ületamisel, äriühing maksuseaduste rikkumisel jne. Kehtiva õiguse järgi ei kanna juriidiline isik kriminaalvastutust. 2. Õigusrikkumise subjektiivne külg. Õigusrikkumise subjektiivne külg hõlmab subjekti suhtumist oma õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse. Isiku süü kujutab tahtlust või ettevaatamatust, mis väljendub õigusvastases teos. Seega on tahtlus ja ettevaatamatus kaks süü vormi, nad iseloomustavad isiku psüühilist suhtumist toimepandud õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse. Tegu on toime pandud tahtlikult kui isik sai aru oma teo või tegevusetuse laadist ja tähendusest, nägi ette ohtlikke tagajärgi ja soovis nende saabumist (otsene tahtlus) või teadlikult mõõnas nende saabumist (kaudne tahtlus).
Et nö ettevaatamtusest toime pandud teodelikte on väga vähe. Mõned üksikud: riigisaladuse avaldamine ettevaatamtusest. Reeglina ilmneb neid materiaalsete deliktide puhul. Ettevaatamatusdelikt on võimalik tegevuse kui tegevusetusega. On võimalik kombinatsioon, et inimene jätab oma grandikohustuse täitmata ja rikub mingit etteantud kohustust nt § 117 või 17? – surma põhjustamine ettevaatamtusest. §118 – on olemas ka segadelikt ehk delikt mis teo suhtes eeldab tahtlust, kuid tagajärje puhul võib piisata ka ettevaatamtusest. Kuidas ettevaatamtusdelikte seadusest ära tunda? – see peab olema koosseisus tunnas: toime panema ettevaatamatusest nt 119, 117, liiklusdeliktid-avarii jne. On ka mõned koosseisud, kus ettevaatamatus on väljendatud erinevalt nt §419, mis räägib tulirelva lohakast hoidmisest – sõna lohakas viitab ettevaatamatusele. Karistusõigus II.osa Objektiivne koosseis on ettevaatamtusdeliktide puhul kõikemäärav- on 3 asja –
nõuda kohustuse täitmist, leppetrahvi maksmist ja kahju hüvitamist, kuid võib kasutada muid õiguskaitsevahendeid (§ 105). Süü VÕS kehtib süü presumptsiooni põhimõte. VÕS § 1050 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamisest süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 104 lg 2 järgi on süü vormideks hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Tahtlust defineeritakse kui tulemuse teadmist ja tahtmist, olles teadlik teo õigusvastasusest. Eristatakse otsest ja kaudset tahtlust. Otsese tahtluse puhul on teo tegija näinud oma teo tagajärgi ette ja soovinud nende saabumist. Kaudse tahtluse puhul on teo tegija tulemust vaid võimalikuna ette kujutanud ja selle kättejõudmisega heakskiitvalt soostunud. Hooletus on käibes
asjaolude olemasolu, vääramatu jõu puudumist või selle olemasolu jne) kui ka süüteo tehiolude vastavust seaduses kirjeldatud süüteo asjaoludele. Süüteo subjektiivsete tunnuste määratlemisel on kasulik teada, et: 1) tavaliselt on kuriteona karistatav vaid tahtlik tegu; 2) ettevaatamatu tegu on kuriteona karistatav vaid siis, kui seadus näeb ette selle eest vastutuse; 3) tegu on tahtlikuna käsitletav ka siis, kui süüteokoosseis eeldab tahtlust ja tagajärje suhtes peab piisavaks ettevaatamatust; 4) tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne; ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus ning, et 5) väärtegude toimepanemisel ei ole oluline subjektiivsete tunnuste (hooletuse ja kergemeelsuse) eristamine. Kuriteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järgi: 1) kas teol (tegevusel või tegevusetusel) esinevad karistusseadustiku eriosas
-isiku erilised isikutunnused -teo mentaliteedid Ja subjektiivsetest tunnustest: -tahtlus või ettevaatamatus teo toimepanemisel -teo motiiv -ajend -eesmärk vms Süüteo subjektiivsete tunnuste hindamisel tuleb silmas pidada: -tavaliselt on kuriteona karistatav vaid tahtlik tegu -ettevaatamatu tegu on kuriteona karistatav vaid siis kui seadus näeb ette selle vastutuse -tegu on tahtlikuna käsitlev ka siis kui süüteokoosseis eeldab tahtlust -tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne;ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus -väärtegude toimepanemisel ei ole oluline subjektiivsete tunnuste eristamine Kuriteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järg: -kas teol esinevad kar seadustiku eriosas kirjeldavad teo tunnused -kas teo toimepanemisel esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu ja kas isik on süüdi selles
(3) Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. (4) Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. (5) Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. (6) Kui isik seadusest või lepingust tulenevalt peab ilmutama üksnes niisugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjades, vastutab ta siiski ka tahtluse ja raske hooletuse korral. Eristatakse otsest tahtlust ja kaudset tahtlust. Otsese tahtluse korral on teo teinud isik soovinud ja ette näinud õigusvastast tagajärge, kaudse tahtluse korral aga teo tagajärge ainult võimalikuna ette kujutanud ja selle saabumisega heakskiitvalt soostunud. Tahtlust ei saa olla siis, kui teo tahtlikult põhjustanud isik ei saanud aru oma teo õigusvastasusest. Kuna süü presumptsioon lepingulise süülise vastutuse korral puudub, peab kahjustatud pool tõendama ka rikkunud poole süüd. § 105
Enne oli seda ebamääraselt kasutatud I maailmasõja päevil toimunud Armeenia genotsiidi kohta (1915), kui Türgi sõjavägi hakkas Armeenia tsiviilelanikke tapma. Londoni statuudi eesmärk oli luua kaitse tsiviilelanikele rünnete vastu (algul sõjasituatsioonis, hiljem ka rahuajal). Inimsusevastaste kuritegude rangem aste on genotsiid. 1948 sõlmitakse genotsiidivastane konventsioon. Genotsiidi kuritegu on raskem tõestada kui inimsusevastane kuritegu. Genotsiidi puhul tuleb tõestada ka tahtlust teatud inimgrupp hävitada. Tuleb tõestada subjektiivne külg (mens rea) - inimese tahtlus, mida ta mõtles, miks ta seda tegi. Algne definitsioon oli tsiviileanike grupi vastu suunatud rünne hävitada see grupp. Grupp mõtestatakse kui rassilist, etnilist, religioosset ja rahvuslikku gruppi. Kas see peaks hõlmama ka sotsiaalseid ja politilisi gruppe? Vastuseisu tõttu seda ei loetud genotsiidi tunnusteks (nt kulakute hävitame Ukrainas NL poolt).
Õigusrikkujaks saab olla vaid õiguslikus suhtlemises osalev isik, seega õigussubjektsust, eelkõige deliktivõimet omav isik. Õigust ei saa rikkuda nt loomad ja loodus, samuti vaimuhaiged või nõrgamõistuslikud isikud ning deliktivõimelised alaealised. Õigusrikkumise subjektiivsed tunnused. Tahtlus ja ettevaatamatus. Õigusrikkumise subjektiivne koosseis hõlmab subjekti suhtumist oma õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse. Isiku süü kujutab tahtlust või ettevaatamatust, mis väljendub õigusvastases teos. Seega on tahtlus ja ettevaatamatus kaks süü vormi, nad iseloomustavad isiku psüühilist suhtumist toimepandud õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse. Iga õigusvastane tegu võib olla toime pandud kas tahtlikult või ettevaatamatult. Tegu on toime pandud tahtlikult, kui isik sai aru oma teo või tegevusetuse laadist ja
Toidab, hoolitseb, pärast tuleb välja, et C koer. Oluline see, kes tegelikkuses soodustatud isik, mitte see, keda asjaajaja pidas soodustatud isikuks. 31. Kuidas jaotatakse võõra asja ajamise tahtluse tõendamise koormust, eristatuna sellest, kas tegemist on objektiivselt või subjektiivselt võõra asja ajamisega? Objektiivselt on tegu, kui väliselt on ära tuntav e III isikule on mõistetav see, et asjaajaja ajab võõrast asja. Sellisel juhul eeldatakse asjaajamise tahtlust. Subj mõttes ei ole väliselt aru saada, kas asjaajaja tegutseb teise isiku või iseenda jaoks (A ostab B-le rmt-u). Sellisel juhul peab asjaajaja ise tõendama, et tal oli tahtlus teise isiku kasuks tegutseda. 32. Mis on tüüpilised juhud, mil KAA sätete kohaldamise välistab asjaolu, et asjaajamiseks on olemas alus (nimetage juhtumite liigid)? OLULINE!! Eelkõige lepingulised suhted ja seadus. Nt A, B, C on põhj D-le kahju. A maksab kahju välja, siis
Üldreeglina KarS-is on tahtlikud, kuid on ettevaatamatusest toimepandud ka mõned karistatavad. § 15 lg 3 väärtegu on ühtmoodi karistatav nii tahtlikkuse, kui ka ettevaatamatuse puhul. Tahtlus on eristatav ettevaatamatusest 2 elemendi poolt: 1. intellektuaalne element teadmine (ma panen toime, ma soovin seda, tagajärg on see); 2. voluntatiivne element tahtmine (ma tahan). Ettevaatamatuse korral teadmine on, aga tahtlust ei ole!!! Suure ohu allikad: seadmed, mis sisaldavad endas energiat, mida ei saa kohe pidurdada. See ei allu inimese kontrollile (loomad, kanged, mürgid k.a.). Nende valdajatel on vastutus alati, kui nad ei tõenda, et nad ei ole süüdi. Jutt on tõendamises. Nt lennuk kukub maha tormi tõtu, vastutab ikka lennufirma. Kuna siin on nii suur risk, et loodus ei vabasta. Tahtluse objekt on õigushüve (vt peatüki pealkiri). On ka vahetu objekt (asi, ese, mida rünnatakse)
kaupa. Õigusrikkumise subjekt-õigusrikkuja, kelleks võib olla inimene, sõltumata tema seosest riigiga: nii riigi kodanik, apatriid kui ka välisriigi kodanik. Õigusrikkujaks saab olla vaid õiguslikus suhtlemises olev isik, seega õigussubjektsust, eelkõige deliktivõimet omav isik. Õigusrikkumise subjektiivne koosseis-hõlmab subjekti suhtumist oma õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse. Isiku süü kujutab tahtlust või ettevaatamatust, mis väljendub õigusvastases teos. Tegu on toime pandid tahtlikult, kui isik sai aru oma teo või tegevusetuse laadist ja tähendusest, nägi ette ohtlikke tagajärgi ja soovis nende saabumist (otsene tahtlus) või teadlikult möönas nende saabumist (kaudne tahtlus). Õigusrikkumine on toime pandud ettevaatamatult, kui selle toime pannud isik nägi ette kahjulike tagajärgede saabumise
tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. § 13. (1) Isik vastutab tegevusetuse eest, kui ta oli seaduses kirjeldatud tagajärge ära hoidma õiguslikult kohustatud. Subjektiivsed tunnused § 15. (1) Kuriteona on karistatav üksnes tahtlik tegu, kui käesolev seadustik ei sätesta karistust ettevaatamatu teo eest. (2) Tegu on tahtlik ka siis, kui see vastab süüteokoosseisule, mis eeldab teo suhtes tahtlust ja peab enamohtliku tagajärje suhtes piisavaks ettevaatamatust. (3) Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. § 16. (1) Tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. § 18. (1) Ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. Süü § 32. (1) Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.
Krediiti ei tuntud, raha väärtus ebapüsiv. Muud võlakohustused: üüri-, rendi-, veo-, tellimis-, õppimis- ja ühinemislepingud. 8 12. Avaliklõigus keskaegses Eestis. Eesti oma sarnane Euroopa omaga ( Saksa õiguspeegel). Seadused, mis olid Vana-Eestis kehtisid edasi, kuid tuli juurde ka teisi institutsioone: süüteo koosseisu määramisel arvestati tegu, mitte tahtlust. 16.saj. lõpu poole hakati tähelepanu pöörama tahtlusele. Süüteod jagunesid: avalikõiguslikud mässu tõstmine, riigi reetmine ( süütegude arv kasvas ajastu lõpul) ja eraõiguslikud ülejäänud süüteod, jagunesid kahte gruppi: vara ja isiku vastased. Avalikõigusliku süüteo korral jälitati isikut võimu algatusel aga eraõigusliku puhul pidi kannatanu ise rikkujat jälitama. Isikuvastased: Tapmine e. teadlik isiku surmamine, oli
kaudse varalise kahju korral (saamatajäänud tulu) mittevaralise kahju korral Oluline on ka süü vorm ja raskus. Süü vormid on antud VÕS §104 lg2: 1. Tahtlus – õigusevastase tagajärje soovimine 56 a. otsene tahtlus – isik on soovinud ja ka ette näinud õigusvastase tagajärje b. kaudne tahtlus – isik pidas tagajärge võimalikuks. Tahtlust ei saa olla siis, kui teo tahtlikult põhjustanud isik ei saanud aru oma teo õigusvastasusest. 2. Hooletus a. hooletus – vajaliku hoole järgimatajätmine b. raske hooletus – vajaliku hoolsuse olulisel määral järgimata jätmine Objektiivne hoolsus tuleneb kehtivast õiguskorrast. Objektiivne hoolsus eeldab ka subjektiivseid elemente – tuleb arvestada isiku olukorda, vanust, haridust, teadmisi,
Peab olema notariaalselt tõestatud. Ühepoolselt seda tühistada või muuta ei saa. Sisuks tavaliselt pärijale pannakse teatud kohustused 1. ravikulude tasumist 2. ülalpidamist elu lõpuni Pärimiskõlbmatu on isik, kes: 56 1) tahtlikult ja õigusvastaselt (NB! vanas seaduses teadvalt ja õigusvastaselt, sest teadmine ei tähenda veel alati tahtlust) põhjustas pärandaja surma või püüdis seda teha (vanas seaduses seda polnud! tahetakse rõhutada ka süüteokatset); Vanas seaduses on lisaks pärijale nimetatud ka eelpärija, uuest on välja jäetud. Samas sisuliselt see asja ei muuda. 2) tahtlikult ja õigusvastaselt asetas pärandaja olukorda, milles viimane oli kuni oma surmani võimetu tegema või tühistama viimse tahte avaldust
valida käitumise mitme variandi vahel, see valiku tegemine allus isiku kontrollile ja ta valis oma vaba tahte alusel õiguspärase käitumise asemel õigusvastase käitumise. Süüteosubjektiivsete tunnuste hindamisel on vaja silmas pidada, et: 1) Tavaliselt on kuriteona karistatav vaid tahtlik tegu 2) Ettevaatamatu tegu on kuriteona karistatav vaid siis, kui seadus näeb ette selle eest vastutuse 3) Tegu on tahtlikuna käsitletav ka siis, kui süüteokoosseis eeldab tahtlust ja tagajärje suhtes peab piisavaks ettevaatamatust 4) Tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne; ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus ning et 69 5) Väärtegude toimepanemisel ei ole oluline subjektiivsete tunnuste (tahtluse, hooletuse ja kergemeelsuse) eristamine, välja arvatud, kui seda väärtegu saab toime panna ainult tegevusega ja tahtlikult (nt vargus). Karistatava teo kirjeldus
kahju poleks tekkinud ka siis, kui antud akt oleks põhjendatud. 4. Süü Süü olemasolu on vajalik: - kaudse varalise kahju korral (saamatajäänud tulu) - mittevaralise kahju korral Oluline on ka süü vorm ja raskus. Süü vormid on antud VÕS §104 lg2: 1. tahtlus õigusevastase tagajärje soovimine a. otsene tahtlus isik on soovinud ja ka ette näinud õigusvastase tagajärje b. kaudne tahtlus isik pidas tagajärge võimalikuks. Tahtlust ei saa olla siis, kui teo tahtlikult põhjustanud isik ei saanud aru oma teo õigusvastasusest. 2. hooletus a. hooletus vajaliku hoole järgimatajätmine b. raske hooletus vajaliku hoolsuse olulisel määral järgimata jätmine Objektiivne hoolsus tuleneb kehtivast õiguskorrast. Objektiivne hoolsus eeldab ka subjektiivseid elemente tuleb arvestada isiku olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid jm isiklikke omadusi.
Õigusrikkujaks saab olla vaid õiguslikus suhtlemises olev isik. Mitmesugused organisatsioonid võivad õigusrikkumise subjektideks olla oma tegevuse valdkonnas, näiteks haldusorgan oma pädevuse ületamisel, äriühing maksuseaduste rikkumisel jne. Kehtiva õiguse järgi ei kanna juriidiline isik kriminaalvastutust. 2. Õigusrikkumise subjektiivne külg. Õigusrikkumise subjektiivne külg hõlmab subjekti suhtumist oma õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse. Isiku süü kujutab tahtlust või ettevaatamatust, mis väljendub õigusvastases teos. Seega on tahtlus ja ettevaatamatus kaks süü vormi, nad iseloomustavad isiku psüühilist suhtumist toimepandud õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse. Tegu on toime pandud tahtlikult kui isik sai aru oma teo või tegevusetuse laadist ja tähendusest, nägi ette ohtlikke tagajärgi ja soovis nende saabumist (otsene tahtlus) või teadlikult mõõnas nende saabumist (kaudne tahtlus).
kahju poleks tekkinud ka siis, kui antud akt oleks põhjendatud. 4. Süü Süü olemasolu on vajalik: - kaudse varalise kahju korral (saamatajäänud tulu) - mittevaralise kahju korral Oluline on ka süü vorm ja raskus. Süü vormid on antud VÕS §104 lg2: 1. tahtlus õigusevastase tagajärje soovimine a. otsene tahtlus isik on soovinud ja ka ette näinud õigusvastase tagajärje b. kaudne tahtlus isik pidas tagajärge võimalikuks. Tahtlust ei saa olla siis, kui teo tahtlikult põhjustanud isik ei saanud aru oma teo õigusvastasusest. 2. hooletus a. hooletus vajaliku hoole järgimatajätmine b. raske hooletus vajaliku hoolsuse olulisel määral järgimata jätmine 54 Objektiivne hoolsus tuleneb kehtivast õiguskorrast. Objektiivne hoolsus eeldab ka subjektiivseid
Seda käitleti sellel juhul hädakaitsena. Päeval aga võisid varga kinni siduda ja vastavatele organitele toimetada. 1. tahtlik ja mittetahtlik tapmine: nendel tehakse vahet, ka karistused on erinevad. Tahtliku tapmise puhul kehtis põhimõte: ,,silm silma, hammas hamba vastu"- taliooniprintsiip. Mittetahtliku tapmise puhul olid 3 asüülilinna/pelgulinna, kuhu võis siis varjuda. Siiski piiratakse juba veritasu teostamist (puhta veritasu puhul tahtlust ei arvestatud). · varavastased (varastamine) varastatud vara pidi 4x tagastama, kui aga vara leitaks eelusalt, nt lammas, siis peab 2x. · jumalavastased selle puhul saadeti asüülilinna, võidi ära neeeda või isegi surmata. Abielurikkumine võis olla nii jumalavastane kui ka isikuvastane. Abielurikkumised olid suunatud otseselt mehe vastu, naine ja tema seksuaalsus oli mehe omand. 5.2. Karistus 5.2.1. Karistuse liigid
lg 3) - raske hooletus – vajaliku hoolsuse olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg43) - tahtlus – õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. 1) otsene tahtlus – teo teinud isik soovinud ja ette näinud õigusvastast tagajärge 2)kaudne tahtlus – inimene on teo tagajärje ainult võimaliku tagajärjena ette kujutanud ja selle saabumisega heakskiitvalt soostunud. Tahtlust ei saa olla siis, kui teo tahtlikult põhjustanud isik ei saanud aru oma teo õigusvastasusest. Teadlikkus õigusvastatusest on tsiviilõiguses tahtliku kohustuse rikkumise eeldseks (peab - Vastavalt VÕS § 106 lg 1 võivad võlgnik ja võlausaldaja eelnevat kokku leppida kohustuse rikkumise eest vastutuse välistamises või piiramises. Vastutuse kokkuleppeline piiramine ei ole aga kehtiv, kui lepingupool vabastatakse
resultaati. Subjekt peab ette nägema oma teo tagajärge, so teo vastavust või mittevastavust õigusnormile. Juriidilise vastutuse kvalifitseerimise seisukohalt on tähtis eristada süü vorme. Nt kriminaalõiguses eristatakse süü kahe põhivormi - tahtluse ja ettevaatamatuse alusel kokku nelja erinevat süü vormi (vt lähemalt lk 43): a) tahtlus: - otsene, - kaudne, b) ettevaatamatus: - kergemeelsus, - hooletus. Käesoleval juhul käsitletakse kriminaalõiguses tahtlust ja ettevaatamatust üksnes materiaalse kuriteo puhul. Tahtlus on süü raskem vorm, kui ettevaatamatus. Tahtluse tunnused materiaalse kuriteo puhul iseloomustavad süüdlase intellekti ning tahet. Süüdlase intellekti iseloomustab materiaalse kuriteo tahtliku toimepanemise korral: 99 - arusaamine oma teo faktilistest (koosseisulistest) tunnustest, kuriteokoosseisuks
annaabi.ee 
