teatavakstegemine, st avaldamine. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud aktid. Õigusaktide avaldamise kord on reguleeritud Riigi Teataja seadusega. Õigusakti jõustumine on alati seotud tagasiulatuva jõu printsiibiga, st 1) õigusaktil (seadusel), mis kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust, on kohustuslikult tagasiulatuv jõud; 2) õigusaktil, mis tunnistab teo karistatavaks või raskendab karistust, ei saa olla tagasiulatuvat jõudu; 3) tagasiulatuvat jõudu ei või anda aktile (õigusnormile), mis toob isikule kaasa negatiivseid tagajärgi, paneb neile uusi kohustusi või piirab nende õigusi ja vabadusi; 4) tagasiulatuva jõu võib anda õigusaktile (õigusnormile), mis toob isikule kaasa positiivseid tagajärgi, annab talle täiendavaid õigusi jne. Õigustloova akti eelnõu ettevalmistamine Ettevalmistamine jaguneb kolme staadiumi: I – ettevalmistav töö. 1
kehtivad 2 samasisulist akti ehk tekib õiguste kollisioon. Kui omavahelises kollisioonis olevad aktid on sama riigorgani aktid, siis kehtib hilisem. Kui vatsuolulised aktid on pärit erineva tasemega riigiorganitelt, siis kehtib kõrgema riigiorgani poolt vastuvõetud akt. Osad omavad dipolmaatilist kaitset, sääraste iskute küsimused kuridegude puhul, lahendatakse dipolmaatiliste kanalite kaudu. Neile andakse tavaliselt tähtaeg riigist lahkuda. 11) Jõustunud õigusakt ei oma tagasiulatuvat jõudu, vaäljaarvatud 2 erandit: tagasiulatuvat jõudu omavad seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad (nt kasutatakse varaliste suhete reguleerimisel) Kriminaal seadus, kui ta kõrvaldab teo karitatavuse või kergendab karistust. 12) Ruumilise kehtivuse tähenduses kehtestavad kõik rigid oma õigusaktid reeglina kogu oma riigi territooriumile. Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigus
Väärtegu- rahatrahv või arest Kuritegu- rahatrahv või vangistus Kui eriosa norm on laiem, kui üldosa norm, tuleb lähtuda üldosa normist! Karistusseaduse ajaline kehtivus- Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi; Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud; Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu; Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast (§5) Karistusseaduse ruumiline kehtivus- Eesti karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil; Eesti karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil või selle vastu, sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest (§6)
isikute suhtes(kodanikud, kodakondsuseta isikud ehk apatriidid ja välismaalased). Erandijuhtudel võib mõni õigusakt olla määratud ainult teatud kategooria isikutele. Vabariigi valitsuse aktid, korraldused jõustuvad allakirjutamise päevast, kui korralduses ei ole ettenähtud teist tähtaega. Vabariigi presidendi otsused jõustuvad samuti allakirjutamise päeval. (üldpõhimõte: Jõustunud õigusakt ei oma tagasiulatuvat jõudu, vaäljaarvatud 2 erandit: tagasiulatuvat jõudu omavad seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad (nt kasutatakse varaliste suhete reguleerimisel) Kriminaal seadus, kui ta kõrvaldab teo karitatavuse või kergendab karistust. Normatiivakt lõpetab oma kehtivuse tema kehtivuse lõppemisel või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Selleks on 32 viisi: eraldi aktiga Võib olla kehtetuks tunnistatud uue, samasisulise akti vastuvõtmisega
KARISTUSÕIGUS Karistusõiguse ülesanne, allikad ja kehtivus: Ülesanne: · tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste ehk õigushüvede kaitse, · määrab kindlaks süüteod, · süütegude eest kohaldatavad karistused, · kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid Allikas: · karistusseadustik Kehtivus: · seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu v.a. siis kui seadus välistab teo karistatavuse või kergendab karistust, · ruumiline kehtivus - EV territoorium ja Eestis registreeritud vee- või õhusõidukil olenemata asukohast, · teo toimepanemise kohast sõltumata kui see tuleneb välislepingust või on nn maailmakuritegu. Süütegu: Kuritegu süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule ette nähtud
Seaduse arutelu Lugemine Lugemine Lugemine Seaduse vastuvõtmine Hääletus Seaduse väljaandmine President. Tal on vetoõigus e. suspensiivne õigus Seadused Seadus kuulub avaldamisele seitsme päeva jooksul ,,Riigi Teatajas" Seadused jõustuvad 10-ndal päeval pärast RT avaldamist Õiguseaktide kehtivus Iga õigusakt on kehtiv: Teatava aja jooksul Teatavate isikute suhtes Teatud territooriumil Kehtestatud õigusakt reeglina ei oma tagasi ulatuvat jõudu. Aga on erandeid: Tagasiulatuvat jõudu omavad seadused, mis sõnaselgelt seda sätestavad (ainult eraõiguslikes sidemetes) näiteks päranduse suhtes, kriminaal seadus omab tagasiulatuvat mõju, kui ta kergendab võrreldes varasemaga karistust. Õigussuhe Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud õigussuhe. Eristatakse 3 elementi: õs sisu õs objekt õs subjektid kui inimese käitumine on reguleeritud õigusnormidega, siis ühel poolel tekib õigus , teisel poolel on kohutus. Kokku moodustavad õigussuhte sisu.
süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused Ajaline kehtivus • Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi • Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud • Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu • Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast Süüteod • Kuriteod • Väärteod Kuritegude astmed • I aste – seadus näeb ette tähtajalise vangistuse üle viie aasta või eluaegse vangistuse, juriidilisele isikule sundlõpetamise • II aste – tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus Süüteo Objektiivsed koosseis Subjektiivsed
Presidendi seadlused (PS £9) 1. Ta saab seda teha suhul kui Riigikogu ei saa kokku tulla 2. Kui sellks on edasilükkamatud riiklikud vajadused Valitsuse määrused Valitsuse normatiivid, kus valitsus täpsustab seaduse sisu. Valitsuse korraldused. Õigusaktide kehtivus Iga õigusakt on kehtiv 1) Teatava aja jooksul 2) Teatavate isikute suhtes 3) Teatud territooriumil Ajaline kehtivus Kehtestatud õigusakt reegline ei oma tagasiulatuvat jõudu 1. Tagasiulatuvat jõudu omavad seadused, mis sõnaselgelt seda sätestavad 2. Kriminaalseadus omab tagasiuatuvat mõju kui ta kergendab võrreldes varasemaga karistust. 3. Terrioaalne ehk ruumiline kehtivus Kontrolltöö Eesti riigiseaduse põhipunktid Õigussuhe Seaduse loomine Äriõigus ehk kommerts (1. Sept. 1995) Tulu taotlevad ettevõtted valik
Riigikohtu juhised on alama astme kohtutele kohustuslikud (nt otsus ei meeldi, siis juhised ja minnakse uuesti ringkonnakohtusse). 6. Tsiviilõiguse kehtivus · Kehtivus seondub rahvusvahelise eraõigusega (ehk millist seadust tuleb välismaise elemendi puhul kohaldada). · Ajalise kehtivuse ehk tagasiulatuva jõu probleem. Nt vastu võetakse uus seadus, ent leping on sõlmitud vana seaduse ajal. Seadusel POLE tagasiulatuvat jõudu! (Aga kui leping sõlmitud enne, aga kehtib ka praegu ja rikutakse praegu siis oleneb.) 7. Tsiviilõiguse tõlgendamine TSÕ tõlgendamine tähendab pm TSÕ normi ehk üldkehtiva reegli sisu avamist ehk mis selle normi taga on? 1. Normi läbilugemine grammatiline tõlgendamine (tuleb aru saada, mida on öeldud) 2. Üldiste, abstraktsete normide mõistmine (nt TSÜS § 6 lg 4 ,,Käsutustehingu kehtivus
juriidiline jõud? Kohaliku omavalitsus organid võivad anda otsuseid ja korraldusi. Nt annab välja koerte ja kassidepidamise eeskirju. 10. Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse lõppemise kord? Vabariigi valitsuse aktid, korraldused jõustuvad allakirjutamise päevast, kui korralduses ei ole ettenähtud teist tähtaega. Vabariigi presidendi otsused jõustuvad samuti allakirjutamise päeval. (üldpõhimõte: Jõustunud õigusakt ei oma tagasiulatuvat jõudu, väljaarvatud 2 erandit: A) tagasiulatuvat jõudu omavad seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad (nt kasutatakse varaliste suhete reguleerimisel)) B) Kriminaal seadus, kui ta kõrvaldab teo karitatavuse või kergendab karistust. -- Normatiivakt lõpetab oma kehtivuse tema kehtivuse lõppemisel või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Selleks on 32 viisi: eraldi aktiga;Võib olla kehtetuks tunnistatud uue, samasisulise
1. Ajaline piir – on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega, jõustumise kord on kehtestatud õigusaktidega ja on erinev sõltuvalt õigusakti liigist. Seadus jõustub 10 päeva peale Riigi Teatajas avaldamist, kui seadus ei sätesta teistmoodi. Suurtemate seaduste puhul on jõustumise aeg märgitud seaduses eneses. Jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu. Kehtivus aja möödudes kaotab akt juriidilise jõu. Normatiivakti kehtivuse lõpetamiseks võtab selleks pädev riigiorgan vastu akti millega tunnistatakse seni jõus olnud normatiivakt kehtetuks, seda tehakse kas 1. Eraldi aktiga, mille sisu ongi ainult seni kehtinud akti kehtetuks tunnistamine või 2. Uue samasisulise normatiivakti vastuvõtmisega. 2
43 Normatiivakti kehtivuse kolm dimensiooni (alates lk 72 õigusõpetus) 1. Ajaline piir on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega, jõustumise kord on kehtestatud õigusaktidega ja on erinev sõltuvalt õigusakti liigist. Seadus jõustub 10 päeva peale Riigi Teatajas avaldamist, kui seadus ei sätesta teistmoodi. Suurtemate seaduste puhul on jõustumise aeg märgitud seaduses eneses. Jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu. Kehtivus aja möödudes kaotab akt juriidilise jõu. Normatiivakti kehtivuse lõpetamiseks võtab selleks pädev riigiorgan vastu akti millega tunnistatakse seni jõus olnud normatiivakt kehtetuks, seda tehakse kas 1. Eraldi aktiga, mille sisu ongi ainult seni kehtinud akti kehtetuks tunnistamine või 2. Uue samasisulise normatiivakti vastuvõtmisega. 2
Reguleerib ametivõimude tegevust. o Finantsõigus o Protsessiõigus o Rahvusvaheline õigus o Karistusõigus : 2009-11-09 3 Käsitleb süütegusid ja põhineb karistusseadustikul, lähtub süütuse presumptsioonil. Eesmärk on ennetada kuritegevust ja mõjutada. Karistuseadusel ei ole tagasiulatuvat mõju. Vastutust kergendaval seadusel on tagasiulatuv mõju. Saab karistada teo eest, mis on seadusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüdi saab olla isik siis, kui ta on süüvõimeline (vähemalt 14. aastane ja süüdi) ja puudub süüd välistav asjaolu. 14- 18 aastane isik on piiratud süüvõimega, ei anta pikemat karistust kui 10 aastat vangistust. Süüd välistavad asjaolud: vaimuhaigus, häsakaitse ja hädaseisund
andmeid seal asunud ehituste iseloomust ja ajaloost. Vanimad palgijäänused pärinevad 11.-12. sajandist ning seostuvad muinasaegse asustusega, kuid eestlaste muinaslinnusega need siiski otseselt ei seostu. Taanlaste kivilinnus ümbritseti esialgselt puitpalissaadiga, mis hiljem asendati kivimüüriga. 14. sajandi teisel poolel laiendas ordu linnust ja selle ringmüüri, 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi algul valmis seal neljatiivaline suletud konvendihoone. Silmas pidades Rakvere muinasaega tagasiulatuvat keskset seisundit teiste Virumaa keskuste hulgas, on linnast ja selle vahetust ümbrusest leide vähe.Rakvere linnus on väga aktiivne ka tänapäeval: 1. Et ordu oli katoliikliku kiriku osa, mille eesotsas on Rooma paavst, langetas Rakvere ordulinnus paavst Johannes Paulus II mälestamiseks oma tornilipu poolde masti. 2. Korraldatakse turniire nagu vibulaskmine. 3. Rakvere Ordulinnuses asuva muuseumi igavust peletatakse põrgu- ja piinakambriga.
2 16.03.2010 Allikate kehtivus · Kehtivad vaid õigusnormi sisaldavad haldusõiguse allikad · Oluline on, et vastav norm on iserealiseeruva iseloomuga, st ta on piisavalt täpne, selge ja konkreetne, et olla rakendatav · Kohtunikuõigus saab tekkida ainult seadusliku õiguse raames · Sekundaarsed õigusallikad: ei saa kindlalt väita, et nad tagasiulatuvat mõju omavad 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 7 Toime avalik tühistamine: 1) tähtaja möödumisel (tähtaeg antud, eelarve) 2) õigusakti formaalsel kehtetuks tunnistamisel 3) seoses teatud seisukorra lõppemisega 4) õigusakti Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi otsusega kehtetuks tunnistamisel 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 8 Toime (2)
Õigusakte annavad välja organid või ametnikud, kes selleks on volitatud ning üksnes neile antud pädevuse piires. - Akti sisu peab vastama kehtivale õigusele. seda nimetatakse ka õigusakti materiaalseks õiguspärasuseks. Vastavalt põhiseaduse §3-le peavad seadused olema kooskõlas põhiseadusega. Samuti peavad seaduse olema vastavuses Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingute sätetega. - Õigusaktid ei tohi omada tagasiulatuvat jõudu, eriti kehtib see nende aktide kohta, mis tekitavad isikutele negatiivseid tagajärgi, piiravad nende õigusi ja vabadusi ning panevad peale kohustusi. Aktide tagasiulatuv jõud ei ole kooskõlas ka õigusliku loogikaga, sest õiguslikud tagajärjed ei saa eelneda aktile, mis neid sünnitab. 13. Inimõigused on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usulistest tõekspidamistest
ja üksikjuhtumite lahendamiseks. K on piiratud kehtimisajaga ja puudutab kitsast ametiisikute ringi. Korraldusi võtavad oma pädevuse piires üksikküsimustes vastu nt: Vabariigi Valitsus, peaminister, maavanem, valla- või linnavalitsus. Õigusakti ajaline kehtivus . 1). Kehtimahakkamine algus sõltub nende tüübist. Näiteks hakkavad valitsuse korraldused kehtima alates allakirjutamise hetkest, kui korralduses endas ei ole määratud teisiti. Seadused tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud kahel juhul: *see on seaduses sõnaselgelt öeldud; * kriminaalõigust puudutavad seadused sel juhul, kui nad kõrvaldavad teo karistatavuse või kergendavad seda; 2)- Kehtivuse lõpp- õigusakti võib kehtetuks tunnistada selleks pädev organ kas eraldi aktiga või uue samasisulise akti vastuvõtmisega, mis tunnistab vana kehtetuks.Õigusakt võib kaotada kehtivuse ka tähtaja saabumisel, kuigi enamasti on õigusaktid tähtajatud. Õigusakti kehtivus isikute ringi suhtes
Käskkirju annavad näiteks ka asutuste ja ettevõtete juhid. Käskkirja kui üldaktiga *korraldatakse teenistuslikke vahekordi. See on vaadeldav nn. siseõigusena käskkirja toime on suunatud asutuse sisse /nt. sisekorraeeskirjade kehtestamise käskkiri/. 13. Seaduse jõustumine jõustub 10. päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas, kui seaduses endas ei ole ette nähtud teistsugust aega /nt. avaldamise momendist/. Ei saa reeglina omada tagasiulatuvat jõudu. Üldjuhul ei oma seadused tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud kahel juhul: *see on seaduses sõnaselgelt öeldud; * kriminaalõigust puudutavad seadused sel juhul, kui nad kõrvaldavad teo karistatavuse või kergendavad seda. 14. Määruse jõustumine Vabariigi Valitsuse, ministri, Vabariigi Valimiskomisjoni ja Eesti Panga presidendi määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.
vabastamise kohta jõustuvad samuti allakirjutamise päeval. Vabariigi presidendi muud õigusaktid, Riigikogu otsused ja vabariigi valitsuse määrused, samuti muud õigusaktid jõustuvad "RT-s" avaldamise päeval, kui aktis ei ole öeldud teisiti. Välislepingud jõustuvad nendes lepingutes sätestatud korras. Riigikohtu lahendid jõustuvad kohtumenetluse seadustes sätestatud korras. Niimoodi nad alustavad oma kehtimist. Üldprintsiibina jõustunud õigusakt ei oma tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud kaks erandit: 1. Tagasiulatuvat jõudu omavad seadused, mis seda sõnaselgelt fikseerivad (kasutatakse varaliste suhete reguleerimisel). 2. Kriminaalseadus omab tagasiulatuvat jõudu, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Seaduse kehtivuse lõppemine Normatiivne akt lõpetab oma kehtivuse tema kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Selleks võetakse vastu akt, millega tunnistatakse seadus kehtetuks
õigusakt · Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi Õigusakti kehtivus · Ajaline · Ruumiline · Isikuline Ajaline kehtivus · On määratud õigusakti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega (kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt). · Üldprintsiibina jõustunud normatiivaktil tagasiulatuvat jõudu ei ole. Sellest on 2 erandit: · 1. Tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi. · 2. Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Käskkiri- rakendub kohe peale väljastamist Õigussuhe ja selle elemendid. - Õigussuhe
päeval. Vabariigi presidendi muud õigusaktid, Riigikogu otsused ja vabariigi valitsuse määrused, samuti muud õigusaktid jõustuvad "RT-s" avaldamise päeval, kui aktis ei ole öeldud teisiti. Välislepingud jõustuvad nendes lepingutes sätestatud korras. Riigikohtu lahendid jõustuvad kohtumenetluse seadustes sätestatud korras. Niimoodi nad alustavad oma kehtimist. Üldprintsiibina jõustunud õigusakt ei oma tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud kaks erandit: 1) Tagasiulatuvat jõudu omavad seadused, mis seda sõnaselgelt fikseerivad (kasutatakse varaliste suhete reguleerimisel). 2) Kriminaalseadus omab tagasiulatuvat jõudu, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Seaduse kehtivuse lõppemine Normatiivne akt lõpetab oma kehtivuse tema kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Selleks võetakse vastu akt, millega tunnistatakse seadus kehtetuks. Selleks on kaks viisi: 1) Eraldi aktiga.
maksustamise ühetaolisuse printsiipi. Maksusoodustuse üheks alaliigiks on maksuvabastused. Maksuvabastus on subejktiivne kui terve isikute rühm vabastatakse maksukohustusest (pensionärid, üliõpilased). Maksuvabastus võib olla objektiivne, sel juhul jäätakse mingi objektide ring täielikult või osaliselt maksustamata (pensionid, stipendiumid). Maksuvabastus võib olla ka ühekordne. 8. rakendussätted võib sisaldada sätteid, millel on tagasiulatuvat mõju. Mingid sätted hakkavad toimima, erinevalt põhiseadusest, tulevikus. Maksude liigid: * maksude liigitamine omandab järjest suuremat tähendust, sest toimub erinevate riikide ning maksusüsteemide majanduslik lähenemine. 4 1. objekti järgi jagunevad maksud subjektiivseteks ja objektiivseteks ehk reaalmaksudeks. Subjektiivse maksu objektiks on isiku tegevuse tulemus
t. president võtab vastu otsuse, mille sisu on trafaretne. Vastavalt Põhiseaduse §108 kohaselt seadus jõustub 10. päeval pärast "RT-s" avaldamist. valitsuse määrused, samuti muud õigusaktid jõustuvad "RT-s" avaldamise päeval, kui aktis ei ole öeldud teisiti. Välislepingud jõustuvad nendes lepingutes sätestatud korras. Riigikohtu lahendid jõustuvad kohtumenetluse seadustes sätestatud korras. Niimoodi nad alustavad oma kehtimist. Üldprintsiibina jõustunud õigusakt ei oma tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud kaks erandit: 1.Tagasiulatuvat jõudu omavad seadused, mis seda sõnaselgelt fikseerivad (kasutatakse varaliste suhete reguleerimisel). 2.Kriminaalseadus omab tagasiulatuvat jõudu, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Reeglina kehtivad riigi seadused ja muud normatiivsed aktid kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes (kodanikud, apatriidid, välismaalased)
· Delikaatsete isikuandmete töötlemiseks tuleb isikule selgitada, et tegemist on delikaatsete isikuandmetega ning võtta selle kohta kirjalikku taasesitamist võimaldav nõusolek · Andmesubjekti nõusolek kehtib andmesubjekti eluajal ning 30 aastat pärast andmesubjekti surma, kui andmesubjekt ei ole otsustanud teisiti · Nõusoleku võib andmesubjekt igal ajal tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmisel ei ole tagasiulatuvat jõudu 10 · Vaidluse korral eeldatakse, et andmesubjekt ei ole oma isikuandmete töötlemiseks nõusolekut andnud. Andmesubjekti nõusoleku tõendamise kohustus on isikuandmete töötlejal · Delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimine · Kui isikuandmete töötleja ei ole määranud kindlaks isikuandmete kaitse eest
Vabariigi valitsuse ja ministri määrus jõustub 3. päeval pärast RTs avaldamist, kui määruses ei sätestata hilisemat tähtaega. KOV volikogu ja valituse määrused jõustuvad 3. Päeval pärast avalikustamist, kui määruses pole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Mittenormatiivsed aktid jõustuvad allakirjutamisega, kui õigusaktis ei sätestata teisiti. KOV üksikaktid jõustuvad neis sätestatud tähtajast. Üldprintsiibina jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist. Sellel reeglil on 2 erandit: 1. Tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda selgesõnaliselt sätestavad, kui seaduseandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi. 2. Tagasiulatuva õigusega on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust.
seadus ei ole vastuolus põhiseadusega; valitsuse määrus ei ole vastuolus seadusega). 3 esimest punkti näitavad õigusakti formaalset õiguspärasust, 4. punkt näitab akti materiaalset õiguspärasust. 3.6 Õigusaktide teatavakstegemine. Riigi Teataja süsteem- Seaduse jõustumine jõustub 10. päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas, kui seaduses endas ei ole ette nähtud teistsugust aega /nt. avaldamise momendist/. Ei saa reeglina omada tagasiulatuvat jõudu. Üldjuhul ei oma seadused tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud kahel juhul: *see on seaduses sõnaselgelt öeldud; * kriminaalõigust puudutavad seadused sel juhul, kui nad kõrvaldavad teo karistatavuse või kergendavad seda. Määruse jõustumine Vabariigi Valitsuse, ministri, Vabariigi Valimiskomisjoni ja Eesti Panga presidendi määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.
Andmesubjektil on õigus igal ajal keelata teda käsitlevate andmete töötlemine tarbijaharjumuste uurimiseks või otseturustuseks ja andmete üleandmine kolmandatele isikutele, kes soovivad neid kasutada tarbijaharjumuste uurimiseks või otseturustuseks. Andmesubjekti nõusolek kehtib andmesubjekti eluajal ning 30 aastat pärast andmesubjekti surma, kui andmesubjekt ei ole otsustanud teisiti. Nõusoleku võib andmesubjekt igal ajal tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmisel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Nõusoleku suhtes kohaldatakse täiendavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduses tahteavalduse kohta sätestatut. Vaidluse korral eeldatakse, et andmesubjekt ei ole oma isikuandmete töötlemiseks nõusolekut andnud. Andmesubjekti nõusoleku tõendamise kohustus on isikuandmete töötlejal. 2) Isikuandmete töötlemine pärast andmesubjekti surma. Pärast andmesubjekti surma on andmesubjekti isikuandmete töötlemine lubatud andmesubjekti pärija, abikaasa, alaneja või
õigusreeglid. Islamimaailmas kehtib selles mõttes lausa mitu normi- ühelt poolt justkui riigi kehtestatud seadused, teiselt poolt aga ususeadused ja traditsioonid, mille alusel õigusemõistmine sageli toimib. Tänapäeval mõistame õiguse allikana pigem kirjapandut- seadused, määrused. 4. Millistel tingimustel on üldaktidel tagasiulatuv jõud? Põhiseaduses on kirjas, et karistusi karmistaval või tegusid kriminaliseerival kriminaalseadusel ei saa olla tagasiulatuvat jõudu (PS § 23 lg-d 1, 2) aga karistusi kergendaval või dekriminaliseerival kriminaalseadusel on alati tagasiulatuv jõud (PS § 23 lg 2). Siin kehtib ammune põhimõte – nullum crimen nulla poena sine lege scripta stricta (ei ole kuritegu ega karistust ilma täpse kirjapandud seaduseta). 5. Milline on õigusaktide hierarhia? Õigusaktide hierarhia on järgmine: põhiseadus, Euroopa Liidu õigus, välisleping, seadused ja seadlused, Vabariigi Valitsuse määrused ning ministri
da eelkõige seda, et katkendjoon algab ja lõpeb kriipsuga. Liitjoone kasutamisel on siin seega määravaks põhimuutuja PLINEGEN: PLINEGEN = 0: katkendjoone seisukohast koosneb liitjoon üksikutest juppidest, kus katkendjoon algab lõpeb iga liitjoone osa algusest kriipsuga ja lõpeb samuti kriipsuga; PLINEGEN = 1: katkendjoone joonestamise seisukohalt võetakse kogu liitjoont kui ühte joont. NB! Põhimuutuja PLINEGEN ei oma "tagasiulatuvat" toimet, nii nagu omas seda käsu FILL toime pärast käsu REGEN kasutamist. Kui tahetakse tagantjärgi muuta mingi joone PLINGEN poolt määratud kuju, on vaja kasutada käsku PEDIT / L. Töö 3 Klamber 40 PLINEGEN=0 Üksikosade piirid
linnavalitsusel. Määruse jõustumine ·Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. Õigusakti kehtivus ·Ajaline ·Ruumiline ·Isikuline Ajaline kehtivus ·On määratud õigusakti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega (kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt). ·Üldprintsiibina jõustunud normatiivaktil tagasiulatuvat jõudu ei ole. Sellest on 2 erandit: ·1. Tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi. ·2. Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Ruumiline e territoriaalne kehtivus ·On määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. Õigusakt võib kehtida kogu riigi territooriumil või ainult selle teatud osas.
seadusega sätestatud tingimused. Mitte mingil juhul ei tohi taganeda järgmistest inimõigustest: 1) õigus elada, st. kedagi ei tohi meelevaldselt tappa; 2) kedagi ei tohi piinata, julmalt ning inimväärikust alandavalt kohelda ja karistada, st. inimesega tuleb käituda seaduste järgi ja austada tema inimväärikust; 3) kedagi ei tohi orjastada, st. igaühel on õigus end vabalt teostada; 4) kriminaalseadustele ei tohi rakendada tagasiulatuvat jõudu; 5) mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus, st. inimene võib uskuda, olla ateist või ükskõikne usu vastu, veendumuste tõttu ei tohi kedagi karistada; 6) kedagi ei tohi vangistada lepingukohustuste täitmata jätmise eest; 7) kedagi ei tohi diskrimineerida rassi, nahavärvuse, soo, keele, usutunnistuse või sotsiaalse päritolu põhjal. Inimõiguste eripära on selles, et need määravad riigi kohustusi inimeste vastu. Kui aga
vabastatakse osaliselt või täielikult maksukohustusest (pensionärid, üliõpilased). Maksuvabastus võib olla objektiivne, sel juhul jäätakse mingi objektide ring täielikult või osaliselt maksustamata (pensionid, stipendiumid). Maksuvabastus võib olla ka ühekordne. Nendesse tuleks suhtuda võimalikult konservatiivselt ja ettevaatlikult, sest võivad kaasa tuua sotsiaalseid pingeid. 8. rakendussätted võib sisaldada sätteid, millel on tagasiulatuvat mõju. Mingid sätted hakkavad toimima, erinevalt põhiseadusest, tulevikus. 5 Maksude liigid: Suhteliselt teoreetiline valdkond, kuid EL-ga ühinedes omandas liigitamise suurema praktilise tähenduse. * maksude liigitamine omandab järjest suuremat tähendust, sest toimub erinevate riikide ning maksusüsteemide majanduslik lähenemine.
5 Väljavõte karistusseadusest § 5. Karistusseaduse ajaline kehtivus (1) Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. (2) Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. (3) Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. (4) Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast. Süütegu: Süütegude liigitus: · Inimese ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod · Isikuvastased süüteod · Poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod · Süüteod perekonna ja alaealise vastu · Rahvatervisevastased süüteod · Varavastased süüteod · Intellektuaalse omandi vastased süüteod
isikute suhtes(kodanikud, kodakondsuseta isikud ehk apatriidid ja välismaalased). Erandijuhtudel võib mõni õigusakt olla määratud ainult teatud kategooria isikutele. Vabariigi valitsuse aktid, korraldused jõustuvad allakirjutamise päevast, kui korralduses ei ole ettenähtud teist tähtaega. Vabariigi presidendi otsused jõustuvad samuti allakirjutamise päeval. (üldpõhimõte: Jõustunud õigusakt ei oma tagasiulatuvat jõudu, vaäljaarvatud 2 erandit: · tagasiulatuvat jõudu omavad seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad (nt kasutatakse varaliste suhete reguleerimisel) · Kriminaal seadus, kui ta kõrvaldab teo karitatavuse või kergendab karistust. Normatiivakt lõpetab oma kehtivuse tema kehtivuse lõppemisel või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. · Selleks on 32 viisi: eraldi aktiga · Võib olla kehtetuks tunnistatud uue, samasisulise akti vastuvõtmisega
Kohalikud omavalitsused otsustavad kohaliku elu küsimusi. Norm akti ajalise kehtivuse piirid on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Jõustumise kord on kehtestatud õigusaktideda. Seaduste jõustumine on kehtestatud põhiseaduses. Seadus jõustub 10 päeval pärast RiigiTeatajas avaldamist. On ka sätestatud seaduses eneses vahel. Normatiivakt lõppeb tema kehtivusaja lõppemisega v kehtivuse lõpetamisega. Jõustunud norm aktil ei ole tagasiulatuvat jõudu st et akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist. 2 erandit: (seadused mis seda sõnaselgelt sätestavad, kriminaalseadus kui kõrvaldab teo karistatavuse v kergendab karistust) Normatiivaktide ruumiline kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. Ühe riigi territooriumil üldjuhul teise riigi seadused ei kehti. Lokaalse iseloomuga norm aktid, mis kehtivad vaid teatud piirkonnas.
o Kui kollisioonis olevad aktid on sama riigiorgani (sama taseme) aktid, siis kehtib hilisem akt. o Kui kollisiooniaktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt. o Kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akt, mis sisaldab erinorme. 6. ÕIGUSE ÜLDAKTI TAGASIULATUV JÕUD Reeglina jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist. Selles reeglis on 2 erandit: 1. Tagasiulatuva jõuga on seaduse, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi. 2. Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. 7
3. Karistusseadustiku ajaline ja ruumiline kehtivus, tagasiulatuva jõu olemus Väljavõte karistusseadusest § 5. Karistusseaduse ajaline kehtivus (1) Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. (2) Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. (3) Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. (4) Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast. Seadus välistab teo karistatavuse kui vastav karistusnorm on uues seaduses tühistatud.Kas terve koosseis või osa sellest;kui tegemist blanketse normiga, siis osa tegusid on muutunud mittekaristatavaks seoses mingi eriseaduse muudatuse tõttu. Blanketne on koosseis, kus osutatakse mõne teise õigusharu normatiivaktile, mille rikkumine moodustab süüteo. I
Riik on võimeline kaitsma isiku põhiõigusi ja vabadusi ka karistusõiguslike sanktsioonidega. Kuid niisamuti määratakse ka isiku kohustused ja riik on võimeline samuti sanktsioonide ähvardusel nõudma ka nende täitmist. Karistuse määramisel lähtutakse karistusseadustikust. Võimalik on ka lähtumine mõnest must karistusõiguslikust seadusest, mis paneb paika väärteod ning nende eest kohaldatava karistuse või vastutuse. Karistust kehtestaval seadusel ei ole tagasiulatuvat mõju. Tagasiulatuv mõju on ainult karistust leevendaval seadusel. Karistusõiguse üldhumanistlikud printsiibid on seaduslikkuse printsiip, demokratismi printsiip; õigus seaduse kaitsele, humanismi printsiip, suiilise vastutuse printsiip, siilituse presumtsiooni printsiip, vastutuse valtimatuse printsiip, õiglus ja humaansuse printsiip, isikuvabaduse kaitse printsiip ning kuriteo seadusega maaratlemise printsiip. 2 2
toimum atäielik restitutsioon st selle seaduse alusel toimunu täielikku tagasipööramist. Seda praktilises elus praktiliselt ei rakendata, kuna tagasipööramine on tehniliselt üsna võmatu. Sisuliselt tekitaks suurt kahju õiguskondlusele ja õiguse adressaatidele. Nt omandireform b) ex nunc toime tähendab seda, et PS-vastast akti ei rakendata akti PS-vastaseks tunnistamise hetkest. See toime tähendab, et tulevikus seda akti enam teiste isikute suhtes ei rakendata. Ei oma tagasiulatuvat jõudu. Kuid isik, kes saavutas oma vaidluses akti PS-vastasuse, omab tagasiulatuvat mõju ja tema jaoks on kõik kehtetu (kohaldatakse ajas tagasi kuni haldusakti kehtim ahakkamiseni). Eesti õiguskorras ei kasutata puhtal kujul ei ex tunc eg aex nunc toimet. Sealjuures erinevate seadustega PS-likkuse järelvalve kohtuotsusele antud täiesti erinev toime ajas ja igasugune ühtne regulatsioon puudub. Tsiviilkohtu ja kriminaalkohtu menetluse seadustikud näevad teistmise alusena ette
Näiteks surmanuhtlus ei pidanud olema paratamatult vajalik. Pidi karistus piirduma üksnes ühiskonna kaitsmiseks hädavajalikuga (ne peccatur). Beccaria sõnastas ka olulisemad põhimõtted: kedagi ei tohi karistada teo eest, mis pole eelnevalt seaduses kirjapandud ja üldiselt teada antud karistusväärse teona (nullum crimen sine lege). Ei tohiks olla kohta seaduse laiendaval tõlgendamisel või analoogiaotsustusel. Ka ei tohtivat kriminaalseadustele anda tagasiulatuvat jõudu [Ibid., lk 127]. Paul Johann Anslm von Feuerbach (1775-1833) oli seisukohal, et õigusemõistmises ei saa lähtuda objektiivse loomuõiguse kehtivusest. Ta lähenes loomuõigusfilosoofiale järgmiselt: 1. Inimese kõlbelisest autonoomiast tuleneb loomulike ja võõrandamatute subjektiivsete õiguste kehtivus. 2. Kogu objektiivse õiguste olemuslik ja paratamatu tunnus on positiivsus. Seega ei saa
sätestatud riigivõimu funktsioonide lahusussüsteem) · Õigusnormi täpne kujundamine · Proportsionaalsus rakendatavad abinõud peavad olema vastavuses kavandatavate eesmärkidega. · Õiguskindlustus on: i. Kehtiva õiguse respekteerimine isikul p.o võimalus ette näha, eeldada avaliku administratsiooni sekkumise võimalust ja määra tema erahuvidesse. ii. Õigusaktid ei tohi omada tagasiulatuvat jõudu. iii. Legitiimne ootus isikul on õigus tegutseda mõistlikus lootuses, et rakendatav õigusakt jääb kehtima. iv. Aegumine · Halduse üle teostatav kontroll o Riiklik järelevalve o Teenistuslik järelevalve o Eksterne kontroll (poliitiline, arvestuskontroll, õiguskantsleri ja kohtulik) 2. Sotsiaalriigi printsiip avaliku võimu sekkumine majanduslikku ja sotsiaalsesse valdkonda, ühiskonna prognoosimine ning planeerimine.
Vabariigi presidendi aktid ametiisikute ametisse määramise või vabastamise kohta jõustuvad allakirjutamise hetkest. Vabariigi presidendi muud aktid, Riigikogu otsused, Valitsuse määrused ja muud õigusaktid jõustuvad järgmisel päeval pärast ilmumist Riigi Teatajas kui pole sätestatud teisiti. Välislepingud jõustuvad lepingus sätestatud korras. Riigikohtu lahendid jõustuvad kohtumenetluse seadustes kehtestatud korras. Üldjuhul ei oma need lahendid tagasiulatuvat jõudu välja arvatud juhul kui see on selgesõnaliselt sätestatud või kui see ta kõrvaldab või kergendab teo karistatavust. Normatiivakt lõpetab kehtivuse tema kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organisatsiooni poolt või tema kehtivusaja möödumisel. Lõppemine kehtestatakse eraldi aktiga või uue samasisulise akti vastuvõtmise või sama akti osade muutmisega. Lõppu saab kehtestada ebatäpselt jättes märkimata, millised osad kaotavad kehtivuse. Kahe
funktsioonide lahusussüsteem) · Õigusnormi täpne kujundamine · Proportsionaalsus rakendatavad abinõud peavad olema vastavuses kavandatavate eesmärkidega. · Õiguskindlustus on: i. Kehtiva õiguse respekteerimine isikul p.o võimalus ette näha, eeldada avaliku administratsiooni sekkumise võimalust ja määra tema erahuvidesse. ii. Õigusaktid ei tohi omada tagasiulatuvat jõudu. iii. Legitiimne ootus isikul on õigus tegutseda mõistlikus lootuses, et rakendatav õigusakt jääb kehtima. iv. Aegumine · Halduse üle teostatav kontroll o Riiklik järelevalve o Teenistuslik järelevalve o Eksterne kontroll (poliitiline, arvestuskontroll, õiguskantsleri ja kohtulik) 2. Sotsiaalriigi printsiip avaliku võimu sekkumine majanduslikku ja sotsiaalsesse valdkonda, ühiskonna prognoosimine ning planeerimine.
lepingu tühisuse HMS § 103 alusel või lepingu automaatselt muutumise. Samuti märgiti, et erakooliseadusest tulenevalt ei ole kohalikul omavalitsusel kohustust toetada eralasteaeda, vaid see on kohaliku omavalitsuse diskretsiooniotsus. Mõmmiku Lasteaed OÜ leiab, et lepingu ühepoolne muutmine ei ole õiguspärane. Tema hinnangul ei saa 8.06.2010. a vallavalitsuse määrust kohaldada juba sõlmitud lepingute suhtes, sest tal ei ole tagasiulatuvat jõudu. 1. Kas tegemist on haldus- või eraõigusliku lepinguga? avalik-õiguslik suhe, siinse halduslepingu esemeks on hariduse probleemid, lepingu ese on avalik-õiguslik. 11 2. Juhul kui tegemist on halduslepinguga, siis kas selle ühepoolne muutmine oli õiguspärane? Analüüsige vallavalitsuse argumente.
lawyers.” Shakespeare, King Henry the Sixth, Part 2 12 5.05.2016 Õigussüsteem Avalik õigus – üheks pooleks alati riik. Kõik, mis ei ole lubatud, on keelatud. Õigussüsteem Eraõigus – poolteks võrdses seisus isikud. Kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud. Õigusaktid Jõustunud normatiivakt ei oma tagasiulatuvat jõudu. Välja arvatud: - kui see on aktiga ette nähtud, kuid ei tohi seada kohustusi ega piirata õigusi - kriminaalseadus, mis kõrvaldab karistatavuse või kergendab karistust 13 5.05.2016 Õigusaktid Kui vana akti ei ole kehtetuks tunnistatud: - sama taseme aktide puhul kehtib hilisem - erineva taseme aktide puhul kehtib kõrgema riigiorgani akt
Karistusõ peamiseks allikaks on karistusseadustik. Karistust saab kohaldada vaid teo( tegevuse v tegevusetuse) eest, mis toimepanemise ajal oli seadusega tunnistatud karistatavaks ja oli toime pandud pärast selle seaduse jõustumist. Tegu on ajaliselt toime pandud teo alustamisega, kohustuse tekkimisega vastavat tegu alustada, isikute grupi korral kas või ühe grupi liikme teoga süüteo alustamisel, osavõtu korral iga osavõtja teo algatusega. Seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Karistusseadus kehtib eesti territooriumil, eestis registreeritud laeval v õhusõidukil. Samuti ka välismaal, kui sellega kahjustati eesti elanike elu ja tervist, riigivõimu teostamist ja kaitsevõimet või keskkonda või toime pandi nn maailmakuritegu. Karistatav on tegu, mis vastab süüteokoosseisule,on õigusevastane ja isik on selle toimepanemises süüdi- süütegu Süütegu: kuritegu ja väärtegu
määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Riigikogu ja Vabariigi Presidendi otsus ning Vabariigi Valitsuse korraldus, peaministri korraldus ja ministri käskkiri jõustuvad allakirjutamisega, kui õigusaktis eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. Kohaliku omavalitsuse üksikaktid jõustuvad neis sätestatud tähtajast. Üldprintsiibina jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist (nt ei saa võtta inimest vastutusele kuriteo eest, mis pandi toime enne seaduse jõustumist). Siin on aga kaks erandit: 1) tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvat kohustust ega piirata õigusi; 2) tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust.
jõustumise korda. Seega kui jõustumisnormi ei ole, siis kehtib üldkord. Eraldi rakendumisseadusega – Seadus jõustub mingi rakendumisseaduse jõustumise ajal. Seal on täpselt, detailselt kirjutatud, kuidas toimub uuele korrale üleminek, et inimesed saaksid uued reeglid selgeks ja need hakkaksid rakenduma 102. kas seaduse tohib jõustada tagasiulatuvalt? 17 Tohib, kuid tavaliselt seadustel tagasiulatuvat jõudu ei ole. Seadus jõustub ikkagi tulevikus. Samas erandina on võimalik ka seaduse tagantjärele jõustamine, kuid see ei tohi kaasa tuua isikule ebasoodsat mõju. 103. vacatio legis Kohanemisaeg, mis jääb seaduse avaldamise ja jõustumise vahele. VIII PRESIDENT 104. Presidendi põhirollid parlamentaarses riigis (§ 78 ) President omab pigem sümboolset tähendust – tema põhiülesandeks on esindusfunktsioon. Põhilisteks peetakse
Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. Kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud teisiti. Üksikaktide lõpliku vormistamise ja jõustumise vahele ajavahemikku ei jäeta. Üldprintsiibina jõusunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist. Normatiivakti kehtivus lõppeb kas tema kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Normatiivakti lõpetamiseks võtab selleks pädev riigiorgan vastu akti, millega tunnistatakse seni jõus olnud normatiivakt kehtetuks. Kui uus akt ei kehtesta vana kehtetuks, on tegu kollisiooniga
1) territoriaalne kehtivus enamus tsiviilõiguslikke norme kehtivad kogu Eestis. Erandina võib lugeda KOV-i määrusi, mis kehtivad nt eri linnades või valdades. Territoriaalse kehtivusega on seotud ka kollisiooninormid. Need on suunatud sellele, et öelda, millal Eestis kehtiv seadus on kohaldatav või mitte, need on seotud rahvusvahelise aspektiga. 2) Ajaline kehtivus seadus kehtib sellest ajast alates, millal ta on jõustunud ega oma tagasiulatuvat jõudu. Tsiviilõiguse normidel puudub tagasiulatuv jõud, kui vastupidist ei ole seaduses sätestatud. Teatud seaduste puhul, kus on rakendussätteid palju, võetakse rakendusseadus eraldi vastu. Võlaõigusseaduse tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seadus see kehtib alates 1.juulist 2002 see on ühtne rakendusseadus. Selle sama seadus § 2 on oluline TsÜS-i jaoks, kus sätestataksegi
annaabi.ee 
