Laialdaselt kasutati mitmesuguseid kunstkarusnahkasid, läikivat prokaadi, atlassi ja sifooni. Lisanditeks - pikad sõrmikud sügava väljalõikega kleitide jaoks, lamedad käekotidning terava nina ja tikkkontsaga jalatsid. 1960. aastatel lähtuti monokultuurilise ühiskonna tõekspidamistest ja hariduse rolli käsitleti dominantkultuuri edasikandjana. Kooli põhifunktsioon oli kaasa aidata ühiskonnas toimuvatele poliitilistele protsessidele, kus dominantkultuur taastoodab end tänu majanduslikule, sotsiaalsele, rassilisele jm ebavõrdsusele. Valitses otsene side teadmise ja võimu vahel. Õpetajakoolituses väljendus see ainekesksuses ja liigses aktsendis klassiruumis toimetuleku tehnilistele aspektidele. Õpilaste erinevusi (tulenesid need isiksuslikest, rahvuslikest või sotsiaalsetest põhjustest) oluliseks ei peetud. Teadagi, et väärtushinnangud on tuletatavad sellest, mida inimene tegelikult usub.
enamasti vähemalt ühe lapsega üksikvanemad (9).Vanemate töötus on oluline ka laste seisukohalt. Ja probleem ei ole ainult selles, et töötute vanemate lapsed elavad kehvemini, vaid ema-isa töötus avaldab mõju ka nende ellusuhtumisele: nad tunnevad end kehvemas positsioonis olevana, neil puuduvad väljavaated vaesusest välja rabeleda (6). Sellepärast võibgi juhtuda, et kui peresse sünnib kolmas laps, siis pere ei suuda kanda hoolt lapse eest ja võib öelda vaesus taastoodab vaesust ehk et lapsi tuleb juurde ja selle tagajärjel suureneb vaesus ja samuti on see ka Eestis nii. Eestis elab allapoole vaesuspiiri umbes viiendik kuni 15- aastastest lastest (4). Kiire majanduskasvu aastatel paranes Eesti elanike elujärg kiiremini kui kunagi varem. Olukord muutus 2008. aastast, mil kiire palgakasv peatus ja asendus peatselt langusega. Sellega kaasnes tööpuuduse kasv, mis on aga otsene vaesuse põhjustaja (3). Seda võibki pidada Eesti vaesuse peamiseks põhjuseks
püüda ühiskonna arenvule seljapööramise ja seisunditele taandamise ideoloofilisi aspekte , mis domineerivad uuemate sotsioloogiateooriate käsitluses, määratleda üksnes viitega nende klasside ideaalidele, kelle lootused, soovid ja ideaalid ei tugine tulevikule, vaid olemasoleva säilitamisele. Seega pole domineerivate sotsiaalsete jõudude vastuolu pelgalt sotsiaalsete funktsioonide esmase jagunemise tulem, vaid seda vastuolu taastoodab teadlikult suverään ise, kes mängib üht gruppi teise vastu, et tagada seeläbi riigi monopoli säilimiseks vajalik ,,pingete tasakaal." Õukonnast saab oluline isntitutsioon, mille ülesandeks on korrastada pingevõrgustikku, mis tagab kuninga võimutäiuse. Inimeste mõttelaadi teisenemine on tingitud kahest põhjapanevast tõsiasjast. Esiteks vägivalla riiklik monopoliseerimine, mis tagab sotsiaalse ruumi vaigistamise ja sunnib inimesi oma
Raku jagunemist kontrollitakse kontrollpunktidega. Rakud võivad väljuda rakutsüklist ja diferentseeruda spetsiaalseid funktsioone täitvateks rakkudeks. Rakkudel esineb programmeeritud raku surm, vajalik arengu käigus kudede morfoloogia tekkeks. Peamised makromolekulid on nukleiinhapped ja valgud. DNA on elu alus. Matriitssüntees- geneetilise informatsiooni edasi kandmine. Molekulaar-bioloogia klassikaline seisukohta: DNA -˃ DNA ehk DNA taastoodab ennast (replikatsioon) DNA -˃ RNA ehk DNAst sünteesitakse RNA (transkriptsioon) RNA -˃ valk ehk RNAst sünteesitakse valk (translatsioon) DNA sisaldab valkude sünteesiks vajalikku informatsiooni, mis on struktuursetes ühikutes- geenides. RNA on vajalik valkude tootmiseks. DNA ja RNA on nukleotiidide polümeerid. DNA lämmastikalused (desoksüribonukleotiid): A adeniin (adenosiin) G guaniin (guanosiin) C tsütosiin (tsütidiin)
hakkas halb. Erineva arvuga inimesi on kohal-see mõjutab tulemus. Mida vähem inimesi seda suurem on abi tõenäosus. Sekundaaranalüüs- ei kogu uusi andmeid, kasutab juba olemas olevaid Nt. Ministeeriumist andmeid, palju saavad emapalk. Enamasti meediauuring,elulood,kirjavahetus. 7. Mis on kultuur? Kuidas kultuuri ja keele eripärad mõjutavad inimeste maailma tajumist? Sapir-Worfi hüpotees. Keele hinnanguline mõõde. Kuidas keel kirjeldab ja taastoodab ühiskonnakorraldust? Vastus: Mis on kultuur? Inimühiskonna loova mõtte ja sellest tuleneva tegevuse tulemuste kogum. · Kultuur on midagi, mida pole võimalik katsuda, materiaalselt tajuda, on abstraktsioon. · Kultuur on ühiskonna sotsiaalse korralduse raamistik. · Keel kui sümbolite kogum, mis võimaldab inimestel omavahel kommunikeeruda. · Iga kultuuri keel peegeldab ka selle kultuuri liikmete väärtusi, ideaale ja suhteid.
väärtushinnangutega ühiskonnas, seaduste paindlikkusega ja nende toimimisega, kohtute ja uurimisasutuse tegevusega, kontrollimehhanismidega jms. Sarnaselt korruptsiooni põhjustega on üsna palju uuritud ka korruptsiooni mõjusid. Kuigi on teadlasi, kes näevad korruptsioonis ka teatavat kasu (nt altkäemaks kiirendab mõningaid aeglaseid bürokraatlikke protsesse), ollakse üldiselt siiski seisukohal, et korruptsioon tekitab ebavõrdsust ja taastoodab valitsuse moonutatud kulutuste kaudu vaesust. Korrumpeerunud poliitikud investeerivad ja seavad prioriteete rohkem neisse valdkondadesse, kus korruptiivsed tulud võiksid olla suuremad. Samuti käib korruptsiooniga käsikäes poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. Korruptsiooni tagajärjel kahaneb majanduskasv, kuna korruptiivne majanduskeskkond ei soodusta investeeringuid. Korruptsioonivormid Korruptsioon on paljutahuline nähtus, mida on nimetatud mitme muutujaga võrrandiks.
keskenduma ideoloogia näitele. Althusseril on popkultuuri ja massimeedia kohta teooria, siis peab nende moodustajaks ideologiat ning ülesandeks tagada tootmissuhete taastootmine olema. Ta vastandab oma seisukohti neile, mille kohaslt võimurühmad suruvad oma võimu säilitamiseks otseselt peale nendele, kel võim puudub. Althusseri põhiväide: idieoloogia esitab üksikisikuid kui subjekte. Ideoloogia on riiklik institutsioon, mis taastoodab inimeste kujutletavad suhet nende tegeliku maailmaga. Seetõttu vormid see neist subjektid. Subekt on kogu ideoloogias tunnusjon. Gramsci oööras tähelepanu majkriisi suutmatusele põhjustada sotsialmis ja töölisklassi eesmärkidele soodsid ideoloogia kriise. Hegemoonia- domineeriva rühma ideede, väärtushinnangute ja juhtimise kokkuleppepõhise omaksvõtmise alluvate rühmade poolt- kehastus. Ta vastandab hegemoonait sundusele.
taastootmist. 15 39. Millised on Stuart Halli arvates kolm tarbijapoolset tõlgenduskoodi teksti suhtes ja mis mõjutavad tarbija tõlgendust? [Kultuuriuuringud, lk 246] Stuart Halli 3 tarbijapoolset tõlgenuskoodi teksti suhtes on: 1). Hegemooniline kood - tarbija mõistab ja aktsepteerib teksti nii, nagu see on kodeeritud ja taastoodab sõnumi tootja eelistatud kujul edasi. 2). Läbirääkiv kood - tarbija nõustub tootja koodiga üldjoontes ja taastoodab selle põhiosa eelistatud kujul, kuid tõrjub või muudab seda ositi vastavalt oma kogemustele ja huvidele. 3). opositsiooniline/ hegemooniavastane kood - tarbija mõistab koodi, kuid ei nõustu sellega ja dekodeerib selle vastupidiselt tootja eelistustele Tarbija tõlgendust mõjutavad tema ühiskondlik positsioon ja klassihuvid. 40
reageerimine loovad ümbritseva maailma. Ühised arusaamad, reaalsuse tajumine on mitmekesine ja muutuv. Sümbolid ja märgid omavad mingit tähendust, verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon, mina-pilt ja eneseteadvus(indiviid nii subjekt kui ka objekt). Ennast objekti vaadates näed ennast sellisena, kuidas teised sind näevad. Sotsiaalne konstruktivism- Strukturatsiooniteooria- Giddens, konstruktivism- Bourdieu Sots. keskkond kujundab indiviidi ja indiviid oma tegevusega taastoodab ja loob keskkonna. Habitus- realistlikud, kognitiivsed orientatsioonid ja tegutsemisstrateegiad, mis on iseenesest mõistetavad, tähistavad valmisolekut tegutsemiseks, tulenevad indiviidi kogemusest. Väli- sotsiaalses ruumis on tegemist erinevate väljadega, väli moodustub niipea, kui positsioonid, suhted ja tegevused on diferentseeritud ja järgivad kindlat loogikat. Kapital- (kultuuriline, majanduslik, sotsiaalne, sümboolne)
Sõltumata usutunnistusest, nahavärvist või etnilisest päritolust. Seega ei võtaks ma liiga tõsiselt neid väiteid, et eesti keele oskus pole integratsioonis oluline. Ma ei pea võimalikuks, et eestlaste hulka võiks kuuluda inimesi, kes ei oska eesti keelt. Muidugi, meil võib leiduda elanikke, kes ei oska keelt, ent tunnevad lojaalsust Eesti riigi vastu, kuid pikas perspektiivis ei näi see mulle viljakas lahendus. Pigem loob see ohtliku olukorra, kus keeleline ebavõrdsus taastoodab sotsiaalset ebavõrdsust: üha raskem on Eestis ette kujutada ühiskondlikult edukat inimest, kellel puudub eesti keele oskus. Äraspidisel moel hakkaks selline olukord meenutama keskaegset situatsiooni, kus ühiskondlik eliit nimetas ennast sakslasteks (Deutschen) ja ülejäänuid mitte-sakslasteks (Undeutschen), kusjuures etniline tegur oli selles jaotuses pigem teisejärguline. Meil tuleks niisiis vältida olukorda, et
rahvusvähemuste paremaks lõimimiseks. Rahvus, mis põhineb keelel, on põhimõtteliselt avatud: igaüks, kes õpib ära eesti keele ja soovib eestlaste hulka kuuluda, saab selleks võimaluse sõltumata usutunnistusest, nahavärvist või etnilisest päritolust. Arvan, et Marek Tamm toob välja ka hea põhjuse, miks peaks Eestimaal elav ja kodakondsust taotlev inimene siiki ära õppima eesti keele. Nimelt keeleline ebavõrdsus taastoodab sotsiaalset ebavõrdsust: üha raskem on Eestis ette kujutada ühiskondlikult edukat inimest, kellel puudub eesti keele oskus. (Tamm 2007) Samas väidab Tallinna Ülikooli õppejõud Rein Veidemann oma artiklis Postimehes, et eelpool toodud Tallinna linna tellitud uurimus «Rahvussuhted ja integratsiooni perspektiivid Eestis» toob muu olulise hulgas esile ühe kõneka seose. Eestlased näevad integratsiooni senise ebaõnnestumise peamise põhjusena eestivenelaste endi soovimatust lõimuda
ühtse, formaalse ja teadusliku teoreetilise diskursuse surve vastu. Eelnev puudutab eelkõige teadlast ja tema professionaalset sfääri. Mis võimalused on aga teistel indiviididel ja kõigil, ka teadlastel, oma eraelulises sfääris? Seda enam, et Foucault meelest on turvaliselt avalikkuse ees, kõigi silme ja kontrolli all tehtav ratsionaalne ühiskonnakriitika üleüldse mõttetu, sest see eeldab ennekõike ikkagi allumist teatud keelepruugile, kõnekasutusele, üksnes taastoodab kehtivat maatriksit ning on lubatud üksnes lojaalsetele kodanikele, kes eraelus alluvad kehtivatele moraali- jms. normidele. Foucault pakub vastukaaluks välja "esteetilise eneseloome" taktika, toetudes hellenistliku ajastu eneseloometehnikatele ja lähtudes nietzschelikust nägemusest maailmast, mis "loob end nagu kunstiteost". Foucault kirjeldused distsiplinaarühiskonnast vaid kinnitavad Lääne marksistide juba 1960. aastatel
*klassikaslised (sh marksistlikud)teooriad töö ja klaasikuuluvus eluviisi määratlejana võtavad aluseks. Jagatakse kaheks kapitali omavad ja ilmajäetud klass. Tänapäeva mõistes liiga üldised ja lihtsustatud. * kriitilised teooriad (sh Horkheimer, Adorno) kultuur eluviisi määtatlejana * strutkuralistlikud teooriad (sh Bourdieu) eluviisid peegeldavad ja reprodutseerivad sotsiaalset positsiooni. Kodune kasvatus määrab kultuurilise kapitali, laps täiskasvanuna taastoodab sedasama. Struktuur määrab inimese eluviisi või abituse. Ja taastoodab. Inimene on stsiaalselt determineeritud, sotsiaalne agent, võib seda 9 muutma, kuid kipub seda taastootma. Aga kontekst võib muutuda, nii et ei saa taastoota. Konflikt on sisse kirjutatud ka põlvkondlikult. *postmodernsed teooriad (sh Giddens) eluviisid on indiviidi identiteedi ehituseaines. Identiteet, eluviis ja märgietooria
valitsetavat kultuuritootmist kontrollitakse reklaami- ja äripõhimõtete järgi, mis toodavad orjalikkust, allumist tarbijakapitalismi süsteemile ning mille kaudu kultuuri varasem emantsipatoorne roll on alla surutud. liigselt poleemiline ja elitaarne seisukoht küsimus kultuuritootmise loomuse kohta Marcuse (,,One-dimentional man" 1964): kese auditooriumil. Meedia on kui vastupandamatu jõud, mis meelelahutuse ja infopakkumise abil taastoodab hoiakuid ning harjumusi, meelitab välja teatavaid intellektuaalseid ja emotsonaalseid reaktsioone, seob selle kaudu tarbijad meediatootjate (ja sotsiaalse süsteemi) külge, mainipuleerib, tootab valeteadvust, mis tekitab ühedimensioonilist mõtlemist ja käitumist. > keskklassi väärtuste ülevõtmine. Walter Benjamin (,,Kunstiteos oma tehnilise reprodutseeritavuse ajastul" 1939): massimeediumid (fotograafia, film, raadio) hävitavad kõrgkultuuri müstilise aura,
käsitlus. Funktsionalistlik käsitlus perekond on üks peamisi organeid, mis moodustab olulise osa nn ,,ühiskonna kehast". Perekonna ülesandeks on laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, aga ka emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Sel viisil panustab perekond ühiskonna stabiilsuse tagamisse ning aitab luua harmoonilisemat ühiskonda. Selline lähenemine eeldab sotsialiseerimisel ühtsete väärtushinnangute jagamist, mis omakorda taastoodab ühiskonnas levinud kultuurilisi väärtuseid. Konfliktiteoreetilisest vaatenurgast, kes saab abielust kõige enam tulu? Konfliktiteooria, kuid ka mitmed feministlikud teoreetikud, keskenduvad sellele, kuidas perekond taastoodab sotsiaalset ebavõrdsust ühest põlvkonnast teise. Nt ebavõrdsus klasside vahel, meeste ja naiste vahel. Konfliktiteoreetikud rõhutavad, et tuumikperekonnas ei toimu sarnaste väärtuste jagamine, vaid õpetatakse selle liikmetele sobivad käitumisnormid, mis
toetamine (patendid, autoriõigused), üldrahvalik haridus "valgustatus" (et massid ei langeks demagoogide ohvriks) K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust: Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt orjandus, feodaalühiskond, kapitalism; Ideed, väärtused ja institutsioonid - pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid ja domineeriva klasside huve Igale ühiskonnakorrale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaal-talupoeg, kapitalist-tööline jne); See viib intensiivistuva konfliktini, mis annab tõuke sotsiaalseks muutuseks -> marxism kui konfliktiteooria Tööjõu võõrandumine: Majanduskasv (lisaväärtus) tugineb tööliste ekspluateerimisele: tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel;
Puudutab kõiki juudi rituaale. Pärast seda on poiss täisealine usulises mõttes. Tema eeskostjateks pole enam ema ja isa, vaid vastutab ise. See traditsioon sai tuntuks alles keskajal. Bat mitsva 19.sajandil alles. Lepingu tütar. Progressiivsetes kogukondades. 12-aastane tüdruk loeb pühakirja ette. Tüdrukute puhul usukohustusi vähem. Naiste puhul oluline, et hoitakse kodu rituaalselt puhas. Abielu tähtis. Eeldatud, et iga täisealiseks saanud juut abiellub. Rahvas taastoodab end. Mehe ja naise vaheline liit. On lahutatav. ,,Mille jumal on kokku pannud, inimene lahutama ei peaks" sõlmitakse huppa all. Sümboliseerib Aabrahami telki. Avatud neljast küljest. Antakse edasi tradistisoone, rituaale. Abielu on siis kui kaks juuti abielluvad. Juudiks võib saada nii mees kui naine. Liitumine traditsiooniga on võimalik. Kaasneb palju sümbolismi abielu puhul: juuakse ühisest karikast. Klaas visatakse katki Mazel-tov ,,killud toovad õnne!" ajalugu
On kõva teaduse ideaalile kõige lähemal, kuna eksperiment põhineb kontrollil katse läbiviimise keskkonna üle. Kasutatakse sotsioloogias väga harva, kuna inimesi on kontrollida väga raske. Psühholoogias ja sotsiaalpsühholoogias kasutatakse sagedamini. Loeng II 7. Mis on kultuur? Kuidas kultuuri ja keele eripSrad m>jutavad inimeste maailma tajumist? Sapir-Worfi hupotees. Keele hinnanguline m>>de. Kuidas keel kirjeldab ja taastoodab uhiskonnakorraldust? Kõik teavad, aga raske sõnastada. Mittegeneetiliselt edasi pärandatav informatsioon. VÕS: inimühiskonna loova mõtte ja sellest tuleneva tegevuse tulemuste kogum. Kultuur on midagi, mida ple võimalik katsuda, materiaalselt tajuda, on abstraktsioon. Kultuur on ühsikonna sotsiaalse korralduse raamistik. Inimkultuuri suurimaks saavutuseks on peetud keele arengut. Keel iseenesest on sümbolite kogum, mis võimaldab meil omavahel kommunikeeruda
viiruse antikehade kandjad (Roelke-Parker jt., 1996). Lisaks maailma haruldaseima koerlase – etioopia hundi – arvukuse languse põhjuseks on olnud koerte katku viirus (Gordon jt., 2015). Nakkuse levikus esinevad liigilised erinevused. Kodukoerte hulgas toimub nakatumine oronasaalselt, kuid metsikutel koerlastel infitseeritud liha söömise kaudu (Gordon jt., 2015). Pärast inokulatsiooni taastoodab viirus ennast hingamisteede lümfikudedes ja on leitav sinna migreerunud makrofaagides. Tekkinud esmane vireemia levib mööda sooni distaalsetesse lümfi- ja vereloomeorganitesse nagu näiteks põrn, punane luuüdi, tüümus, lümfisõlmed. Tulemuseks on lümfotsüütide vähesus ja immuunpuudulikkus. Kui selles faasis ei suuda immuunsüsteem viirust hävitada, kujuneb sekundaarne vireemia ning viirus levib epiteel- , mesenhümaalkudedes ja kesknärvisüsteemi
2. K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus Baas vs superstruktuur – Baas Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur (nt orjandus, feodaalühiskond, kapitalism) tuleneb tootmis-ja omandisuhetest (tööline, tootmisvahendid, omanik) - Ideed, väärtused ja institutsioonid -pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid ja domineeriva klasside huve (superstruktuur, nt haridus, õigussüsteem, kunst, valitsev ideoloogia) • Igale ühiskonnakorrale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaaltalupoeg, kapitalist-tööline jne); see viib intensiivistuva konfliktini, mis annab tõuke sotsiaalseks muutuseks -> marxismkui konfliktiteooria 3. Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia;
Muutusid ka naiste ja meeste suhted. Naised hoolitsesid kodu eest ja aitasid igati säilitada töötavate meeste töövõimet. 19. sajandi keskelt pärineb mõte, et 9 mehe palk peab võimaldama perekonna ülalpidamist. Majanduslik võim oli meeste käes. Kirjeldatud perekonnaideoloogia meediumid on seadusandlus, haridussüsteem, meedia ja reklaam. Ka kodu ise taastoodab seda mudelit.6 7. Eesti noored, kes annavad mõistele feminism eestikeelse ja eestimaise sisu Selve Ringmaa....feminism on võimalus elada vaba inimesena. Feminism on rõõm elust endast armastusest, sõpradest, unistustest, mängudest, õppimisest, unenägudest, sukeldumisest, ringihulkumisest, tantsimisest, öistest jutupuhumistest ilma soolise piiranguta. Andres Maimik....feminism on vastavalt maitsele kas pipipikksukklik mäss sotsiaalse eestkoste
vastamine); võimusuhted ja huvigruppide tegevus Sotsiaalne struktuur - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised põsivad seosed ja vastatikune tegevus;määratleb indiviidi/grupi koha sotsiaalses süsteemis(ühiskond, organisatsioon, pere) • objetiivne(indiviidi-väline)/subjektiivne - kuidas isik väliseid piiranguid ja võimalusi mõtestab • struktuur loob nii võimalusedkui piirangud, indiviid muudab ja taastoodab oma tegevusega • ajas muutuv Võim - võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda(M.Weber) • Võim kellegi üle: sotsiaalne suhe • Võim millekski: individuaalne võime midagi teha, mh rakendada võimu kellegi üle, vaja ressursse • Otsene: formaliseeritud, nt alluvsuhe, omand • Kaudne: võime kujundadakeskkonda, nt konkurentsi suhted • Max Weber - legitiimsuskäsitlus( vt eelnev pilt)
vastamine); võimusuhted ja huvigruppide tegevus Sotsiaalne struktuur - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; määratleb indiviidi/grupi koha sotsiaalses süsteemis(ühiskond, organisatsioon, pere) • objektiivne(indiviidi-väline)/subjektiivne - kuidas isik väliseid piiranguid ja võimalusi mõtestab • struktuur loob nii võimalused kui piirangud, indiviid muudab ja taastoodab oma tegevusega • ajas muutuv Võim - võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda(M.Weber) • Võim kellegi üle: sotsiaalne suhe • Võim millekski: individuaalne võime midagi teha, mh rakendada võimu kellegi üle, vaja ressursse • Otsene: formaliseeritud, nt alluvsuhe, omand • Kaudne: võime kujundada keskkonda, nt konkurentsi suhted • Max Weber - legitiimsuskäsitlus( vt eelnev pilt)
,,ühiskonna kehast". Perekonna ülesandeks on laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, aga ka emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Sel viisil panustab perekond ühiskonna stabiilsuse tagamisse ning aitab luua harmoonilisemat ühiskonda. Selline lähenemine eeldab sotsialiseerimisel ühtsete väärtushinnangute jagamist, mis omakorda taastoodab ühiskonnas levinud kultuurilisi väärtuseid. Konfliktiteoreetilisest vaatenurgast, kes saab abielust kõige enam tulu? Konfliktiteooria, kuid ka mitmed feministlikud teoreetikud, keskenduvad sellele, kuidas perekond taastoodab sotsiaalset ebavõrdsust ühest põlvkonnast teise. Nt ebavõrdsus klasside vahel, meeste ja naiste vahel. Konfliktiteoreetikud rõhutavad,
kaitsmist; reformid – vajaduspõhine abi riigi poolt (mitte üldine nn “raha külvamine lennukilt”) 2. K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus; Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleb tootmis ja omandisuhetest (baasist). Ideed, väärtused ja institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid domineeriva klassi huve (haridus, õigus, kunst) Iga ühiskond polariseerub klasside vahel, tootmissuhete järgi (feodaal – talupoeg, kapitalist – tööline). See viib konfliktini, mis annab tõuke sotsiaalseks muutuseks Võõrandumine – lisaväärtus tugineb tööliste ekspluateerimisele, tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel, tööline võõrandub oma tööst ja töö tulemustest, kuna tal pole selle üle kontrolli – tööjõud kui kaup 3
tulenevad kõrged turvamiskulud. Meil on miljoni elaniku kohta politseinikke ja turvamehi rohkem kui arenenud riikides. Ja tulevikus võib neid veel rohkem vaja minna. See kõik läheb aga tootmiskuludesse ja alandab ettevõtete konkurentsivõimet. Eesti suurim majanduslik oht on asjaolu, et "kaotajate" lapsed jätavad üha enam kooli pooleli. Igal aastal suureneb põhihariduseta noorte arv umbes tuhande võrra. Vaesus taastoodab vaesust. Selline areng on riigile ohtlik ja äärmiselt kulukas. Sellele - suure tõenäosusega töötute - seltskonnale tuleb maksta sotsiaaltoetusi, ehitada vanglaid ja sotsiaalmaju, organiseerida narkosõltuvuse ravi jne. Niisugused töötud ja vaesed inimesed on paratamatult rahulolematud ja kergesti manipuleeritavad. Pealegi on Eesti nii väike ja madala sündivusega riik, et igasugune sotsiaalse kapitali raiskamine on kurjast. Konserveerime oma mahajäämuse (Kilvits).
kodus kui tööl. Tööelus avalduvad meeste ja naiste erinev käitumine, nende võimalused ja riskid üsna selgelt: naiste ja meeste erinev palk meeste või naiste ülekaal teatud ametites või elualadel, erinevad võimalused edutamise, koolituse jm osas. Töö on oluline eneseteostuse valdkond ning vahend majandusliku iseseisvuse saavutamisel. Võrdsete võimaluste puudumine tööturul toob kaasa ja taastoodab ebavõrdsust ka teistes elusfäärides. Monitooringus vaadeldakse, kuidas suhtuvad inimesed töötamisse. Küsimustest selle kohta, kui oluline on töötamine inimeste jaoks ning kuidas nad seda väärtustavad, selgub, et Eesti mehed on enam orienteeritud tööle ning nende jaoks on töötamine olulisem kui naiste jaoks. Kui partner teeniks piisavalt ning materiaalne olukord võimaldaks, siis töötaks täiskoormusega 69% mehi aga vaid 27% naisi. Samas ligi
aastal teatasid USA teadlased, et Arktika võib aastaks 2040 täiesti jäävaba olla. Kuid nüüd kardetakse tagasisidemehhanismide mõju suurenemist, mille tagajärjel võib jää veel kiiremini ära kaduda. Kõige suurema mõjuga tagasisidemehhanism Arktikas on järgnev: jää, mis peegeldab tagasi ligi 90% sellele langevast valgusest, sulab soojenemise tagajärjel. Vesi, mis on tume neelab aga hoopis rohkem (ligi 90%) valgust ning soojendab veelgi vees hulpivat jääd. Selline mehhanism taastoodab enda tekitatud tagajärgi. Mullu 1. märtsil välja kuulutatud rahvusvaheline polaaraasta (20072008) on sedapuhku juba neljas. Tegu on hiiglasliku teadusprogrammiga, mis keskendub Arktika ja Antarktika tavapärasest põhjalikumale ning -3- ulatuslikumale uurimisele ning vältab ametlikult kuni 2009. aastani. Rahvusvahelise polaaraasta korraldajad on rahvusvaheline teadusnõukogu (ICSU) ja ülemaailmne meteoroloogiaorganisatsioon (WMO).
institutsioonide poolt ning nende eesmärk on õigustada masside domineeriva klassi väärtuseid. A.) Malinowski (psühhobioloogiline funtsionalism) B.) Marx C.) Weber D.) Dürkheim 1p. Religioon võib kujundada inimese mõtteviisi nii, et see hakkab mõjutama inimeste majanduslikku tegevust. A.) Malinowski (psühhobioloogiline funtsionalism) B.) Marx C.) Weber D.) Dürkheim 1p. Rituaalis osalemine väljendab sotsiaalset konsensust ja taastoodab seda. A.) Malinowski (psühhobioloogiline funtsionalism) B.) Marx C.) Weber D.) Dürkheim 2p. Millisele domineerimistüübile (Weberi järgi) toetuvad järgnevad suhted: A.) Naine allub mehele, naisena sündimine pani ta sellesse rolli – Traditsiooniline domineerimine B.) Noorem allub vanemale – Traditsiooniline domineerimine C.) Kogu rahvas allub juhile – Karismaatiline domineerimine D
Sekundaaranalüüs- kõik eelmised meetodid andsid uut teavet aga see analüüs tähendab juba varem kogutud teiste teadlaste poolt või olemasolevate materjalide uurimist ja analüüsimist. Nt uurida ametlikku statistikat riigilt või ajaloo allikaid. Eluloolisi allikaid, kirjavahetusi meediaanalüüse (nt soouuringuid). 7. Mis on kultuur? Kuidas kultuuri ja keele eripärad mõjutavad inimeste maailma tajumist? Sapir-Worfi hupotees. Keele hinnanguline mõõde. Kuidas keel kirjeldab ja taastoodab uhiskonnakorraldust? Kultuur on ühiskonna sots korraldus. Kultuur on selline et seda pole võimalik katsuda materj tajuda. Kultuuri alla käib loov mõtlemine ja selle tulemusena tegevuste tegemine. Inimkuultuuri suurim saavutus on keele areng. Keel lihtsalt sümbolite kogum mis võimaldab kultuuridel omavahel suhelda. Samas keel mitte ainult suhtlemiseks vaid see peegeldab ka kultuuri väärtusi uskumusi ideaale. Me näeme ja mõistame keele abil maailma
varjatud funktsioonid tegelikult koolituse süda. Funktsionalstlike ja konfliktiteoreetiliste hariduslike vaatenurkade erinevused funktsion vaatenurk- koolid soodustavad konkurentsi sellega, et eraldavad parimad õpilased vähem võimekatest ja loovad nii intelligentsihierarhia, mis põhineb indiviidi talendil. Konfliktiteoreetikud väidavad, et koolid sorteeriva õpilasi võitjateks ja kaotajateks mitteakadeemiliste muutujate põhjal nagu rass, sugu, sotsiaalne klass, haridussüsteem taastoodab ebavõrdsust ja paneb edutud inimesed süüdistama iseennast, heakskiidetud kultuur tunnistab ebaseaduslikuks kõik teised tunnetusviisid. 16. Uskumuste süsteemid Durkheim, Weber usust. Durkheim arusaamad elu tõelisest tähendusest ja tseremonniad, mis neid arusaamu väljendavad, tekivad grupi kollektiivsest kogemusest. Uskumused põhinevad mõistuslikul kokkuleppel sümbolite tähenduse suhtes ning kõik ideed, jumaldatavad objektid, tseremooniad
60. James Coleman leidis, et kooli ,,tase" ei mängi erilist rolli õpilase edukuse määramisel, pigem sõltub see perekondlikust päritolust. Hiljem leiti, et ta siiski alahindas kooli tähtsust 61. Funktsionalism Konflikti teooria Gary Becker, Talcott Parsons Pierre Bourdieu, Samuel Bowles Haridussüsteem varustab ühiskonda vajalike Haridussüsteem taastoodab ebavõrdsust oskustega - Keskklassi lapsed õpivad paremini ja - Selgitab välja õpilaste anded ja jäivad paremates koolides, nad arendab neid lähevad edasi õppima (seda soodustab - Annab õpilastele ühiskonna jaoks kultuuriline kapital) vajalikke oskusi (inimkapitali) - Töölisklassi lapsed õpivad halvemini
kapitalipanusest. Väliskapitali kaudu riiki tuleva kõrgetasemelise tootmistehnoloogia ülekandeefektide rakendamiseks majanduskasvu teenistusse vajatakse kvalifitseeritud ja õpivõimelist tööjõudu (Barro/Sala-I-Martin, 1995:265). Ebaühtlane tulujaotus, mis võib küll soodustada üksikute väga kõrge kvalifikatsiooniga tippteadlaste (-inseneride, -poliitikute) kujunemist, viib tööjõu üldise kvalifikatsiooni paratamatu allakäiguni. Vaesus taastoodab vaesust, harimatus harimatust. See nõiaring on tänases Eestis juba käivitunud ning kardetavasti ei ole kaugel aeg, mil koos välisinvesteeringutega tulevad kaasa ka uut tehnoloogiat kasutada oskavad spetsialistid. Muutunud on ka säästude ja investeeringute seos. Tõsiseid investeeringuid ei tehta tänapäeval enam omakapitali arvel (siis peaks tõepoolest kapitalilt teenitud tulu kapitaliomaniku kätte jätma). Arenenud kapitalituru kaudu
Funktsionalistlik käsitlus perekond on üks peamisi organeid, mis moodustab olulise osa nn ,,ühiskonna kehast". Perekonna ülesandeks on laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, aga ka emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Sel viisil panustab perekond ühiskonna stabiilsuse tagamisse ning aitab luua harmoonilisemat ühiskonda. Selline lähenemine eeldab sotsialiseerimisel ühtsete väärtushinnangute jagamist, mis omakorda taastoodab ühiskonnas levinud kultuurilisi väärtuseid. Konfliktiteoreetilisest vaatenurgast, kes saab abielust kõige enam tulu? Konfliktiteooria, kuid ka mitmed feministlikud teoreetikud, keskenduvad sellele, kuidas perekond taastoodab sotsiaalset ebavõrdsust ühest põlvkonnast teise. Nt ebavõrdsus klasside vahel, meeste ja naiste vahel. Konfliktiteoreetikud rõhutavad, et tuumikperekonnas ei
Perekonna ülesandeks on laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Sel viisil panustab perekond ühiskonna stabiilsuse tagamisse ning aitab luua harmoonilisemat ühiskonda. Selline lähenemine eeldab sotsialiseerimisel ühtsete väärtushinnangute jagamist. Konfliktiteoreetilisest vaatenurgast, kes saab abielust kõige enam tulu? Kuidas perekond taastoodab sotsiaalset ebavõrdsust ühest põlvkonnast teise. Nt ebavõrdsus klasside vahel, meeste ja naiste vahel. Konfliktiteoreetikud rõhutavad, et tuumikperekonnas ei toimu sarnaste väärtuste jagamine, vaid õpetatakse selle liikmetele sobivad käitumisnormid, mis tulenevad ülemiselt keskklassilt. Samuti rõhutavad konfliktiteoreetikud perekonna nn ,,tumedamat poolt" ehk sellist käitumisviisi, mis on perekonna suhtes düsfunktsionaalne vägivald, lapsepilastus jms. Tulu
ÜHISKONNAS RÕHK PIGEM ÜKSIKISIKUL JA TEMA VAJADUSTEL 98. Perekonna funktsionalistlik-, konfliktiteoreetiline ja mikrosotsioloogiline käsitlus. Perekond kui ühiskonna üks olulisemaid alustalasid Perekonna ülesandeks on laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, aga ka emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Ühiskonna stabiilsus ja harmoonia. Selline lähenemine eeldab sotsialiseerimisel ühtsete väärtushinnangute jagamist, mis omakorda taastoodab ühiskonnas levinud kultuurilisi väärtuseid. Kas perekond taastoodab ebavõrdsust? Kas perekonnas koheldakse kõiki liikmeid võrdselt? Perekond, mis peaks olema ühiskonna aluseks, ei pruugi oma liikmete eest hoolt kanda nii nagu ühiskond neilt ootab 99. Mis on perekonnatsükkel? Kuidas erinevates kultuurides ja erinevatel ajalooperioodidel on toimunud muutused perekonnatsükli erinevates osades? kohtumine
· alluma ülematele · uskuma, et süsteem on õiglane Funktsionalistlike ja konfliktiteoreetiliste hariduslike vaatenurkade erinevused · soodustada koolide konkurentsi sellega, et eraldavad paremad õpilased vähem võimekamad loovad intelligentsihierarhia ehk pälvokraatia, mis põhineb indiviidi kaasasündinud talendil Konflikti teooria esindajad: · koolid sorteerivad õpilasi võitjateks ja kaotajateks- soo ja sotsiaalse klassi alusel · Haridussüsteem taastoodab ebavõrdsust · usk pälvokraatilisse valikusse paneb edutud inimesed süüdistama ainult iseenast · heakskiidetud kultur teeb kõik selleks, et tunnustada ebaseaduslikuks kõik muud tunnetusviisid · Vastupidiselt alamkihtide vaestele vanematele kelle lapsed õpivad koos keskklassi lastega suudavad viimaste vanemad kindlustada oma lastele privileege Uskumuste süsteemid uskumuste süsteem arusaamiste kogumit elu põhiväärtustest ja elu mõttest
· Hariduse mõju ebavõrdsusele on teada, et haridus on üks peamisi tööalast edukust mõjutavaid tegureid. o Funktsionalistlik teooria haridussüsteemi eesmärk on inimesi tööks ettevalmistada. Koolis õpitakse eluks ja tööks vajalikke oskusi Inimesi haridustase näitab inimese teadmisi ja oskusi e inimkapitali. Inimkapitali on vajalik tööülesannetega toimetulemiseks. o Konfliktiteooria haridussüsteem taastoodab ja õigustab sotsiaalset ebavõrdsust. Ebavõrduse taastootmine: haridussüsteem on üles ehitatud nii, et jõukamate vanemate lapsed saaksid koolis paremini hakkama ja käiksid paremates koolides ning et hea töökoha saamise eelduseks on hea haridus. Ebavõrdsuse õigustamine: ametliku ideoloogia järgi on haridussüsteem õiglane hindab õpilaste võimeid, loovust, motivatsiooni. · Inimsuhted koolis:
seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus; o Sotsiaalne muutus ajendub konfliktist, mille on põhjustatud igale ühiskonnakorrale iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust. Sotsiaalsed muutused on seotud otseselt majandusega. o Ühiskonna struktuur ja sotsiaalne elu tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas). o Väärtused, ideed, institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid ja domineeriva klassida huve (superstruktuur). o Võõrandumine e kaubastumine: majanduskasv tugineb tööliste ekspluateerimisele (tootmisvahendite omanikuna võõrast tööjõudu oma huvides ära kasutama). Tööline võõrandub tööst ja töö tulemusest, kuna tal pole selle üle kontrolli, tööjõud = kaup. 3) Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia;
orjandus, feodaalühiskond, kapitalism. orjandus, feodaalühiskond, kapitalism. Ideed, väärtused ja institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab Ideed, väärtused ja institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid ja domineeriva klasside huve (superstruktuur, nt haridus, õigussüsteem, majandussuhteid ja domineeriva klasside huve (superstruktuur, nt haridus, õigussüsteem, kunst) kunst)
Lastesõim vaeste perede lastele jms – üks konkreetne näide, kuidas mingid teooriat sotsiaalpoliitikas ellu viiakse K.Joseph – deprivatsiooni tsükkel. Vaene lapsepõlv-> kehv õppimine-> kehv töökoht- >ebastabiilne abielu jne --- Vaesuse strukturaalsed seletused: L.Beeghley esitab neli põhjusterühma: Vaesus kui nõiaring, millest vaesed ei suuda välja rabelda Klassisüsteem taastoodab iseennast Majanduskorraldus taastoodab vaesust Teatud gruppide institutsionaalne diskrimineerimine paneb nad halba seisu Sotsiaalkindlustusest tulevad selgitused: Paljud inimesed ei saa ühiskondlikku abi Abi, mis antakse, on ebapiisav Abi jõuab kohale hilja Majanduskorraldusest tulenevad seletused: Liberaalne seletus- tööturg pole ühtne (terviklik) vaid segmenteeritud. Primaarne ja sekundaarne tööturg
Perekonna ülesandeks on laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Sel viisil panustab perekond ühiskonna stabiilsuse tagamisse ning aitab luua harmoonilisemat ühiskonda. Selline lähenemine eeldab sotsialiseerimisel ühtsete väärtushinnangute jagamist. Konfliktiteoreetilisest vaatenurgast, kes saab abielust kõige enam tulu? Kuidas perekond taastoodab sotsiaalset ebavõrdsust ühest põlvkonnast teise. Nt ebavõrdsus klasside vahel, meeste ja naiste vahel. Konfliktiteoreetikud rõhutavad, et tuumikperekonnas ei toimu sarnaste väärtuste jagamine, vaid õpetatakse selle liikmetele sobivad käitumisnormid, mis tulenevad ülemiselt keskklassilt. Samuti rõhutavad konfliktiteoreetikud perekonna nn ,,tumedamat poolt" ehk sellist käitumisviisi, mis on perekonna suhtes düsfunktsionaalne vägivald, lapsepilastus jms
grupi oma kolleegidega alustas uuenduslike kollektiivsete uurimustega keskendudes eelkõige võimule, selle struktuuridele ning selle seostele kultuuriga. Üks kesksemaid teemasid tema töödes oli uurida, kuidas kultuur ja haridus mõjutavad ja eristavad omavahel sotsiaalseid klasse ning kuidas need taastoodavad erisusi sotsiaalsete klasside vahel. 35 Oma teoses La Reproduction (1970) Bourdieu arutleb, et Prantsuse haridussüsteem taastoodab ühiskonna kultuurilist jagunemist. Ta vihjab vastavusele pedagoogiliste võtete sümboolsele vägivallale ning riigi monopolile legitimeerida füüsiline vägivald. Pierre Bourdieu 1975 Bourdieu asutas ajakirja Actes de la Recherche en Sciences Sociales, mis keskendus uuringutele kuidas kultuur aitab säilitada ühiskonna domineerivaid struktuure. 1981 määrati B. Prestiizikale sotsioloogia õppetooli juhatajaks Collège de France. 1980ndate teisel poolel oli B
Meritokraatia ühiskond kus inimese edukus sõltub (Tuum: USA, Jaapan, IM, SM) tema võimetest,oskustest ja töökusest. Ebavõrdsuse kumulatiivsus Konflikti teooria · Kuivõrd ebavõrdsust mõjutavad tegurid on Pierre Bourdieu, Samuel Bowles omavahel seotud. Haridussüsteem taastoodab ebavõrdsust. · Kumulatiivne ebavõrdsus need kes ei oma ühe Keskklassi lapsed õpivad paremini ja käivad vajalikku ressurssi (rikkad vanemad), ei oma ka teist paremates koolides (tänu kultuurilisele kaptalile). (kõrge intellekt) ega kolmandat (head tuvused) jne. Töölisklassi lastele õpetatakse kuulekust, suunatakse · Kumulatiivne ebavõrdsus peaks tekitama kiiresti tööle
· Stereotüübid kui taju vahendajad: välimuse, rassi ja rahvuse, tööala, rolliga seotud stereotüübid · Solomon Aschi pildikatsed Kõikidel inimestel on stereotüübid. Stereotüübi uurijad on välja toonud hulgaliselt funktsioone, mida stereotüübid täidavad: 1) lihtsustavad maailmataju 2) on viisiks, kuidas lapsel kujuneb pilt sotsiaalsest ümbrusest 3) pinnapealsustavad taju 4) hoiavad kokku energiat taju ökonoomika 5) oluline tunnus rühma fenomen taastoodab rühma identiteeti Miinus: ei võta arvesse individuaalseid erinevusi · Stereotüüpide reflekteerimine oma hinnangute kõrvalt vaatamine · Eelarvamused stereotüüp on nii tugev, et klassifitseerib ära kõik inimrühmad !Erinevus stereotüüpide ja eelarvamuste vahel: stereotüüp varieerub hinnanguliselt positiivsest negatiivseni; eelarvamused on ainult negatiivsed uskumused ja arvamused, sisaldavad tugevat emotsionaalset komponenti.
Perekonna ülesandeks on laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Sel viisil panustab perekond ühiskonna stabiilsuse tagamisse ning aitab luua harmoonilisemat ühiskonda. Selline lähenemine eeldab sotsialiseerimisel ühtsete väärtushinnangute jagamist. Konfliktiteoreetiline käsitlus - Konfliktiteoreetilisest vaatenurgast vaadeldakse, kes saab abielust kõige enam tulu? Kuidas perekond taastoodab sotsiaalset ebavõrdsust ühest põlvkonnast teise. Nt ebavõrdsus klasside vahel, meeste ja naiste vahel. Konfliktiteoreetikud rõhutavad, et tuumikperekonnas ei toimu sarnaste väärtuste jagamine, vaid õpetatakse selle liikmetele sobivad käitumisnormid, mis tulenevad ülemiselt keskklassilt. Samuti rõhutavad konfliktiteoreetikud perekonna nn ,,tumedamat poolt" ehk sellist käitumisviisi, mis on perekonna suhtes düsfunktsionaalne vägivald, lapsepilastus jms. Tulu
Kuid traditsiooniline poliitiline teooria on eiranud soolist rôhumist ning eitanud selle poliitilist tähtsust. Seepärast on feminism olnud sunnitud arendama poliitilist teooriat uuel moel. - Sageli kasutatakse näiteks patriarhaadi môistet, iseloomustamaks meeste ja naiste vahelisi vôimusuhteid. Termin tähendab `isa valitsemist' ning tähendab mehe ülemvôimu perekonnas ning naise ja laste allutatud seisundit. Isa domineerimine perekonnas sümboliseerib ning taastoodab mehe ülemvôimu ühiskonnas tervikuna. Missugust võrdsust feministid tahavad? Feministide seisukohad erinevad selles, kuidas meeste ülemvõimu ületada. Traditsiooniliselt on nõutud meestega võrdsus, kuid võrdsus on mitmetahuline mõiste. a) liberaalsed feministid naistel peavad olema meestega võrdsed poliitilised ja juriidilised õigused, kuigi hääleõigus kõigil sama, siis naistel juhtivad töökohti palju pole
Igas ühiskonnas on ajaloolis-kultuuriliselt välja kujunenud sooline ebavõrdsus, mis väljendub naiste ja meeste erinevas staatuses, nende erinevates õigustes, kohustustes, vastutustes ja võimalustes. Seetõttu on kogu sotsiaalkulutuurile omane erinev ootus naiste ja meeste sotsiaalsetele rollidele, tööde jagunemisele, emotsionaalsusele, suhtlemisviisidele, eneseteostusele ja käitumisele. Need pole kaasasündinud omadused, vaid neid kujundab sotsiaalne keskkond, mis ühtlasi ebavõrdsust taastoodab (nt kõik statistikad, selle kohta, kuidas Eesti naine saab mehega võrreldes palju kehvemat palka) Sugulise valiku teooria: Erinevused meeste ja naiste sotsiaalses edenemises, nii nagu ka riskikäitumise, suremuse ja surma põhjused on evolutsioonilised Evolutsiooni käigus võivad tekkida ka selised tunnused, millest on ellujäämise seisukohast pigem tüli · selliste tunnuste päritolu ei saa seletada loodusliku valiku teooriaga · sellised tunnused on kasulikud paarumiskonkurentsis
organisatsiooni koguväärtuse suurendamiseks. 20 Organisatsiooni edu sõltub kõigi intellektuaalse kapitali koostisosade terviklikkusest, tasakaalustatusest, omavahelisest seostusest. Intellektuaalse kapitali osad mõjutavad üksteist pidevalt, toimub liikumine ja muutumine. Inimkapital taastoodab ja suurendab iseennast, mis kajastub ka suhtekapitalsi, täiendab süsteem- ja uuenduskapitali. Viimased on omakorda inimkapitali arengu ja arendamisele tingimusteks. Intellektuaalse kapitali mõõtmiseks kasutatakse mitmesuguseid indeksieid, mis kajastavad ajas toimunud muutusi. Arendusjuht loob tingimused kapitalide mõõtmiseks vajaliku informatsiooni kogumiseks, mõõtmiseks, mõõtmiseks, analüüsiks ja ülisatmiseks, et anda enam informatsiooni põhjendatud otsuste vastuvõtmiseks
· Kõrgema haridusega inimestel on enamasti kõrgem palk, paremad võimalused head tööd saada jne · Hariduse rahaline tulemlikkus · ,,Haridus on stratifikatsiooniprotsessi mootor" · Haridus on peamine üleneva mobiilsuse kanal Funktsionalism Konflikti teooria Gary Becker, Talcott Parsons Pierre Bourdieu, Samuel Bowles Haridussüsteem varustab ühiskonda vajalike Haridussüsteem taastoodab ebavõrdsust oskustega - Keskklassi lapsed õpivad paremini ja - Selgitab välja õpilaste anded ja jäivad paremates koolides, nad arendab neid lähevad edasi õppima (seda soodustab - Annab õpilastele ühiskonna jaoks kultuuriline kapital) vajalikke oskusi (inimkapitali) - Töölisklassi lapsed õpivad halvemini ja
annaabi.ee 
