50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
75 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
opilane007
Õppematerjali autor
1. Totaalsus (totalité): elemendid on allutatud tervikule ja viimasest sõltumatud. 2. Transformatsioon ehk ühe allstruktuuri korrastatud üleminek teiseks kindlate reeglite alusel. 3. Eneseregulatsioon (autoréglage) ehk süsteemi elementide võime iseseisvalt korrastuda ja omavahel seostuda. Levi-Strauss:"Struktuur on süsteem, mida juhib seaduspärane seos." LS ei loe Barthesi, Lacani ja Foucault autentse S. esindajateks, kuna tema arvates oli selle S. eesmärk struktuurlingvistika konkreetse meetodi üle kandmine kulturoloogia väljale, eesmärgiga saavutada seal objektiivsus ja täpsus, mis on omane loodusteadustele. S. kui rea 20. saj filosoofiliste strateegiate superpositsioon 1. traditsioonilise metafüüsika desubstantsionaliseerimine, mida alustas juba Kant ja jätkas Nietzshe. Väidetakse, et elementide suhteomadusi on humanitaarse tunnetuse jaoks
Eliade, Mircea - Rumeenia päritolu tuntud usundiajaloolane, Leidis, et religioon on kultuuri tekkimise eelduseks. religioon hõlmab kultuuri kõikides ilmingutes ja avaldumisvormides silmnähtavalt olulise osa. Mõista kultuurile omaseid usulisi vaateid ei tähenda teada ainuüksi seda, kuidas inimesed tulevad toime oma elu korraldamisega ühiskonnas, vaid ka seda, kuidas nad mõistavad oma kohta universumis ja suhteid teiste inimestega, maagilise realismi arendaja Foucault, Michel mõjukas prantsuse filosoof, tuntud oma sotsiaalsete institutsioonide kriitika poolest, eriti psühhiaatria, meditsiini ja vangla kriitika poolest; samuti omaseksuaalsuse ajaloo käsitluse poolest. Tema teooriad võimu ja teadmiste suhte ning diskursuse kohta on leidnud laia arutus- ning rakenduspinna. Essee "Mis on autor?"Foucault näitab, et meie poolt tavaliselt iseenesestmõistetavaks peetud autori kui millegi
Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia. Empirism ja ratsionalism. 16. Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, Meyer jt. 17. Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloomõistmise erinevused ja ühisjooned. 18. Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile. 19. Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju. 20
Tegemist on nähtustega, mis tihti on tuttavad kõigile uuritud ühiskonna liikmetele. - Sotsioloog ise on ka ühiskonna liige . erinevus aga see, et ta uurib seda süstemaatiliselt. Teised uurivad ka, mis toimub ühiskonnas, selleks et hakkama saada jne. * Selle süstemaatika tundemärgiks võib vahel olla isegi abstraktsus: näiliselt üksteisest täiesti erinevaid nähtusi liigitatakse ühise nimetaja alla, et nähtavaks teha seda, mis neid ühendab. Nt. Poliitiku võim riigi kodanikke kohsutavaid otsusi langetada, minu võim teie üle, lapsevanema võim oma lapse üle. * Teine tundemärk on tabude eiramine: et ühiskonna liige võib oma arutluse lõpetada seal, kus tema uudishimu kas on lõppenud või see viib uutele teemadele, mille arutamist üldiselt sobimatuks peetakse, või mis arvatakse juba olevat lahendatud = enesestmõistetavad. Sellest kohast võib sotsioloog rahumeeli jätkata. Sotsioloogia kui ühiskonna mõistmine - Peter L
See on näide sellest milline on olukord siin maailmas. Kujutage ette et tuleb keegi, kes vabastab vangid ahelatest ja hakkab neid valguse poole juhatama. Niimoodi viiakse need inimesed sealt koopast välja tõelisse maailam ja seal peavad need vangid harjuma valgusega. Tõeline maailm on ideede-maailm, seal särab jumalana headus, meie aga oleme unenäo maailmas. Plaatoni poliitilised seisukohad Plaatoni jaoks ei ole poliitik mitte see, kellel läheb korda omandada poliitiline võim, vaid ainult see, kes mõistab mis on poliitika ja kuidas see kindlale vundamendile rajada. Dealoogist "riik" analüüsib ta põhjalikult inimeste poliitilist elu, rõhutades, et poliitiline kogukond on vaja rajada sellel juhul, kui inimesed ei saa seda vältida, poliitilise filosoofia ül on uurida täiusliku riigi loomise viisi ja täiuslikku riiki saab lüüa ainult õiglane inimene, ebaõiglased inimesed ei saa täiuslikku riiki luua, kodanike vooruslikuks muutumise abinõu on haridus.
mõistuseta asjad vajavad eesmärgipüstitajat. Jumal on ülim juht, kes eesmärgi püstitab. Francis Bacon.Francis Bacon oli Inglise filosoof ja riigimees. Filosoofina püüdis Bacon selgitada teadmiste omandamise printsiipe. Bacon kirjutas üle 30 filosoofilise töö ning palju raamatuid ja esseesid õigusteadusest, ajaloost ja muudel teemadel. Eriti populaarsed on tema "Esseed". *Inimene, keda paljud kardavad, peab kartma paljusid.*Teadmised on võim.*Makstes vaenlasele kätte, olete võrdsed; kättemaksust loobudes, olete temast üle.*Vaikimine on rumalate voorus.*Lootus on hea hommikusöögiks aga kehva õhtusöögiks...*Halvim üksindus on olla ilma tõelisest sõprusest.*Need on kehvad avastajad, kes arvavad, et kui nad näevad maad, siis pole merd olemas.*Miski ei ole riigile ohtlikum olukorrast, kus kavalad saavad esineda tarkadena. Ratsionalism ja empirism
Heidegger arvab, et kunst on üks ilmsikstoomise viise. Kunst toob asja varjamatusse, seab tõe teosesse. Kunstiteos avab ühe maailma, seab maailma esile. Tõde ei ole siin aga uusaegselt mõistetud kooskõla asjaga. Heideggeri järgi tõde armastab end varjata ja loodub riiuna. Riiuna avatuse, varjamatuse ja nähtavuse pärast. Riius esildub maailm, saavad asjad oma aegluse ja kiiruse, kauguse ja läheduse, avaruse ja ahistuse. 5.Teisi teaduskriitilisi mõtlejaid. Kuhn, Feyerabend, Foucault «episteme» mõiste. Teadus on tõestatud teadmine. Teaduslikud teooriad tuletatakse rangelt kogemusfaktidest, mida saadakse teada vaatluse või eksperimendi käigus.Isiklikul arvamusel, eelistusel ega spekulatiivsetel kujutlustel pole teaduses kohta.Teadus on objektiivne. See arusaam hakkas levima pärast teaduslikku revolutsiooni, mis leidis aset peamiselt 17. Saj jooksul ja mille põhjustasid eelkõige suured teadlsed Galilei ja Newton
isereguleeruv institutsioonid ühiskonna tervikuks; süsteem, mis püüdleb (haridus, politsei, juhib tähelepanu tasakaalu poole kunst) on probleemidele ühiskonnale vajalikud Konflikti-paradigma Ühiskond koosneb Kelle käes on võim Kunst kindlustab konfliktis olevatest ja ressursid, kuidas valitseva klassi gruppidest toimub võitlus nende võimu; aitab võimu (kapitalistid, pärast vastu võidelda töölised, mehed- naised) Interaktsionism Ühiskond moodustub Kuidas inimesed Kunst on viis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid