Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

MICHEL FOUCAULT VÕIMUST (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis võimalused on aga teistel indiviididel ja kõigil ka teadlastel oma eraelulises sfääris?
  • Kes teostab võimu ja kus see võim teostub?
Vasakule Paremale
MICHEL FOUCAULT VÕIMUST #1 MICHEL FOUCAULT VÕIMUST #2 MICHEL FOUCAULT VÕIMUST #3 MICHEL FOUCAULT VÕIMUST #4 MICHEL FOUCAULT VÕIMUST #5 MICHEL FOUCAULT VÕIMUST #6 MICHEL FOUCAULT VÕIMUST #7 MICHEL FOUCAULT VÕIMUST #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 75 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor opilane007 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Kokkuvõte Michel Foucault teosest „Seksuaalsuse ajalugu I“ – Scientia sexualis

Kokkuvõte Michel Foucault teosest ,,Seksuaalsuse ajalugu I" ­ Scientia sexualis Loetud teksti ülevaateks võib öelda, et Foucaulti eesmärgiks oli antud raamatu kirjutamisel näidata, et viimast kolm sajandit Lääne tsivilisatsioonis ei saa kuidagi võtta kui seksuaalsuse repressioonina, pigem aga vastupidi- valitsev võim kasutab seksuaalsust oma eesmärkides ning oma mahhinatsioonides kavalalt ära. Ta on ära toonud kaht põhilist seksitõe produtseerimise moodust- lääne maailmale/ kultuurile oli seks kui teadus seksuaalsusest (scienta sexualis), ning muu maailm (Hiina, Jaapan, India, Rooma, araabia-moslemi ühiskond) vaatlesid seksi kui kunsti (ars erootika). Samas minu loetud materjali lõpupool tuleb Faucalt välja väitega, et scienta

Sotsioloogia
thumbnail
87
doc

Filosoofia materjale

Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia. Empirism ja ratsionalism. 16. Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, Meyer jt. 17. Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloomõistmise erinevused ja ühisjooned. 18. Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile. 19. Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju. 20

Filosoofia
thumbnail
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

1.7. Humanistlik sotsioloogia............................................................................... 34 3.1.8. Feministlik sotsioloogia.................................................................................34 4. Kaasaegsed sotsioloogid..............................................................................................35 4.1.1. Pierre Bourdieu..............................................................................................35 4.1.2. Michel Foucault (1926 ­ 1984) .................................................................... 36 4.1.3. Anthony Giddens (sünd Jaanuar 18, 1938) .................................................. 36 4.1.4. Niklas Luhmann (1927-1998)....................................................................... 37 5. Kultuur ja väärtused.....................................................................................................38 5.1. Kultuur..........................................

Sotsioloogia
thumbnail
56
doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT

Tegemist on nähtustega, mis tihti on tuttavad kõigile uuritud ühiskonna liikmetele. - Sotsioloog ise on ka ühiskonna liige . erinevus aga see, et ta uurib seda süstemaatiliselt. Teised uurivad ka, mis toimub ühiskonnas, selleks et hakkama saada jne. * Selle süstemaatika tundemärgiks võib vahel olla isegi abstraktsus: näiliselt üksteisest täiesti erinevaid nähtusi liigitatakse ühise nimetaja alla, et nähtavaks teha seda, mis neid ühendab. Nt. Poliitiku võim riigi kodanikke kohsutavaid otsusi langetada, minu võim teie üle, lapsevanema võim oma lapse üle. * Teine tundemärk on tabude eiramine: et ühiskonna liige võib oma arutluse lõpetada seal, kus tema uudishimu kas on lõppenud või see viib uutele teemadele, mille arutamist üldiselt sobimatuks peetakse, või mis arvatakse juba olevat lahendatud = enesestmõistetavad. Sellest kohast võib sotsioloog rahumeeli jätkata. Sotsioloogia kui ühiskonna mõistmine - Peter L

Sissejuhatus sotsioloogiasse
thumbnail
3
docx

M. Foucault "Seksuaalsuse ajalugu I " kokkuvõte sotsioloogias

vastandu võimule, mis tahaks seksuaalsust ohjata, vaid vastupidi: keha ja seks on muutunud võimu instrumentideks, mille abil ta domineerib ja valitseb. Erinevalt laialt levinud arvamusest pole seksi viimastel sajanditel mitte varjatud ega välditud, vaid me näeme terve rea teaduslike, majanduslike, meditsiiniliste, pedagoogiliste ja õiguslike mehhanismide teket, mille eesmärk oli inimesi oma seksuaalsusest rääkima panna. Foucault toob nende hulgas esile religioossed südametunnistuse vaatluse protseduurid ja mitmesugused teaduslikud tehnoloogiad. Ta näitab, et patukahetsuse sakrament huvitus alates 16. sajandi keskpaigast üha enam indiviidi seksuaalsusest, mis tuli puhastumise eesmärgil viimase detailini üles tunnistada. Kui algul olid patukahetsuse huvipunktis lubatud ja keelatud armuvahekorrad, siis hiljem asendus see "liha" problemaatikaga ­ keha, aistingute,

Sotsioloogia
thumbnail
96
pdf

Tarbimissotsioloogia

Riigi eesmärgiks on luua turge ja neid käigus hoida. Alternatiivne tarbimine on samuti väga tugevalt pead tõstev nähtus erinevates kultuurides. Jaapan tarbijate kooperatiivid, USAs Ralph Naderi kandidatuur seisis rohelise ja rohujuuretasandi ning antikorporatsionistliku tarbimise peal, Lääne Euroopas roheline liikumine. Eriti Miller (1995) räägib sellest, et tarbimine võiks olla veel rohkem politiseeritud, kuna tarbijatena on meil tõeline võim: Anekdoot Trinidadilt (välitöölt) naine teeb kõik väheolulised otsused: majapidamise eelarve, laste koolitamine samal ajal kui mees teeb kõik olulised otsused ehk keda valida järgmistel valimistel. e. Tarbimine kui tarbijate õiguste eest seismine. Koperatiivide ajalugu on pikk, alates 19 sajandist ja varemngi. Hool kvaliteedi ja hinna-kvaliteedi suhte pärast ühelt poolt ja teiselt poolt tarbimisvastasus, looduhoidlik tarbimine jms. Tarbijate

Tarbimissotsioloogia
thumbnail
6
doc

Diskursuse kord. Michel Foucault

Sündmus on miski, mille toimumist muidu ei olekski olemas, kui oleks diskursust, mis selle tähele panemise ja interpreteerimise meile võimalikuks teeb. Tähendused tekivad diskursuse sees, diskursus kui semiosfäär. Diskursuse lubavad käima panna tihtipeale juhuslikud olukorrad, mis tänu kontekstile saavad juhitud diskursuse poolt. 1. Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: keeld. Kuidas see väljendub ja miks arvab Foucault, et just seksuaalsus ja poliitika toimivad siin käsikäes? Mõelge ka teistele keeludele-tabudele ühiskonnas, mis seotud nt toitumisega. Mis funktsiooni kannavad need? Keeld väljendub tabu määramises, situatsiooni rituaalis või kõneleva subjekti positsioonis. Need keelutüübid moodustavad omavahel võrgu, kus ristumiskohad ja avavused pidevalt muutuvad. Avaldub teatud grammatiliste reeglite kaudu ja aegruumilises kontekstis.

Diskursuse teooriad ja...
thumbnail
50
docx

Ühiskonna uurimine ja analüüs eksami küsimuste vastused 2017

Probleemid: usku ei saa tõestada; rutiniseerumine. Ainult traditsiooni najal ei suuda olla korralik juht. Kompetents võib-olla koosneb osaliselt ka isiklikest omadustest (mitte-formaalsetest). Karismaatiline juht peab ka tegelema konkreetse juhtimisega ehk kõigi kolme juhitüübi kombinatsioon. 20. Võrrelge omavahel kolme võimuteooriate koolkonda (marxistlik, weberiaanlik või pluralistlik). • WEBERIAANLIK SUUND Weber: võim on tõenäosus, et isik suudab sotsiaalses interaktsioonis teostada eesmärke vastupanule vaatamata; võim km inimese suutlikkus sundida peale oma tahet. Lähedased mõisted: domineerimine (tõenäosus, et grupp inimesi täidab käsku) ja distsipliin (suur hulk inimesi täidab käsku koheselt ja automaatselt kuuletudes) • Võimu teostajaks on indiviid ning võimu teostamine seostub valikute, tegevuse, kavatsustega. • Võimu teostatakse teiste üle (konflikti ja vastupanu võimalus)

Sotsioloogia



Lisainfo

Michel Foucaulti suhtumine võimu ja kuidas tema seda käsitleb.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun