KORRUPTSIOON (0)

KORRUPTSIOON
Korruptsiooni määratlus
Kõige levinum korruptsiooni definitsioon on ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil. Ka Eesti korruptsioonivastase seaduse järgi on korruptiivne tegu ametiseisundi kasutamine omakasu eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud . Sellise definitsiooni probleemiks on see, et ta ei sobi kõikidesse kultuuridesse ja ühiskondadesse. Samuti ei pruugi see, mida peetakse korruptsiooniks ühes ühiskonnas, olla sama teises. Siiski tuleb igas ühiskonnas ette tegevusi, mida kultuurilistel põhjustel taunitakse, ning ootusi, mida avalike funktsioonide täitjatele pannakse.
Segadust tekitab asjaolu, et korruptsiooni peetakse valdavalt avaliku sektori nähtuseks. Selline arusaam korruptsioonist on piiratud kahel põhjusel. Esiteks tuleb korruptsiooni „pakkumise“ pool reeglina erasektorist, näiteks kui altkäemaksu andjaks on eraettevõte. Teiseks võib korruptsioon vohada ka era- või kolmandas sektoris, viimases näiteks riiklike või Euroopa Liidu toetuste saamisel.
Korruptsiooni põhjused ja tagajärjed
Korruptsiooni põhjusi otsides kerkib sama probleem, mis korruptsiooni määratlemiselgi. Kui teataks täpselt, millised nähtused on korruptsiooniga seotud, siis oleks väga lihtne korruptsiooni vastu võidelda. Pole õige otsida korruptsiooni põhjuseid vaid inimloomuse varjukülgedest – omakasupüüdlikkusest, kadedusest jms. Sel juhul piisaks omakasupüüdliku ametniku väljavahetamisest ausa vastu, ent nii lihtsalt see ei toimi. Korruptsioon on süsteemne nähtus, mis on seotud nii organisatsiooni kultuuri kui struktuuriga, ametnike sissetulekuga, juhtimiskultuuriga, majandusarenguga, vaesusega, üleüldiste väärtushinnangutega ühiskonnas, seaduste paindlikkusega ja nende toimimisega, kohtute ja uurimisasutuse tegevusega , kontrollimehhanismidega jms.
Sarnaselt korruptsiooni põhjustega on üsna palju uuritud ka korruptsiooni mõjusid. Kuigi on teadlasi, kes näevad korruptsioonis ka teatavat kasu (nt altkäemaks kiirendab mõningaid aeglaseid bürokraatlikke protsesse), ollakse üldiselt siiski seisukohal, et korruptsioon tekitab ebavõrdsust ja taastoodab valitsuse moonutatud kulutuste kaudu vaesust . Korrumpeerunud poliitikud investeerivad ja seavad prioriteete rohkem neisse valdkondadesse, kus korruptiivsed tulud võiksid olla suuremad. Samuti käib korruptsiooniga käsikäes poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus . Korruptsiooni tagajärjel kahaneb majanduskasv , kuna korruptiivne majanduskeskkond ei soodusta investeeringuid.
Korruptsioonivormid
Korruptsioon on paljutahuline nähtus, mida on nimetatud mitme muutujaga võrrandiks. Enamik inimesi ei kahtle, et altkäemaks kuulub korruptsiooni alla. Sama lihtne ei ole aga paljude teiste korruptsioonivormidega: mõjuvõimuga kauplemine, ebavõrdne kohtlemine riigihangetes jne
Korruptsiooni liigitatakse väike- ja suurkorruptsiooniks ning bürokraatia ja poliitika korruptsiooniks. Suur- ja sageli ka poliitika korruptsioon väljendub näiteks infrastruktuuride ja relvadega seotud tehingutes ning erastamistes, samal ajal kui väike, aga ka bürokraatia korruptsioon on enam levinud seoses maksude ja tollide ning korrakaitsega.

• Altkäemaks - on vaadeldav nii rahaline kui muu hüve (kingitused, koolitusreisid, soodustused jms), mida ametiisik saab teenistusülesannete rikkumise eest. Altkäemaksu eesmärgid on väga erinevad, seda antakse nii selleks, et kiirendada teatud protsesse ( speed money ), kui selleks, et saada teavet, teenust jm, mis vastasel juhul poleks kättesaadav, või selleks, et ära hoida mõne teo tagajärge (nt lubade äravõtmine).
  
• Huvide konflikt - on olukord, kus ametiisiku või temaga seotud isiku majanduslikud või muud isiklikud huvid võivad tegelikult, näilikult või potentsiaalselt (tulevikus) mõjutada ametiisiku ametikohustuste nõuetekohast täitmist.
  
• Häälte ostmine - tuleb kõne alla valimiste ajal, mil kandidaadid lubavad vastuteenet, kingitust vm nende poolt hääletanutele. Häälte ostmist ei maksa segi ajada asjade (õhupallid, tikutopsid jne) jagamisega valimiskampaania ajal, millega valijat otseselt ei kohustata hääletama kandidaadi poolt.
  
• Mõjuvõimuga kauplemine - tegu on sellise juhtumiga, kus hüve (nt reisi Peruusse) saab nt ülikooli rektor, kes pole ametniku ülemus, ent mõjutab ametnikku otsustama teatud otsuse kasuks, samal ajal kui ametnik ise jääb tühjade kätega. Tähtis on sotsiaalne või professionaalne positsioon: hüve saaja ei saa küll ise otsustada, kuid saab oma positsiooni tõttu otsustajat mõjutada.
  
• Omastamine / kelmus – ametiisiku poolt võib väljenduda ebaseaduslikes korraldustes alluvatele, teatud andmete esitamata jätmises, ebaseaduslike tehingute tegemises jms.
  
• Onupojapoliitika - on tegu juhul, kui eelistatakse, nt tööle võetakse oma lähisugulasi ja -hõimlasi. Probleemiks võib saada näiteks omavalitsuse väiksus - on keeruline leida töökohtadele inimesi, kes omavahel seotud poleks.
  
• Oskus- ja siseteabega kauplemine - Siseteabega kauplemine erineb oskusteabega kauplemisest vaid vähesel määral. Ametialaseks kasutamiseks ettenähtud teave võib olla eri iseloomuga , nt avaldamata eelnõud, kodanike kirjad, konfidentsiaalne või salastatud teave.
  
• Parteide varjatud rahastamine - Erakondade rahaline toetamine eraisikute poolt, kes vastutasuks saavad kasulikke poliitilisi otsuseid (nt seaduste muutmine toetajate äritegevuse hõlbustamiseks).
  
• Pöörduste efekt - Ametiisik, kes on teostanud kontrolli mõne eraettevõtte üle, asub pärast avaliku sektori töökohalt lahkumist sinna tööle. Näiteks olukord, kus ametnik jätab eraettevõttele ettekirjutuse tegemata, saades vastutasuks seal töökoha.
  
• Rahapesu - Rahapesu enamasti ei võrdsustata korruptsiooniga, kuid need on sageli tihedalt seotud. Rahapesu eesmärgiks on n-ö maskeerida ebaseaduslikult saadud tulude allikat, mis tähendab, et rahapesule eelneb alati mingi kuritegu (altkäemaks, ebaseaduslik relva- ja narkokaubandus , terrorism jms).
  
• Riigi riisumine - Riigi riisumine iseloomustab Maailmapanga uuringu kohaselt kõiki endisi idabloki riike. See nähtus hõlmab seaduste kujundamist sel moel (sh ka seaduseloojate äraostmist), mis võimaldab riigivara riigi jaoks kahjulikel tingimustel teatud väikese otsustajate grupi kätte liikuda . Riigi riisumist ei saa reeglina pidada üksikjuhtumiks, vaid hästitoimivaks süsteemseks võrgustikuks, kus on omavahel seotud nii poliitiline kui majanduslik eliit.
  

Korruptiivsuse mõõtmine
Korruptiivsust mõõdetakse indeksiga , mida nimetatakse CPI-ks ( corruption perception index)
ehk korruptsiooni tajumise indeks. Nagu nimetus ütleb – absoluutarvudes ei ole mõõdetav.
Eestit on hinnatud alates 1998.a. ja on asunud vahemikus 5,6-6,5 (2007). 2005.a. oli Eesti
selle CPI skaalal 27-nes, Leedu 44 ja Läti 51.
Korruptsioonitase Eestis
Täna(01.12.2011)avalikustatud 2011. aasta rahvusvaheline korruptsioonitajumise indeks paigutab Eesti pingereas 29. kohale. Mullu saavutati 26. koht.
Rahvusvahelise korruptsioonitajumise indeksi tulemus 6,4 palli paigutab Eesti riikide pingereas 29. kohale, mis sisuliselt tähendab, et kuigi Eesti on langenud kolm kohta, on Eesti korruptsioonitajumise indeks püsinud tegelikult muutumatuna alates 2005. aastast, mil Eesti sai hinnanguks samuti 6,4 palli.