Väärtushinnangute muutumine 50-60 aastatel (2)

Väärtushinnangute muutumine 50.-60. aastatel
Igal inimesel on oma väärtushinnangud. Kas elada selleks, et töötada, või töötada selleks, et elada? Kas käiä tööl või teha tööd? Kas kasutada aega otstarbekalt või nautida head seltskonda?
Inimeste suhtumine maailma on hinnanguline ja valiv. Seega võivad asjad, nähtused ja ideed omada tähtsust või olla ebaolulised. Erinevad inimesed peavad väärtusteks erinevat. Igal ajastul on aga oma mood ning tendents , mis ajaga muutub. Uuendusi tuli igas valdkonnas.
Teise maailmasõja järgne raske aeg oli juba hajumas ning algava heaolu üheks sümboliks kujunes beebibuum . 1950. aastal hakkas hoogsalt arenema television .
USA-s sõja tekitatud elamispinna nappuse lahendas puhkenud ehituse tõusuperiood; moes oli vabaplaneering , mis oli tegelikult kogukondlikest kammitsatest väljapürgivatele inimestele täiesti meeltmööda.
NSVL -s aga Hruštšovi aeg, mis tõi kaasa piiratud vabaduse. 1950.-te lõpu liialdustest vabanemise ja poliitilise sula tähe all projekteeriti kuuekümnendatel aastatel mõningaid modernistlikust vaimsusest kantud hooneid ("Vanemuise" teater Tartus). 60-ndatel valmivad esimesed suured paneelelamute rajoonid (Tallinnas Mustamäel ja Tartus Ülejõel.)
Ka teadus ei jäänud “ajast maha”. See kajastas paljuski sõja dikteeritud suundumusi. Eriti suured jõuoingutused olid suunatud tuumafüüsikale – tuuma- ja vesinikupommi loomisele. Lisaks hävitustehnikale jõudsalt arenes ka lennundus , kosmonautika ja arvutite loomine.
50.-60. aastate riietumisstiil Euroopas oli üsna „julge”: pikk liibuv kleit, kostüüm või kitsa pihiku ja allapoole põlvi ulatuva koheva seelikuosaga. Laialdaselt kasutati mitmesuguseid kunstkarusnahkasid, läikivat prokaadi, atlassi ja šifooni. Lisanditeks - pikad sõrmikud sügava väljalõikega kleitide jaoks, lamedad käekotidning terava nina ja tikkkontsaga jalatsid .
1960. aastatel lähtuti monokultuurilise ühiskonna tõekspidamistest ja hariduse rolli käsitleti dominantkultuuri edasikandjana. Kooli põhifunktsioon oli kaasa aidata ühiskonnas toimuvatele poliitilistele protsessidele, kus dominantkultuur taastoodab end tänu majanduslikule, sotsiaalsele, rassilisele jm ebavõrdsusele. Valitses otsene side teadmise ja võimu vahel.
Õpetajakoolituses väljendus see ainekesksuses ja liigses aktsendis klassiruumis toimetuleku tehnilistele aspektidele. Õpilaste erinevusi (tulenesid need isiksuslikest, rahvuslikest või sotsiaalsetest põhjustest) oluliseks ei peetud.
Teadagi, et väärtushinnangud on tuletatavad sellest, mida inimene tegelikult usub.
Peale Teist maailmasõda muutus elu hoopis rahulikumaks ja tasakaalukamaks, seega ka inimestel oli nüüd aeg mõelda mitte ainult enese kaitsele vaid ka oma välimusele, ümbruskonnale, tööle ja loomulikult ka perekonnale.
Iga mõne aja tagant, olenemata no see hea või halb, peavad ühiskonnas toimuma uskumuste, arvamuste ja väärtushinnangute muutumine. Inimene ju õpib oma vigadest. Kui aga uuendust ei toimuks takerduks ka kogu inimkonna areng.
Marina Kuznets